Pärimise piirangud – erieeskirjad

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

a) Kui vara pärib üleneja sugulane, on tal seaduse järgi kohustus hoida seda sama liini sugulastele (tsiviilseadustiku (Código civil) artikkel 811). Sama kohustus on ka oma abikaasa vara pärinud lesel, juhul kui ta peaks uuesti abielluma või saama lapse (tsiviilseadustiku artikkel 968). Ülenejal sugulasel on teiste pärijate suhtes eesõigus sellisele varale, mille ta on kinkinud oma lapsele või järeltulijale, kes on surnud ilma järeltulijata (tsiviilseadustiku artikkel 812).

b) Biskaia provintsis asuvat kinnisvara saab pärandada ainult teatavatele sugulastele (seaduse nr 3/1992 artikkel 17), kelle alaline elukoht on samas provintsis (sama seaduse artikkel 23).

c) Selleks et majanduslikel põhjustel ja perekonna huvides vältida ettevõtte jagamist osadeks, on testaatoril õigus määrata teistele pärijatele nende osa eest hüvitis, sealhulgas järelmaksuga, isegi kui pärandvaras ei ole selleks piisavalt raha (tsiviilseadustiku artikli 1056 lõige 2).

d) Kapitaliühingu põhikirjas on lubatud sätestada piiranguid selle aktsiate või osade üleandmisele, sealhulgas nende omaniku surma korral; sellise piirangu korral tuleb kapitaliühingul määrata uus isik, kes omandab pärijale määratud aktsiad või osad, või teha ettepanek need ise omandada (seadusandliku dekreediga nr 1/2010 heaks kiidetud kapitaliühinguseaduse (Ley de sociedades de capital) artikkel 124).

e) Selleks et põllumajandusmaad ei jagataks pärijate vahel osadeks, on majanduslikel põhjustel kehtestatud selle minimaalne pindala (põllumajandusettevõtete moderniseerimise seaduse nr 15/1995 (Ley sobre modernización de explotaciones agrarias) artikkel 23 ja järgnevad artiklid).

f) Ühiskondlikel põhjustel on nii riigi kui ka autonoomsete piirkondade õigusaktides sätestatud piirangud sotsiaaleluruumide üleandmisele.

g) Põllumajandusmaa rentimist ja eluruumi üürimist käsitlevate õigusaktide kohaselt võivad rentniku või üürniku õigused tema teatavatele pärijatele üle minna (põllumajandusmaa rendiseaduse nr 49/2003 (Ley de arrendamientos rústicos) artikkel 24 ja üüriseaduse nr 29/1994 (Ley de arrendamientos urbanos) artiklid 16 ja 33).

h) Piirkondades, kus välismaalaste juurdepääs kinnisvarale on riigikaitse ja riikliku suveräänsuse kaalutlustel piiratud, tuleb kinnisvarale õiguste omandamiseks saada relvajõudude luba (riigikaitse seisukohast olulisi piirkondi ja rajatisi käsitleva 12. märtsi 1975. aasta seaduse nr 8/1975 (Ley de zonas e instalaciones de interés para la defensa nacional) artiklid 4, 16 ja 18 ning 10. veebruari 1978. aasta dekreedi nr 689/1978 artikkel 46).

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Alapunkte b, e, f, g ja h kohaldatakse Hispaanias asuva kinnisvara suhtes olenemata sellest, millise riigi õiguse alusel pärimine toimub. Alapunkti d kohaldatakse Hispaania õiguse alusel asutatud äriühingute suhtes.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Notar kontrollib üleandmise vormistamisel ja omandiregistri pidaja kande tegemise taotluse saamisel ülemineku õiguspärasust. Loomulikult saab taotleda ka kohtu määrust.