Pärimise piirangud – erieeskirjad

Kreeka
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Kreeka õiguses on teatavad erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud Kreekas asuva vara pärimisele.

Sellised erisätted on kehtestatud järgmise vara suhtes.

A) Munkade pärandid (vt üldist kirikufondi ja kloostrite haldamist käsitleva seaduse 3414/1909 artiklid 4, 18 ja 19; seadus kehtib Kreeka tsiviilseadustiku kehtestamise seaduse artikli 99, seaduse 4684/1930 artikli 7 lõike 2 ja artikli 25, seaduse 1918/1942 artikli 1 ning seaduse 2067/1952 artikli 1 alusel). Eelkõige nähakse neis sätetes ette, et seaduse kohaselt läheb munga pärand pärast tema pärijatele määratud osa mahaarvamist üle kloostrile, kus ta maetakse ja mille registritesse ta on kantud. Mungale pärast kloostrisse asumist üle läinud annakud, annetused ja pärandused kuuluvad kloostrile ning mungale jääb kloostrile üle läinud vara suhtes vaid 50% kasutusvaldus. Siiski läheb vara, mille munk omandas tasu eest pärast mungavande andmist, talle isiklikult üle ja ta võib seda käsutada, samal ajal kui tasuta tehingute puhul tal sellist õigust ei ole. Kui munk vara ei kasuta, läheb 50% sellest pärast tema surma üle kiriku kesksele finantstalitusele ja 50% kloostrile. Tasub tähele panna, et Athose piirkonna munkadele kehtivad veel erilisemad sätted (vt Athose põhikirja artikkel 101, mis kehtib Kreeka tsiviilseadustiku kehtestamise seaduse artikli 99 alusel). Kui sealsed mungad omandavad vara pärast mungavande andmist, läheb vara üle kloostrile, olenemata munga surma ajast, ning kõik testamentaarsed korraldused on kehtetud, nagu ka testament ise.

B) Pärimise või annetamise teel Kreeka riigile, avalik-õiguslikule asutusele või üldsuse hüvanguks antud vara (vt seadus 4182/2013 üldsuse hüvanguks antud pärandi, pärijate puudumise ja muude sätete kohta). Rahandusminister võib vara pärandamise kinnitada või tühistada, välja arvatud pärandi puhul, mis läks riigile üle isikult, kes testamenti ei teinud – sel juhul pärandit tühistada ei saa. Samuti peab riik sellise pärandi vastu võtma alati pärast pärandi inventuuri, mis tähendab, et ta vastutab pärandaja võlgade eest vaid pärandvara ulatuses.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Need erisätted kehtivad pärandamise suhtes olenemata seda reguleerivast õigusest.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Mis puudutab punkti B erisätteid, siis sätestatakse seaduses 4182/2013 muu hulgas, et kui antakse õigus täita testamenti, mis sisaldab korraldust jätta vara üldsuse hüvanguks või riigile või avalik-õiguslikule asutusele, või sellise testamendi täitmise õigus registreeritakse välismaal, peab testamendi täitmise õiguse andnud või registreerinud asukoha kohtuametnik ja/või konsulaarasutus ning Ateena esimese astme kohtu ametnik, kellele testament saadetakse, saatma pärimismenetluse dokumentide koopia järgneva kuu esimese kümne päeva jooksul rahandusministeeriumi asjaomasele osakonnale. Samuti sätestatakse seaduses, et üldsuse hüvanguks jäetud vara tuleb kasutada testaatori või annetaja määratud otstarbel ning üldsuse hüvangu eesmärke, vara haldamise viisi, tingimusi ja juhiseid on keelatud muuta. Kui testaatori või annetaja tahte suhtes tekib kahtlusi või see vaidlustatakse, lahendab asja pädev kohus. Sama seaduse alusel on loodud ka üldsuse hüvanguks pärandatud vara register (riiklike annetuste register), kus tuleb kõik sellised pärandid registreerida.

Viimati uuendatud: 29/08/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta