General information

To allow heirs or legatees to benefit from rights created or transferred to them in a cross-border succession, the Succession Regulation provides that a right in rem (right in immovable or movable property) to which an heir or legatee is entitled but which is unknown in the EU country in which the right in rem is invoked must be adapted to the closest equivalent right in rem under the law of that EU country. The aims and interests pursued by the specific right in rem and the effects arising from it should be taken into account when adapting the right.

In that context, the European Judicial Network in civil and commercial matters has published some information sheets on national law which explain:

• the rights in rem that could arise from a succession
• whether such rights are recorded in a register of rights in immovable or movable property
• the effects arising from their registration
• specific rules and procedures for adapting a right in rem.

To consult an information sheet on national law and procedures for adapting rights in rem in an EU country, please click on the corresponding national flag on this page.

Related link

EU-ADAPT - EU Adapt is an IT tool designed to help judges, notaries and other legal practitioners dealing with a cross-border succession to find a closest equivalent right in rem. The user can enter in the tool (i) the law of the Member State applicable to the succession (‘lex successionis’), (ii) the right in rem existing under the law of the Member State applicable to the succession (‘right in rem’), and (iii) the law of the Member State in which the right in rem is invoked (‘lex rei sitae’). The tool then provides guidance and suggests the corresponding right in rem under the law of the Member State in which the right is invoked.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Belgia õiguse alusel on pärimisel tekkida võivad asjaõigused omandiõigus ja piiratud asjaõigused, nt:

– kasutusvaldus (tsiviilseadustiku (Code civil) artikkel 745a),

– kasutus- ja eluasemeõigus (tsiviilseadustiku artikkel 625),

– servituut (tsiviilseadustiku artikkel 637),

– hoonestusõigus ja emphyteusis (pikaajalised rendiõigused).

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Kui isikust saab omandiõiguse või piiratud asjaõiguse omaja selle õiguse ülemineku tõttu surma korral, on sel erga omnes mõju. Teisisõnu, kui selline õigus läheb üle surma korral (pärimise teel või testamendi alusel), ei tule seda üleminekut kinnistusraamatus registreerida. Hüpoteegiseaduse (loi hypothécaire) artiklis 1, milles on täpsustatud juhud, kui asjaõiguse üleminek tuleb registreerida, et see oleks kolmandatele isikutele siduv, kõnealusele juhtumile ei osutata.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Ei kohaldata.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Praegu ei ole asjaõiguse kohandamiseks erinorme ega -menetlusi kehtestatud.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Bulgaaria kehtivate seaduste järgsest pärimisest võivad tekkida kõik asjaõigused. Ei ole ühtegi erisätet, mis piiraks või välistaks need õigused pärandvarale, mis antakse pärast surma pärijatele.

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Omandiseaduse (Zakon za sobstvenostta) (ZS) artikli 112 kohaselt tuleb kohustuslikus korras registreerida järgmised dokumendid:

1) kõik dokumendid, millega antakse omandiõigus üle või mille alusel tekib, antakse üle, muutub või lõpeb kinnisvaraga seotud muu asjaõigus, ning dokumendid, mille alusel selliseid õiguseid tunnustatakse;

2) lepingud, millega antakse üle kinnisasju sisaldav surnu vara;

3) kinnisvara asjaõigustest loobumise dokumendid;

4) kinnisvara jagamise kokkulepped ja sellise kinnisvaraga seotud kohtuliku jaotamise dokumendid;

5) surnu või annakusaaja võlausaldajate taotlused surnu kinnisvara eraldamiseks;

6) registreerimisele kuuluvate dokumentidega seotud vaidluste lahendamise kokkulepped, punktis 1 nimetatud dokumente asendavad õiguslikult kehtivad lahendid ja eelmistes punktides nimetatud registreerimisele kuuluvate dokumentide olemasolu tõendavad otsused;

7) selliste avaldatud testamentide tõestatud ärakirjad, mille objekt on kinnisvara ja õigused kinnisvarale;

8) kohtuotsuste tühistamistaotlused, mis tuleb registreerida.

Eelnimetatud dokumentide registreerimine on kohustuslik.

Põhimõtteliselt muudetakse sellise registreerimise kaudu dokumendid üldsusele kättesaadavaks, mis vastavalt registreerimiseeskirjade (Pravilnik za vpisvaniyata) artiklile 1 tähendab registreerimisele kuuluvate juriidiliste dokumentide nähtavuse tagamist.

Sellisel registreerimisel on ka kaitsev toime, mis piirdub siiski omandiseaduse artiklis 114 nimetatud erijuhtudega, mille kohaselt selles eeskirjas sõnaselgelt nimetatud taotlused registreeritakse, tagamaks et taotleja õigustele saab tugineda kõigi õiguste suhtes, mille kolmandad isikud on pärast registreerimist omandanud.

Registreerimine toimub kinnisvara asukohajärgse registriameti registreerimiskohtuniku määruse alusel; registreerimisele kuuluvad dokumendid kantakse üldsusele juurdepääsetavatesse registritesse, milleks esitatakse

1) artikli 4 punktis a nimetatud notariaalselt tõestatud dokumendid ja

2) artiklis 4 nimetatud kõik muud dokumendid.

Registreerimiseeskirjade artikli 4 punktis a nimetatud notariaalselt tõestatud dokumendid (kõik omandiõiguse üleminekuga – müük, kinge, vahetus, datio in solutum, võõrandamine hoolitsemiskohustuse eest jm – seotud dokumendid) või dokumendid, mille alusel tekib, läheb üle, muutub või lõpeb kinnisvaraga seotud muu asjaõigus (kasutusõigus, hoone omandiõigus), ning dokumendid, mille alusel selliseid õiguseid tunnustatakse (notariaalselt kinnitatud tuvastamisdokumendid, riigi omandiõiguse dokumendid, munitsipaalomandiga seotud dokumendid ja muud seaduses sõnaselgelt sätestatud dokumendid) registreeritakse need koostanud notari kirjaliku avalduse alusel ja kõik muud artikli 4 kohased dokumendid või nende tõestatud ärakirjad registreeritakse poolte, notari või mis tahes registreerimisest huvitatud isiku kirjaliku avalduse alusel.

Registrikohtuniku koostatud notariaalselt tõestatud dokumendid ja tema avaldatud testamentide tõestatud ärakirjad registreeritakse selle kohtuniku omal algatusel.

Registreerimiseks tuleb esitada kaks identset artikli 4 punktis a nimetatud notariaalselt tõestatud dokumendi originaali.

Kõigi muude artiklis 4 nimetatud dokumentide puhul tuleb registreerimiseks esitada originaal ja selle ametlikult kinnitatud ärakirja või kaks sellist ärakirja, ning kui see ei ole võimalik, tuleb esitada kinnisvara ja selle õiguste kohta koostatud ja avaldatud testamendi kaks notariaalselt tõestatud ärakirja. Kui registreerimine toimub notari taotlusel, tuleb esitada kolm identset originaali ja vastavalt kolm tõestatud ärakirja.

Samuti on lubatud registreerida ametlikult kinnitatud väljavõtteid, mis peavad sisaldama registreeritava dokumendi olulisi tingimusi.

Kanne jõustub registrikohtuniku määruse alusel kohe pärast seda, kui dokument on kantud vastavasse registrisse ja selleks kirjutatakse dokumendile selle kandenumber, -kuupäev ja selle registriraamatu, kuhu kanne tehti, köite- ja leheküljenumber.

Registriametites, kus kasutatakse kinnisvara abiarvestuse pidamiseks tarkvara, kantakse registreeritavale dokumendile ka kirje number.

Dokument sisestatakse sobivasse raamatusse ja dokumendi teine registreeritud originaaleksemplar tagastatakse taotlejale kolme päeva jooksul.

Kui registreerimine toimub notari taotlusel, tagastatakse kolmas ja kõik edasised dokumendi originaaleksemplarid registreeritud kujul koos kõigi neile vastavalt lõikele 1 kirjutatud andmetega.

Registrikohtuniku koostatud dokumendid registreeritakse kohe pärast dokumendi täitmist. Probleemide vältimiseks ei tohi registrikohtunik nõuda mis tahes muude toimingute tegemist, enne kui ta on täitnud registreerimiseks vajalikud dokumendid ja need registreerinud.

Abielulepingute sõlmimisel registreeritakse eri piirkondades asuva kinnisvara jagamise, arveldamise ja vahetamise dokumendid; iga piirkonna kohta tuleb esitada vähemalt kaks tõestatud ärakirja, lisades nõutavad kulud.

Kui registreerimine on nõuetekohaselt tehtud, saadetakse muid piirkondi käsitlevad originaalid viivitamata kinnistu asukohas registreerimiseks, näidates, et tasumisele kuuluvad lõivud on makstud. Sellised dokumendid registreeritakse selle piirkonna registreerimiskohtuniku määruse alusel, kus registreerimist taotletakse.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Registreerimiskohustus kehtib kõigile dokumentidele, millega antakse üle omandiõigus või tuvastatakse, loovutatakse, muudetakse või lõpetatakse kinnisvara muu asjaõigus, ja dokumentidele, mille alusel selliseid õiguseid tunnustatakse, välja arvatud registreerimiseeskirjade artiklis 5 nimetatud olukorrad (kui neile ei kehti registreerimiskohustus). Kõik need dokumendid kuuluvad omandiseaduse artikli 113 reguleerimisalasse, milles nähakse ette, et enne dokumentide registreerimist ei saa neile kolmandate isikute suhtes tugineda, kui nimetatud kolmandad isikud on samalt omanikult omandanud varasemalt asjaõigused ja on need õigused registreerinud.

Nii seatakse seadusega kõigi kinnisvaraga seotud asjaõiguse võõrandamise dokumentide usaldusväärsus sõltuvaks registreerimisest, kui on ette nähtud dokumendid registreerida, sest registreerimise eesmärk on muuta kinnisvaraga seotud asjaõiguste valdamine selgeks, kindlaks ja stabiilseks ning reguleerida konkureerivaid toiminguid, millele erinevad isikud tuginevad kui õiguste allikale, kui tegu on ühelt ja samalt eelnevalt omanikult saadava ühe ja sama kinnisvaraga, st selliste dokumentide registreerimine muudab need avalikkusele kättesaadavaks ja on kaitsva toimega.

Nagu punktis 2 juba öeldud, on registreerimisel selline mõju kõigile omandiseaduse artiklis 112 ja registreerimiseeskirjade artiklis 4 nimetatud dokumentidele, ning kui kaks sellist dokumenti konkureerivad, sõltub vaidluse lahendus sellest, milline neist dokumentidest on ülimuslik, mis sõltub täpselt registreerimise hetkest.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Bulgaaria õigusaktidega ei ole ette nähtud mingeid erinorme ega -menetlusi tundmatute asjaõiguste kohandamiseks.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Pärimisest võivad tuleneda järgmised asjaõigused:

• õigus omandile (selle registreerimine ei takista muude asjaõiguste teostamist),
• ehitusõigus (selle registreerimine ei takista kinnisvara puhul muude asjaõiguste teostamist),
• servituut (selle registreerimine ei takista kinnisvara puhul muude asjaõiguste teostamist),
• hüpoteek: 1) kui maatükk on koormatud hüpoteegiga, on kindlasti vajalik hüpoteegipidaja nõusolek, 2) hüpoteegiga koormatud õhusõiduki omandiõiguse üleminek vajab hüpoteegipidaja nõusolekut,
• pant,
• omandiõiguse üleminek kohustuse tagatisena (selle registreerimine – avalikku registrisse (nt kinnisvara, aktsiaseltsi aktsia, kaubamärgi puhul) sisestatud juhtumite puhul – ei takista muude asjaõiguste teostamist),
• ostueesõigus (lepingust tuleneva ostueesõiguse registreerimine ei takista muude asjaõiguste teostamist).

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Valdamisõigus:

• kinnisvara valdamisõigus registreeritakse kinnistusametis, registreerimine on kohustuslik. Registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt aadressil http://www.cuzk.cz/English/Cadastre-of-Real-Estate/Registration-into-the-Cadastre-of-Real-Estate/Registration-into-the-Cadastre-of-Real-Estate.aspx,
• teatava vallasvara valdamisõigus, nt
  • aktsiaseltsi aktsiad (registreeritakse äriregistris): registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt aadressil https://or.justice.cz/ias/ui/podani,
  • nimelised väärtpaberid (registreeritakse väärtpaberite keskdepositooriumis): registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt aadressil https://www.cdcp.cz/index.php/en/general-public/how-to-arrange/legacy,
  • rakendusdisainilahendused, tööstusdisainilahendused, kaubamärgid, patendid, geograafilised tähised ja päritolunimetused (registreeritakse tööstusomandi ametis): registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt aadressil http://www.upv.cz/cs/sluzby-uradu/formulare/vyplnitelne-pdf.html,
  • sõidukid (registreeritakse sõidukite registris): registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt aadressil https://www.mdcr.cz/Media/Media-a-tiskove-zpravy/Aktualizovane-otazky-a-odpovedi-k-problematice-zna,
  • laevad (registreeritakse laevaregistris): registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt aadressil https://www.mdcr.cz/Dokumenty/Namorni-urad-CR/Namorni-rejstrik-CR,
  • õhusõidukid (registreeritakse õhusõidukite registris): registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt aadressil http://www.caa.cz/letadla/letecky-rejstrik.

Ehitusõigus: kinnisvara ehitusõigus registreeritakse alati kinnistusametis, registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt kinnisomandit käsitlev osa.

Servituut: kinnisvarale seatud servituut registreeritakse alati kinnistusametis, registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt kinnisomandit käsitlev osa.

Pandiõigus:

• kinnisvara pandiõigus registreeritakse kinnistusametis; registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt kinnisomandit käsitlev osa,
• aktsiaseltsi aktsiate pandiõigus registreeritakse äriregistris; registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt aktsiaseltsi aktsiate omamise õigust käsitlev osa,
• nimeliste väärtpaberite pandiõigus registreeritakse väärtpaberite keskdepositooriumis, registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt nimeliste väärtpaberite omamise õigust käsitlev osa,
• kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste ja patentide pandiõigus registreeritakse tööstusomandi ametis, registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt rakendusdisainilahenduste, tööstusdisainilahenduste jne omamise õigust käsitlev osa,
• kinnistusametis registreerimata vallasvara, ühisomandi, teoste ja muu vallasvara (kui tagatisleping on kirjutatud notariaalakti vormis) pandiõigus registreeritakse tagatiste registris; registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt aadressil https://www.nkcr.cz/sluzby/overovani-a-vypisy-z-rejstriku/vyhledavani-v-rejstricich-a-kontaktni-misto-czech-point.

Maksutasumise tagatis: ei registreerita üheski registris.

Omandiõiguse üleminek kohustuse tagatisena:

• registreeritakse kinnisvara puhul kinnisvarakatastris, registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt kinnisomandit käsitlev osa,
• aktsiaseltsi aktsiate pandiõigus registreeritakse äriregistris; registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt aktsiaseltsi aktsiate omamise õigust käsitlev osa,
• kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste ja patentide pandiõigus registreeritakse tööstusomandi ametis, registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt rakendusdisainilahenduste, tööstusdisainilahenduste jne omamise õigust käsitlev osa,

Ostueesõigus:

• lepingust tulenev ostueesõigus registreeritakse kinnisvara puhul kinnistusametis, registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt kinnisomandit käsitlev osa,
• lepingust tulenev ostueesõigus registreeritakse aktsiaseltsi aktsiate puhul äriregistris, registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt aktsiaseltsi aktsiate omamise õigust käsitlev osa,

lepingust tulenev ostueesõigus registreeritakse kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste ja patentide puhul tööstusomandi ametis, registreerimine on kohustuslik, registreerimisnõuete ja registreerimismenetluse kohta vt rakendusdisainilahenduste, tööstusdisainilahenduste jne omamise õigust käsitlev osa.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Mis puudutab asjaõiguste registreerimist algse omaniku surma tõttu (st asjaõiguste üleminekut), siis on nende registreerimisel alati deklaratiivne mõju. Nimelt omandatakse pärand testaatori surma korral ja omandamist peab kinnitama kohus. Kohtu otsusega pärandi kohta tunnistatakse õigussuhted kehtivaks testaatori surma kuupäeval. Seda põhimõtet ei ole seaduses üksikute avalike registrite puhul sõnaselgelt sätestatud.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Puuduvad erieeskirjad selliste välisriigi asjaõiguste kohandamiseks, mida Tšehhi õigussüsteemis ei tunta.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Saksamaa õiguse kohaselt läheb pärandaja kogu vara, st kõik õigused ja kohustused, tema surma korral üle pärijatele. Kui pärandaja jätab oma vara mitmele pärijale, muutub see vara vastavalt tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch – BGB) paragrahvile 2032 nende pärijate ühisvaraks. Pärimisel ei teki uusi asjaõigusi. Pärandaja määratud annakud ja jäetud juhised pärandvara jagamise kohta kehtivad üksnes võlaõiguse kohaselt.

ELi pärimismääruse jõustumisest alates saadud kogemus on näidanud, et pärandi kohta tehtud piiravad korraldused võivad tekitada probleeme eelkõige seoses eel- ja järelpärimist käsitlevate sätetega (Vor- und Nacherbfolge) Saksamaa õiguses (tsiviilseadustiku paragrahvid 2100–2146). Selle protsessi käigus määrab pärandaja järjestikused pärijad, mille puhul üks isik (Nacherbe) saab järelpärimise korral pärijaks alles pärast seda, kui kõigepealt on pärijaks saanud teine isik (Vorerbe). Järelpärija omandab pärandaja surma korral pärandi suhtes ooteõiguse (Anwartschaftsrecht). Ooteõigus on sellisest omandamisest tulenev õiguslik kindlustatus, mida käsitletakse mitmes õigusaktis ja mille puhul esimene soodustatud isik ei saa teist soodustatud isikut vara edasisel omandamisel (Eigentumserwerb) enam ühepoolselt takistada. Tsiviilseadustikus ooteõigust sõnaselgelt ei reguleerita. Nii ei saa seda asjaõiguste ammendava loetelu (asjaõiguse numerus clausus) tõttu sellise õigusena iseloomustada. See aga kujutab endast subjektiivset õigust, mis mõjutab asjaõigust.

Eel- ja järelpärimisega kaasneb eelpärijatele hulk piiranguid ja kohustusi, eelkõige piirangud omandi kasutamise õigusele. Kui korraldustega maakasutuse kohta rikutakse järelpärija õigusi, on need järelpärimise puhul kehtetud (tsiviilseadustiku paragrahvi 2113 lõige 1). Sama kehtib kingituste kasutamise korralduste kohta (tsiviilseadustiku paragrahvi 2113 lõige 2). Pärandaja võib aga vabastada eelpärija mõnedest nendest surma puhuks tehtavate korralduste kohastest piirangutest. Järelpärimisele kehtivad kasutuspiirangud tuleb sisestada Saksamaa kinnistusraamatusse.

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Saksamaa õiguse kohaselt kantakse kõik pärandaja õigused tema surma korral automaatselt üle tema pärijale või pärijatele. Neid õigusi ja ka õigusi, mis tuleb registreerida, ei tule sel eesmärgil registrisse kanda. Kui tegemist on õigustega, mis tuleb registreerida, ei ole vastavad registrid (kinnistusraamat, ettevõtteregister) pärandi saamisel enam täpsed ja neid tuleb korrigeerida. Selleks peab pärandit tõendama ametlike või autenditud dokumentidega või Euroopa pärimistunnistusega. Teatavate edasiste tehingute (nt päritud maa koormamine) puhul tuleb teha parandused, registreerides selleks pärija või ühised pärijad kinnistusraamatus.

Eel- või järelpärimisega seotud kasutuspiirangud ning järelpärija ooteõigus tulenevad samuti otseselt pärandaja surmast. Eel- või järelpärimine registreeritakse aga kinnistusraamatus, et vältida olukorda, mille puhul heausksed kolmandad isikud omandavad vara ilma koormatisteta.

Kui üksikutel pärijatel või soodustatud isikutel on teatud varade suhtes seadusjärgne nõue (võlaõiguse alusel) või nõue surma puhuks tehtud korralduse alusel, tuleb nende varade omandiõigus kanda neile üle pärijatega sõlmitud lepingu alusel ning mis tahes omandiõigused tuleb ametlike või autenditud dokumentide alusel kanda kinnistusraamatusse.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Pärijale või ühistele pärijatele pärimise tulemusel üle kantud asjaõiguste registreerimine on pelgalt deklaratiivne. See on aga aluseks kolmandate isikute heale usule ning on vajalik teatavate edasiste tehingute tegemiseks.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Saksamaa õiguses tundmatuid asjaõigusi kohandatakse üldiselt vastavalt Saksa õiguse kohasele sarnasele õiguskäsitusele. Kuna mis tahes registreerimismenetluse puhul on alati vajalik kindel registreerimisalus, tuleb pärijatel võib-olla esitada täiendav üleandmisakt, kuna Saksamaa õiguse kohaselt on see võlaõiguslike nõuete puhul vajalik. Vastavalt ELi pärimismääruse artikli 1 lõike 2 punktile 1 ei mõjuta määrus registreerimismenetlusi.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Eesti õiguses kehtib üldõigusjärgluse põhimõte, mille kohaselt läheb surnud isiku vara (pärandvara), st kõik surnud isiku õigused ja kohustused, üle teisele isikule ehk pärijale. Kui pärijaid on mitu, kuulub pärandvara nende ühisesse omandisse vastavalt pärimisseaduse (PärS) §-le 147. Uusi asjaõigusi pärimisest ei teki. Testamendis tehtud korraldused (annakud ja jagamiskorraldused) on ainult võlaõigusliku tähendusega.

Teatud juhtudel võib pärandaja üleelanud abikaasal olla õigus nõuda servituudi seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu (PärS § 16 lg 3), kuid ka see õigus on võlaõiguslik nõudeõigus, mitte asjaõigus.

Pärija õigus käsutada pärandvara hulka kuuluvaid kinnisasjaõigusi võib olla piiratud juhul, kui ta on eelpärija, kellele on määratud järelpärija (PärS § 48). Sellisel juhul kantakse kinnistusraamatusse märkus selle kohta, et tegemist on eelpärijaga (kinnistusraamatuseadus (KRS) § 491).

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused kantakse kinnistusraamatusse. Pärijale lähevad kõik kinnisasjaõigused üle kinnistusraamatu väliselt. Kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu, parandab kinnistusosakond kande asjaõiguse uue omaja kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada asjaõiguse üleminekut tõendav dokument (pärimistunnistus) (Kinnistusraamatuseadus, KRS § 65¹ lõige 1). Selleks, et tõendada, kas pärandaja oli asjaõiguse ainuomanik või moodustab see ühisvara, tuleb mõnel juhul lisaks pärimistunnistusele lisada kinnistamisavaldusele omandiõiguse tunnistus. Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (KRS § 34 lõige 2¹).

Kinnistusosakond võib kohustada asjaõiguse omajat või testamenditäitjat trahvi ähvardusel esitama kinnistusraamatu kande parandamiseks kinnistamisavalduse ja kande tegemiseks vajalikud dokumendid (KRS § 65¹ lõige 5).

Ka muu registreerimisele kuuluv vara läheb pärijale üle sõltumata registri kandest. Reeglina peab pärija esitama vastavale registrile vajaliku teabe ja dokumendid vara või õiguse pärimise kohta. Ainult osaühingu osa või  hooneühistu liikmesuse pärimise korral on notar kohustatud pärast pärimistunnistuse tõestamist saatma teatise osa või liikmesuse pärimise kohta äriregistrisse.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Kõik asjaõigused lähevad pärijale üle seaduse alusel ja ei sõltu nende õiguste registreerimisest. Üldjuhul muutuvad registrikanded pärandi avamisel kehtetuks ja reeglina peab pärija neid muutma.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 629¹ kohaselt algatab kohus välisriigi asjaõiguse kohandamise menetluse selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Kohus kuulab avaldaja vajaduse korral ära. Kohus märgib asjaõiguse kohandamise määruses, kas Eesti seadused näevad ette kohandatava välisriigi asjaõigusega samaväärse asjaõiguse. Kui samaväärne asjaõigus on olemas, märgib kohus selle määruses. Kui asjaõiguse kohandamise määruse täitmiseks tuleb avaldajal pöörduda mittekohtuliku registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda määruses märkida. Määruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse.

TsMS § 475 lõike 1 punkti 10¹ kohaselt on välisriigi asjaõiguse kohandamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 31 hagita menetlus.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Kreeka õiguse kohaselt on päritavad asjaõigused omandiõigus, servituudid, pandiõigus, tinglik pandiõigus, hüpoteek ja kaevanduse omandiõigus.

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Osutatud asjaõigustest tuleb registreerida kinnisasja omandiõigus, hüpoteek, kaevanduse omandiõigus ning tinglik pandiõigus. Kinnisasja omandiõigus, hüpoteek ja kaevanduse omandiõigus tuleb registreerida selle piirkonna maakatastris, kus kinnisasi asub, samas kui tinglik pandiõigus tuleb registreerida pantija elukoha või registrijärgse asukoha pandiregistris või kui pantija ei ole resident või kui tal ei ole Kreekas registrijärgset asukohta, siis Ateena pandiregistris.

Oluline on esitada maakatastrile nende õiguste registreerimise taotlus ning samuti maksta seadusega ettenähtud lõivud (vt seadus 2664/1998). Taotlusele tuleb lisada registreeritav dokument, koostatud ja registreeritavale dokumendile lisatud mõõdistusskeem, registreeritava dokumendi kokkuvõte ja registreeritava dokumendiga seotud kinnisasja kohta tõendatud väljavõte katastriskeemist.

Pandi registreerimise taotlus koos asjakohase vormiga tuleb esitada pandiregistrile.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Nimetatud asjaõiguste registreerimine on seaduse kohaselt nende õiguste tekkimise alus (vt seaduse 2664/1998 artikkel 12) ehk registreerimata jätmine tähendab seda, et kinnisomandit ei ole üle antud või et kinnisvara asjaõiguse kehtestamist, üleandmist või tühistamist ei toimu. Sama kehtib tingliku pandiõiguse registreerimise kohta.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Kreekas ei ole kehtestatud õigusnorme ega menetlusi Kreeka õiguses tundmatu asjaõiguse kohandamiseks riigi õiguses tuntud lähima õigusega.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Asjaõigused, mis ei lõpe õiguse omaja surmaga, lähevad nende omaja surma korral üle. Sellised õigused on näiteks omandiõigus, servituudid (samuti valitsevad kinnisasjad) ja pandiõigus (hüpoteegid ja tagatislaenud). Seevastu kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga (tsiviilseadustiku (Código civil) artikli 513 lõige 1).

Pärimisel võivad tekkida ka uued asjaõigused, mis tulenevad pärandaja tahtest (kasutusvalduse, kasutusõiguse või eluasemeõiguse pärandamine või servituudi seadmine) või seadusest (kasutusvalduse seaduslik üleminek abikaasale, kui pärimine toimub surma puhuks tehtud korralduse alusel või seadusjärgselt).

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Registrisse kandmine ei ole kohustuslik, s.t see ei ole õiguse omandamiseks seaduse järgi vajalik (välja arvatud hüpoteegi puhul). Õiguse kandmine omandiregistrisse tagab siiski selle omajale kaitse, mistõttu taotlevad õiguse omajad praktikas õiguse kandmist registrisse.

Pärimisdokumentidena käsitatakse testamenti, pärimislepingut, seadusjärgse pärimise korral väljastatavat pärimistunnistust ja Euroopa pärimistunnistust (hüpoteegiseaduse (Ley Hipotecaria) artikkel 14). Pärandaja nimel olnud õigust ei saa siiski üldjuhul kohe pärandamisdokumendis nimetatud pärija või annakusaaja nimele üle kanda. Selleks et õigus pärandvara hulka kuuluvale konkreetsele varale saaks üle minna, peab kõigepealt toimuma pärandvara jagamine pärijate vahel (notari juuresolekul, et selle saaks kanda registrisse) või pärijate kokkuleppe puudumise korral kohtumenetluse teel.

Kuni pärandvara ei ole jagatud, saab pärija ainult taotleda, et kolmandate isikute teavitamiseks tehtaks registrisse märge õiguse kohta, mis võib talle seoses registrisse kantud varaga pärandvara jagamise korral kuuluda.

Seaduse järgi saab annakusaaja talle annakuks määratud asja omandiõiguse alates pärandaja surmast (tsiviilseadustiku artikkel 882), kuid tal ei ole õigus seda ise oma valdusesse võtta (tsiviilseadustiku artikkel 885), välja arvatud juhul, kui pärandaja on teda selleks volitanud.
Seaduse järgi on annakusaajal õigus nõuda pärijalt annaku üleandmist ja kanda selleks notarilt saadud annakutunnistus registrisse. Kui pärija keeldub annakut üle andmast, tuleb annakusaajal oma õiguse maksmapanemiseks pöörduda kohtusse.

Pärandvara ei ole erandina vaja jagada juhul, kui testaator on määranud eelpärandi või teinud korralduse pärandvara jagamiseks või kui on ainult üks pärija.

Õiguse kandmiseks registrisse tuleb vastav tunnistus samuti eelnevalt esitada maksuametile, et tasuda üleminekuga seotud maksud.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Päritud õiguse registrisse kandmise tulemusena muutub pärija õiguse seadusjärgseks omajaks ja saab õiguse seda võõrandada ning talle tagatakse pärandajaga samaväärne kaitse võimalike kolmandate pärijate ees, kes ei ole oma õigust registrisse kandnud.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Rahvusvahelise õigusalase koostöö seaduse nr 29/2015 (Ley de cooperación jurídica internacional) artiklis 61 on sätestatud:

„1. Kui välisriigi õigusakti või ametliku dokumendiga on ette nähtud meede või õigus, mida Hispaania õiguses ei tunta, kohandab registripidaja selle võimaluse piires Hispaania õiguskorras sätestatud või tuntud meetme või õigusega, millel on samaväärne mõju või mis lähtub sarnasest eesmärgist või huvist, tingimusel et selline kohandamine ei laienda mõju, mis on sellel meetmel või õigusel päritoluriigi õiguses. Enne kande tegemist teatab registripidaja isikule, kellega meede või õigus on seotud, milles selline kohandamine seisneb.

2. Iga huvitatud isik võib kohandamise vaidlustamiseks otse kohtusse pöörduda.“

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Asjaõiguste kohandamine - Horvaatia

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Omandiõiguse ja muude asjaõigusseaduste seaduse (Zakon o vlasništvu i drugim stvarnim pravima) artikli 1 lõikes 1 (Narodne novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik teataja) nr 91/96, 68/98, 137/99, 22/00, 73/00, 114/01, 79/06, 141/06, 146/08, 38/09, 153/09, 143/12 ja 152/14; edaspidi „seadus“) sätestatakse, et kui seadusega ei ole teisiti ette nähtud, võib mis tahes füüsilisel või juriidilisel isikul olla omandiõigus ja muud asjaõigused: servituut, reaalkoormatisest tulenevad õigused, hoonestusõigus ja pandiõigus mis tahes varale, mis võib olla selliste õiguste objektiks.

Seaduse artikli 128 lõigete 2–3 kohaselt on igal pärijal õigus taotleda, et tema omandiõigus kinnisvarale kantaks kinnistusraamatusse, ja õiguse omandamine pärimise teel ei tühista mis tahes asjaõigusi, mis teistel isikutel olid varem asjaomase vara suhtes, kui tegemist ei ole õigustega, mis on ette nähtud seadusega või mida asjaolusid arvestades ei saa enam olemas olla.

Seaduse artikli 199 lõikes 2 ja artiklis 201 määratletakse isiklike servituutidena kasutusvaldus, kasutamisõigus ja elamisõigus. Samuti nähakse neis artiklites ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, kestavad isiklikud servituudid üksnes ajavahemikul, mille kohta need on kehtestatud, ning lõpevad hiljemalt soodustatud isiku surmakuupäeval.

Seaduse artikli 285 lõikes 1 nähakse ette, et kui seaduses ei ole teisiti sätestatud, on hoonestusõigus võõrandatav ja pärandatav nagu muu kinnisvara.

Seaduse artikli 299 lõikes 1 sätestatakse, et pandiõigust ei saa eraldada panditud varast. See tähendab, et kui seaduses ei ole teisiti sätestatud, omandab mis tahes õiguslikul alusel panditud vara omandanud isik selle pandiõigusega koormatuna.

Nii tuleneb eelnevast, et muud asjaõigused kui isiklikud servituudid on päritavad. Kui seaduses ei ole teisiti sätestatud, lõpevad isiklikud servituudid hiljemalt soodustatud isiku surmakuupäeval.

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Seaduse artikli 2 lõigetes 3–4 esitatud määratluse kohaselt on kinnisasi krunt või maatükk, sealhulgas kõik, mis on maaga püsivalt ühendatud, kas maapinna peal või selle all, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti, ning vallasasi on mis tahes vara, mida saab teisaldada ühest kohast teise, ilma et see kaotaks oma olulised omadused või olemuse. Õiguslikus tähenduses käsitatakse oma loomult teisaldatavat asja kinnisasjana, kui see kuulub kinnisasja osa juurde või kui see on seaduses võrdsustatud kinnisasjaga.

Seaduse artikli 119 lõikes 1 sätestatakse, et kinnisasja omandiõigus omandatakse pärast seda, kui omandaja registreerib omandiõiguse kinnistusraamatus, nagu seadusega ette nähtud. Selleks peab eelmine omanik olema väljendanud oma soovi, et omandiõigus läheks omandajale üle, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti. Seaduse artikli 122 lõike 1 kohaselt tuleb kinnistusraamatus kajastada õigesti ja täielikult kinnisasja faktilist ja õiguslikku seisundit. Seetõttu on omandiõiguse omandamisel seadusega kaitstud igaühe õigused, kes tegutseb heas usus, st on kindel kinnistusraamatu kannete õigsuses, ei ole teadlik sellest, et kinnistusraamatusse tehtud konkreetne kanne on mittetäielik või et kande sisu erineb tegelikust olukorrast.

Artikli 277 lõikes 1 sätestatakse, et mis tahes reaalkoormatis, mida ei ole kinnistusraamatusse kantud, lõpeb, kui koormatud kinnisasja omandab isik, kes ei ole ega pea olema teadlik asjaolust, et see koormatis on olemas. Lisaks sätestatakse artikli 278 lõikes 1, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, lõpeb soodustatud isiku kasuks seatud mis tahes reaalkoormatis, kui füüsiline isik sureb või kui juriidiline isik lõpetatakse.

Menetlus, mida tuleb järgida kinnisasjaga seotud asjaõiguse registrisse kandmisel, on esitatud kinnistusraamatu seaduse (Zakon o zemljišnim knjigama) (NN nr 91/96, 68/98, 137/99, 114/01, 100/04, 107/07, 152/08, 126/10, 55/13 ja 60/13) sätetes. Kinnistusraamat koosneb kinnistusregistrist (kuhu kantakse kõik asjaomase omavalitsusüksuse maakatastrisse kantud maatükid ning mis koosneb omandiõigust tõendavatest dokumentidest) ning muid tõendavaid dokumente sisaldavast toimikust. Taotluse asjaõiguse ajutiseks või alaliseks kinnistusraamatusse kandmiseks esitab kinnistusraamatut pidavale kohtule isik, kes soovib omandada, muuta või tühistada oma registreerimisõigust. Taotluse asjaõiguse kandmiseks kinnistusraamatusse esitab registriteate vormis isik, kelle õigustatud huvides selle teate loomine tema vara kohta on või kellel on erisätte alusel sellele menetlusele õigus. Omandiõigust tõendavad dokumendid sisaldavad üksikasju vara kohta ja mis tahes sellega seotud muudatusi ning ka asjaõigusi ja muid kinnistusraamatut pidava kohtu antud ja täitmisele pööratavaid õigusi. Need hõlmavad dokumenti, milles täpsustatakse omandisse kuuluvat vara (posjedovnica) (kirjeldus, teabeleht A), omanditunnistust (vlastovnica) (omanik, teabeleht B) ja koormatised (teretovnica) (koormatised, teabeleht C)].

Sõidukitega seotud asjaõiguste registreerimise menetlus on esitatud sõidukeid (nende registreerimist ja tähistamist) käsitlevates eeskirjades (Pravilnik o registraciji i označavanju vozila) (NN nr 151/08, 89/10, 104/10, 83/13, 52/15 ja 45/16). Kõigi registreeritud sõidukite registrit peetakse siseministeeriumis. Vastuseks pädevate ametiasutuste päringutele (kohtud, Horvaatia finantsteenuste agentuur, notarid jne) peab ministeerium erisätete kohaselt lisama nimetatud registrile ja juhilubadele kindlad sõidukitega seotud märkused. Kui sõiduk läheb ühelt omanikult üle teisele, peab uus omanik 15 päeva jooksul alates omandamise kuupäevast sõiduki enda nimele registreerima või registrist kustutama. Sellekohane taotlus tuleb teha uue omaniku alalise elukoha või registrijärgse asukoha pädevale politseiosakonnale või politseijaoskonnale või sõidukite ülevaatuskeskusele, eeldusel et see keskus on heaks kiidetud ja vastab kehtestatud tingimustele.

Veesõidukitega seotud asjaõiguste registreerimise menetlus on esitatud merendusseadustikus (Pomorski zakonik) (NN nr 181/04, 76/07, 146/08, 61/11, 56/13 ja 26/15). Laeva, paadi või jahiga seotud omandiõigust ja muid asjaõigusi saab omandada, üle anda, piirata ja lõpetada üksnes sellise toimingu üksikasjade sisestamisel asjakohasesse registrisse või pädeva sadamavaldaja peetavasse registrisse, mida haldab merenduse eest vastutav ministeerium. Omaniku, käitaja või laevandusettevõtja taotluse alusel tehakse kanded laevaregistrisse asjaomase sadamavaldaja otsusega. Register koosneb kinnistusregistrist ning tõendavaid dokumente sisaldavast toimikust. Kinnistusregistris on dokument, mis koosneb teabelehest A (merelaeva ja selle peamiste tehniliste omaduste üksikasjade määratlus), teabelehest B (ettevõtja, st merelaeva omanikust juriidilise isiku nimi ja registrijärgne asukoht või füüsilise isiku nimi ja elukoha aadress ning omaniku kohta kehtivad isiklikud laeva vaba kasutamise piirangud) ning teabelehest C (asjaõigused, millega merelaev on koormatud, ning ka nendest õigustest tulenevad õigused).

Õhusõidukitega seotud asjaõiguste registreerimise menetlus on esitatud tsiviilõhusõidukite registrit (sisu ja pidamise meetod) käsitlevates eeskirjades (Pravilnik o sadržaju i načinu vođenja hrvatskog registra civilnih zrakoplova) (NN nr 137/12). Horvaatia tsiviilõhusõidukite registrit peab Horvaatia tsiviillennundusamet nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Tegelik registriraamat koosneb järjekorranumbritega tähistatud köidetest ning iga köide koosneb registreerimisdokumentidest. Iga õhusõiduki andmed kantakse eraldi dokumenti, mis koosneb registreerimislehest (sisaldab õhusõiduki andmeid), teabelehest omaniku kohta (omaniku ja kaas- või ühisomanike andmed) ning koormatisi käsitlevast teabelehest (milles esitatakse õhusõidukiga seotud pandiõiguse üksikasjad või andmed kaasomanikule kuuluva mõttelise osa, ostueesõiguse ja tagasiostu õiguse, kasutusega seotud mis tahes piirangute kohta, ning mis sisaldab viidet isikule, kellega kanne seostub, registreerimise kuupäeva, makstud rahasummat – kui see on registreerimisel asjakohane – koos registreerimisega seotud mis tahes märkustega). Elektroonilise registri pidamisel sisestatakse andmed elektroonilistesse registreerimisdokumentidesse. Sisu poolest on elektroonilised registreerimisdokumendid paberkandjal olevate andmetega samaväärsed. Registreerimistaotluse esitab õhusõiduki omanik või käitaja ning sellele lisatakse omaniku kinnitatud volikiri. Registrikanded tehakse Horvaatia tsiviillennundusameti otsuse alusel.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Seadus näeb ette, et avalik dokument tähendab ettenähtud vormi kohast dokumenti, mille on oma pädevuse piires väljastanud pädev kohus või ametiasutus. Lisaks on avaliku dokumendi näol tegemist tõendiga asjas, mida sellega kinnitatakse või reguleeritakse. See tähendab, et teatavate õiguste omandamisel on seadusega kaitstud igaühe õigused, kes tegutseb heas usus, st on kindel avalike dokumentide õigsuses, ei ole teadlik sellest, et nendes esitatud konkreetne teave on mittetäielik või see teave erineb tegelikust olukorrast. Lisaks ei saa keegi tugineda sellele, et ta ei olnud teadlik kinnistusraamatusse, siseministeeriumi peetavasse registreeritud sõidukite registrisse, merendusküsimuste eest vastutava ministeeriumi hallatavate sadamavaldajate peetavatesse registritesse või Horvaatia tsiviilõhusõidukite registrisse tehtud kandest.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Seadusega nähakse ette, et ex parte menetlust tuleks kohaldada kõigis asjades, mis on seotud pärimise suhtes kohaldatava seaduse kohaselt teatavale isikule kuuluva asjaõiguse kohandamisega, kui sellist asjaõigust ei ole Horvaatia õiguses olemas.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Luksemburgi õiguse kohaselt ei ole olemas konkreetseid asjaõigusi, mis võiksid pärimisel selle küsimuse tähenduses tekkida. On siiski asjaõigusi, mida võidakse pärida ehk teisisõnu, mis võivad surma korral üle minna.

Need on omand tsiviilseadustiku (Code civil) artikli 544 jj tähenduses ja servituudid sama seadustiku artikli 637 jj tähenduses.

Omand, mis on määratletud tsiviilseadustiku artiklis 544, on õigus asja kasutada ja käsutada, tingimusel et seda ei tehta õigus- või haldusnormidega keelatud viisil või sellega ei häirita ülemääraselt naabrite rahu, rikkudes samaväärsete õiguste tasakaalu. Tsiviilseadustiku artikli 546 kohaselt annab asja omand, olgu vallas- või kinnisomand, omanikule õiguse kõigile selle asja viljadele ning kõigele, mis on selle asjaga looduslikult või tehislikult seotud (ühendamisõigus). Tsiviilseadustiku artikli 711 kohaselt saab asja omandit pärimise teel omandada ja üle anda.

Servituut on tsiviilseadustiku artiklis 637 määratletud kui ühe asja koormamine teisele omanikule kuuluva asja kasutamiseks või kasuks. Tsiviilseadustiku artikli 639 kohaselt võib servituut tuleneda asja looduslikust asukohast (vt tsiviilseadustiku artikkel 640 jj), seaduses sätestatud kohustustest (vt tsiviilseadustiku artikkel 649) või omanikevahelisest kokkuleppest (vt tsiviilseadustiku artikkel 686 jj).

Viimati nimetatud liiki servituudi puhul võivad omanikud põhimõtteliselt seada oma asjale või oma asja kasuks servituudi omal äranägemisel, kui kindlaksmääratavaid teenuseid ei kehtestata inimese suhtes või inimese kasuks, vaid üksnes maa suhtes ja maa kasuks, ning kui need teenused ei ole mingil viisil vastuolus avaliku korraga (tsiviilseadustiku artikli 686 esimene lõik). Nende normide kohaselt saab servituute seada hoonete või maa kasutamiseks (artikli 687 esimene lõik). Lisaks võivad need olla pidevad (pidev kasutamine inimese sekkumise vajaduseta, nt veetorud, kanalisatsioon, vaated jne) või mittepidevad (vajavad teostamiseks inimeste sekkumist, nt teeservituudid, kasutusõigused jne; vt tsiviilseadustiku artikli 688 esimene lõik).

Tuleb ka märkida, et servituudid võivad olla nähtavad – neist annavad teada välised konstruktsioonid – või nähtamatud – nende olemasolu kohta väliseid märke ei ole (tsiviilseadustiku artikli 691 esimene lõik). Pidevaid ja nähtavaid servituute saab omandada lepingu või üle 30aastase valdamisega (tsiviilseadustiku artikkel 690), kuid pidevaid ja nähtamatuid servituute ning mittepidevaid, olgu nähtavaid või nähtamatuid servituute, saab seada ainult lepinguga (tsiviilseadustiku artikli 691 esimene lõik). Servituut lõppeb, kui valitsev maa ja teeniv maa on sama isiku valduses (tsiviilseadustiku artikkel 705).

Täielikkuse huvides tuleks nimetada ka järgmisi asjaõigusi, mille suhtes kohaldatakse erinorme, kui sureb isik, kellele need tema eluajal kuulusid.

Tsiviilseadustiku artikli 617 kohaselt lõppeb kasutusvaldus, kui kasutusvaldaja loomulikel põhjustel sureb või kui kasutusvaldaja ja omanik on sama isik. Teisena nimetatud olukord tekib muu hulgas juhul, kui kasutusvaldaja saab surma tagajärjel selle asja omanikuks, mille kasutusvaldus tal oli. Kasutusvalduse sisu on määratletud tsiviilseadustiku artiklis 578 jj kui õigus kasutada kellelegi teisele kuuluvat asja samal viisil nagu omanik ise, kuid kasutusvaldaja vastutab kasutusvalduse eseme säilimise eest. Kasutusvalduse saab seada seaduse alusel või inimese tahtel, see võib olla lihtne, ajaliselt piiratud või tingimuslik ning võib hõlmata mis tahes liiki vallas- või kinnisasju.

Asjaõigused, mis hõlmavad kasutus- ja eluasemeõigust, mis on määratletud tsiviilseadustiku artiklis 625 jj, lõppevad samal viisil nagu kasutusvaldus.

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Luksemburgis on loodud kinnistusraamat, s.o hüpoteegibürood (bureaux de la conservation des hypothèques), kus registreeritakse kinnisasjaõiguste registreerimist käsitleva 25. septembri 1905. aasta muudetud seaduse (loi modifiée sur la transcription des droits réels immobiliers du 25 septembre 1905) artikli 1 kohaselt kõik elavate isikute vahelised tasuta või tasu eest tehtud tehingud, millega antakse üle kinnisasjaõigused, välja arvatud pandiõigused ja hüpoteegid. Selliste tehingute registreerimine on selles mõttes kohustuslik, et see muudab kõnealused õigused kolmandate isikute suhtes siduvaks (vt nimetatud seaduse artikkel 11). Luksemburgi väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hõlmab nimetatud seaduse artiklis 1 kasutatud mõiste „kinnisasjaõigused“ ka servituute (Diekirchi piirkondlik kohus (tribunal d’arrondissement), 17. veebruar 1937).

Samuti tuleb märkida, et registreerimisel aktsepteeritakse ainult kohtuotsuseid, ametlikke dokumente ja haldusakte.

Pärimise korral lähevad punktis 1 osutatud asjaõigused, mis võivad olla pärandi osaks, üle tsiviilseadustiku kohaselt.

Täpsemalt läheb kogu surnu vara tsiviilseadustiku artikli 724 esimese ja teise lõigu kohaselt tema seadusjärgsetele pärijatele üle lihtsalt pärandi avanemise tulemusel. Need pärijad võivad isiku surma korral teostada tema õigusi ja tegevusi.

Tsiviilseadustiku artiklis 1004 osutatud juhul, mis on seotud ainupärijaga, st isikuga, kellele testaator jätab testamendijärgselt kogu vara, mis tal surres on (vt tsiviilseadustiku artikkel 1003), peab viimane nõudma, et pärijad, kellel on sundosa pärimist käsitlevate õigusnormide kohaselt õigus pärandiosale, annaksid testamendiga hõlmatud vara üle. Tsiviilseadustiku artikli 1005 kohaselt saab ainupärija testamendiga hõlmatud vara oma valdusesse alates surma kuupäevast, kui üleandmisnõue esitatakse aasta jooksul pärast seda kuupäeva. Muul juhul saab ta vara oma valdusesse alles alates kohtusse avalduse esitamise või vabatahtliku üleandmise kuupäevast. Kui testaatori surma korral ei ole pärijaid, kellel on seaduse kohaselt õigus osale varast, saab ainupärija testaatori surma korral automaatselt vara omanikuks, ilma et peaks üleandmist nõudma (tsiviilseadustiku artikkel 1006). Tsiviilseadustiku artiklis 1006 osutatud juhul, kui testament on oma käega kirjutatud või pitseeritud, tuleb ainupärijale valdus anda selle piirkonna esimese astme kohtu (tribunal de première instance) eesistuja määrusega, kus pärand avanes.

Kui pärandvara sisaldab üht või mitut kinnisasja, on nõutav surmajärgne üleandmine, mis toimub pärimistunnistuse alusel, mille pärijad esitavad maa- ja kinnisasjade registreerimise ametile (administration de l’enregistrement et des domaines). Viimane esitab seejärel tunnistuse ärakirja katastri- ja topograafiaametile (administration du cadastre et de la topographie) (vt katastri- ja topograafiaameti ümberkorraldamist käsitleva 25. juuli 2002. aasta muudetud seaduse (loi modifiée du 25 juillet 2002 portant réorganisation de l’administration du cadastre et de la topographie) artikli 10 lõpposa).

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Vt vastus eelmisele küsimusele.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Jah. Asjaomased õigusnormid on sätestatud 14. juuni 2015. aasta seaduses, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist, ning millega muudetakse a) kinnisasjaõiguste registreerimist käsitlevat 25. septembri 1905. aasta muudetud seadust ja b) uut tsiviilkohtumenetluse seadustikku (loi du 14 juin 2015 relative à la mise en application du règlement (UE) n° 650/2012 du Parlement européen et du Conseil du 4 juillet 2012 relatif à la compétence, la loi applicable, la reconnaissance et l’exécution des décisions, et l’acceptation et l’exécution des actes authentiques en matière de successions et à la création d’un certificat successoral européen et modifiant a) la loi modifiée du 25 septembre 1905 sur la transcription des droits réels immobiliers et b) le Nouveau Code de procédure civile).

Selle seaduse artiklis 1 on sätestatud: „Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrusele (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist, on suurhertsogi määrusega ametisse nimetatud notarid pädevad kohandama kinnisasjaõigusi, nagu sellele on osutatud nimetatud määruse artiklis 31. Esimeses lõigus osutatud kohandamine tuleb teha hiljemalt kuupäeval, mil Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist, artiklis 31 osutatud asjaõigusega hõlmatud vara elavate isikute vahel tasuta või tasu eest üle antakse.“

Lisaks muudetakse nimetatud seadusega kinnisasjaõiguste registreerimist käsitleva 25. septembri 1905. aasta muudetud seaduse artikli 1 teist lõiku, lisades selles täpsustatud dokumentidele, millega antakse üle kinnisasjaõigused, mis tuleb registreerida selles hüpoteegibüroos, mille tööpiirkonnas kinnisasi asub, välisriigis paiknevate kinnisasjadega seotud õigusi kohandavad notariaalaktid.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

1) Omandiõigus

Testaatori surma korral omandab pärija pärandi suhtes automaatselt omandiõiguse. Pärand on pärandaja surma ajal olemas olnud selliste õiguste, materiaalse vara, nõuete ja kohustuste summa, mis ei lõpe surma korral. See kõik on Ungari õiguses iseenesest selge; tegelikult kasutatakse pärimist käsitlevates tsiviilseadustiku sätetes mõisteid „pärandvara“ ja „varad“ samatähenduslikuna. Vara ei ole midagi muud kui materiaalne vara, õigus või nõue (tsiviilseadustiku paragrahv 8:1). Varad on kõigi selliste varade summa. Annaku (legatum vindicationis) puhul omandab annakusaaja (otse pärandajalt) varalise hüve omandiõiguse.

2) Kasutusvaldus

Juhul kui pärandajal on järeltulijaid ja üleelanud abikaasa (seadusjärgse pärimise korral), on sellel abikaasal Ungari seaduste kohaselt õigus eluaegsele kasutusvaldusele teatavate pärandisse kuuluvate varade suhtes, nimelt:

• eluase, kus ta koos pärandajaga elas, ja
• eluaseme juurde kuuluvad sisustus ja seadmed (tsiviilseadustiku paragrahvi 7:58 lõike 1 punkt a).

Samamoodi kehtivad tsiviilõiguse kohased üldised kasutusvalduse eeskirjad üleelanud abikaasa kasutusvaldusõiguse sisu suhtes („lese õigus“) (tsiviilseadustiku XXX peatükk). Kasutusvaldus on üks nn piiratud asjaõigusi. Kasutusvaldaja võib vallata ja kasutada teisele isikule kuuluvat materiaalset vara ja omandada selle vilju . Kasutusvaldaja õigused on muutumatud, olenemata mis tahes muutustest omaniku isikus (tsiviilseadustiku paragrahvi 5:147 lõiked 1 ja 2).

Testaator võib oma testamendis määrata ka kasutusvalduse oma vara suhtes.

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Osutatud õigused on loetletud kinnisvararegistris (või muudes avalikes registrites). Nende õiguste registrisse kandmine on kohustuslik.

Kui pärimise tulemusena saadakse omandiõigus või kasutusvaldus, võtab Ungaris pärimismenetlust läbi viiv notar ühendust riigiasutusega, kes peab nende õiguste registreerimiseks kinnisvararegistrit või mis tahes muude varade registrit. Sellistel juhtudel saadab notar sellele asutusele dokumendi pärandi ülemineku kohta (pärast selle lõplikuks muutumist) (pärimismenetlust käsitleva 2010. aasta seaduse XXXVIII (hagyatéki eljárásról szóló 2010. évi XXXVIII. tv.)) paragrahvi 91 lõige 2. Registreerimise aluseks on notari dokument pärandi ülemineku kohta.

Teisest küljest peab soodustatud isik (pärija, annakusaaja) võtma ise meetmeid registreerimiseks, kui pärimismenetlus toimus teises liikmesriigis. Sellistel juhtudel peaks ta esitama registreerimistaotluse otse sellele Ungari ametiasutusele, kes peab kõnealust registrit (näiteks kinnistusraamatut).

Põhilised avalikud registrid, mis sisaldavad konkreetsete varade omandiõiguste loetelu, on järgmised:

– kinnisvararegister,

mida peab kinnistusamet

registri ese: kinnisvara

eeskirjad: kinnisvara registreerimist käsitlev 1997. aasta seadus CXLI (az ingatlan-nyilvántartásról szóló 1997. évi CXLI törvény) (vt seaduse paragrahv 16)

– riiklik õhusõidukiregister (Magyarország Légijármű Lajstroma),

mida peab riikliku transpordiameti lennundustalitus (Nemzeti Közlekedési Hatóság Légügyi Hivatal)

registri ese: tsiviilõhusõidukid

eeskirjad:

õhutransporti käsitleva 1995. aasta seaduse (a légiközlekedésről szóló 1995. évi XCVII. törvény)) paragrahv 12

valitsuse 30. novembri 1995. aasta dekreedi nr 141/1995 (millega rakendatakse õhutransporti käsitlev 1995. aasta seadus XCVII (Korm. rendelet a légi közlekedésről szóló 1995. évi XCVII. törvény végrehajtásáról)) paragrahv 5

– veesõidukite register,

mida peab Ungari riikliku arengu ministeerium ja Budapesti linnavalitsus kui laevandusasutused

registri ese: veesõidukid (ujuvvahendid, ujuvkonstruktsioonid ning veetranspordile, vee peal töötamiseks ja seonduvaks tegevuseks kohandatud varustus)

eeskirjad:

veetransporti käsitleva 2000. aasta seaduse XLII (a légiközlekedésről szóló 2000. évi XCVII. törvény)) paragrahvid 7–15 ja eelkõige paragrahvi 11 lõige 3

veesõidukite registreerimist käsitlev valitsuse 29. novembri 2000. aasta dekreet nr 198/2000 (az úszólétesítmények lajstromozásáról szóló 198/2000. Korm. rendelet)

– sõidukiregister,

mida peab siseministeerium (registrite eest vastutav riigiministri asetäitja) kui maanteeliikluse registreerimisasutus

registri ese: maanteetranspordi sõidukid

eeskirjad:

maanteetranspordi registreid käsitlev 1999. aasta seadus LXXXIV (közúti közlekedési nyilvántartásról szóló 1999. évi LXXXIV. Törvény),), eelkõige paragrahv 9

– äriregister,

mida peavad piirkonnakohtud kui registreerimisega tegelevad kohtud

registri ese: ettevõtjaid (ettevõtja on äriregistrisse kantud juriidiline isik, mis on loodud ärilisel alusel majandustegevuse teostamiseks (eelkõige hõlmavad need äriühinguid, ühistuid, välisriigi ettevõtete Ungari filiaale, Euroopa majandushuviühinguid, Euroopa ühistuid, füüsilisest isikust ettevõtjaid, jne).

Eeskirjad: avalikku äriühinguid puudutavat teavet, äriühingu registreerimist ja likvideerimismenetlust käsitlev 2006. aasta seadus V (a cégnyilvánosságról, a bírósági cégeljárásról és a végelszámolásról szóló 2006. évi V. törvény), eelkõige selle paragrahvid 24–25.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

1) Omandiõiguse registreerimine

Ungari õiguse kohaselt saab kinnisasja omandiõiguse tavaliselt omandada üksnes kinnisvararegistris registreerimisega; teisisõnu, omandiõiguse registreerimisel kinnisvararegistris on konstitutiivne mõju (tekib õigus) (registreerimispõhimõte).

Samas tehakse õiguses mõnel juhul ka erand; üks erand on pärimine. Ungari õiguses järgitakse ipso jure pärimise põhimõtet. See tähendab, et pärandi avanemisel omandab pärija pärandvara pelgalt seaduse alusel, ilma et selleks tuleks pärand vastu võtta või teha mis tahes muud õigustoimingut (tsiviilseadustiku paragrahv 7:87). Pärimise puhul omandab pärija omandiõiguse seega kas pärandi avanemisel või pärandaja surma korral. Seetõttu on pärimisega omandatud omandiõiguse registreerimisel kinnisvararegistris üksnes deklaratiivne mõju. Sama kehtib ka vara omandamisel konkreetse annaku alusel (legatum per vindicationem).

Ipso jure pärimise tulemusena on muude varade omandiõiguse registreerimisel avalikes registrites samuti deklaratiivne mõju, kui omanik vahetus pärimise tõttu.

2) Kasutusvalduse registreerimine

Üleelanud abikaasa kasutusvalduse õigus (lese õigus) tuleneb seadusest. Seda arvestades on kasutusvalduse registreerimisel kinnisvararegistris (samamoodi kui pärimisega omandatud omandiõiguse puhul) deklaratiivne mõju; seega registreerimise tulemusel õigust ei teki.

Tsiviilseadustiku paragrahvi 5:146 lõike 2 kohaselt saab seadusest tulenevale kasutusvalduse õigusele (kui seda kinnisvararegistris ei registreerita) tugineda üksnes vara pahauskse omandaja või sellise omandaja suhtes, kes ei ole vara eest tasunud. Seetõttu tuleb kinnisasja kasutusvaldaja täieliku tsiviilõigusliku kaitse tagamiseks kasutusvaldus kinnisvararegistris registreerida, ehkki see õigus tekib seaduse, mitte registreerimise alusel.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Jah.

Kui pärimisasjaga seotud soodustatud isik (näiteks pärija või annakusaaja) soovib Ungaris teostada pärimisega loodud õigust, mis ei ole kinnisvararegistrit (või vastavalt muud registrit) käsitlevates Ungari õigusaktides lubatud, tehakse eraldi menetluses määruse artikli 31 (asjaõiguste kohandamine) kohane toiming. Seda teatakse kui kohandamismenetlust, mida reguleeritakse 2015. aasta seadusega LXXI.

Kohandamismenetlus on kohtute pädevusse kuuluv hagita menetlus. Kuna määruse artikli 31 kohaldamine nõuab eriteadmisi, tegutseb kogu Ungari territooriumil esimese astme kohtuna ainult üks kohus (Budapestis tegutsev Buda ringkonnakohus (Budai Központi Kerületi Bíróság)). See kohus otsustab näiteks selle üle, millise muu õiguse saab teatava välisriigi õiguse asemel registreerida (või mis on Ungari õiguses nii sisu kui eesmärgi poolest lähim samaväärne õigus). Kohtu otsus on taotluse esitajale siduv.

Pärimisega seotud isik (näiteks pärija või annakusaaja) ei algata ise taotlejana kohandamismenetlust. Kohtumenetluses on taotlejaks see avalikku registrit (näiteks kinnistusraamatut) pidav ametiasutus, kus registreerimismenetlus (põhimenetlus) pooleli on.

Menetluse käigus uurib kohus välisriigi õigusakte, mis käsitlevad asjaomast välisriigi seadusest tulenevat õigust. Kohus tagab sõltumatult, et kontrollitakse välisriigi seadusest tuleneva õiguse sisu, kuid samuti võib ta nõuda, et pärimisega seotud isik lisaks taotlusele talle kättesaadava teabe ja saadaolevad dokumendid välisriigi seadusest tuleneva õiguse tähenduse kohta.

Muul juhul teeb kohus otsuse üksnes dokumentide põhjal ega kogu muid tõendeid (näiteks tunnistajatelt).

Buda ringkonnakohtu otsuse võivad edasi kaevata nii taotleja (asjaomast registrit pidav ametiasutus) kui ka pärimisasjaga seotud isik. Apellatsioonkaebus tuleb adresseerida piirkonnakohtule ja esitada otsuse teinud kohtule. Apellatsioonkaebusi on pädev lahendama Budapesti piirkonnakohus.

Selle menetluse kulud kannab pärimisasjaga seotud isik, kes peab need tasuma põhimenetluses (st menetluses registrit pidavas ametiasutuses).

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Asjaõiguste kohandamine - Holland

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Seda küsimust reguleeritakse Madalmaades tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) artikliga 4:182.

Tsiviilseadustiku artiklis 182 on öeldud järgmist.

• Kui isik sureb, pärivad pärijad ipso jure selle isiku üleantavad õigused, omandiõigused ja osalusega seotud õigused. Esimest lauset ei kohaldata juhul, kui pärandaja vara jagatakse vastavalt artiklile 13. Sel juhul pärib abikaasa ipso jure pärandaja omandiõigused ja osalusega seotud õigused.
• Nad muutuvad ipso jure võlgnikeks pärandaja selliste võlgade puhul, mis on surma ajal olemas. Kui võlakohustuse täitmine on jagatav, vastutab igaüks neist osa eest, mis vastab tema osale pärandist, välja arvatud juhul, kui ollakse solidaarselt vastutavad.

Madalmaades kehtib valdusse astumise põhimõte, mille kohaselt läheb pärandaja positsioon ipso jure pärijatele üle. Pärandi varade ja võlgade omandiõigus kantakse täielikult üle pärijatele, kes on pärandi vastu võtnud.

Pärandvara seadusjärgse jagamise (wettelijke verdeling) puhul, kui pärandaja ei ole testamenti teinud, võtab kõik varad ja võlad üle üleelanud abikaasa / registreeritud partner ning järglased saavad üksnes õiguse pretendeerida pärandile. Järglased ei vastuta pärandist tulenevate võlgade eest. Kui kohaldatakse pärandvara seadusjärgset jagamist, vastutab võlgade eest üksnes üleelanud abikaasa / registreeritud partner.

Pärandi valdusse võtmise põhimõte tähendab, et pärandist kui sellisest ei tulene asjaõigusi ega varalisi õigusi. Pärandvara ei ole Madalmaades eraldi vara. Pärandvara varade käsutamise kohta ei kehti piiranguid ning pärandvara ei saa arestida. Pärijate vahel on võimalik arestida pärandvara üksusi.

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Kuna pärandvara ise ei ole eraldi vara, ei tule seda registrisse kanda.

Kinnistusraamatus saab registreerida pärimistunnistuse või Euroopa pärimistunnistuse, vt kinnistusraamatuseaduse (Kadasterwet) artiklid 27 ja 27a. See võimaldab pärijatel teha teatavaks, et omanik on surnud ja omandiõigus on täielikult neile üle läinud. Registrisse kande tegemisne ei ole siiski juriidiline nõue. Kui omandiõiguse kohta kannet ei tehta, läheb see üle ipso jure. Kui pärijad seejärel jagavad pärandvara varasid, on nõutav varade üleandmine. See kujutab endast siis üleandmist eriõigusjärgluse alusel. Jagamist reguleeritakse tsiviilseadustiku artikliga 3:186.

Tsiviilseadustiku artiklis 186 on öeldud järgmist.

• Igale ühisomanikule eraldatud osa üleminek peab toimuma ametliku üleandmisega, samamoodi kui on ette nähtud muu kui ühisomandi puhul.
• Ühisomaniku omandatud osa kohta kehtib sama omandiõigus, mis kehtis enne jagamist ühisomanike kohta ühiselt.

Tsiviilseadustiku artiklis 3:89 sätestatakse, et kinnisvara või selle varaga seotud piiratud õiguste ametlikuks üleandmiseks koostatakse notariaalakt ning see registreeritakse avalikes registrites.

Tsiviilseadustiku artiklis 89 on öeldud järgmist.

• Kinnisvara üleminekuks vajalik ametlik üleandmine toimub notariaalaktiga, mis on poolte vahel sel eesmärgil koostatud ning mis seejärel registreeritakse selleks ettenähtud avalikes registrites. Akti võib registreerida nii saaja kui ka üleandja.
• Ametliku üleandmise aktis osutatakse täpselt, milline õigus üle antakse; aktist võib jätta välja kõrvaltingimused, mis ei puuduta üleandmist.
• Kui ametliku üleandmise akti koostamise üheks pooleks on volitatud esindaja, osutatakse aktis täpselt ka volikirjale.
• Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse mutatis mutandis ka muu registrisse kantud vara puhul nõutava ametliku üleandmise suhtes.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Palun vt vastus eespool.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Ei, tsiviilseadustikus ega kinnistusraamatuseaduses ei kohaldata erieeskirju.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Austria õiguse kohaselt loetakse pärand juriidiliseks isikuks, millele läheb üle pärandaja õiguslik seisund (Austria tsiviilseadustiku Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch (ABGB) paragrahv 546). Kui pärandvara läheb üle pärijale (Einantwortung), läheb pärijale üle ka pärandvara õiguslik seisund. Sama kehtib otsuste kohta, millega antakse korraldus määrata pärandvara föderaalvalitsusele (ABGB paragrahv 547). Keegi ei tohi pärandvara omandiõigust üle võtta ilma vastava õiguseta. Pärandvara omandatakse enamasti pärast pärimismenetlust, st seadusjärgse omandiõiguse üleminekul pärijatele (ABGB paragrahv 797).

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Austria õiguse kohaselt tuleb kinnisasjaga seotud asjaõiguste (omandiõigus, servituut, reaalservituut, pandiõigus, ehitusõigused) omandamine, üleandmine, piiramine ja tühistamine ning tagasiostuõigus, ostueesõigus ja kasutusõigus nende tekkimiseks registreerida esimese astme kohtute (Bezirksgerichte) peetavas kinnistusraamatus.

Sellegipoolest omandab pärija asjaõigused juba siis, kui pärand on talle üle läinud, mitte alles siis, kui tema omandiõigus kinnistusraamatus registreeritakse. Kinnistusraamatus registreerimine on oma olemuselt seega rohkem deklaratiivne. Samas ei võeta kinnistusraamatuseaduse (Grundbuchsgesetz) paragrahvide 21 ja 94 kohaselt omandiõigust kinnistusraamatuga seotud toimingutes arvesse, kui seda õigust ei ole kinnistusraamatusse kantud. (Veel registreerimata) pärija suhtes tehtav kanne on väheste eranditega seega lubamatu, ka juhul, kui ta on materiaalõigusnormide kohaselt juba vara omanik. Kinnistusraamatu kannetega seoses ei tohiks asjaolu, et pärandi üleminek on toimunud, arvesse võtta enne, kui pärija omandiõigust on kinnistusraamatusse kantud.

Austrias tehakse kanded pärijate õiguste kohta kinnistusraamatu muutmise käigus, mida reguleeritakse kinnistusraamatuseaduse paragrahviga 136. Muutmise käigus tehakse kinnistusraamatusse parandus, mis kajastab tegelikku õiguslikku olukorda. Seda tehakse siis, kui õiguslikud muudatused on juba tehtud, aga neid ei ole veel kinnistusraamatusse kantud. Seetõttu on registreerimine üksnes deklaratiivse loomuga. Kinnistusraamatuseaduse paragrahvi 136 kohases menetluses piisab registreerimise põhjendamiseks „tõendist ebatäpsuse kohta“; see asendab dokumente, mida muul juhul nõutaks. See tõend esitatakse siis, kui ebatäpsus on ilmselge või kui sellele on osutatud ametlikes dokumentides (näiteks kohtu väljastatud tunnistuses pärandi ülemineku kohta või Euroopa pärimistunnistuses). Ebatäpsust peetakse ilmselgeks, kui näiteks õiguste korduv üleandmine, mida ei ole kinnistusraamatusse kantud ja millele taotluse esitaja on osutanud, ning sellest tulenev üldõigusjärglus õiguseelneja vara suhtes tuleneb otsese seadusest.

Kinnistusraamatu kanded tehakse poolte taotlusel. Kandeid teevad üksnes ametiasutused erandjuhtudel, mis ei ole käesoleval juhul kohaldatavad.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Austria õiguse kohaselt pärib pärija üldõigusjärgluse korras ilma kinnistusraamatus registreerimata, kui pärand on üle läinud. Kinnistusraamatus registreerimine on nendel juhtudel seega deklaratiivne.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Austria eluasemekinnisvara käsitlevate õigusaktide kohaselt ei saa seni, kuni eluasemekinnisvara on olemas, jagada eluasemekinnisvaraga lahutamatult seotud minimaalset omandiosa, välja arvatud juhul, kui tegemist on „omanike partnerlusega“ (Eigentümerpartnerschaft). See on kahe või enama sellise füüsilise isiku seaduslik ühendus, kes on eluasemekinnisvara kaasomanikud.

Kui pärimisel on minimaalse omandiosa omandanud mitu inimest, partnerlust moodustamata, näiteks kui pärandvara asub välisriigis ja õigusjärgne pärimine hõlmab mitut inimest, ei saa nende vara kinnistusraamatus registreerida. Kui varaliste õiguste registreerimise taotlus on esitatud, peab kinnistusraamatut pidav kohus lükkama taotluse tagasi, teavitama taotlejaid, et soovitud õigusi ei saa kinnistusraamatus registreerida, ja andma neile mõistliku tähtaja selleks, et korraldada minimaalse omandiosa omandamine üheainsa isiku või siis omanike partnerluse poolt. Kui see tähtaeg lõpeb ja vajalikke toiminguid ei ole tehtud, peab kinnistusraamatut pidav kohus korraldama avaliku müügi (2002. aasta eluasemekinnisvara seaduse – Wohnungeigentumsgesetz – paragrahvi 12 lõige 3).

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Pärimisest tulenevad asjaõigused hõlmavad vallas- ja kinnisasjade omandiõigusi, tähtajatut kasutusvaldust, piiratud asjaõigusi, nagu näiteks reaalservituudid (sealhulgas valitseva kinnisasja omandiõigus), hüpoteegid ja pandiõigused (sealhulgas nendega tagatud kohustused), ühistu liikmete omandiõigused elamuühistus, naabrite õigused ja kohustused, sissenõudmis- ja keelamismeetmed (servituudid), tsiviilseadustiku artikli 231 kohased ostunõuded (st nõuded, et isik, kes püstitas teise isiku maale ehitise või muu rajatise, ostaks maa ära).

Kasutusõigused ja isiklikud servituudid ei ole päritavad.

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Reeglina tehakse asjaõiguse kohta kanne kinnistusraamatusse, mida peab pädev ringkonnakohus (kinnistusraamatut pidav kohus) (sądy wieczystoksięgowe). See kanne ei ole aga alati kohustuslik ja ega konstitutiivse mõjuga, näiteks võib olla päritav elamuühistu liikme omandiõigus elamuühistu suhtes, mida ei ole kinnistusraamatusse kantud.

Pärimise teel omandatud omandiõigus , mis on kantud kinnistusraamatusse, kantakse kinnistusraamatusse asjakohase dokumendi alusel, millest nähtub omandiõiguse üleminek kinnistusraamatusse kantud omanikult (testaator). Pärimise teel saadud omandiõiguse kinnistusraamatusse kandmine ei ole konstitutiivse mõjuga.

Kinnistusraamatusse kandmine on vajalik hüpoteegi seadmiseks. Selline kanne on konstitutiivse mõjuga, mis tähendab, et kinnistusraamatusse kandmisel see õigus tekib.

Kanne kinnistusraamatus, kuhu piiratud asjaõigus on juba kantud, on konstitutiivse mõjuga ning õiguse üleandmise kehtivuse tingimus.

Sellised õigused kantakse kinnistusraamatusse kinnisvara omaniku taotlusel (liinikoridorid, igamine) või ex officio, näiteks haldusotsuse puhul.

Kande tegemise taotlus esitatakse kirjalikult kinnistusraamatut pidavale kohtule ametlikul vormil KW-WPIS. Vormid on saadaval justiitsministeeriumi veebisaidil ja ringkonnakohtute kinnistusraamatuosakondades.

Kinnisasja piiratud asjaõiguse kohta kande tegemiseks piisab sellest, kui omanik teatab, et selline õigus on loodud.

Kui eriõigusaktis ei ole sätestatud teisiti, tuleb omandiõiguse, tähtajatu kasutusvalduse või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmise taotluse eest tasuda kindlasummaline lõiv 200 Poola zlotti. Kui tegemist on ühisomandiga, tasutakse kindlasummalisest lõivust omanikule kuuluva osaga võrdeline osa, kuid mitte alla 100 Poola zloti.

Pärandist või annakust või pärandi jagamisest või ühisomandiõiguse lõpetamisest tuleneva omandiõiguse, tähtajatu kasutusvalduse või ühistu liikme omandiõiguse kinnistusraamatusse kandmise taotluse eest tasutakse ühekordne kindlasummaline lõiv 150 Poola zlotti, olenemata sellistes õigustes omatavate osade arvust. Lõiv tuleb tasuda taotluse esitamisel. Kui taotluse esitamisel ei ole kindlasummalist lõivu nõuetekohaselt tasutud, tagastatakse taotlus ilma lõivu sisse nõudmata.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigused on kaitstud avaliku usaldusväärsuse põhimõttega. Kui õigusi kinnistusraamatusse ei kanta, siis avaliku usaldusväärsuse tingimustel toimunud omandamise korral need aeguvad. Lisaks on kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigus ülimuslik kinnistusraamatusse kandmata õiguse ees.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Konkreetseid menetlusi ei ole.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Asjaõiguste kohandamine - Portugal

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Esiteks tuleb märkida, et asjaõigus võib olla kasutusõigus (direitos reais de gozo) või pandiõigus (direitos reais de garantia).

Teiseks hõlmab doktriin lisaks materiaalseid esemeid käsitlevale asjaõigusele ka immateriaalse varaga seotud asjaõigust.

Portugali õigusega on ette nähtud numerus clausus’e põhimõte ehk asjaõiguste ammendav laad (Portugali tsiviilseadustiku (Código Civil) artikkel 1306).

ÕIGUSED, MIS VÕIVAD KUULUDA PÄRIMISELE

Pärida saab õigusi, mis ei lõpe nende õiguste omaja surmaga.

Portugali tsiviilseadustiku artiklis 2025 on päritavate õiguste kohta sätestatud järgmiselt:

„1. Pärimisele ei kuulu õigussuhted, mis lõpevad pärast õigussuhte poole surma, tulenevalt nende iseloomust või seaduse alusel.

2. Ka loovutatavad õigused võivad omaniku surma korral lõppeda, kui omanik on sellise korralduse teinud“.

Näiteks kasutusvaldus (usufruto) ning kasutusõigus (direito real de uso e habitação) on asjaõigused, mis seaduse alusel lõpevad nende omaniku surma korral (tsiviilseadustiku artikli 1476 lõike 1 punkt a ning artikkel 1485).

Tsiviilseadustiku kehtiva versiooniga saab portugali keeles tutvuda aadressil

http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=775&tabela=leis&so_miolo=&

Kui jätta välja kasutusvaldus (tsiviilseadustiku artikkel 1443), kasutusõigus (tsiviilseadustiku artikkel 1485), tsiviilseadustiku artiklis 2025 sätestatud olukordadega seotud asjaõigused või muud juhtumid, mis on konkreetselt sätestatud muudes õigusnormides, võivad ülejäänud asjaõigused üldjuhul kuuluda pärimisele.

Teatavad õigused on piiratud, näiteks asjaõigused, mis on seotud deklareeritud relvadega; neid saab pärandada üksnes vastavalt relvi ja laskemoona käsitleva õigusraamistiku (Regime Jurídico das Armas e Munições) artiklis 37 loetletud tingimustele, kus on sätestatud järgmiselt:

„1. Surnud isiku vara hulka kuuluvate deklareeritud relvade omandamiseks pärimise teel annab loa Polícia de Segurança Pública (PSP) (politsei) peadirektor.

2. Eelmise lõike tähenduses tuleb relvade olemasolu deklareerida politseis 90 päeva jooksul alates eelmise omaniku surmast või päevast, millal isik, kelle valduses relvad on, need avastab.

3. Politsei peadirektor võib anda loa registreerida relv kuni surnud isiku vara jagamiseni pärandi hooldaja nimele, millisel juhul on kohustuslik anda relv politseisse hoiule.

4. Kui pärandi hooldaja või muu pärija vastab relva omamise õiguslikele tingimustele, saab taotleda registreerimist tema nimele, kui relv jääb tema kätte hoiule.

5. Pärandi hooldaja taotlusel võidakse relv anda üle isikule, kes vastab relva omamise kriteeriumidele, kusjuures omandava isiku valib huvitatud isik, või võidakse relv müüa politsei korraldatud oksjonil ning üleandmisväärtus miinus tasud arvestatakse vara hulka.

6. Kui jagamine on lõpule viidud, antakse relv soodustatud pärijale, eeldusel et ta vastab relva omamise õiguslikele tingimustele.

7. Kui vara ei nõuta 10 aasta jooksul, antakse see üle riigile“.

Relvi ja laskemoona käsitleva õigusraamistikuga, mis kiideti heaks 23. veebruari 2006. aasta seadusega nr 5/2006, saab portugali keeles tutvuda aadressil http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=692&tabela=leis&so_miolo.

KASUTUSÕIGUSED

Seadusega on ette nähtud järgmised kasutusõigused (tsiviilseadustiku artiklid 1302–1575 ning osaajalist kasutamist käsitlev õigusraamistik (Regime Jurídico da Habitação Periódica), osutatud allpool):

• omandiõigus (direito de propriedade) – tsiviilseadustiku artikkel 1302,
• ühisomand (compropriedade) – tsiviilseadustiku artikkel 1403,
• korteriomand (propriedade horizontal) – tsiviilseadustiku artikkel 1414,
• kasutusvaldus (usufruto) – tsiviilseadustiku artikkel 1439,
• kasutusõigus (direito real de uso e habitação) – tsiviilseadustiku artikkel 1484,
• osaajalise kasutamise asjaõigused (direito real de habitação periódica),
• hoonestusõigus (direito de superfície) – tsiviilseadustiku artikkel 1524,
• servituudid (servidões prediais) – tsiviilseadustiku artikkel 1543.

Osaajalist kasutamist käsitleva õigusraamistikuga, mis kiideti heaks 5. augusti 1993. aasta dekreet-seadusega nr 275/93, saab portugali keeles tutvuda aadressil http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=648&tabela=leis.

TAGATISTEGA SEOTUD ASJAÕIGUSED

Tsiviilseadustikus on ette nähtud järgmised tagatistega seotud asjaõigused:

• renditulu suunamine hüpoteegi katteks (consignação de rendimentos) – artikkel 656,
• tagatis (penhor) – artikkel 666,
• hüpoteek (hipoteca) – artikkel 686,
• kinnisvaraga seotud eesõigus (privilégios imobiliários) – artiklid 743 ja 744,
• pandiõigus (direito de retenção) – artiklid 754 ja 755.

MATERIAALSE VARAGA SEOTUD ASJAÕIGUSED

Tsiviilseadustiku artiklis 1302 on sätestatud, et selle seadustikuga reguleeritavat omandiõigust saab kohaldada üksnes materiaalsete vallas- või kinnisasjade (sh vee) suhtes.

IMMATERIAALSE VARAGA SEOTUD ASJAÕIGUSED

Tsiviilseadustiku artiklis 1303 on osutatud intellektuaalomandile, mida omakorda reguleeritakse tööstusomandi seadustikuga (Código da Propriedade Industrial). Doktriini raames on ette nähtud, et intellektuaalomandi mõiste hõlmab autoriõigust ja seonduvaid õigusi ning tööstusomandit. Portugali õiguses on säilitatud need kaks mõistet: intellektuaalomand (tsiviilseadustikus) ja tööstusomand (tööstusomandi seadustikus, mis on avaldatud 10. detsembri 2018. aasta dekreetseaduse nr 110/2018 lisas).

Tööstusomandi seadustiku artikli 2 kohaselt kuuluvad tööstusomandi alla kalandus, põllumajandus, metsandus, põllumajandusloomad ja kaevandustööstus, tööstus ja kaubandus ning ka kõik looduslikud või toodetud tooted ja teenused.

Doktriin ei ole ühtne küsimuses, kas riigisiseses õiguses aktsepteeritakse omandiõigust ja muid asjaõigusi immateriaalse vara suhtes, näiteks õigust äriettevõttele või intellektuaalomandile. Seda küsimust tõlgendavad kohtud.

Tööstusomandi seadustikuga reguleeritakse õigusi patentidele, kasulikele mudelitele, pooljuhttoodetele, disainilahendustele, kaubamärkidele, hüvedele, logodele, päritolunimetustele ja geograafilistele tähistele ning nende muutmist ja üleandmist.

Patentidest ja kasulikest mudelitest tulenevad õigused ning pooljuhttoodete topoloogia, disainilahendused ja kaubamärgid, samuti muud eristatavad kaubatähised võidakse anda pandiks (tööstusomandi seadustiku artikkel 6).

Tööstusomandi seadustiku kehtiva versiooniga saab portugali keeles tutvuda aadressil

http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=2979&tabela=leis&ficha=1&pagina=1

Äriühingute puhul reguleeritakse märkimisväärsete osaluste õiguste pärandamist ühe partneri surma tõttu ja sellekohaseid nõudeid äriühinguseadustikuga (Código das Sociedades Comerciais), täpsemalt järgmiste artiklitega:

• artikkel 184 seoses pärimisega täisühingu liikme surma tõttu;
• artiklid 198, 225 ja 252 seoses pärimisega osaühingu liikme surma tõttu;
• artiklid 469 ja 475 seoses pärimisega usaldusühingu liikme surma tõttu.

Äriühinguseadustiku kehtiva versiooniga saab portugali keeles tutvuda aadressil

http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=524&tabela=leis&so_miolo=&

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Jah, reeglina on nende õiguste kohta tehtud kanne registrisse, nagu allpool selgitatud.

KINNISTUSAMETID

Kinnistusametites (Conservatórias do Registo Predial) dokumenteeritakse hoonete õigusliku seisundiga seotud toimingud, sealhulgas seoses järgmiste asjaõigustega (kinnistusregistri seadustiku (Código de Registo Predial) artiklid 1 ja 2):

• õigustoimingud, mis on aluseks omandiõiguse, kasutusvalduse õiguse, kasutusõiguse, hoonestusõiguse või servituutide seadmise õiguse kehtestamiseks, tunnustamiseks, omandamiseks või muutmiseks;
• õigustoimingud, mis annavad õiguse korteriomandi kehtestamiseks või muutmiseks ning õigused osaajaliseks kasutamiseks;
• maa jagamisest ning ühise omandiõiguse struktuuri muutmisest ja jagamisest tulenevad muutused maa omandiõiguses ning vastavad muudatused;
• üleandmise või koormatise pakkumine, eelislepingud ja testamendiga tehtud eeliskorraldused, kui need on jõustunud, ning samuti neist toimingutest tulenev lepinguline staatus;
• vara loovutamine võlausaldajatele;
• hüpoteek, selle loovutamine või muutmine, vastava kande järjekoha määramine ja renditulu suunamine hüpoteegi katteks;
• hüpoteegi või selle katteks suunatud rendiga tagatud nõuete üleandmine, kui tehing hõlmab tagatise ülekandmist;
• enam kui kuue aasta pikkune rent ja selle üleandmine või edasirentimine, välja arvatud seoses rendisuhte alusel kasutatava põllumajandusmaaga;
• selliste krediidinõuete pantimine, mis on tagatud hüpoteegiga või selle katteks suunatud rendiga, ning mis tahes muud toimingud või korraldused, mis mõjutavad neid nõudeid;
• mis tahes muud omandiõiguse piirangud, mille puhul on seadusest tulenev kohustus teha registrisse kanne;
• õigustoimingud, millest tuleneb registrisse kantud õiguste, koormatiste või registreeritud reaalkoormatiste lõppemine.

Eespool osutatud toimingute dokumenteerimine on kohustuslik, välja arvatud kinnistusregistri seadustiku artiklis 8-A loetletud erandid.

Vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 687 tuleb hüpoteek registreerida või vastasel juhul seda seoses pooltega ei tunnustata.

Maa registreerimise tingimused on täpsustatud järgmistes kinnistusregistri seadustiku õigussätetes:

• objektid, mille suhtes kehtib registreerimiskohustus, tähtajad ja kinnisvaraomandi õiguste kehtivus on sätestatud artiklites 8-B, 8-C, 8-D ja 9;
• eelregistreerimine, kande jätkuv kehtivus – eelkõige õigusjärgluse põhimõte ning vabastus osturegistris eelregistreerimisest jagamise/pärimise alusel – on sätestatud artiklites 34 ja 35;
• artiklites 36–39 on sätestatud õigus taotleda registreerimist ning võimalus olla esindatud;
• registreerimistaotluse esitamise vorm ja viisid – eelkõige õigus registreerida elektrooniliselt – on sätestatud artiklites 41–42-A;
• dokumendid, mis tuleb esitada, on sätestatud artiklites 43–46.

Kinnistusregistri seadustikuga saab portugali keeles tutvuda aadressil http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=488&tabela=leis.

Lisateavet kinnistus-, äri- ja mootorsõidukiregistri taotluste kohta, näiteks selle kohta, kuidas taotlust saata, ning nõuete ja teenuste kohta saab aadressil https://justica.gov.pt/.

ÄRIREGISTRI BÜROOD

Aktid füüsilisest isikust ettevõtjate, äriühingute, äriühingu vormis asutatud tsiviilõiguslike ühingute ja piiratud vastutusega üksikettevõtjate õigusliku seisundi kohta teabe avaldamiseks registreeritakse äriregistri büroodes (Conservatórias do Registo Comercial). Äriregistri büroodes registreeritakse ka teatavad ühistute, avalike ettevõtjate, ettevõtjate täiendavate gruppide ja Euroopa majandushuviühingute õigusliku seisundiga seotud aktid (äriregistri seadustiku (Código do Registo Comercial) artikkel 1).

Registrisse tuleb äriregistri büroodes kanda äriregistri seadustiku artiklis 15 sätestatud aktid, täpsemalt:

„Artikkel 15 (aktid, mille registreerimine on kohustuslik)

1. Artikli 3 lõike 1 ja 2 punktides a–c ning e–z, artiklis 4, artikli 5 punktides a, e ja f, artiklites 6, 7 ja 8 ning artikli 10 punktides c ja d osutatud aktide registreerimine on kohustuslik.

2. Eelmises lõikes osutatud aktide registreerimist tuleb taotleda kahe kuu jooksul alates nende väljastamise kuupäevast, välja arvatud järgmistes lõigetes sätestatud juhtudel.

3. Artikli 5 punktides a, e ja f osutatud akte tuleb taotleda kahe kuu jooksul alates neid kindlaks määrava dekreedi avaldamise kuupäevast.

4. Taotlus äriühingu ning osaühingu aruannete registreerimiseks tuleb esitada majandusaasta lõpule järgneva seitsmenda kuu 15. päevaks.

5. Samuti on kohustuslik registreerida artiklis 9 osutatud õigustoimingud, otsused, menetlused ja kaitsemeetmed.

6. Ajutise meetme registreerimine ei ole kohustuslik, kui soovitud kaitsemeetme registreerimise taotlus on juba esitatud, ning selle registreerimine ei ole kohustuslik, kui põhimeetme registreerimise taotlus on juba esitatud.

7. Õigustoimingute ja ajutiste korralduste registreerimist äriühingu otsuste peatamiseks tuleb taotleda kahe kuu jooksul alates sellekohase ettepaneku tegemisest.

8. Eelmises lõikes osutatud õigustoimingutes ja ajutistes korraldustes väljendatud lõppotsuste registreerimist tuleb taotleda kahe kuu jooksul alates lõpliku ja edasikaebamisele mittekuuluva otsuse tegemisest“.

Äriregistris registreerimise tingimused on täpsustatud äriregistri seadustiku artiklites 28–53.

Vastavalt äriregistri seadustiku artikli 32 lõigetele 1 ja 2

• saab registreerida üksnes toimingud, mida kinnitatakse neid õiguslikult põhjendavate dokumentidega;
• saab võõrkeeles kirjutatud dokumente aktsepteerida üksnes juhul, kui need on tõlgitud, välja arvatud juhul, kui nendes osutatud toimingud kuuluvad registreerimisele kirjalike allikate põhjal, mis on kirjutatud inglise, prantsuse või hispaania keeles, ning pädev ametnik valdab seda keelt.

Mis puudutab maksukohustusi, siis äriregistri seadustiku artikli 51 lõike 1 kohaselt ei tohi ühtegi õigustoimingut, mille suhtes kohaldatakse fiskaalse olemusega tasusid, lõplikult registreerida enne maksukohustuste täitmist või tagamist.

Äriregistri seadustikuga saab portugali keeles tutvuda aadressil http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=506&tabela=leis.

VÄÄRTPABERITE REGISTREERIMINE

Väärtpaberitena saab muude seaduse kohaselt väärtpaberiteks kvalifitseeruvate hulgas käsitada järgmisi:

• aktsiad ja osad;
• võlakirjad;
• kapitaliväärtpaberid;
• ühisinvesteerimisettevõtjate osakud;
• eelmistes lõigetes osutatud asjakohased tagatisena saadud väärtpaberid, eeldusel et tagatis katab kogu emissiooni või seeriaid või see antakse emissiooni toimumise ajal;
• autonoomsed tagatised;
• muid ühesuguseid õiguslikke olukordi esindavad dokumendid, tingimusel et neid saab turule üle kanda.

(Portugali väärtpaberiseadustiku (Código dos Valores Mobiliários) artikkel 1)

Väärtpaberid on registreeritud vormis (Portugali väärtpaberiseadustiku artikkel 52).

Väärtpaberite omandamine ning ka kasutusvalduse, pandi või muude väärtpabereid koormavate õiguslike olukordade kehtestamine, muutmine või kustutamine registreeritakse (reeglina teeb seda emiteeriv üksus või juhtorgan) ja need võivad kuuluda pärimisele.

Väärtpaberite registreerimine, registreerivad organid, registreerimisnõuded, registreerimise mõju õiguste kehtestamisele, üleandmisele ja kasutamisele ning selliste õiguste pärimisele on erinevad, olenevalt eespool osutatud väärtpaberikategooriatest.

Seda küsimust reguleeritakse Portugali väärtpaberiseadustikuga, mis on heaks kiidetud 13. novembri 1999. aasta dekreetseadusega nr 486/99 ja mille kehtiv versioon on portugali keeles saadaval aadressil

http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=450&so_miolo=&tabela=leis&nversao

MOOTORSÕIDUKITE REGISTRID

Mootorsõidukite ja nende haagiste õigusliku seisundiga seotud toimingud dokumenteeritakse mootorsõidukite registris (Conservatórias do Registo Automóvel).

Registreerimise seisukohalt käsitatakse sõidukitena liiklusseadustiku (Código da Estrada) kohaselt registreerimisele kuuluvaid mootorsõidukeid ja nende haagiseid.

Liiklusseadustiku artiklis 117 on sätestatud, milliste sõidukite ja haagiste registreerimine on kohustuslik. 3. mai 1994. aasta dekreetseadusega nr 114/94 heaks kiidetud liiklusseadustiku kehtiva versiooniga saab portugali keeles tutvuda aadressil

http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_estrutura.php?tabela=leis&artigo_id=&nid=349&nversao=&tabela=leis&so_miolo

Mootorsõidukite registreerimise seadustiku (Código de Registo Automóvel) artiklis 5 on mootorsõiduki kohustusliku registreerimise kohta sätestatud järgmiselt:

„Artikkel 5

1. Registreerimisele kuuluvad:
a) sõiduki omandiõigus ja kasutusõigus;
b) mootorsõidukite müügilepingutes sätestatud omandiõiguse säilitamine;
c) hüpoteek, selle muutmine või loovutamine ning ka vastava kande järjekoha määramine;
d) kapitalirent ja sellest tulenev õiguste üleandmine;
e) üle aasta kestev rentimine, kui vastava lepingu tulemusena antakse omandiõigus eeldatavalt üle;
f) sõiduki rendileandmine ilma juhita;
g) registreeritud õiguste või laenude üleandmine ning selliste nõuete pantimine, arestimine ja konfiskeerimine;
h) arestimine ja mis tahes muu haldusmeede, mis mõjutab sõidukite vaba käsutamist;
i) maksualastes õigusaktides sätestatud võõrandamatuse või jääkmaksuga seotud kohustused;
j) kasutaja, kes ei ole sõiduki omanik;
k) maksejõuetuks tunnistamine;
l) eelnevalt registreeritud õiguste või koormatiste aegumine või muutmine, sõidukite omanike, kasutusvaldajate ja liisinguvõtjate nime või nimetuse ning alalise elukoha või registrijärgse asukoha muutmine;
m) registreerimistunnistuse konfiskeerimine juhtudel, kus haldus- ja politseiasutused on selleks korralduse andnud, samuti taotlus sõidukite arestimiseks ja konfiskeerimiseks omandiõiguse seadustamise erimenetluse alusel;
n) konfiskeerimine kriminaalmenetluse raames;
o) sellise sõiduki arestimine, mille suhtes on vastavalt liiklusseadustiku (heaks kiidetud 3. mai 1994. aasta dekreetseadusega nr 114/94, muudetud kujul) artikli 147 lõikele 3 väljastatud trahviotsus;
p) deklaratsioon sõiduki riigile sundvõõrandamise kohta lõpliku kohtuotsuse alusel;
q) mis tahes muud õigusnormide alusel registreerimisele kuuluvad asjaolud.
2. Eelmise lõike punktides a, b, d, e, f ja i osutatud asjaolude registreerimine ning sõidukite omanike, kasutusvaldajate ja liisinguvõtjate nime või nimetuse ning alalise elukoha või registrijärgse asukoha muutmise registreerimine on kohustuslik.
3. Pärimisjärgluse puhul loobutakse omandiõiguse registreerimisest, kui pärija kavatseb / pärijad kavatsevad sõiduki üle anda“.

Mootorsõidukeid ei saa pantida (mootorsõidukite registreerimise seadustiku artikkel 8).

Mootorsõidukite registreerimise suhtes kohaldatavate nõuetega saab tutvuda aadressil https://justica.gov.pt/Registos/Veiculos/Documentos-do-veiculo.

Mootorsõidukite registreerimist reguleeritakse 12. veebruari 1975. aasta dekreetseadusega nr 54/75, millega saab tutvuda aadressil

http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=598&tabela=leis

Asjakohane on ka mootorsõidukite registreerimist käsitlev määrus (Regulamento do Registo de Automóveis), mida reguleeritakse 12. veebruari 1975. aasta dekreetseadusega nr 55/75, millega saab tutvuda aadressil http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=606&tabela=leis.

RIIKLIK ÕHUSÕIDUKIREGISTER

Õhusõiduk või autonoomne varustus (mootor, rootor, propeller jne) tuleb registreerida riiklikus õhusõidukiregistris (Registo Aeronáutico Nacional).

Registreerimistaotlus esitatakse vastaval vormil koos järgmiste dokumentidega:

1. ostu-müügileping või muu müüki tõendav dokument (documento comprovativo da venda);
2. eelmise registreerimisriigi õhusõidukiregistris registrist kustutamise tõend või tõend registrisse mittekuulumise kohta;
3. tollivormistust tõendav dokument, juhul kui õhusõiduk imporditi ELi-välisest riigist;
4. kaks fotot õhusõidukist, üks eest- ja teine kõrvaltvaates, värviliste riigi- ja registreerimistunnustega, formaadis 9x12, raamita ja neutraalsetes värvides.

Välisriigis väljastatud dokument peab olema varustatud poolte allkirjadega, mis on nõuetekohaselt notariaalselt tõestatud ja legaliseeritud, ning apostilliga, vastavalt välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamist käsitleva Haagi 5. oktoobri 1961. aasta konventsiooni artiklite 3 ja 4 sätetele, mis ratifitseeriti 24. juuni 1968. aasta dekreetseadusega nr 48450, või selle peab olema nõuetekohaselt notariaalselt tõestanud ja legaliseerinud Portugali diplomaat või konsulaarametnik selles riigis.

Dokumentidel, mille on Portugalis välja andnud juriidiline isik, peavad olema seaduslikult tunnustatud õiguslike esindajate allkirjad ja sõnad „nõuetekohaselt volitatud oma pädevuste kasutamisel“.

Lisateave on kättesaadav riikliku tsiviillennundusameti (Autoridade Nacional de Aviação Civil) veebisaidil: http://www.anac.pt/vPT/Generico/Aeronaves/RegistoAeronauticoNacional/RegistodeAeronaves/Paginas/RegistodeAeronaves.aspx.

LAEVAREGISTER

Laevade registreerimist reguleeritakse 31. juuli 1972. aasta dekreetseadusega nr 265/72 (sadamavaldajate üldmäärus – Regulamento Geral das Capitanias), millega saab tutvuda aadressil

http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=1721&tabela=leis&ficha=1&pagina=1&so_miolo=&

Kohaldatakse ka 28. märtsi 1989. aasta dekreetseadust nr 96/89, millega asutati Madeira rahvusvaheline laevaregister (Registo Internacional de Navios da Madeira), ja 23. augusti 1989. aasta ministri rakendusmäärust nr 715/89, millega reguleeritakse selle teatavaid aspekte.

Märkus. 28. märtsi 1989. aasta dekreetseadus nr 96/89 on uuesti avaldatud 27. augusti 2020. aasta seaduse nr 56/2020 lisana.

Selle õigusraamistiku kohaselt

• tuleb selleks, et riigi laevad saaksid teostada oma klassifikatsioonile vastavat tegevust, registreerida laevade omandiõigus, välja arvatud mereväe aluste puhul (sadamavaldajate üldmääruse artikli 72 lõige 1);
• asjaomaste õigusnormide kohaselt tuleb äriregistris registreerida ka kaubalaevad (sadamavaldajate üldmääruse artikli 72 lõige 3);
• riigi laevad registreeritakse veeteede ametis, välja arvatud väikelaevad, mille registreerivad asjakohastes õigusaktides osutatud organisatsioonid (sadamavaldajate üldmääruse artikli 73 lõige 1);
• uute laevade omandamise või ehitamise korral on pädev asjakohasel loal osutatud veeteede amet (sadamavaldajate üldmääruse artikli 73 lõige 2);
• omandamiste või asendusehituste puhul on registreerimiseks pädev veeteede amet, kus registreeriti asendatud üksused (sadamavaldajate üldmääruse artikli 73 lõige 3);
• laev, mis ehitati või omandati riigi mis tahes osas asuvas sadamas, võidakse müüa või registreerida riigi samas või teises osas asuvas sadamas tingimusel, et sellel on olemas asjakohane luba (sadamavaldajate üldmääruse artikli 73 lõige 4);
• pardal olevad kerglaevad, ka juhul, kui need on päästepaadid, väikesed abikalalaevad ja väikesed mootorita ja purjedeta rannaveesõidukid nagu jullad, väikepaadid, täispuhutavad paadid ja vesijalgrattad, mida kasutatakse mõõna ajal kuni 300 m ulatuses, vabastatakse registreerimisest, kuid need jäävad nende tegevuslubade väljastamise eest vastutava veeteede ameti pädevusse (sadamavaldajate üldmääruse artikkel 77).

Laeva registreerimise nõuded on sätestatud sadamavaldajate üldmääruse artiklis 78.

Laevade registreerimise kohta surmajärgse pärimise korral kehtib eelkõige järgmine:

• pärimise korral põhinevad kande muudatused vara jagamise lepingu tõendil või jagamise tabelil ja vastaval kinnitaval otsusel, millele on lisatud pädeva rahandusameti dokument kinnitusega, et pärimismaks (sadamavaldajate üldmääruse artikli 82 lõige 2) on makstud või tagatud või seda ei võlgneta;
• pärimise teel või Portugali kohtutesse antud hagi tulemusel omandatud välisriigi laevad registreeritakse kõrgema ametiasutuse määratud veeteede ametis (sadamavaldajate üldmääruse artikli 75 lõige 3).

RELVAREGISTER

Relvi ja laskemoona käsitleva õigusraamistikuga, mis kiideti heaks 23. veebruari 2006. aasta seadusega nr 5/2006, saab tutvuda aadressil http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?artigo_id=692A0037&nid=692&tabela=leis&pagina=1&ficha=1&so_miolo=&nversao=#artigo.

Relvad ja laskemoon tuleb kohustuslikus korras deklareerida ja registreerida politseis (PSP).

Surmajärgse pärimise kohta kehtivad nõuded on sätestatud eespool nimetatud relvi ja laskemoona käsitleva õigusraamistiku artiklis 37.

INTELLEKTUAALOMANDI REGISTREERIMINE toimub riiklikus tööstusomandi instituudis (Instituto Nacional da Propriedade Industrial).

Patendid, kasulikud mudelid, pooljuhttooted ja disainilahendused või mudelid, kaubamärgid, hüved või logod, päritolunimetused ja geograafilised tähised registreeritakse riiklikus tööstusomandi instituudis, kellele tuleb esitada asjakohased taotlused.

Tööstusomandi seadustikus on iga eespool osutatud kategooria kohta esitatud õiguse registreerimise või andmise taotluse nõuded ja mõju, ilma et see piiraks Euroopa Liidu õigusaktide ja kohaldatavate rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist.

Praktiline teave õiguse andmise või registreerimise taotluse koostamise ja esitamise kohta on kättesaadav riikliku tööstusomandi instituudi veebisaidil.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Reeglina ei ole kinnisvaraga seotud asjaõiguste registreerimine seaduse kohaselt käsitatav õigustloovana. Muude varakategooriate puhul võib aga sellel reeglil olla erandeid, mis on ette nähtud konkreetsete õigusnormidega.

MAA REGISTREERIMISE MÕJU

Kinnisvaraga seotud asjaõiguste registreerimise mõju on sätestatud kinnistusregistri seadustiku artiklites 4–7:

„Artikkel 4 (pooltevaheline mõju)

1. Registreerimisele kuuluvatele toimingutele saavad tugineda nii pooled ise kui ka nende pärijad, ka juhul, kui need ei ole registreeritud.

2. Eespool esitatud sätet ei kohaldata toimingute suhtes, millega seatakse hüpoteek, ja nende pooltevaheline kehtivus oleneb kande kehtivusest.

Artikkel 5 (kehtivus kolmandate isikute suhtes)

1. Registreerimisele kuuluvad toimingud kehtivad kolmandate isikute suhtes alles pärast nende registreerimiskuupäeva.

2. Eelmise lõike sätteid ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a) artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud igamisel põhinev omandamine;

b) ilmsed servituudid;

c) määratlemata varadega seotud toimingud, kui need varad ei ole nõuetekohaselt deklareeritud ega määratletud.

3. Isikud, kes on kohustatud registreerimist julgustama, ei saa kande puudumise korral sellele huvitatud isikute suhtes tugineda; seda ei saa teha ka nende pärijad.

4. Registreerimise puhul on kolmandad isikud need, kes omandasid ühelt ja samalt isikult omavahel vastandlikud õigused.

5. Üle kuue aasta kestnud registreerimata liising ei ole kolmandate isikute suhtes kehtiv.

Artikkel 6 (registreerimisprioriteet)

1. Ühe ja sama vara kohta esimesena registreeritud õigus on hiljem registreeritud õiguste suhtes esimuslik kannete kuupäeva alusel ning sama kuupäeva puhul vastavate esitatud taotluste kellaajalises järjestuses.

2. (Kehtetuks tunnistatud).

3. Lõplikuks muutunud kanne säilitab sama prioriteedi, mis sel oli ajutisena.

4. Kui taotlus lükatakse tagasi, omandab kanne, mis tehakse põhjendatuks peetud kaebuse alusel, tagasi lükatud dokumendi esitamisele vastava prioriteedi.

Artikkel 7 (registreerimisest tulenev eeldus)

Lõplik registreerimine kujutab endast eeldust, et õigused on olemas ja kuuluvad registreeritud omanikule kandega kindlaksmääratud täpsetel tingimustel“.

ÄRIREGISTRIS REGISTREERIMISE MÕJU

Äriregistris registreerimise mõju tuleneb peamiselt äriregistri seadustiku artiklite 11–14 sätetest järgmisel viisil:

„Artikkel 11 (registreerimisest tulenev eeldus)

Lõplik registreerimine kujutab endast eeldust, et õiguslikud asjaolud on olemas kandega kindlaksmääratud täpsetel tingimustel.

Artikkel 12 (registreerimisprioriteet)

Ühtede ja samade aktsiate või äriühinguosaluste kohta esimesena registreeritud akt on hiljem registreeritud aktide suhtes ülimuslik, taotluste esitamise järjekorras.

Artikkel 13 (pooltevaheline mõju)

1. Registreerimisele kuuluvatele toimingutele saavad tugineda nii pooled ise kui ka nende pärijad, ka juhul, kui need ei ole registreeritud.

2. Erandiks eelmisest lõikest on äriühingute asutamisdokumendid ja nende muudatused, mille suhtes kohaldatakse äriühinguseadustiku ning Euroopa aktsiaseltse käsitlevate õigusaktide sätteid.

Artikkel 14 (kehtivus kolmandate isikute suhtes)

1. Registreerimisele kuuluvad toimingud kehtivad kolmandate isikute suhtes alles pärast nende registreerimiskuupäeva.

2. Toimingud, mis kuuluvad registreerimisele ja mille avaldamine on artikli 70 lõike 2 kohaselt kohustuslik, kehtivad kolmandate isikute suhtes alles pärast nende avaldamise kuupäeva.

3. Seaduslikud esindajad, kes on kohustatud registreerimist julgustama, ei saa kande puudumise korral sellele huvitatud isikute suhtes tugineda; seda ei saa teha ka nende pärijad.

4. Selle artikli sätted ei piira äriühinguseadustiku ega Euroopa aktsiaseltside suhtes kohaldatavate õigusaktide sätete kohaldamist“.

VÄÄRTPABERITE REGISTREERIMISE MÕJU

Väärtpaberite registreerimise mõjuga saab tutvuda eespool osutatud väärtpaberiseadustikus (Código dos Valores Imobiliários) ning see võib asjaomaste väärtpaberite kategooriatest olenevalt erineda. Registreerimisest tulenevalt võib tekkida õigus teatava kategooria väärtpaberitele (eespool osutatud väärtpaberiseadustiku artikkel 73).

ÜLEJÄÄNUD EESPOOL OSUTATUD VARAKATEGOORIATE REGISTREERIMISE MÕJU

Relvade, õhusõidukite, laevade, mootorsõidukite, intellektuaal- või tööstusomandi registreerimise mõjuga saab iga vastava varakategooria puhul tutvuda juba nimetatud konkreetsetes õigusaktides.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Pärimisasjade korral saab asjaõiguse kohandamise suhtes põhimõtteliselt kohaldada tsiviilseadustiku artiklit 15 (nt kui kohanduse teeb kohus kohtumenetluse ajal) ja kinnistusregistri seadustiku artiklit 43-A (nt kui kohanduse teeb registripidaja registreerimisdokumendis).

Tsiviilseadustiku artikkel 15 (nõuetekohasus)

„Seadusele määratud pädevus hõlmab üksnes norme, mis oma sisu ja funktsiooni poolest selles seaduses moodustavad osa kollisiooninormides osutatud doktriini süsteemist.“

Kinnistusregistri seadustiku artikkel 43-A (välisriigi õiguse tõendid)

„Kui registreerimistaotluse menetletavust tuleb hinnata välisriigi õiguse alusel, peab huvitatud isik tõendama selle sisu asjakohase dokumendi abil.“

Lisaks nendele õigussätetele on doktriiniga töötatud välja tõlgendamisnormid. Nende doktriininormide kohaselt hõlmab kohandamise lai mõiste vähemalt kahte eri olukorda.

Rangelt võttes on kohandamine olukord, mis võib ilmneda, kui kahe erineva pärimist käsitleva seaduse kohaldamisel tekib tehniline probleem. Näiteks kui lapsendatud lapse lapsendanud vanemad ja bioloogilised vanemad surevad ning lapsendanud vanemate surmast tuleneva pärimise suhtes kohaldatakse riigi X õigust ja bioloogiliste vanemate surmast tuleneva pärimise suhtes kohaldatakse riigi Y õigust, võib see viia tulemuseni, mida ei ole ette nähtud kummagi asjaomase õigussüsteemiga (nt et lõpuks ei ole lapsendatud laps ei lapsendanud vanemate ega bioloogiliste vanemate pärija). Kohus peab selle olukorra lahendama kohandamise abil.

Teine olukord, mitte sõna otseses mõttes kohandamine, vaid pigem asendamine/ülevõtmine ilmneb juhul, kui teise õigusega hõlmatud doktriin asendatakse oma riigi õigusaktidest tuntud doktriiniga.

Asendamise/ülevõtmise mõiste on asjakohasem raamistik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 650/2012 (mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist) artiklis 31 osutatud asjaõiguse kohandamise juhtumite korral. Näiteks võib tuua rendivalduse doktriini (mis on olemas muu riigi õiguses, aga mitte Portugali õigusaktides) asendamine hoonestusõigusega (mis on Portugali õigusaktides olemas).

Sellise asendamise/ülevõtmise võivad teha nii kohus kohtumenetluse käigus kui ka registripidaja registreerimise ajal. Registripidaja otsuse saab kohtus edasi kaevata (kinnistusregistri seadustiku artiklid 140–146).

MÄRKUS

Selles teabelehes esitatud teave ei ole ammendav ega kontaktpunktile, kohtutele või muudele organitele ja ametiasutustele siduv. Kuigi neid ajakohastatakse korrapäraselt, ei pruugi teabelehed sisaldada kõiki õigusaktidesse tehtud muudatusi ja seega ei asenda kehtivate õigusaktidega tutvumist.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Lisaks omandiõigusele või omandiõiguse osale saab pärimisega omandada järgmisi asjaõigusi:

1. kasutusvaldusõigus

2. kasutusõigus

3. eluasemeõigus

4. hoonestusõigus

5. servituudiõigus

Rumeenia õiguses ei lubata seadusjärgsetel pärijatel pärimise puhul valida pärandvara osa vahel, millele neil on õigus, ja kasutusvaldusõiguse vahel pärandvara suhtes. Arvestades seda, et kasutusvaldus-, kasutamis- ja eluasemeõigused, mida füüsiline isik saab kasutada, kehtivad eluaja jooksul ning lõpevad õigustatud isiku surmaga, ei saa neid omandada seadusjärgse pärimise teel, vaid mortis causa alusel. Mis puudutab nii nende õiguste kui ka muude asjaõiguste kasutamist, siis võib nende andja kehtestada teatavad piirangud.

Kui pärandaja oli asjaõigusliku tagatise omanik (vallas- või kinnisvarale seatud hüpoteek, pant jne), kantakse see õigus pärimisel üle koos tagatud nõudega.

Sarnane olukord tekib siis, kui üleelanud abikaasal ei ole asjaõigust eluruumi kasutada. Pärast pärandi avanemist saab selline isik kasutada seaduslikku õigust elada eluruumis, kus ta elas koos nüüdseks surnud isikuga, kui see eluruum on osa pärandvarast, kuigi on võimalik, et teatavatel asjaoludel taotlevad teised pärijad eluasemeõiguse piiramist või elukoha muutmist. Üleelanud abikaasa ei tohi sellistel tingimustel omandatud eluasemeõigust kasutada rahalise tulu saamiseks, sest näiteks ei ole tal õigust eluruumi välja üürida. Eluasemeõigus lõpeb pärandi jagamisega, aga mitte varem kui üks aasta pärast pärandi avanemist. Kui üleelanud abikaasa abiellub uuesti, lõpeb see õigus juba enne aastase ajavahemiku möödumist.

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Üldiselt jõustuvad pärimisel üleantavad õigused pärandi avanemise kuupäeval juba õiguse omaja surmaga ning neid ei ole vaja registrisse kanda.

Vastavalt tsiviilseadustikule avaldatakse see kinnistusregistris (cartea funciară), vallasvara koormatiste elektroonilises arhiivis (Arhiva Electronică de Garanții Reale Mobiliare), äriregistris ja avalikustatakse muul seadusega ettenähtud viisil. Praegu ei loo registrisse kandmine üldiselt õigust, vaid pigem tagatakse sellega registrisse kantud õiguste avaldamine ja täidetavus.

Kinnisasjaõiguste kinnistusraamatusse kandmisega tekib õigus, aga üksnes siis, kui iga haldusterritoriaalse üksusega seotud katastritööd viiakse lõpule ja vastava kinnisvara kohta avatakse maatoimik kas taotluse alusel või ex officio. Kui asjaõigused tulenevad aga tsiviilseadustiku kohaselt pärimisest, omandatakse need sel juhul ka ilma kinnistusraamatusse kandmata. Samas on kinnistusraamatusse kandmine vajalik enne seda, kui pärija saab õiguse vara elavate isikute vahel käsutada ehk müüa, kinkida, hüpoteeki seada jne.

Kui üleantud õigus on juba registrisse kantud, kantakse asjaõigused avaldamise eesmärgil muudesse registritesse (näiteks kui pärimisel kantakse üle tagatud nõue, siis vallasvara koormatiste elektroonilisse arhiivi).

Registrikanded tehakse pärija seisundit tõendava dokumendi alusel (pärimistunnistus, kohtuotsus) ning vajaduse korral registreeritakse ka pärandvara hulka kuuluvad õigused ja vara.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Registrikanded tehakse avaldamise eesmärgiga ning et tagada täidetavus kolmandate isikute suhtes. Mis puudutab kinnisasjaõiguste kinnistusraamatusse kandmise mõju, siis vaadake eespool antud vastust.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Õigusnormide kohaselt (seadus nr 206/2016) kuuluvad asjaõiguste artikli 31 kohase kohandamise taotlused kohtute pädevusse.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Pärimise korral tekkida võivate asjaõiguste hulka kuuluvad vallas- ja kinnisasja ning käsitöölise ja füüsilisest isiku ettevõtja tööriistade omandiõigus ning muud asjaõigused (pandiõigus, juurdepääsuõigus, ärisuhetest ja mitteärisuhetest tekkivad õigused ja kohustused, autoriõigus (nii varalised kui ka isikulised komponendid), patenditaotleja või -omaniku õigused, tehnilise täiustuse autori õigus hüvitisele, disainilahendusest tulenevad õigused).

Konkreetse isikuga seotud asjaõigused, nagu isiklikud servituudid, õigus elurendisele ja õigus ülalpidamisele, ei saa olla pärimise objektiks.

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Pärimismenetluse lõpus teeb kohus pärandi kohta otsuse, mis annab asjas sisulise hinnangu ja on olemuselt deklaratiivne. See tähendab, et kohtuotsusega kuulutatakse välja isikud, kes on pärijad, annakusaajad või muud soodustatud isikud, kes on testaatori surma hetkel omandanud õiguse pärandvarale või annakule või muud õigused pärandile. Samuti tähendab see, et pärandi kohta tehtud otsusega ei kehtestata konkreetsete kohustuste täitmist, vaid et isikud, kelle õigused määratakse kindlaks pärandvara/annakut puudutava lõpliku otsusega, vastutavad ise nende õiguste teostamise eest.

Eelnevaid norme ei kohaldata kohtu valduses oleva vara üleandmise suhtes. Kohus määrab vara üleandmise kohe pärast seda, kui pärandi kohta tehtud otsus on muutunud lõplikuks, ja teeb ka korralduse kanda vara kinnistusraamatusse. Enne üleandmist peavad aga soodustatud isikud tõendama, et nad on täitnud või taganud neile testaatori poolt pandud kohustused nende isikute kasuks, kes ei saa ise oma asjade ja hüvitiste eest hoolitseda, või üldkasulikul otstarbel (pärimisseaduse artikkel 216).

Registreerimine kinnistusraamatus

Erinorm kehtib ka kinnisasjaga seotud asjaõiguste registreerimise suhtes. Need kantakse kinnistusraamatusse. Kohus määrab omal algatusel varaga seotud vajalike kannete tegemise kinnistusraamatusse kohe pärast seda, kui pärandi kohta tehtud otsus on muutunud lõplikuks. See hõlmab näiteks pärija omandiõiguse, aga ka omandiõiguse koormamise või piiramise registreerimist (annakusaaja õigus kasutusvaldusele või hüpoteegist loobumisele annaku vormis).

Registreerimine äriregistris

Osalused äriühingutes ja füüsilisest isikust ettevõtja varad kantakse äriregistrisse. Kõik äriühingu osanikega seoses tehtud muudatused kohturegistris on olemuselt üksnes deklaratiivsed, kuna osaniku staatus omandatakse alles pärast kohturegistrisse kandmist. Osaluse pärimise korral tuleb esitada asutamislepingu asjaomase muudetud sätte konsolideeritud tekst, sealhulgas osanikke ja nende osalusi puudutavad muudetud sätted koos notariaalse kinnitusega, et asutamislepingu muudetud sätted on kooskõlas lõpliku pärimisotsusega. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse selle isiku nõuetekohase taotluse alusel. Puuduliku taotluse korral palub registriametnik taotlejal kaheksa päeva jooksul oma taotlust täiendada. Kui taotleja ei täienda taotlust määratud tähtaja jooksul, jätab ametnik taotluse rahuldamata, koostades selle kohta otsuse. Selle otsuse peale võib esitada registriametnikule kaebuse kaheksa päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Registreerimine muudes registrites

• Tehingukontode register (tehingukontode registreerimine)
• Registrikande vormis väärtpaberite register, mida peab väärtpaberite keskdepositoorium (Centralna klirinško depotna družba d.d. – KDD)
• E-RISK register (tulirelvade register, mootorsõidukite register)
• Veesõidukite register
• Õhusõidukite register
• Autorite ja autoriõigusega kaitstud teoste register; autoriõigusega kaitstud teoste reprodutseerimisest tulenevate õiguste ja hüvitiste register; audiovisuaalsete teoste register
• Pensionihüvitiste register.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Registreerimine kinnistusraamatus

Kinnisasjaga seotud asjaõiguste kandmist kinnistusraamatusse reguleerib kinnistusraamatu seadus (Zakon o zemljiški knjigi; Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 58/03, 37/08 – ZST-1, 45/08, 28/09, 25/11 ja 14/15 – ZUUJFO).

Kinnisasjaga seotud asjaõiguste kandmisel kinnistusraamatusse lähtuvalt pärandi kohta tehtud otsusest on deklaratiivne mõju, sest pärija omandab omandiõiguse testaatori surma hetkel.

Kinnistusraamatus registreerimine tähendab avalikustamist. See tähendab, et kui õigus on kantud kinnistusraamatusse, ei saa keegi väita, et ta seda ei tea.

Samuti kohaldatakse kinnistusraamatu usaldatavuse põhimõtet. Eeldatakse, et kinnistusraamatusse kantud isik on soodustatud isik (omanik).

Registreerimine äriregistris

Registreerimismenetlust reguleerib Sloveenia äriregistri seadus (Zakon o poslovnem registru; Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 49/06, 33/07 – ZSReg-B ja 19/15). Äriregistris registreerimine on olemuselt puhtalt deklaratiivne. Pärija ei pea osaniku staatuse omandamiseks ootama, kuni selle kohta tehakse kanne kohturegistrisse, sest testaatori pärandvara, sealhulgas ettevõtte osalus, läheb tema pärijatele üle tema surma hetkel.

Registreerimine muudes registrites

Tehingukontode register

Tehingukontode register (RTR) on eraldiseisev elektrooniline andmebaas, mis sisaldab tehingukontode ja nende omanike (äriüksused või füüsilised isikud) andmeid. Kui isik saab tehingukonto omanikuks, kantakse konto andmed registrisse.

Registrikande vormis väärtpaberite register

Omanik omandab registrikande vormis väärtpaberi, kui see kantakse omaniku kontole registrikande vormis väärtpaberite keskregistris.

E-RISK register, veesõidukite register ja õhusõidukite register

Registreeritud sõidukite register sisaldab konkreetse sõiduki kohta käivat täielikku teavet, mis peab olema registreerimistunnistusel, registreerimisnumbrit, väljastatud sõiduki registreerimistunnistuse numbrit, andmeid sõiduki omaniku või isiku kohta, kelle nimel on sõiduk registreeritud, tehnilise ülevaatuse andmeid ning kohustusliku kindlustuse ja muid andmeid. Registreeritud sõidukite registri kandel puudub avalikustav mõju, sest see register ei ole avalik. Sama kehtib tsiviilkasutuses olevate tulirelvade arvestuse kohta (väljastatud tulirelvasertifikaatide üle peavad arvestust haldusüksused, samal ajal kui siseministeerium peab väljastatud tulirelvasertifikaatide keskregistrit ning arvestust relvamüüjatele ja lasketiiru käitajatele väljastatud lubade üle). Veesõidukite registri ja õhusõidukite registri kannetel on seevastu avalikustav mõju.

Autoriõigusega kaitstud teoste register

Registrikanne loob õigusliku eelduse, et konkreetse teose autor või autoriõiguse omaja on isik, kes on kantud registrisse, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Register on avalik.

Pensioni- ja töövõimetuskindlustuse raames kindlustatud isikute ja tagatud õiguste valdajate register

Kindlustatud isikute register hõlmab järgmisi registreid: pensioni- ja töövõimetuskindlustuse raames tagatud õiguste valdajate register, kindlustushüvitiste register, kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid tasuma kohustatud isikute register ja eksperdiarvamuste register. Ametlikku registrit reguleerivas seaduses ei ole sätestatud, et see register on avalik ja et registris kande tegemisel on avalikustav mõju.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Riigisiseses õiguses puuduvad erinormid ja menetlused asjaõiguste kohandamiseks.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

A. Omandiõigused (tsiviilseadustiku paragrahvid 123–151):

1/ ainuomand

2/ kaasomand (jagatav ja jagamatu abieluvara)

B. Õigused teiste isikute varale (tsiviilseadustiku paragrahvid 151a–151v)

1/ pandiõigused (nõuete tuvastamine, edasipantimine)

2/ servituudid

3/ kinnipidamisõigused

Pärimise korral kantakse omandiõigus testaatori surma kuupäeval testaatorilt üle pärija(te)le. Kinnisvara omandiõiguse üleminek tuleb alati registreerida kinnistusregistris.

Pandiõigusi kasutatakse nõuete ja seonduvate kulude tagamiseks; nendega antakse pandipidajale õigus saada pandi realiseerimise kaudu võlg täielikult tagasi või nõuda võla tasumist, kui laenu ei ole tähtajaks täielikult tasutud.

Pandiõigus seatakse kirjaliku lepinguga, pärijatevahelise kokkuleppega pärimisasi lahendada, kohtu või haldusasutuse otsusega või õigustoiminguga ning tavajuhul jõustub see registris kandmisega.

Servituudid piiravad kinnisvaraomanike õigusi teiste isikute kasuks, kohustades neid taluma või tegema teatud toiminguid või teatud toimingutest hoiduma. Servituutidele vastavad õigused on seotud kas teatava kinnisasja omandiõigusega (näiteks õigus ületada maatükki) või teatava isikuga (kasutusvaldus).

Kinnisasja omandiõigusega seotud servituudid (reaalservituudid) antakse omandavale poolele üle koos vara omandiõigusega. Eraisikuga seotud servituudid (isiklikud servituudid) lõpevad selle isiku surmaga, kelle kasuks need on seatud.

Kinnipidamisõigus annab isikule õiguse pidada kinni vallasasja, millest ta on kohustatud loobuma, talle võlgnetava rahalise nõude tagamiseks isiku suhtes, kellele ta muul juhul on kohustatud asja loovutama. Kinni ei saa aga pidada meelevaldselt või pettusega omandatud asja. Kinnipidamisõiguse alusel on võlausaldajal kohtuotsuse täitmisel õigus sellele, et tema nõue rahuldatakse kinnipeetud asjast saadud tuluga eelisjärjekorras teiste võlausaldajate, sealhulgas pandiõigusega võlausaldajate ees.

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

A – Omandiõigused kinnisasjale, eluasemekinnisvarale ja mitteeluruumidele tuleb alati kanda kinnistusregistrisse, millel on üldiselt siduv mõju. Vara üleandmise lepingute puhul ei jõustu omandiõigused enne, kui need lepingud on kantud registrisse. Teisisõnu on registri kandel konstitutiivne mõju. Surma korral on kande mõju teistsugune, sest alles pärast selle kande tegemist tunnistatakse pärimismenetluses omandiõiguse üleminekut pärijale tagasiulatuvalt surma kuupäeva seisuga. Seda menetlust reguleeritakse kinnistusregistri seadusega nr 162/1995 ja pärimismenetluse lõpus on kohustuslik teha kanne omandiõiguse ülemineku kohta. Kinnistusregistrisse kandmise taotluse esitab notar, kellele kohus on pärimisasja määranud, või teine volitatud isik (pärija). Taotlus esitatakse pädevale piirkondlikule kinnistusosakonnale.

Teatava vallasvara omandiõiguse üleminek tuleb kanda asjakohastesse registritesse. Need registrid hõlmavad järgmisi: äriregister (äriregistriseadus nr 530/2003) – registrit pidavad kohtud on piirkonnakohtu asukohas asuvad ringkonnakohtud;

mootorsõidukiregister, mille eest vastutab politsei piirkondlik liiklusinspektsioon;

Banská Bystricas asuv tööstusomandiamet, kes on pädev kogu Slovakkias, registreerib patente, kaubamärke, disainilahendusi ja muid tööstusomandiga seotud andmeid;

väärtpaberite keskdepositoorium – registreeritud väärtpaberite ülekandmine – Slovaki Vabariigi väärtpaberite keskdepositoorium (a.s.) on pädev kogu Slovakkias;

merendusregister – väikelaevade registreerimine – Slovaki Vabariigi merendusregister, mida peab Slovaki transpordi- ja ehitusministeerium, on pädev kogu Slovakkias.

B – Õigused teise isiku varale

Registrites dokumenteeritakse ka sellised õigused teise isiku varale, mis piiravad vara omanikupoolset kasutamist. Üldiselt seatakse pandiõigused kinnisasjadele, eluasemekinnisvarale ja mitteeluruumidele kinnistusregistrisse kandmisel.

1/ Kinnipidamisõigus vallasvara suhtes seatakse kandega kinnipidamisõiguste notariaalsesse keskregistrisse (notareid ja notarite tegevust (notarite käitumisjuhend) ning notarite koja kodukorda käsitleva seaduse nr 323/1992 paragrahvid 73d –73i), mida peab notarite koda; kui selle vara kohta on olemas eraldi register, tehakse kanne sellesse registrisse (nagu osutatud eespool punktis A). Kinnipidamisõigus, kinnipidamisõigust puudutava teabe muudatused ning selle õiguse teostamise algatamise registreerib notar volitatud isiku taotluse alusel, nagu on sätestatud vastavas õigusaktis. Sama kehtib kinnipidamisõiguse kustutamise kohta kinnipidamisõiguste registrist. Registreerimist taotlevad isikud peavad notarile tõendama oma isikusamasust; teise isiku nimel taotlemise korral peavad nad esitama tõendid, et neid on selleks volitatud. Pandiõiguse registreerimist taotlevad isikud peavad esitama notarile kogu seadusega nõutava teabe, mis seejärel sisestatakse pandiregistrisse. Kui pandiõigus seatakse pärijate vahel sõlmitud pärimislepinguga või kohtu või haldusasutuse otsusega, peab pandiõiguse registreerimist taotlev isik esitama notarile otsuse pandiõiguse seadmise kohta.

2/ Reaalservituudid seatakse kinnistusregistrisse tehtava kandega.

3/ Üksnes vallasvara puhul lubatavaid kinnipidamisõigusi ei registreerita.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Testaatori surma korral läheb omandiõigus testaatori surma kuupäeval üle pärijale. Registrisse kandmisel on üksnes deklaratiivne mõju.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

1. detsembril 2015. aastal jõustus rahvusvahelist eraõigust ning kodukorda käsitleva seaduse nr 97/1963 paragrahv 67a, tänu millele on võimalik kohandada välisriigi otsuses osutatud asjaõigust, meedet või korraldust. Kui on tehtud otsus, et asjaõigust hõlmav välisriigi pärimisotsus tunnistatakse täidetavaks, reguleeritakse seadusega selles menetluses tundmatu õiguse kohandamist.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Põhimõtteliselt võtab isik, kes pärib vara, selle suhtes üle täielikud omandiõigused. Kui surnud isik oli abielus, läheb pärandvara üleelanud abikaasale koos vaba käsutusõigusega. See tähendab, et abikaasa võib oma eluajal varaga teha, mida soovib – selle koguni täielikult ära kasutada –, aga mitte selle kohta testamenti teha. Samuti ei tohi abikaasa põhjustada oma vara olulist vähenemist kinkimise või mis tahes muu võrreldava toiminguga, ilma et ta võtaks kõigepealt nõuetekohaselt arvesse pärandaja teisi pärijaid.

Lisaks saab pärandaja näha testamendis ette, et keegi saab vara üle kasutusvalduse. Kui testamendis ei ole teisiti ette nähtud, haldab vara kasutusvaldaja ning tal on õigus teenida sellega sissetulekut, samuti peab ta tasuma vajalikud varaga seotud kulud. Ka kasutusvaldaja peab võtma arvesse omaniku õigusi ja parimaid huve ning ta ei tohi kasutusvalduse õigust üle anda. Vara omanik ei tohi vara ilma kasutusvaldaja nõusolekuta üle anda ega seda muud moodi käsutada.

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Kui keegi on omandanud omandiõigustega kinnisasja, peab ta esitama taotluse omandatud vara kohta kande tegemist (õiguste registreerimine) kinnistusraamatus, mida peab Rootsi riiklik maa-amet (Lantmäteriet). Üldreeglina tuleb taotlus esitada kolme kuu jooksul alates omandamisest. Õiguste registreerimist taotlev isik peab esitama omandamisdokumendi ja muud dokumendid, mis on omandamise tõendamiseks vajalikud. Ostmise puhul tähendab see, et esitada tuleb ostudokument. Kui vara omandatakse pärimise teel, siis põhimõtteliselt piisab mõnel juhul (kui pärandvaral on vaid üks pärija) registreeritud pärandvara nimekirja originaaleksemplarist koos selle tõestatud koopiaga. Muudel juhtudel tuleb esitada ka pärandvara jagamise dokumendi originaaleksemplar koos selle tõestatud koopiaga. Võidakse nõuda ka muude dokumentide esitamist, näiteks eestkostja nõusolekut, kui pärija on alaealine või teovõimetu. Mõnedel juhtudel võib õiguste registreerimise taotlemisel esitada pärandvara jagamise dokumendi asemel testamendi, mis on omandanud õigusjõu.

Kirjaliku dokumendi alusel seatud kasutusvaldus kantakse kinnistusraamatusse. Registreerimistaotlustega pöördutakse Rootsi riiklikusse maa-ametisse ning esitatakse ka õiguse aluseks olev dokument.

Vallasvaraga seotud asjaõigusi ei registreerita.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Vara omanikuna käsitatakse isikut, kes esitas viimati taotluse õiguste registreerimiseks.

Üldreeglina kehtib registreeritud kasutusvalduse õigus ka vara uue omaniku kohta.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Ei.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Inglismaa õiguse kohaselt asjaõigusi üksnes pärimisest ei teki.

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Ei kohaldata.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Ei kohaldata.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Ei kohaldata.

1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?

Inglismaa õiguse kohaselt asjaõigusi üksnes pärimisest ei teki.

2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?

Ei kohaldata.

3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?

Ei kohaldata.

4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?

Ei kohaldata.