Judicial auctions

A judicial auction is a proceeding through which a public auction of the debtor's assets is arranged with the purpose of raising the sum of money needed to satisfy a creditor’s claim. The auction may be arranged by a judge, or his or her delegate, or a competent authority, or other public or private entities (authorized according to the legislation of individual countries.

Judicial auctions - definition

Glossary of terms related to judicial auctions

List of EU countries in which the on-line judicial auction is already in place

Definition

A judicial auction is normally preceded by a seizure, this is the act through which the creditor or the competent authority identifies and secures the assets suitable to satisfy the claim. Immovable and movable property can be seized, as well as credits which the debtor holds vis-à-vis a third party. In the case of credits, however, the enforcement proceedings do not terminate with the sale but with the allocation of the debtor’s credit to his or her creditor.

There are different types of judicial auctions in the EU countries, whose national law provide for the relevant legal framework. In some EU countries a judicial auction can be held on line, thus avoiding participants appearing personally before the judge or in the Court or in other public or private entities.

A judicial auction – which is usually directed by a judge, who can assign the sales operation to a third party (an independent professional or a company specifically authorised to perform this task) but can also be entirely managed by other subjects (e.g. bailiff, or other enforcement authority) – is normally preceded by appropriate advertisements.

The national pages will start having data added shortly. If the flag on the right of this page for the relevant country is greyed out then the information has not yet been added.

Glossary of terms related to judicial auctions

  1. Award – the asset for sale is awarded to the person who has offered the highest price at the end of the judicial auction.
  2. Basic price – value of the debtor’s seized properties (real estate or personal property) that have been foreclosed by the creditor or the competent authority.
  3. Bid in competition with other people/companies – competitive bidding for an asset at a judicial auction.
  4. Counter bid – a new bid for an item made by a person/company in a judicial auction, at a higher price – to attempt to secure the purchase.
  5. Deposit – to attend a judicial auction, a person must pay a deposit before the auction starts. The person will get the deposit back at the end of the auction, if they do not buy the asset for sale.
  6. Expert who estimates the value of seized assets – expert (in the relevant market) usually used to estimate the value of assets. The expert must give the asset’s fair market value, taking into account the general situation on that market and the condition it is in.
  7. Person or company in charge of the sales operation – person or company responsible for giving information to people interested in buying the asset, advertising the sale of it, carrying out the bidding procedure during the auction, etc.
  8. Possibility of previewing the asset for sale – chance for potential buyers to see the item in question, and the condition it is in (sometimes via photos, other times in person).
  9. Sale advertisement – to sell a seized asset at a judicial auction, the judge or their delegate or the competent authority must advertise the sale (how and when the asset will be sold). Judicial auctions are usually advertised on the internet, but also often in newspapers.
  10. Seized asset – debtor’s property (real estate or personal property) that is foreclosed by a creditor or the competent authority if the debtor does not voluntarily pay their debt. To foreclose an asset, the creditor or the competent authority must send the debtor a seizure order. This is an act in which the creditor or the competent authority identifies the asset that can be used to pay the debt.
  11. Transfer – the act transferring ownership of the sale asset from the debtor to the buyer.

List of the EU countries in which the on-line judicial auction is already in place

  1. Austria (in cooperation with Germany)
  2. Croatia
  3. Estonia
  4. Finland
  5. Germany (in cooperation with Austria)
  6. Hungary
  7. Italy
  8. Latvia (only for enforcement procedures relating to immovable assets)
  9. Portugal
  10. Spain
  11. The Netherlands (only for enforcement procedures relating to immovable assets).
Last update: 18/01/2019

This page is maintained by the European Commission. The information on this page does not necessarily reflect the official position of the European Commission. The Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice with regard to copyright rules for European pages.

Sundenampakkumine - Eesti

1. Arestitud varade müügiga seotud teavitamine ja hindamine

Arestitud vara müügi viib läbi Lingil klikates avaneb uus akenkohtutäitur. Kui võlgnik ja sissenõudja jõuavad nõude rahuldamise osas kokkuleppele ehk et täitemenetluse raames sissenõutav nõue saab rahuldatud muul viisil, siis ei pea arestitud vara müüma enampakkumisel. Kokkulepped tuleb sõlmida kõigi sissenõudjatega. Kokkuleppest tuleb teavitada ka kohtutäiturit, vastasel juhul jätkab kohtutäitur oma tavapäraseid menetlustoiminguid.

Juhul kui täitmisavaldus võla sissenõudmiseks on esitatud erinevate võlausaldajate poolt erinevatele kohtutäituritele ja kinnisvara on ühe kohtutäituri poolt juba arestitud, siis ei saa teine täitemenetlust alustanud kohtutäitur võlgniku registrijärgset kinnisvara enne arestida, kui esimene kohtutäitur selle vabastab.

Enampakkumisele mineva vara väärtuse ja alghinna määrab ekspert.

Elektrooniline enampakkumine toimub veebikeskkonnas avanevas elektroonilises Lingil klikates avaneb uus akenoksjonikeskkonnas. Vastav kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumist väljaandes Lingil klikates avaneb uus akenAmetlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus. Kohtutäitur võib avaldada kuulutuse ka enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes.

Soovijatel on õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Soovijatel on õigus tutvuda müüdava asja kohta tehtud avaldustega ning asja puudutavate tõenditega, muu hulgas hindamisaktidega. Asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest. See ei välista kohtutäituri ega võlgniku võimalikku vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Kohtutäitur määrab asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve.

Kui enampakkumisel müüdavast varast on huvitatud mitu soovijat, siis saavad enampakkumisel osaleda kõik sellele nõuetekohaselt registreerunud isikud. Enampakkumine algab alghinnast ja osalejad saavad pakkumise teha vastavalt pakkumise sammule enampakkumiseks määratud aja jooksul. Kui pikenemise intervalli jooksul tehakse enne enampakkumise lõppu uus pakkumine, lükkub enampakkumise lõpp pikenemise intervalli võrra edasi ja enampakkumine kestab seni, kuni pakkumisi tehakse. Enampakkumise pikenemise intervall on 1–60 minutit. Elektroonilisel enampakkumisel tunnistatakse parimaks pakkumiseks enampakkumise lõppemisel oksjonikeskkonnas tehtud hinnalt kõrgeim pakkumine. Pakkumise parimaks tunnistamine tehakse oksjonikeskkonnas enampakkumise päevale järgneval tööpäeval.

Kohtutäitur võib määrata enampakkumisel osalejatele tagatisraha suuruses kuni kümme protsenti alghinnast. Tagatisraha määramise korral peab enampakkumisel osaleda sooviv isik selle tasuma. Tagatisraha saab tasuda elektrooniliselt internetipanga vahendusel kohtutäituri poolt määrtaud kontole või oksjonikeskkonnas makseteenuse pakkuja kaudu. Suulisel enampakkumisel võib tasuda tagatisraha sularahas, kui tagatisraha suurus ei ületa 640 eurot.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müügitehingu läbi viia

Täite- või pankrotimenetluses arestitud vallas- ja kinnisasjade müügi viib läbi kohtutäitur. Lihtsustatud enampakkumise viib läbi Lingil klikates avaneb uus akenKohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt volitatud isik.

3. Enampakkumiste liigid, mille suhtes eeskirju ei kohaldata täies ulatuses

Eesti täite-ja pankrotimenetluses ei esine oksjoni tüüpe, millele eeltoodud reeglid kohalduksid ainut osaliselt. Küll aga võivad teatud erisused oksjonite läbiviimise tingimustes tuleneda mõnest eriseadusest.

4. Teave varade riiklike registrite kohta

Eestis on olemas järgnevad registrid:

  • E-kinnistusraamat on elektrooniline teenus, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt kontrollida kinnistute üldandmeid, pindala, omanikke, piiranguid ja kinnistuid koormavate hüpoteekide andmeid. Teenuse kasutamiseks on vajalik isiku tuvastamine. Kinnistusregistriosade detailandmeid saab näha vastavalt teenuse hinnakirjale.
  • Lingil klikates avaneb uus akenEhitisregister on avalik elektrooniline register, mille eesmärgiks on ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine, hoidmine ja avalikustamine.
  • Lingil klikates avaneb uus akenLiiklusregister, kust saab infot sõidukite ja haagiste kohta. Liiklusregister on avalik elektrooniline andmekogu, kuid osad selles sisalduvad andmed (nt sõiduki omaniku andmed) on siiski piiratud juurdepääsuga.
  • Lingil klikates avaneb uus akenVäärtpaberiregister on Eesti väärtpaberite keskregistri elektrooniline teenuste keskkond nii ettevõtetele kui ka eraisikutele, mille vahendusel on võimalik sooritada päringuid ja saada operatiivselt teavet registrisse kantud väärtpaberite ja väärtpaberikontode kohta kokkulepitud andmekoosseisude piires. Teenuse kasutamiseks on vajalik isiku tuvastamine.
  • E-äriregister koondab andmed kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute kohta. Infosüsteemis saab lisaks äri- ja mittetulundusühingutele ning sihtasutustele vaadata ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning põhiseaduslike institutsioonide andmeid. ID-kaardiga sisenedes saab endaga seonduvat vaadata tasuta.
  • Lingil klikates avaneb uus akenAbieluvara registrisse kantakse andmed abikaasade poolt valitud varasuhete ja sõlmitud abieluvaralepingute kohta. Abieluvararegistri kaardil olev info on avalik ning kõigile tasuta kättesaadav e-teenuse kaudu.
  • Lingil klikates avaneb uus akenLaevakinnistusraamat koosneb laevade ja ehitatavate laevade elektroonilisest registrist ning seda peetakse kinnistatud laevade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Laevakinnistusraamatu andmed on avalikud ja õigusliku jõuga. Andmetega saab tutvuda igaüks tasuta.
  • Lingil klikates avaneb uus akenÕhusõidukite register võimaldab õhusõidukite registreerimiseks ja nende identifitseerimiseks vajalike andmete kogumist ja töötlemist.
  • Lingil klikates avaneb uus akenMaksehäireregister, Creditinfo ametlik maksehäireregister on Eesti ainus järjepidevat ja kvaliteetset võlainfot sisaldav register, mis on loodud 2001. aastal Eesti pankade poolt. Päringute tegemine on tasuline.
  • Lingil klikates avaneb uus akenPatendi- ja kaubamärgi avalikest e-registritest on päringute tegemine tasuta.

5. Võlausaldajatele mõeldud teave andmebaasidest, mis sisaldavad andmeid võlgnike varade või nõuete kohta

Enamus eelpool mainitud riiklikes registrites olev info on kas täielikult või osaliselt avalik. Päringu teostamiseks võib olla vajalik isiku tuvastamine kas ID-kaardiga, mobiili ID-ga või panga kaudu. Teatud päringute tegemine võib olla tasuline.

Kohtutäituril või pankrotihalduril tuleb erinevatele registritele vajalikus mahus elektroonilise juurdepääsu saamiseks taotleda juurdepääsu luba.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Täitemenetlusese raames läbi viidaval enampakkumisel toimub arestitud kinnis- ja vallasvara müük seaduse alusel. Online enampakkumised on Lingil klikates avaneb uus akenoksjonikeskkonnas nähtavad ja kättesaadavad. Avaliku enampakkumise oksjonikeskkonda haldab Lingil klikates avaneb uus akenKohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.

Kuulutus avaliku enampakkumise kohta avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus. Kohtutäitur võib avaldada kuulutuse ka enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes.

Oksjonil osalemiseks peab enampakkumisel osaleda sooviv isik end registreerima konkreetsele oksjonile enampakkumise teates märgitud korras ja tähtajal ning tasuma tagatisraha, kui tagatisraha tasumine on seatud oksjonil osalemise tingimuseks ning isik ei ole seaduse alusel tagatisraha tasumisest vabastatud. Pakkumisi saavad oksjonil teha oksjonile registreeritud osalejad, kellel on selleks vajalik õigus- ja teovõime ning kelle õigust oksjonil osaleda ei ole seadusega või muul alusel piiratud. Avaliku enampakkumise osavõtutaotlus peab olema allkirjastatud kas digitaalselt või käsitsi. Osavõtutaotluse saab soovija esitada e-posti teel, edastades selle kohtutäiturile avaliku enampakkumise kuulutuses näidatud aadressile, või laadides selle üles oksjonikeskkonnas. Osavõtu taotlus ei pea olema krüpteeritud, kuid kohtutäitur määrab konkreetse registreerumise korra. Suulise enampakkumise korral peab ümbrik olema suletud. Online oksjonikeskkonnas pakkumist tehes on vajalik sisse logida kas ID-kaardi, mobiil ID või kasutajanime ja parooliga.

Nõutud maksed (tagatisraha, kulud, ostuhind jne) tasutakse elektrooniliselt internetipanga vahendusel kohtutäituri poolt määrtaud kontole või oksjonikeskkonnas makseteenuse pakkuja kaudu.

Pakkuja peab olema registreerunud oksjonile kui oksjon avatakse. Kõiki pakkujad teavitatakse oksjoni algusest. Pakkujatele saadetakse e-postile teade oksjoni alguse kohta. Avalikkus saab jälgida oksjoni kulgemist läbi avaliku oksjonikeskkonna. Pakkumisi on võimalik teha konkreetse ajalimiidi jooksul (e-Bay mudel). Oksjonil osalejale on avatud kasutajatugi (eesti, vene ja inglise keelne). Oksjonil osalevate pakkujate anonüümsus on garanteeritud kuni oksjoni lõpuni.

Liikmesriikide vaheline avalik enampakkumine soodustaks EL liikmesriikide inimeste ja ettevõtete vahelisi suhteid, muudaks oksjonid läbipaistvamaks ja tooks kaasa suurema osalejate hulga. Võimalik, et vähendaks ka varade müügile kuluvat aega.

Viimati uuendatud: 14/05/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.

Sundenampakkumine - Kreeka

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Arestimine leiab aset, kui kohtutäitur viib vallasvara ära (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 954) või arestib võlgniku omandis oleva kinnisvara või võlgniku asjaõiguse kinnisvara suhtes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 992) ja täiskasvanud tunnistaja juuresolekul koostatakse akt. Arestitud vara hindab kohtutäitur või kohtutäituri palgatud ekspert omal äranägemisel. Kinnisvara puhul peab sõltumatu ekspert kindlaks määrama selle turuväärtuse.

Arestimisaktis peab olema järgmine teave: a) arestitud vallasvara täpne kirjeldus, nii et selle identsuse suhtes ei teki mingit kahtlust; b) kohtutäituri või eksperdi antud hinnang arestitud vara väärtusele; c) pakkumise alghind, mis peab olema võrdne vähemalt kahe kolmandikuga vara hinnatud väärtusest; d) täitedokument, millel täitmine põhineb, võlgnikule edastatud määrus ja summa, mille ulatuses vara arestiti; e) enampakkumise kuupäev, mis peab olema seitse (7) kuud alates arestimise lõpuleviimise kuupäevast, kuid mitte hilisem kui kaheksa (8) kuud alates sellest kuupäevast; enampakkumise koht ja enampakkumise korraldaja nimi.

Väljavõte arestimisaktist, sealhulgas täitmist taotleva poole ja selle poole, kelle suhtes täitmist taotletakse, täisnimed, arestitud vara lühikirjeldus, pakkumise alghind, enampakkumise korraldaja nimi ja täpne aadress, samuti enampakkumise koht, kuupäev ja kellaaeg tuleb avaldada kümme (10) päeva pärast arestimist juriidiliste väljaannete bülletääni (Bulletin for Judicial Publications Lawyers’ Insurance Sector of the National Self-Employed Persons’ Fund) enampakkumiste veebisaidil.

Enampakkumine ei või toimuda, kui eespool esitatud nõuded ei ole täidetud, sellisel juhul on see kehtetu.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müüki teostada

Arestitud vallasvara müüakse avalikul enampakkumisel notari juuresolekul, kelle piirkonnas arestimine toimus ja kes on määratud osalema enampakkumises (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 959 ), ning arestitud kinnisvara müüakse avalikul enampakkumisel notari juuresolekul, kelle piirkonnas kinnisvara asub ja kes on määratud osalema enampakkumises (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 998).

Enampakkumine toimub kirjalike pitseeritud pakkumuste esitamise vormis, millele järgnevad suulised pakkumised vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 959 lõikele 4. Enampakkumise alguses peavad kõik pakkujad määrama enampakkumise korraldajale esitatava avalduse alusel enampakkumise asukoha järgse esimese astme kohtu piirkonnas vahendaja, kes on volitatud vastu võtma kõik täitmisega seotud dokumendid.

Enampakkumine toimub kolmapäeval selle piirkonna tsiviilkohtus, kus vara arestiti. Kui arestitud vallasvara asub mitmes piirkondliku tsiviilkohtu piirkonnas, toimub enampakkumine tsiviilkohtus, mille kohtutäitur määrab kindlaks arestimisaktis. Kui enampakkumine on seotud kinnisvaraga, võib see toimuda kohtutäituri äranägemisel selle piirkonna tsiviilkohtus, kus on täitmise koht või arestimise koht või kus kinnisvara hoitakse. Kui enampakkumine on seotud kinnisvaraga, toimub see vara asukoha järgse piirkonna tsiviilkohtus. Kui kinnisvara asub mitmes piirkondliku tsiviilkohtu tööpiirkonnas, toimub enampakkumine täitmist taotleva poole valitud piirkonna tsiviilkohtus.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju mitte kohaldada täies mahus

Erivara arestimine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 1022–1033):

Arestida on võimalik ka selle poole, kelle suhtes täitmist taotletakse, selliseid varalisi õigusi, mida ei või arestida tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 953 lõigetega 1 ja 2 ning artiklitega 982 ja 992 sätestatud menetluses, eelkõige intellektuaalomandi õigusi, patendiõigusi, filmide litsentsitasusid ja nõudeid kolmandate isikute vastu, mis sõltuvad vastusooritusest, tingimusel et materiaalõiguse sätted lubavad kõnealuseid õigusi üle anda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1022).

Kui on tehtud määrus arestitud õiguse müümiseks enampakkumisel, määrab piirkonna tsiviilkohus enampakkumise korraldaja (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1026) ja kohaldatakse sätteid, mis käsitlevad vallasvara müümist enampakkumisel.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Riiklikke vararegistreid ei ole.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks

Puuduvad andmebaasid, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Elektroonilisi sundenampakkumisi ei teostata.

Viimati uuendatud: 25/06/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Sundenampakkumine - Hispaania

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Enampakkumised kuulutatakse välja teadetega riigi ametliku väljaande Lingil klikates avaneb uus akenB.O.E. (Boletín Oficial del Estado) portaali jaotises Administración de Justicia (kohtuhaldus) ja Lingil klikates avaneb uus akenenampakkumiste portaalis.

Hindamised teostavad sel eesmärgil algatatud kohtumenetlustes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ley de Enjuiciamiento Civil, LEC) artikkel 637) määratud eksperdid. Mõnikord ei ole hindamine vajalik, kuna enampakkumise eesmärgil on väärtus juba kindlaks tehtud, näiteks sundvõõrandamise kohaldamise puhul. Hindamist ei nõuta ka vabatahtlike enampakkumiste jaoks, kus vara võib panna müüki ilma miinimumhinnata või kindlaks tegemata väärtusega või poolte pakutud väärtusega.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müüki teostada

Hispaania õiguse kohaselt võivad müügi teostada ka avalik-õiguslikud või eraõiguslikud spetsialiseerunud isikud või üksused, ja kui kohtuasutus on sellega nõus, peab müük või enampakkumine vastama selle üksuse eeskirjadele, tingimusel et need ei ole vastuolus täitmise eesmärgiga või täitmist teostava poole ja isiku, kelle suhtes täitmine toimub, huvidega vastavalt LEC artiklile 641.

Eespool nimetatud artikli esimeses lõikes on sätestatud, et advokaatide kolleegiumid (Colegios de Procuradores) võivad need ülesanded üle võtta ja nad on selleks loonud enda Lingil klikates avaneb uus akenelektroonilise enampakkumiste portaali .

Esineb ka juhtumeid, kui pankrotihaldurid teostavad maksejõuetusmenetluse likvideerimisetapis otsemüügi.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju mitte kohaldada täies mahus

Praegu kuulutatakse enampakkumiste portaalis välja kõik Hispaanias korraldatavad enampakkumised, nii sunniviisilised kui ka notarite teostatavad, kuid haldusasutuste (nt riigikassa või sotsiaalkindlustusasutused) enampakkumised jäetakse välja, kuigi on kavas need tulevikus portaali lisada.

Portaali ei panda üles ka müüke, millest on juba teada andnud spetsialiseerunud üksused, maksejõuetusmenetluses toimuvaid müüke, kui kohus on muus vormis võõrandamise heaks kiitnud, ning täitemenetlusi, kus pooled lepivad müügilepingu allkirjastamise teel vastastikku kokku muus vormis võõrandamise kohta (LEC artikkel 640).

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

  • Maa ja vara. Vararegistrid vastutavad teabe esitamise eest enampakkumisele pandud maa ja vara kohta, näiteks omanik, vara füüsiline seisund, asukoht ning õigused, mis lisanduvad maale ja varale seatud koormatisele või sellele aluse panevad, näiteks maa või varaga seotud kasutusvaldus.
  • Vallasvara. Olemas on ka vallasvara register, mis hõlmab õhusõidukeid, laevu, autosid ja muid mootorsõidukeid, tööstusmasinaid, äriruume ja kapitalikaupu jne.
  • Muud vararegistrid. Teave teatud varade kohta avaldatakse nende olemusest tuleneval konkreetsel viisil, näiteks kui on tegemist immateriaalse varaga Hispaania patentide ja kaubamärkide ametis.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks

Seda eesmärki teenivad vararegister ja vallasvara register, kuna mõlemad annavad meile teavet vara omandiõiguse ja vara kõikide võlausaldajate kohta.

Andmetega on samuti võimalik tutvuda Lingil klikates avaneb uus akenkinnistusregistri veebisaidil. Kui avaldatakse kinnistusregistri viide enampakkumisele mineva vara kohta, loob enampakkumiste portaal lingi, mis võimaldab näidata vara satelliidi abil selliste platvormide nagu Google Earth kaudu.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Lingil klikates avaneb uus aken Enampakkumiste portaal

Viimati uuendatud: 14/05/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Sundenampakkumine - Prantsusmaa

1. Arestitud vara müügist teatamine ja selle hinna määramine

Vara arestimist hõlmavatel juhtudel vastutab müügitingimuste koostamise eest hagi esitanud võlausaldaja. Ta määrab alghinna summa, mille võlgnik võib aga vaidlustada. Kohtunik peab pärast sundtäitmist käsitlevat kohtuistungit tegema otsuse.

Üldiselt on nii, et müüki korraldav spetsialist määrab avalikul enampakkumisel müümise korral vallasvarale alghinna ehk algse müügihinna ning vara omandab suurima ja lõpliku pakkumise teinud isik. Müüki korraldav spetsialist võib vajaduse korral kasutada eksperdi teenuseid ning lasta vara väärtust hinnata.

Kinnisvara sundmüügi korral võib hagi esitanud võlausaldaja teha soovi korral reklaami (vt järgmine punkt); vallasvara sundmüügi korral võib müüki korraldav spetsialist reklaamida vara ka enda veebisaidil või enampakkumiste korraldajate puhul selle kutseala vastavatel veebisaitidel: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.interencheres.com/ või Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.drouot.com/.

Vallasvara sundmüügi juhtumite puhul võib teha reklaami ajakirjanduses; kinnisvara sundmüügi juhtumite puhul tuleb võlausaldaja koostatud teade avaldada õiguslikke teadaandeid avaldavas ajalehes ning lihtsustatud teade paigutada kohalike või piirkondlike ajalehtede kahte perioodilisse väljaandesse. Soovi korral on võimalik reklaamida ka muude vahendite abil.

Kinnisvara sundmüügi korral tuleb hagi esitanud võlausaldaja koostatud teade paigutada kohtumaja ruumides üldsusele kergesti juurdepääsetavasse kohta.

Materiaalse vallasvara sundmüügi puhul tuleks reklaam korraldada nii, et teated paigutatakse võlgniku elukohaks oleva omavalitsuse ruumidesse ja müügikohta.

Vallasvara sundmüügi juhtudel on võimalik reklaami teha prospektis või kataloogis.

Vallasvara arestimise ja müügi korral võib reklaam sisaldada vara kirjeldust ja hinnangulist väärtust.

Kinnisvara arestimist hõlmavatel juhtudel tuleks avaldatud ja kohtumaja ruumidesse paigutatud teatel osutada, millise arestitud kinnisvaraga on tegemist, esitada kokkuvõtlik kirjeldus (iseloom, kasutus, kõik selle kinnisvarapinna kohta teadaolevad üksikasjad) ja alghind.

Avalikul enampakkumisel müüdavat vara tutvustab enampakkumise korraldaja või müüki korraldav volitatud spetsialist. Soovi korral võidakse võimaldada ka vara eelnevalt üle vaadata.

Arestitud kinnisvara võib külastada kohtuniku määratud kuupäevadel ja kellaaegadel (tsiviiltäitemenetluse seadustiku [CPCE] artikkel R. 322-26) ning külastajaid saadab kohtutäitur.

Vallasvara enampakkumistel omandab vara suurima ja lõpliku pakkumise teinud isik. Tuleb märkida, et enampakkumiste aeg ei ole piiratud ja vara on võimalik omandada alles pärast enampakkumise lõpus toimunud kolme väljakuulutamist. Arestitud kinnisvara hõlmavatel juhtudel kasutatakse suurenevate pakkumiste süsteemi, kus iga pakkumine peab olema eelmisest suurem; enampakkumine peatatakse, kui viimasest pakkumisest on möödunud 90 sekundit (seda aega loetakse kahanevas järjekorras nähtaval ja kuuldaval meetodil, millega signaliseeritakse auditooriumile iga sekundi möödumist).

Vallasvara sundmüügi korral ei nõuta tagatismakseid ega garantiisid. Kinnisvara sundmüügi korral peavad aga kõik enampakkumisel osalemisest huvitatud isikud andma tagasivõtmatu pangatagatise oma advokaadile või pangatšeki pankrotihaldurile või riigi ja kohaliku omavalitsuse raha haldavale riiklikule rahandusasutusele (Caisse des Dépôts et Consignations) summale, mis moodustab 10 % alghinna summast (see summa ei või olla väiksem kui 3 000 eurot). Enampakkumise lõpus tagastatakse summa pakkujale, kui tema pakkumine ei osutunud edukaks.

2. Kolmandad isikud, kes on volitatud müüki korraldama

Ainsad spetsialistid, kes on volitatud korraldama vallasvara (eelkõige arestitud vallasvara) avalikke sundenampakkumisi, on oksjonipidajad, notarid, vannutatud maaklerid ja kohtutäiturid.

3. Sundenampakkumiste liigid, mille kohta eeskirjad kehtivad vaid osaliselt

Vallasvara hõlmavatel juhtudel võib avalikel enampakkumistel toimuda vabatahtlik müük ning selle suhtes kehtivad märksa paindlikumad eeskirjad kui sundenampakkumiste suhtes. Kohaldatakse äriseadustiku artikleid L. 321-1 jj ning R. 321-1 jj. Vabatahtlik müük ei kuulu sundtäitmismenetluste raamistikku, mille puhul on tegemist kohtulike menetlustega.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Kinnisvara puudutavatel juhtudel saab võlausaldaja kinnistusraamatust, mis on haldus- ja fiskaaldokument, teavet selle kohta, millist kinnisvara võlgnik selles omavalitsuses omab ja milline on tema vara koosseis (juba valmis ehitatud või ehitatav kinnisvara, kruntide suurus ja iga koha iseloom). Lisaks on maa-ameti talitustel (riigirahanduse osakonna (Direction Générale des Finances Publiques) haldustalitused) varatoimik iga omavalitsuse kohta, milles on iga omaniku nime all avaldatud dokumentide väljavõtete ja kogu vara loendid ning kus esitatakse iga vara õiguslik seisund.

Vallasvara puhul saab SIV-st (Système d'Immatriculation des Véhicules (sõidukite registreerimissüsteem)) teavet mootorsõidukite ja kaherattaliste sõidukite registreerimistunnistuste omanike tsiviilõigusliku seisundi ning sõiduki registreerimisnumbri ja omaduste kohta. Olemas on ka laevade (valitsuse määrused on praegu koostamisel), paatide (digiteeritud registrit peab transpordiministeerium) ja õhusõidukite (registrit peab tsiviillennunduse eest vastutav ministeerium) kohustusliku registreerimise riiklikud toimikud. Intellektuaalomandiõigused on loetletud riiklikus toimikus, millele võlausaldajad pääsevad otse juurde ja mida peab riiklik intellektuaalomandi instituut (Institut national de la propriété intellectuelle, INPI). Prantsusmaal avalikuks esitamiseks mõeldud filmide pealkirjad on loetletud avalikus kino- ja audiovisuaalteoste registris, mida haldab maksuameti ametnik, ja kirjandusteoste pealkirjad võimalusega osta kohandamisõigused on koondatud õiguste registrisse.

Mis puudutab kinnisvara, on kõigil omavalitsustel maaregister ja see sisaldab mitmesuguseid dokumente (katastrikaart, alajaotused, maamaksuregister), millest internetis on olemas üksnes katastrikaart. Varade toimikut peavad maa-ameti talitused, mis asuvad kohapeal ja alluvad vastavale piirkonnakohtule (Tribunal de grand instance). Riiklikku toimikut ei ole.

Mootorsõidukite puhul on igal prefektuuril üks register, riiklikku andmetoimikut peab aga SIV.

Digiteeritud registrit paatide kohta peab transpordiministeerium; laevade kohta on kuus erinevat registrit, mida peab samuti transpordiministeerium.

Õhusõidukite registrit peab tsiviillennunduse eest vastutav ministeerium ning sellele pääseb elektrooniliselt juurde vaid teabe saamiseks.

Teavet mitmesuguste intellektuaalomandiõiguste kohta haldab keskselt üks asutus, riiklik tööstusomandi instituut (Institut national de la propriété industrielle, INPI), mis võimaldab oma veebisaidi kaudu juurdepääsu mitmesugustele dokumentidele.

Mõnele (kuid mitte kõigile) maaregistrile pääseb juurde Lingil klikates avaneb uus akenelektrooniliselt. Vaadata saab ainult katastrikaarti (mitte aga varaomanike kohta teavet sisaldavat maaregistrit), sarnasel viisil kui SIV-i, Prantsusmaa rahvusvahelist Prantsusmaal registreeritud laevade registrit ja INPI registreid.

Üldiselt kohaldatakse kõigi avalikult kättesaadavate registrite suhtes avalikkuse ja ametiasutuste vaheliste suhete seadustiku sätteid, millega nähakse ette, et kui haldusdokumente vaadatakse nende asukohas, peaks nendele juurdepääs olema tasuta, või kui nendest tehakse koopiad, peaks võetav tasu võrduma nende kopeerimise kuluga, või kui digitaalses vormingus olemasolev dokument saadetakse e-posti teel, tuleks seda teha tasuta.

5. Teave andmebaaside kohta, mille abil võlausaldajad saavad selgitada välja vara ja võlgniku võlakohustused

Tsiviiltäitemenetluse seadustiku (CPCE) artikliga L.152-1 võimaldatakse kohtutäituritel hankida teavet võlgniku aadressi, tema tööandja või mis tahes kolmandast isikust võlgniku identiteedi ja aadressi kohta või likviidsete või tasumisele kuuluvate summade haldaja kohta ning nende kinnisvara koosseisu kohta riigi, piirkondlikest, departemangu ja omavalitsuse haldusasutustest ning haldusasutuse alluvusse kuuluvatest avaliku sektori asutustest või organitest.

Kohtutäiturid saavad nõuda teavet otse FICOBA-lt (riiklik pangakontode andmebaas, mida haldab maksuamet ja mille kanded pärinevad pankadelt), et saada teavet võlgniku nimel olevate pangakontode võimaliku olemasolu kohta ja selle kohta, kus need kontod asuvad.

Samuti võivad nad nõuda teavet tervise- ja töötuskindlustuse fondidest.

Tsiviiltäitemenetluse seadustiku artikli L. 152-2 kohaselt peavad pangad andma võlausaldaja volitatud kohtutäiturile teavet, kui võlgniku nimel on avatud üks või mitu kontot, samuti teavet selle kohta, kus need kontod asuvad. Muud teavet nad andma ei pea.

SIV-ist, millele võlausaldaja volitatud kohtutäitur võib juurde pääseda, saab teavet mootorsõidukite ja kaherattaliste sõidukite registreerimistunnistuse omaniku tsiviilõigusliku seisundi kohta ning sõiduki registreerimisnumbri ja omaduste kohta.

Võlausaldaja ei pääse nendele andmebaasidele juurde otse, vaid kohtutäituri kaudu, kes on volitatud teostama sundtäitmist.

6. Teave sundenampakkumiste kohta

Prantsusmaal on vallasvara enampakkumiseks olemas kaht liiki elektroonilisi enampakkumisi:

  • reaalajas enampakkumised, mis toimuvad osaliselt interneti kaudu: müük toimub füüsiliselt teatavas asukohas ning seda kantakse reaalajas üle müüki korraldava spetsialisti või kutseorgani veebisaidil või kutselistele oksjonipidajatele kättesaadavatel asjakohastel veebisaitidel ( Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.interencheres.com/ või Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.drouotlive.com/). Need sundenampakkumised on lubatud, kui puuduvad neid takistavad asjaolud. Sellised enampakkumised muutuvad üha tavalisemaks.
  • Täielikult internetis toimuvad enampakkumised: müük toimub üksnes interneti kaudu, ilma füüsilise kohalolekuta teatavas asukohas. Kehtivate seaduste kohaselt ei ole need enampakkumised kohtuasjade puhul lubatud tehniliste kohtulike takistuste tõttu (kuigi on lubatud asjade vabatahtlike lahenduste puhul).

(Osaliselt) internetis toimuvad enampakkumised on võimalikud üksnes vallasvara puhul.

Müüki korraldavad spetsialistid võivad müüki reklaamida ka väljaspool Prantsusmaad ning pakkumisi võivad teha kõik pakkujad, olenemata nende asukohast või kodakondsusest ja sellest, kas müük toimub reaalajas või mitte (on olemas ka kaugenampakkumise menetlused, nagu kirjalikult või telefonitsi tehtavad pakkumised).

Internetis toimuval enampakkumisel osalemiseks ei pea isik (võimalik pakkuja) allkirja andma, aga müügi eest vastutav spetsialist võib küsida krediitkaardiandmeid. Müügi eest vastutav spetsialist võtab vastu registreeringuid, mida võidakse teha põhimõtteliselt mis tahes viisil, aga kõige tavapärasemalt selle veebisaidi kaudu, mille kaudu enampakkumist korraldatakse. Kirjalikke pakkumisi saab teha mis tahes andmekandja kaudu.

Aktsepteeritavad makseviisid määrab kindlaks müügi eest vastutav spetsialist.

Kaugpakkujad ei pea isiklikult kohale tulema (aga võivad seda soovi korral teha). Nad saavad enampakkumist otseülekandes jälgida ja teha reaalajas pakkumisi. Samuti võivad nad enne müüki registreerida ühe või mitu pakkumist. Sellistel juhtudel suurenevad pakkumised järk-järgult, võttes tehtud pakkumist algusest peale arvesse. Enampakkumise ajal on üldiselt olemas ka telefoniühendus.

Tõlke olemasolu oleneb müügi eest vastutavast spetsialistist ja tema abilistest, sest selle kohta ei ole konkreetseid sätteid.

Enampakkumiste veebisaitide seadistuste tõttu on sellise saidi kaudu müügile juurdepääs üksnes isikutel, kes on internetioksjonile registreerunud. Füüsilises asukohas on aga müük avatud kõigile.

Viimati uuendatud: 16/03/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje horvaadi originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Sundenampakkumine - Horvaatia

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hindade kindlaksmääramine

Vallasvara ja kinnisvara müümiseks kasutatakse sundenampakkumisi kooskõlas täitemenetluse seadusega (Ovršni zakon) (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 112/12, 25/13, 93/14 ja 55/16, edaspidi „TMS“). 1. jaanuaril 2015 jõustus Horvaatias vallas- ja kinnisvara müümise süsteem elektrooniliste sundenampakkumiste kaudu pärast seda kuupäeva algatatud menetluste suhtes.

Kinnisvara

Täitmise tagamine kinnisvara suhtes teostatakse täitmisele pööramise kande registreerimisega kinnistusregistris, kinnisvara väärtuse kindlaksmääramise, kõnealuse vara müümise ja sissenõudja(te) nõude rahuldamisega nimetatud müügi tulust.

Kinnisvara väärtus määratakse kindlaks kohtu kaalutlusotsusega, mis põhineb volitatud eksperttunnistaja või hindaja põhjendatud järeldusel ja arvamusel; kinnisvara väärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka varaga seotud teatud õigusi ja koormatisi, mis ei lõpe isegi pärast müüki ja vähendavad selle väärtust.

Pärast vara hindamismenetluse lõpetamist esitab kohus järelduse selle müügi kohta, määrates kindlaks vara väärtuse ning selle müümise viisi ja tingimused.

TMSi artikli 92 lõigetes 2 ja 3 on ette nähtud, et pooled võivad vara väärtuse kindlaks määrata kohtuliku või kohtuvälise kokkuleppega, luues sellega aluse pandile või muule asjaomasele varalisele õigusele, mis on seatud selle nõude tagamiseks, mille rahuldamist taotletakse.

Kinnisvara müüakse elektroonilistel sundenampakkumistel, mille teostab finantsagentuur (Financijska agencija; edaspidi „FINA“) pädeva asutuse taotlusel. Kinnisvara müümise menetluses esitatakse müügitaotlus ja muud dokumendid FINA piirkondlikele keskustele, kellel on territoriaalne pädevus vastavalt täitemenetlusega tegeleva kohtu asukohale ja kohtualluvusele.

Elektrooniline sundenampakkumine algab kutsega osaleda sellisel enampakkumisel.

Esimesel elektroonilisel sundenampakkumisel ei või kinnisvara müüa alla nelja viiendiku selle kindlaksmääratud väärtusest. Teisel elektroonilisel sundenampakkumisel ei või kinnisvara müüa alla kolme viiendiku selle kindlaksmääratud väärtusest (TMSi artikli 102 lõiked 1 ja 2).

Pakkumusi kogutakse 10 tööpäeva jooksul. Kui esimesel elektroonilisel sundenampakkumisel vastuvõetavaid pakkumusi ei saada, algab teine enampakkumine osalemiskutse avaldamisega esimesel päeval pärast esimese elektroonilise sundenampakkumise lõpetamist.

Kui ka teisel elektroonilisel sundenampakkumisel vastuvõetavaid pakkumusi ei saada, teatab FINA sellest kohtule. Sellisel juhul peatab kohus täitmise.

Elektrooniline sundenampakkumine lõpeb osalemiskutses märgitud ajal (TMSi artikli 103 lõige 1).

Pärast kinnisvara müügi edukat lõpuleviimist elektroonilisel sundenampakkumisel avaldab kohus pärast FINA teate saamist otsuse kinnisvara kohta. Kohus määrab selles otsuses, et pärast otsuse jõustumist ja kui ostja on tasunud ostuhinna, kantakse vara omandiõigus tema kasuks kinnistusregistrisse ja kustutatakse kõnealuse varaga seotud õigused ja koormatised, mis selle müümise korral lõpevad.

Pärast enampakkumisel olnud kinnisvara ostjat käsitleva otsuse jõustumist määrab kohus kindlaks kuupäeva arutlemaks ostuhinna jagamise üle.

Vallasvara

Täitmine vallasvara suhtes teostatakse tõkendi seadmise, hindamise, aresti, vara äraviimise, selle kohtu, sissenõudja või kolmanda isiku hoole alla andmise, müügi ja sissenõudja nõude rahuldamisega müügitulust.

Vallasvara müüakse suulisel sundenampakkumisel või kasutatakse otseläbirääkimisi. Müügi viis määratakse kindlaks kohtu järelduse alusel, võttes arvesse, et vallasvara müüakse kõrgeima pakkumise tegijale.

Vallasvara müük kuulutatakse õigeaegselt välja kohtu teadetetahvlil, kuid selle võib välja kuulutada ka samal viisil, nagu on ette nähtud kinnisvara müümisel.

Müügi koht, kuupäev ja kellaaeg teatatakse sissenõudjale ja täitemenetluse võlgnikule.

Sissenõudja ettepanekul võib vallasvara müüa ka elektroonilisel sundenampakkumisel, millele kohaldatakse kinnisvara elektroonilist sundenampakkumist käsitlevaid TMSi sätteid (TMSi artikli 149 lõige 7) mutatis mutandis.

Enampakkumisel ei või vallasvara müüa vähem kui poole selle hinnangulise väärtuse eest. Seda ei või müüa alla selle hinna isegi ajavahemikul, mille kohus on määranud otseläbirääkimistega müügiks.

Kui vallasvara ei ole võimalik müüa enampakkumisel või otseläbirääkimistega, täitmine peatatakse.

Vallasvara müügi eduka lõpetamise korral nõutakse ostjalt ostuhinna tasumist ja vallasvara ülevõtmist kohe, kui enampakkumine või otseläbirääkimistega müük on lõppenud. Kui ostja ei tasu ostuhinda, loetakse enampakkumine ebaõnnestunuks.

Täitemenetluses võib arestitud vallasvara müügi teha ülesandeks komisjonimüügi volitatud vahendajale. Komisjonimüügi volitatud vahendaja tegevust korraldab ja rakendab Horvaatia majanduskoda.

Vallasvara enampakkumisi komisjonimüügi vahendaja juures korraldab notar.

Pärast vallasvara müüki annab komisjonimüügi vahendaja selle ostuhinna vastu üle ostjale.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müüki teostada

Kinnisvara

Horvaatias teostab kinnisvaramüüke FINA. Koos müügitaotlusega, mis esitatakse ettenähtud vormil, peab kohus esitama FINAle täitmisotsuse, kinnistusregistri väljavõtte ja järelduse müügi kohta.

Kui kinnisvara müüakse otseläbirääkimistega, müüb kinnisvara selleks volitatud isik, täitevametnik, notar või tehakse seda muul viisil.

Vallasvara

Vallasvara suulised sundenampakkumised korraldab täitevametnik. Järelduses võib kohus teha enampakkumise korraldamise ülesandeks notarile (TMSi artikli 149 lõige 2). Täitemenetluses arestitud vallasvara müügi võib teha ülesandeks komisjonimüügi volitatud vahendajale. (TMSi artikli 152 lõige 1)

Sissenõudja ettepanekul toimub vallasvara müük FINA korraldataval elektroonilisel sundenampakkumisel.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju mitte kohaldada täies mahus

Kinnisvara

Kinnisvara müüakse elektroonilisel sundenampakkumisel. Elektrooniline sundenampakkumine algab sellisel enampakkumisel osalemise kutsega (TMSi artikli 97 lõige 1).

Pooled, pandivõlausaldajad ja pärast kinnisvara müüki lõppevate isiklike servituutide omajad ja varamaksude saajad võivad sõlmida hiljemalt kinnisvara elektroonilisel sundenampakkumisel müümise ajaks kokkuleppe, et kõnealuse vara müügi teostab otseläbirääkimistega kinnisvara ostu-müügiga tegelemiseks volitatud isik, täitevametnik, notar või tehakse seda muul viisil konkreetse ajavahemiku jooksul (TMSi artikli 97 lõige 6).

Otseläbirääkimistega müügi puhul avaldab kohus otsuse sellisel moel müüdud kinnisvara kohta, kui on kindlaks teinud, et müügi õigusliku kehtivuse tingimused on täidetud (TMSi artikli 104 lõige 1).

Otsus pannakse välja kohtu teadetetahvlile ja saadetakse kõikidele isikutele, kellele on suunatud järeldus kinnisvara müügi kohta ostjale (TMSi artikli 104 lõige 2).

Vallasvara

Vallasvara müüakse suulisel sundenampakkumisel või otseläbirääkimistega. Müügi viis määratakse kindlaks kohtu järeldusega, võttes arvesse, et vallasvara müüakse parima pakkumise tegijale (TMSi artikli 149 lõige 1).

Otseläbirääkimistega müügitehing sõlmitakse ostja kui ühe poole ja täitevametniku või komisjonitegevusega tegeleva isiku kui teise poole vahel. Täitevametnik müüb vallasvara täitemenetluse võlgniku nimel ja arvel ning komisjonimüügiga tegelev isik enda nimel ja täitemenetluse võlgniku arvel (TMSi artikli 149 lõige 3).

Sissenõudja ettepanekul võib vallasvara müüa ka elektroonilisel sundenampakkumisel, millele kohaldatakse TMSi sätteid vallasvara elektroonilise sundenampakkumise kohta (TMSi artikli 149 lõige 7) mutatis mutandis.

Kinnisvara ja vallasvara, millele laieneb õiguslik ja notariaalne kaitstus omandiõiguse ja õiguste ülemineku teel, võib müüa kooskõlas asjaomaste sätetega, mis on seotud kinnisvara ja vallasvara müügiga otsuse täitmise eesmärgil.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Horvaatias peetakse järgmisi vararegistreid:

  • kinnistusraamatud seoses Horvaatia territooriumil paikneva kinnisvara õigusliku seisundiga,
  • mootorsõidukite register,
  • laevaregister,
  • õhusõidukite register,
  • aktsiate ja elektrooniliste väärtpaberite register,
  • kohtuliku ja notariaalse kaitse register (pandiregister),
  • ühtne kontode register,
  • muud registriraamatud ja registrid.

Mitmesugused riigiasutused peavad registreid elektrooniliselt ja nendele on võimalik juurde pääseda elektrooniliselt (näiteks kaubanduskohtute peetavale juriidiliste isikute registrile juurdepääsemise teel).

Riigiasutustelt andmete saamiseks on tavaliselt vaja tasuda nõuetekohane tasu, kusjuures tasu summa sõltub igast konkreetsest riigiasutusest ja määratakse kindlaks kooskõlas haldustasude seaduse (NN nr 115/16) ja haldustasude tariifide määrusega (NN nr 8/17). Kuni 100,00 Horvaatia krooni suurused haldustasud tuleb tasuda maksumärkides ja 100,00 Horvaatia krooni ületavad tasud võib maksta internetipangas.

Täitemenetluses müüdud kinnis- ja vallasvara nimekirja reguleeritakse eeskirjadega täitemenetluses müüdud kinnis- ja vallasvara registri pidamise sisu ja viisi kohta (NN nr 115/12 ja 156/14).

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks

TMSi artiklis 18 on sätestatud riigiasutuste kohustus esitada teavet võlgniku kohta isiku taotlusel, kes kavatseb algatada täitemenetluse või kaitsemenetluse, kaheksa päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

  • Siseministeerium on kohustatud esitama teavet selle kohta, kas isik on kantud registreeritud ja märgistatud sõidukite registrisse sõiduki omanikuna, ning sõiduki liigi, margi, tüübi, mudeli, väljalaskeaasta ja registreerimisnumbri kohta ning sõiduki võimalike koormatiste kohta.
  • Keskdepositoorium ja kliiringukeskus või muud registreeritud väärtpaberite või elektrooniliste väärtpaberite, aktsiate, võlakirjade, lühiajaliste riigikassa võlakirjade, keskpanga võlakirjade, kommertsväärtpaberite, hoidmistunnistuste ja muude seeriatena väljaantavate väärtpaberite arvestust pidavad volitatud isikud on kohustatud esitama andmeid selle kohta, kas nende peetavasse registrisse kantud isikul on registris registreeritud väärtpabereid.
  • Sadamakapteni büroo on kohustatud esitama andmeid selle kohta, kas tema peetavasse registriraamatusse või registrisse kantud isik on registreeritud laeva, jahi, ujuvvahendi, püsiva avamererajatise, paadi või ehitamisel oleva rajatise omanikuna.
  • Katastriregistri eest vastutav asutus on kohustatud esitama füüsilise või juriidilise isiku kohta peetava mis tahes varakaardi väljatrüki.
  • Tööandja või püsiva rahalise sisetuleku saaja on kohustatud esitama andmeid palga või muu püsiva rahalise sissetuleku maksmise meetodi kohta isikule, kelle suhtes hageja kavatseb menetluse algatada.
  • Asutus või isik, kes peab asjaomast registriraamatut või registrit varaliste õiguste kohta, on kohustatud esitama andmeid selle kohta, kas tema peetavasse registriraamatusse või registrisse kantud isik on registreeritud konkreetse õiguse omajana.

Kohtu nõudmisel on isik, kes on sissenõudja väitel täitemenetluse võlgniku võlgnik või kelle valduses on osaliselt sissenõudja vara, kohustatud kaheksa päeva jooksul esitama kinnituse, kas täitemenetluse võlgnikul on tema vastu nõue ja kas asjaomase isiku valduses on osaliselt täitemenetluse võlgniku vara.

Eespool loetletud asutused ja isikud ei ole kohustatud tegutsema andmeid taotleva isiku taotlusel enne, kui selliste toimingute tegemise kulud on neile eelnevalt tasutud.

Andmetaotlust esitav isik on kohustatud märkima taotluses täitmise või kaitsega seotud nõude, millega seoses isik kavatseb täite- või kaitsemenetluse algatada, ja lisama selle nõude aluseks oleva dokumendi.

Nimetatud andmetaotluse esitamiseks ei ole vaja palgata juristi ning kulud sõltuvad riigiasutusest, kuhu taotlus esitatakse.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Kinnis- ja vallasvara elektroonilise sundenampakkumise menetlust reguleerivad TMSi sätted, samuti rakendusmäärused, eelkõige

  • eeskirjad tasude liikide ja summa kohta kinnis- ja vallasvara müümisel täitemenetluses (NN nr 156/14; edaspidi „müügieeskirjad“).
  • eeskirjad tasude liikide ja summa kohta kinnis- ja vallasvara müümisel täitemenetluses (NN nr 156/14),
  • eeskirjad täitemenetluses müüdud kinnis- ja vallasvara registri pidamise sisu ja viisi kohta (NN nr 115/12 ja 156/14).

Elektrooniline sundenampakkumine algab sellisel enampakkumisel osalemise kutsega.

Elektroonilisel sundenampakkumisel osalemise kutse peab sisaldama müügi viisi ja tingimusi, elektroonilise sundenampakkumise alguse ja lõpu kuupäeva ning kellaaega, samuti aega, mil kinnisvarast huvitatud isikud saavad kõnealuse varaga tutvuda, ning muid vajalikke andmeid.

FINA avaldab elektroonilisel sundenampakkumisel osalemise kutse massiteabevahendites, kui pool esitab FINAle kirjaliku taotluse ja tasub sellise menetluse kulud ette.

Elektroonilisel sundenampakkumisel osalemise kutse FINA veebisaidil väljakuulutamise ja pakkumisprotsessi alguse vahele peab jääma vähemalt 60 päeva.

Elektroonilisel sundenampakkumisel võivad osaleda ainult isikud, kes on tasunud tagatisraha (TMSi artikli 99 lõige 1).

Elektroonilise sundenampakkumise süsteemile juurdepääsemise eeltingimus on pakkuja isikusamasust kinnitav kehtiv digitaalne sertifikaat ja sertifikaat, mis võimaldab kasutada vastava isiku pakkumuse puhul täiustatud elektroonilist allkirja (müügieeskirjade artikli 14 lõige 2).

Esmakordsel sisselogimisel konkreetsele elektroonilisele sundenampakkumisele on pakkuja kohustatud täitma sellisel enampakkumisel osalemise registreerimisvormi.

Pakkuja allkirjastab selle vormi täiustatud elektroonilise allkirjaga.

Müügieeskirjade artiklis 15 osutatud elektroonilise vormi täitmisel annab elektroonilise sundenampakkumise süsteem pakkujale konkreetse enampakkumise jaoks kordumatu tunnuskoodi.

Vormid on müügieeskirjade lahutamatu osa.

Pakkumuste kogumine elektroonilisel sundenampakkumisel kestab 10 tööpäeva ja pakkumusi kogutakse töö- ja puhkepäevadel elektrooniliselt kl 0–24.

Müüdava eseme alghinna, millest pakkumine algab, määrab kindlaks kohus; elektroonilise sundenampakkumise lõppedes esitab FINA kohtule aruande müügieeskirjade artiklis 25 ettenähtud teabega.

Elektrooniline sundenampakkumine toimub FINA kaudu ja maksed tehakse pangaülekandega. Pakkuja ei pea olema enampakkumisel isiklikult kohal, võimalik on tema kaugosalemine.

Kohus teeb kirjaliku otsuse (enampakkumisel olnud kinnisvara ostjat käsitlev otsus), mis pannakse välja kohtu teadetetahvlil ja FINA veebisaidil.

Vallasvara müümisel võib sissenõudja ettepanekul vallasvara müüa ka elektroonilisel sundenampakkumisel, millele kohaldatakse kinnisvara elektroonilist sundenampakkumist käsitlevaid TMSi sätteid (TMSi artikli 149 lõige 7) mutatis mutandis.

Viimati uuendatud: 18/10/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Sundenampakkumine - Küpros

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Arestitud vara hind määratakse kindlaks Küprose turu jooksevhindade alusel. Arestitud kinnisvara puhul määrab enampakkumise korraldaja pärast selle väärtuse kindlakstegemist kindlaks müügi baashinna. Kui baashinda ei saavutata, vara ei müüda.

Vallasvara puhul määravad kohtutäiturid pärast seda, kui on vallasvara arestimise korralduse kohaselt arestinud võlausaldaja huvides nimetatud vara, kindlaks miinimumhinna jooksvate turuhindade alusel ja hakkavad seejärel vallasvara müüma. Kui miinimumhinda ei saavutata, võivad kohtutäiturid enampakkumist korrata.

Enampakkumise teated avaldatakse päevalehtedes. Kui enampakkumisel on kinnisvara, avaldatakse teated vara asukohajärgses omavalitsuses või vallas ning siseministeeriumi veebisaidil.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müüki teostada

Vara võivad enampakkumisel müüa kvalifitseeritud eraõiguslikud enampakkumise korraldajad. Enampakkumise korraldaja on nõuetele vastav isik, kelle määrab Küprose Vabariigi siseministeeriumi maa- ja maamõõduamet ning kellel on kvalifikatsioon vara sundmüügi teostamiseks avalikul enampakkumisel.

Vallasvara puhul toimub selle müük kohtuotsuse täitmisele pööramiseks avalikul enampakkumisel, mida korraldavad kohtutäiturid, kes on riigi kohtuteenistuse töötajad ja kellele on antud volitused arestitud vallasvara müümiseks seoses vallasvara arestimise määruse täitmisega võlausaldajate huvides.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju täies mahus mitte kohaldada

Esineb juhtumeid, mille puhul vallasvara enampakkumise teostavad võlausaldajad ise, kas siis ettevõtted, nt pangad, või füüsilised isikud, kui võlgniku vallasvara läheb pärast kohtumääruse täitmist nende valdusesse. Vastavalt kehtivates õigusaktides sätestatule ei kohaldata nende juhtumite suhtes samu eeskirju nagu avalike enampakkumiste puhul.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Küproses peetakse järgmisi vararegistreid:

  1. Küprose maa- ja maamõõduamet peab registrit, milles registreeritakse kõik kodanike kinnisvara omandiõigust tõendavad dokumendid.
  2. Maanteeamet peab registrit kõikide Küprose Vabariigis registreeritud sõidukite kohta.
  3. Küprose merekaubanduse amet peab Küprose laevaregistrit, milles registreeritakse kõik laevad ja/või alused.
  4. Ettevõtteregistri ja pankrotihalduri ameti ettevõtete osakond peab registrit Küproses registreeritud ettevõtete, ühistute ja ärinimede kohta.
  5. Tsiviillennunduse amet peab Küprose õhusõidukite registrit ja vastutab õhusõidukite registrisse kandmise, ülekandmise ja registrist kustutamise eest.
  6. Intellektuaal- ja tööstusomandi osakonna ettevõtete osakond peab kaubamärkide registrit.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks

Küprose ettevõtteregistri ja pankrotihalduri ameti veebisaidil on lihtne juurdepääs pankrotis isikute või likvideeritud ettevõtete registrile, mis võimaldab võlausaldajal saada teavet võlgniku finantssuutlikkuse kohta. Puuduvad siiski elektroonilised andmebaasid, millele võlausaldajal oleks juurdepääs teabe saamiseks otseselt võlgniku vara kohta. Kohtuotsuse põhjal võlausaldajaks tunnistatul on võimalik ise või advokaadi kaudu teostada oma kohtuotsuse või kohtukutse tõestatud koopiat kasutades otsinguid kinnistusraamatus, et saada teavet võlgniku nimele registreeritud kinnisvara kohta.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Küproses ei teostata elektroonilisi sundenampakkumisi.

Viimati uuendatud: 23/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Sundenampakkumine - Malta

1. Arestitud varade müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Arestitud varadega seotud täitemenetlus ei pea tingimata viima arestitud varade müügini. Võlausaldaja ja võlgnik võivad sõlmida selle asemel kokkuleppe. Kui võlausaldajaid on mitu, tuleb kokkuleppele jõuda nende kõigiga, kui soovitakse müüki vältida. Kui kokkuleppele ei jõuta, teeb kohus korralduse müügi kohta.

Arestitud varade algväärtuse määrab kindlaks ekspert, kes hindab väärtust (kinnisvara puhul). Vallasvara puhul määrab väärtuse isik, kes teeb müügi käigus kõrgeima pakkumise, kusjuures pakkumine algab 0st. Kui taotletakse vallasvara hindamist, ei alga pakkumised 0st, vaid 60 %st hinnangulisest väärtusest.

Arestitud varade müük kuulutatakse välja valitsuse veebisaidil, mis osutab kohtuteenuseid, müüki teostava enampakkumise korraldaja veebisaidil, päevalehtedes (tavaliselt avaldatakse müügiteade üks kord kuus kahes päevalehes) ning teadetega selles kohtuhoones, kus müük toimuma hakkab.

Müügiks pakutava arestitud eseme ja sellega seotud dokumentide kirjeldused on kättesaadavad valitsuse veebisaidil, mis osutab kohtuteenuseid, ja müüki teostava enampakkumise korraldaja veebisaidil. Kõik huvitatud isikud võivad taotleda juurdepääsu sellele teabele.

Kui keegi tunneb huvi müügiks pakutava arestitud esemega tutvumise vastu, võib ta esitada kohtule taotluse esemega tutvumiseks, kui kõnealune ese on kinnisvara. Enne kinnisvara müüki koostab kohtuekspert aruande kinnisvara seisundi kohta ja see aruanne on avalik. Vallasvara puhul saavad huvitatud isikud sellega tutvuda kaks tundi enne müügi algust.

Müügi päeval tehakse pakkumised viva voce, st suuliselt kohtu määratud enampakkumise korraldajale, kes esemete müüki juhib.

Esemed omandanud isik ei deponeeri pärast enampakkumist osa hinnast, vaid peab maksma kogu hinna. Kinnisvara puhul tuleb kogu summa deponeerida kohtus seitsme päeva jooksul alates müügi kuupäevast, samas kui vallasvara puhul deponeeritakse kogu hind 24 tunni jooksul alates müügist. Makset ei saa teha elektrooniliselt, vaid see tehakse kohtukantseleis.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müüki teostada

Müüki teostab kohtu volitusega kohtu määratud enampakkumise korraldaja ja kolmandad isikud ei või müügimenetlust korraldada.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju mitte kohaldada täies mahus

Ei ole enampakkumise liike, mille suhtes käesolevaid eeskirju täies mahus ei kohaldata.

4. Teave riikliku vararegistri kohta

Olemas on järgmised riiklikud vararegistrid:

kinnisvara – avalik register ja kinnistusregister

vallasvara – sõidukite, laevade ja õhusõidukite kohta – Transport Malta

ettevõtete aktsiad ja osad – Malta finantsteenuste amet ja Malta börs

muud finantsinstrumendid – Malta börs

kaubamärgid ja patendid – kaubanduskoda

Neid registreid peavad elektrooniliselt kõnealused riigiasutused. Mõned nendest registritest on üldsusele elektrooniliselt juurdepääsetavad. Avalikule registrile ja Malta finantsteenuste ametile on üldsusel võimalik juurde pääseda tasu eest. Transport Malta registrid ei ole üldsusele kättesaadavad. Malta finantsteenuste ameti puhul saab makse juurdepääsu saamiseks teha elektrooniliste vahendite kaudu. Avaliku registri puhul tuleb makse teha avaliku registri büroos.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks

Võlausaldajal on juurdepääs kinnisvara ja ettevõtetega seotud andmebaasidele. Malta finantsteenuste amet pakub ettevõtetega seoses vahetut elektroonilist juurdepääsu. Kinnisvaraga seotud teabele on võlausaldajal juurdepääs avaliku registri ja kinnistusregistri kaudu. Täiendavat volitust ei ole vaja otseseks juurdepääsuks Malta finantsteenuste ameti andmebaasidele ega juurdepääsuks avaliku registri või kinnistusregistri kaudu.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Puudub elektroonilise enampakkumise võimalus.

Viimati uuendatud: 20/10/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Sundenampakkumine - Poola

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Vara väärtust hindab (kohtutäituri määratud) hindaja, kellel on õigus hinnata vara eri määruste alusel. Kui vara väärtust on hinnatud selle turul müümise eesmärgil mitte rohkem kui kuus kuud enne selle arestimist ja see hindamine vastab täitemenetluse eesmärgil teostatava vara väärtuse hindamise nõuetele, uut hindamist ei tehta. Teiselt poolt, kui kirjeldamise ja hindamise ja enampakkumise kuupäeva vahelisel ajal on vara seisundis toimunud olulisi muutusi, võib võlausaldaja või võlgniku taotlusel koostada lisakirjelduse ja teha lisahindamise.

Arestitud vara müüakse avalikul enampakkumisel. Enampakkumist ei või kavandada varasemaks kui kaks nädalat pärast kirjelduse ja hindamise lõpetamist või enne, kui on jõustunud kohtuotsus, millega algatatakse täitmine.

Kohtutäitur teeb teatavaks enampakkumise kuupäeva ja eseme avaliku teate kaudu, mis edastatakse menetluse pooltele, kohalikule omavalitsusele, maksuasutusele, mille pädevuspiirkonnas vara asub, ja sotsiaalkindlustusasutustele.

Enampakkumise teade avaldatakse ka vähemalt kaks nädalat enne enampakkumise kuupäeva kohtuhoones ja kohaliku omavalitsuse ruumides, kõnealuses linnas/külas laialdaselt loetavas päevalehes ja riikliku kohtutäiturite nõukogu veebisaidil (Krajowa Rada Komornicza). Lisaks võib kohtutäitur poole taotlusel ja kulul anda korralduse avaldada teade poole osutatud muul viisil.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müüki teostada

Kohtutäitur korraldab enampakkumised avalikult kohtuniku või kohtuametniku juuresolekul ja järelevalve all (referendarz sądowy). Täitemenetluse vara suhtes teostab selle kohtu kohtutäitur, mille pädevuspiirkonnas vara asub.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju mitte kohaldada täies mahus

  • Täitemenetlus vara osa suhtes;
  • täitemenetlus tähtajatu kasutusvalduse õiguse suhtes;
  • täitemenetlus arendamata maa ja elu- või ärihoonega arendatava vara suhtes, kui täitemenetluse taotluse esitamise ajal ei teatatud ehitustöö lõpetamisest või ei esitatud kasutusloa taotlust ehitusseaduse (prawo budowlane) tähenduses;
  • täitemenetlus laevandusregistrisse kantud merelaevade suhtes;
  • täitemenetlus ettevõtte või põllumajandusettevõtte müügi kaudu;
  • täitemenetlus, mis teostatakse kaasomandi lõpetamiseks avaliku müügi teel.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Maa- ja hüpoteegiregistreid (księga wieczysta) peavad piirkonnakohtud (sąd rejonowy), et määrata kindlaks vara õiguslik seisund. Need luuakse ja neid hallatakse IKT süsteemis. Maa- ja hüpoteegiregistrid on avalikud ja koosnevad neljast osast:

1) esimene osa sisaldab vara sihtotstarvet ja kandeid omandiõigusega seotud õiguste kohta;

2) teine osa sisaldab kandeid omandiõiguse ja tähtajatu kasutusvalduse kohta;

3) kolmas osa sisaldab kandeid piiratud varaliste õiguste kohta, välja arvatud hüpoteegid, vara käsutuspiirangud või tähtajatu kasutusvaldus, ning kandeid muude õiguste ja nõuete kohta, välja arvatud hüpoteekidega seotud nõuded;

4) neljas osa sisaldab kandeid hüpoteekide kohta.

Lisaks maa- ja hüpoteegiregistritele on teine vararegister maa- ja hooneregister (ewidencja gruntów i budynków), millele kohaldatakse 17. mai 1989. aasta maamõõdu- ja kartograafiaseadust (Prawo geodezyjne i kartograficzne) (konsolideeritud tekst: seaduste kogu 2010/193, muudetud jaotis 1287). Maa- ja hooneregistri pidamine on piirkonna vanema (starosta) ülesanne.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks

Punktis 5 kirjeldatud andmebaasid, st maa- ja hüpoteegiregistrid ning maa- ja hooneregistrid on võlausaldajatele kättesaadavad ja neid kasutatakse võlgnike varade kindlakstegemiseks. Lisaks võimaldavad maa- ja hüpoteegiregistrid kindlaks teha hüpoteekidega tagatud võlausaldajate nõudeid.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Elektroonilisi sundenampakkumisi ei teostata. Ainult enampakkumiste teated avaldatakse riikliku kohtutäiturite nõukogu veebisaidil (kohustuslikus korras) ja tavapäraselt kõnealust enampakkumist läbiviiva kohtutäituri veebilehel.

Viimati uuendatud: 23/10/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Sundenampakkumine - Portugal

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Praegu müüakse vara eelistatavalt platvormi Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.e-leiloes.pt/ kaudu vastavalt Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Código de Processo Civil ­– CPC) artiklile 837 ja ministri 29. augusti rakendusmääruse nr 282/2013 artiklitele 20 jj.

Platvormi Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.e-leiloes.pt/ toimimiseeskirjad kinnitati justiitsministri määrusega nr 12624/2015, mis avaldati Portugali Vabariigi ametlikus väljaandes (Diário da República), 2. seeria, nr 219, 9. november 2015.

Müügiteadete suhtes kehtivad ministri määruse 12624/2015 artikli 6 sätted.

Artikkel 6

Enampakkumise väljakuulutamine

  1. Enampakkumisi käsitlev teave avaldatakse platvormil www.e-leiloes.pt ning Portugali juristide liidu (Câmara dos Solicitadores) otsusega võib täielikku või osalist teavet levitada ka teistel internetilehekülgedel trükitud kujul ja e-posti teel, piiramata menetlusega tegelevate täitevametnike õigust avaldada teavet müügi kohta ka muude nende arvates sobivate vahendite kaudu.
  2. Kuulutus portaalis www.e-leiloes.pt peab sisaldama vähemalt järgmist:
    1. kohtumenetluse number, kohus ja organisatsiooniüksus;
    2. enampakkumise alguskuupäev;
    3. enampakkumise tähtaeg (kuupäev ja kellaaeg);
    4. müüdavate esemete (või esemete kogumi) algväärtus;
    5. lõpliku pakkumise väärtus;
    6. vallasvara puhul foto pakkumisvooruga hõlmatud esemetest või esemete kogumist;
    7. esemete kokkuvõtlik tutvustus;
    8. esemete laad;
    9. kinnisvara puhul selle asukoht ja koosseis, kinnistusregistri sissekanne ja vara kirjeldus, piirkond, omavalitsus, vald ja ligikaudse asukoha geograafilised koordinaadid, foto vara välimusest ja võimaluse korral sisemusest, kui tegemist on linnas asuva vara või hoone osaga;
    10. usaldusisik või hoiulevõtmise koht;
    11. aeg ja koht võimalikuks esemetega tutvumiseks ning usaldusisiku kontaktandmed;
    12. menetlusega tegelev täitevametnik, k.a tema nimi, kutsealane ID-kaart, telefoni- ja mobiiltelefoni number, faks, e-post ja tööaeg;
    13. asjaolud, millest tuleb seaduse kohaselt huvitatud pooltele teatada, k.a menetluses olev vastuväide täitmise või aresti suhtes, käimasolev apellatsioonimenetlus, koormatised, mis müügi korral ei kaota kehtivust, ja menetluses esitatud eesõiguste valdajad;
    14. täitemenetluse võlgniku (võlgnike) nimi (nimed), kellele müüdavad esemed kuuluvad.

Arestitud esemete hinnad/väärtused

Algväärtus: see on partiisse kuuluvate esemete või esemete kogumi väärtus, mis on kindlaks määratud müügiga seotud menetluse raames, st täitemenetluses, mida juhitakse vastavalt CPCle, või maksejõuetusmenetluses vastavalt maksejõuetuse ja ettevõtte tegevuse taastamise seadustikule (Código da Insolvência e da Recuperação de Empresas).

Miinimumväärtus: miinimumväärtus on eespool toodud väärtus, millega esemeid võib müüa ja mis vastab CPC artikli 816 lõike 2 kohaselt 85 %le algväärtusest. Mõningatel juhtudel võib miinimumväärtus olla võrdne algväärtusega.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müüki teostada

Platvormi Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.e-leiloes.pt/ toimimiseeskirjad kinnitati justiitsministri määrusega nr 12624/2015, mis avaldati Portugali Vabariigi ametlikus väljaandes (2. seeria, nr 19, 9. november 2015), milles sätestati, et platvormi arendab ja haldab sel ajal Portugali juristide liit, nüüd juristide ja täitevametnike liit (Ordem dos Solicitadores e Agentes de Execução).

Täitevametnike teostatavates tsiviilkohtumenetlustes võivad müügiga tegeleda ainult nemad.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju mitte kohaldada täies mahus

Näiteks esemed, mis tuleb müüa reguleeritud turgudel või otsepakkumisega.

CPC artikkel 837 – müük elektroonilisel enampakkumisel

  1. Kui artiklites 830 ja 831 osutatud juhtumid välja arvata, tuleb arestitud kinnisvara müüa eelistatavalt elektroonilisel enampakkumisel ja tingimustel, mis määratakse kindlaks justiitsküsimuste eest vastutava ministri rakendusmäärusega.

CPC artikkel 830 – reguleeritud turgudel müüdavad esemed

Reguleeritud turul noteeritud finantsinstrumendid ja kaubad müüakse reguleeritud turgudel.

CPC artikkel 831 – otsemüük

Kui esemed tuleb seaduse kohaselt anda konkreetsele üksusele või on lubatud tegeliku mõjuga müüa isikule, kes soovib teostada konkreetset täiteõigust, toimub müük otse neile.

Tuleb märkida, et kuigi elektrooniline enampakkumine on Portugalis eelistatud sundmüügi viis, on CPCs ette nähtud ka muud müügimeetodid:

  1. müük suletud pakkumisega;
  2. müük reguleeritud turgudel;
  3. otsemüük isikutele või üksustele, kellel on õigus esemed omandada;
  4. müük eraõiguslike läbirääkimiste teel;
  5. müük oksjonimajas;
  6. müük avalikus või sarnases hoiustamiskohas;
  7. müük elektroonilisel enampakkumisel.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Reguleerivad ja registreerivad üksused:

  • registrite ja notariteenuste instituut (Instituto dos Registos e do Notariado, I.P. ­ IRN) on avalik asutus, mille ülesanne on teostada ja jälgida registriteenustega seotud poliitikat, eesmärgiga osutada teenuseid kodanikele ja ettevõtetele kodanike identifitseerimise ja kodanike registrite, kodakondsuse, kinnisvara registrite, äriregistrite ning vallasvara ja juriidiliste isikute registrite valdkonnas, samuti notarite tegevuse reguleerimine, järelevalve ja jälgimine – nt kinnisvara, sõidukite, laevade, lennukite jne valdkonnas
  • väärtpaberituru komisjoni (Comissão do Mercado de Valores Mobiliários – CMVM) ülesanne on finantsturgude ja seal tegutsevate vahendajate jälgimine, nende üle järelevalve teostamine ja reguleerimine, edendades investorite kaitset, nt seoses aktsiate ja finantsinstrumentidega
  • Riikliku intellektuaalomandi instituudi (Instituto Nacional de Propriedade Industrial – INPI) tegevus keskendub sisemiselt ja väliselt tööstusomandiõiguste andmisele ja kaitsele koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille liige Portugal on, nt seoses kaubamärkide ja patentidega.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks

Esiteks on oluline märkida, et juurdepääs andmebaasidele on ametialaseks kasutamiseks täitevametnikul, mitte otseselt võlausaldajal.

Juurdepääsu avalikele andmebaasidele reguleerib ministri 30. märtsi rakendusmäärus nr 331-A/2009, muudetud ministri 3. detsembri rakendusmäärusega nr 350/2013 ja ministri 17. septembri rakendusmäärusega nr 288/2015.

Juurdepääsu Portugali Panga andmebaasidele reguleerib ka ministri 29. augusti rakendusmäärus nr 282/2013.

Andmebaasid, millele täitevametnikul on otsene elektrooniline juurdepääs, on muu hulgas:

  1. maksu- ja tolliameti (Autoridade Tributária e Aduaneira) andmebaas;
  2. sotsiaalkindlustuse andmebaas;
  3. avalike teenistujate pensionifond (Caixa Geral de Aposentações);
  4. kinnistusregister;
  5. äriregister;
  6. riiklik juriidiliste isikute register;
  7. mootorsõidukite register;
  8. Portugali Pank;
  9. valitsemissektori võla haldusinstituut (Instituto de Gestão de Crédito Público);
  10. kodanike õigusportaal CITIUS.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Platvormi Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.e-leiloes.pt/ toimimiseeskirjad kinnitati justiitsministri määrusega nr 12624/2015, mis avaldati Portugali Vabariigi ametlikus väljaandes (2. seeria, nr 219, 9. november 2015).

Asjaomane teave asub aadressil

Lingil klikates avaneb uus akenEnampakkumiste elektroonilise platvormi toimimiseeskirjad

Lingil klikates avaneb uus akenVastused korduma kippuvatele küsimustele

Viimati uuendatud: 12/08/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Sundenampakkumine - Rumeenia

1. Arestitud varade müügiga seotud teavitamine ja hindamine

Täitemenetluse aluseks on Rumeenia tsiviilkohtumenetluse seadustik, mis sisaldab täitekorraldustest tulenevate kohustuste täitmisele pööramise üldeeskirju. Lisaks täitmise suhtes kehtivatele eeskirjadele on veel kaks eraldi eeskirjade liiki, mida kohaldatakse võlakohustustega seotud konkreetsetele olukordadele: maksuvõlgade sissenõudmine ja õigusrikkumistest tulenevate võlgade sissenõudmine.

Täitekorraldustega hõlmatud üldist liiki võlgade, mis ei ole maksuvõlad ega õigusrikkumistest tulenevad võlad, sissenõudmisega tegelevad Rumeenias kohtutäiturid, õiguskaitseasutused, kellele on justiitsministri määrusega antud volitused täitekorralduste täitmiseks.

Pärast täitmisele pööramise heakskiitmist müüakse võlgniku varad sissenõudmisele kuuluvate võlgade katteks kooskõlas eespool märgituga avalikul enampakkumisel vastavalt tsiviilkohtumenetluse eeskirjadele sõltuvalt nende liigist, st vallas- ja/või kinnisvara müük avalikul enampakkumisel.

Arestitud vallasvara võib hinnata kohtutäitur (võttes aluseks käibeväärtuse kriteeriumi võrreldes keskmiste turuhindadega asjaomases asukohas) või kui hindamine ei ole võimalik või pooled seda taotlevad, siis määrates selleks tasu saava eksperdi.

Täitemenetlusele allutatava vara väärtuse määrab kindlaks kohtutäitur kooskõlas vastavate eeskirjadega (käibeväärtus, keskmine turuhind jne) või kui hindamine ei ole võimalik või pooled seda taotlevad, siis määrates selleks tasu saava eksperdi.

Vallasvara müügi väljakuulutamiseks koostab teadaande või kuulutuse müügi kohta kohtutäitur, kes korraldab selle väljapaneku enampakkumise kohas, oma büroos, müüdava vara asukohajärgse linnavalitsuse büroos, täitevasutuse büroos ja muudes avalikes kohtades. Rumeenia tsiviilkohtumenetluse seadustikus on ka sätestatud kohustus avaldada kuulutused kohalikes ja üleriigilistes ajalehtedes või asjaomase vara müügiks ette nähtud internetilehekülgedel.

Lisaks eespool nimetatud väljakuulutamise meetoditele on kinnisvara müügi väljakuulutamise puhul menetluslikke nüansse selles mõttes, et ühelt poolt kirjutab väljakuulutamise meetodi ette vara väärtus (üleriigiline ajaleht, kui vara väärtus ületab 250 000 Rumeenia leud) ja teiselt poolt on kohustus avaldada kuulutus täitemenetlusele allutatava vara müügi teatavakstegemise elektroonilises registris.

Täitemenetlusele allutatava vara omadused esitatakse müügiteadaandes/-kuulutuses.

Varadega tutvumise kord ei ole reguleeritud.

Enampakkumise tagatised, mis registreeritakse kohtutäituri määruse alusel ja mis tuleb tasuda hiljemalt enampakkumise algusajaks, on reguleeritud. Enampakkumise tagatised võib tasuda elektrooniliselt ja kohtutäitur peab lisama ostupakkumisele maksetõendi.

Vara loovutatakse isikule, kes pakub kõrgeimat hinda, ja kui on ainult üks pakkuja, siis temale, tingimusel et ta on pakkunud enampakkumise alghinda.

2. Kolmandad isikud, kes võivad müügitehingu läbi viia

Vara võib müüa ainult kohtutäitur avalikul enampakkumisel Rumeenia tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud täitemenetluse raames. Teatavat liiki võlgade puhul, nt maksuvõlad ja õigusrikkumistest tulenevad võlad, teostatakse müügimenetlus maksuhalduri enda mehhanismi kaudu (maksuvõlgade korral) enampakkumist või osalejaid käsitlevate konkreetsete menetluseeskirjade kohaselt või teeb seda riigiasutus, kes vastutab kuritegelikul teel saadud tulu sissenõudmise eest (külmutatud varade haldamise riiklik agentuur – National Agency for the Administration of Frozen Assets, ANABI). Viimasel juhul võib ANABI teha sissenõudmise koostöölepingute alusel ülesandeks kohtutäiturile.

3. Enampakkumiste liigid, mille suhtes eeskirju ei kohaldata täies ulatuses

Ühiseeskirjad, mida kohaldatakse varade müümisele avalikul enampakkumisel, sisaldavad täitekorralduste puhul erandeid, mis on seotud tuluga, mida võlgnetakse konsolideeritud üldeelarvele, ELi eelarvele või Euroopa Aatomienergiaühenduse eelarvele. Erandeid on ka kuritegelikul teel saadud tulu sissenõudmisel.

4. Teave varade riiklike registrite kohta

Rumeenias ei ole rakendatud ühtegi arvutisüsteemi, mis sisaldab teavet vara kohta (riiklikud vararegistrid).

5. Võlausaldajatele mõeldud teave andmebaasidest, mis sisaldavad andmeid võlgnike varade või nõuete kohta

Võlausaldajatel on juurdepääs võlgniku varade või võlgade üksikasjadele üksnes kinnitatud täitemenetluse ja ainult kohtutäituri kaudu.

Võlausaldajate juurdepääs andmebaasidele, kus neil on võimalik võlgniku varad kindlaks teha, on piiratud. Näiteks, kuna kinnisvaraga seotud täitemeetmed kantakse kinnistusraamatusse, on igaühel võimalik lihtpäringu alusel ja tasu eest saada teavet vara olukorra kohta. See teabe andmise vorm ei ole siiski abiks, kui on tegemist võlgniku käes oleva varaga, kuna otsingud põhinevad ainult varal ja mitte isikul. Isikuandmed on kaitstud erieeskirjadega, nii et seda liiki otsingut saab teha, nagu eespool märgitud, ainult ametiasutus, mõnikord pärast kohtu kinnituse saamist.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Täitemenetlusele allutatava vara müügi teatavakstegemise elektrooniline register on arvutisüsteem, mille kaudu kõik kohtutäiturid kuulutavad üleriigilisel tasandil välja 2 000 Rumeenia leud ületava väärtusega vallasvara ja täitemenetluse alusel toimuva kinnisvara müügi. Täitemenetlusele allutatava vara müügi teatavakstegemise elektrooniline register loodi kohtutäitureid käsitleva seaduse nr 188/2000 artikli 35 lõike 2 alusel ja on toiminud alates 2012. aastast. Kuulutuste avaldamine täitemenetlusele allutatava vara müügi teatavakstegemise elektroonilises registris on kohtutäiturite õiguslik kohustus ja selle tegemata jätmine on distsiplinaarsüütegu vastavalt kohtutäitureid käsitleva seaduse nr 188/2000 artiklile 47.

Lingil klikates avaneb uus akenTäitemenetlusele allutatava vara müügi teatavakstegemise elektroonilise registri uus platvorm kinnitati kohtutäiturite riikliku liidu nõukogu otsusega nr 67/05.12.2014.

Viimati uuendatud: 10/10/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje sloveeni keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Sundenampakkumine - Sloveenia

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Vallas- ja kinnisvara müüakse avalikel enampakkumistel. Sloveenias ei ole võimalik teostada elektroonilisi sundenampakkumisi, kuna Sloveenia täitemenetlust käsitlevad seadused ei luba (veel) selliseid enampakkumisi korraldada.

Vallasvara

Täitemenetlus vallasvara suhtes toimub vara arestimise ja hindamise, selle müügi ning müügitulu võlausaldajale maksmise teel vastavalt nõuete sissenõudmise ja tagamise seaduse (Zakon o izvršbi in zavarovanju, edaspidi „ZIZ“) artikli 81 lõikele 1.

Arestitav vara hõlmab võlgniku valduses olevat vara ning võlausaldaja valduses olevat võlgniku vara. Kolmandate isikute valduses olevat võlgniku vara võib arestida kolmanda isiku nõusolekul (ZIZi artikkel 83).

Arestimise korral omandab võlausaldaja arestitud vara pandiõiguse (ZIZi artikkel 87).

Arestitud varade eksperthindamine. Arestitud vara hinnatakse arestimise ajal, välja arvatud juhul, kui hindamist ei saa teostada kohe seoses vara erilise väärtusega. Hindamise teeb arestimise teostanud täitevametnik. Taotluse alusel ja kui pool maksab kulud, võib hindamise teha poole valitud kohtuekspert (ZIZi artikkel 89). Arestitud vara võib müüa ainult pärast täitmisotsuse jõustumist, välja arvatud juhul, kui võlgnik nõustub vara varasema müügiga või vara on kergesti riknev või kui on oht, et arestitud vara väärtus võib märkimisväärselt väheneda (ZIZi artikkel 92).

Arestitud vara müüakse avalikul enampakkumisel või ostja ja täitevametniku või komisjonitehingutega tegeleva üksikisiku vahelise otselepingu alusel. Vara müügi viisi ja kuupäeva määrab kindlaks täitevametnik, kes märgib selle kohe pärast arestimist arestimisprotokolli, võttes arvesse põhimõtet, et saavutada tuleb parim võimalik hind (ZIZi artikkel 93). Kui täitevametnik otsustab avaliku enampakkumise kasuks, lisatakse protokollile avaliku enampakkumise kuupäev ja koht. Täitevametnik teavitab pooli vara müügi viisist ja kuupäevast eraldi teatega, mis edastatakse võlausaldajale ja võlgnikule (kohtutäituri teenuste eeskirjade (Pravilnik o opravljanju službe izvršitelj) artikkel 82).

Müügi väljakuulutamine. Kui täitevametnik otsustab, et vara müüakse avalikul enampakkumisel, tehakse avalik enampakkumine teatavaks arestimisotsuse teinud pädeva asutuse teadetetahvlil ja veebisaidil. Täitevametnik peab nõudma, et avaliku enampakkumise teade avaldatakse ka ametlikus registris, kui selline register on olemas. Kui võlausaldaja või võlgnik teeb vastava ettepaneku, võib täitevametnik teha avaliku enampakkumise teatavaks ka massiteabevahendites, kui avalikku enampakkumist taotlev pool tasub kulud. Avaliku enampakkumise teates tuleb täpsustada enampakkumise koht, aeg ja kellaaeg, nimetada müüdav vara ja kirjeldada seda, anda teada, kus on võimalik varaga enne enampakkumist tutvuda (kohtutäituri teenuseid käsitlevate eeskirjade artikkel 89).

Müüdava varaga tutvumise võimalus. Täitevametnik peab kasutama avaliku enampakkumise teadet selleks, et esitada enampakkumise koht, aeg ja kellaaeg, kirjeldada müüdavat vara ja märkida, kus on võimalik varaga enne enampakkumist tutvuda (kohtutäituri teenuseid käsitlevate eeskirjade artikkel 89).

Tagatisraha. Täitevametnik peab enne avaliku enampakkumise algust kindlaks tegema, kas vara olemus ja väärtus on selline, et enampakkumisel osalejatelt tuleks nõuda tagatisraha maksmist, mis ei või olla suurem kui 10 % vara alghinnast.

Müügiga tegelev isik või ettevõte. Avaliku enampakkumise teostab täitevametnik, kes võib enda kulul volitada enampakkumise korraldajat tegema vajaduse korral vara koguse ja kvaliteedi põhiseid pakkumisi. Enampakkumine on üldsusele avatud (kohtutäituri teenuseid käsitlevate eeskirjade artikkel 92).

Alghind. Esimesel enampakkumisel ei või arestitud vara müüa selle hinnatud väärtusest madalama hinnaga. Kui hinnatud väärtust esimesel enampakkumisel ei saavutata, korraldab täitevametnik teise enampakkumise, kui pool seda nõuab, ja teisel enampakkumisel võib vara müüa selle hinnatud väärtusest madalama hinnaga, kuid mitte vähem kui kolmandiku eest selle väärtusest (ZIZi artikkel 94).

Eraldamine. Vähemalt 15 minutit pärast enampakkumise algust kutsub täitevametnik enampakkumisel osalejaid pakkumisi esitama (pakkumine). Enampakkumine jätkub, kuni kõik huvitatud osalejad on oma pakkumise teinud. Täitevametnik annab vara kõige kõrgema pakkumise esitajale, kui pärast kahte kutset osavõtjatele teha kõrgem pakkumine kõrgemat pakkumist ei tehta. Kui ostja ei maksa ostuhinda enampakkumise lõpuks, võib täitevametnik müüa vara järgmise kõrgeima pakkumise tegijale, kui võlausaldaja nõustub sellega enampakkumise protokollile alla kirjutades. Kui võlausaldaja ei viibi enampakkumisel kohal, võib täitevametnik müüa vara kohe järgmise kõrgeima pakkumise tegijale, kui tema pakkumine moodustab vähemalt 50 % parimast pakkumisest, kuid on suurem kui alghind; muul juhul esitab täitevametnik vara pakkumiste tegemiseks jälle samal enampakkumisel. Eelmine kõrgeima pakkumise tegija ei või korduval pakkumisel enam osaleda.

Üleandmine. Ostja peab tasuma ostuhinna ja võtma vara enda valdusse viivitamata pärast enampakkumise lõppu. Täitevametnik peab andma ostjale dokumendi teabega müügi ja registris olevate andmete kohta, kui müüdud vara kohta peetakse registrit. Täitevametnik nõuab selle dokumendi alusel kõikidelt registrit pidavatelt pädevatelt asutustelt, et nad kustutaksid koormatised ja/või vara müügikeelu ning registreeriksid uue omaniku juhtudel, kui omandiõigused on registrisse kantud. Täitevametnik võib anda vara üle ostjale isegi enne ostuhinna tasumist, kui võlausaldaja lubab seda teha, ja tema vastutusel, selle summa ulatuses ostuhinnast, millele võlausaldajal on õigus. Kui ostja ei tasu ostuhinda ja võlausaldaja ei nõustu vara üleandmisega, võib täitevametnik müüa vara järgmise parima pakkumise tegijale. Ostja omandab vara kõikide koormatisteta ja temast saab vara omanik, isegi kui võlgnik ei olnud vara omanik. Ostjal ei ole õigust garantiile seoses vara puudustega (ZIZi artikkel 96).

Kinnisvara

Täitemenetlus kinnisvara suhtes toimub täitmisotsuse kandmisega kinnistusregistrisse, kinnisvara väärtuse kindlaksmääramisega, selle müümisega ja müügitulust võlausaldajale tasumisega (ZIZi artikkel 167).

Arestitud varade eksperthindamine. Kohus võib kinnisvara väärtuse kindlaks määrata isegi enne täitmisotsuse jõustumist. Kohus määrab kinnisvara väärtuse kindlaks kohtueksperdi hinnangu alusel kooskõlas hindamise ajal kohaldatava turuväärtusega. Väärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse väärtuse võimalikku vähenemist konkreetse õiguse, nt servituudi tõttu (ZIZi artikkel 178), mis võib tekkida pärast müüki. Kinnisvara väärtus määratakse kindlaks kohtu otsusega, mille suhtes on lubatud esitada edasikaebus (ZIZi artikkel 179).

Müügi väljakuulutamine. Pärast kinnisvara väärtuse kindlaksmääramise otsuse jõustumist teeb kohus otsuse kinnisvara müümise kohta. Kohus määrab selles otsuses kindlaks müügi viisi ja tingimused, samuti müügi aja ja koha, kui kinnisvara müüakse enampakkumisel. Kinnisvara müük toimub pärast täitmisotsuse ja kinnisvara väärtuse kindlaksmääramise otsuse jõustumist. Kohus teeb otsuse müügi kohta teatavaks kohtu teadetetahvlil ja oma veebisaidil ning muude tavaliste kohalike vahendite abil. Põllumajandusmaa müümise otsuse teeb kohus teatavaks selle haldusüksuse teadetetahvlil, kus kinnisvara asub, ja selle võib teha teatavaks ka selle haldusüksuse veebisaidil. Võlausaldaja võib avaldada kinnisvara müügiotsuse massiteabevahendites. Avaldamise kulud kannab võlausaldaja. Alates müügiotsuse teatavakstegemisest teadetetahvlil kuni müügipäevani peab mööduma vähemalt 30 päeva. Kohus edastab müügiotsuse pooltele, pandivõlausaldajale, teistele menetlusosalistele, kellel on registreeritud eesostu- või tagasiostuõigus, ja pädevale haldusasutusele (ZIZi artikkel 181).

Kinnisvara müüakse üldjuhul avalikul enampakkumisel, mille teostab kohus kohtu ruumides, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Võlausaldajad, pandivõlausaldajad ja kinnisasja võlausaldajad võivad kogu täitemenetluse jooksul kuni müügiotsuse avalikustamiseni kokku leppida, et kinnisvara müüakse siduvate pakkumiste kogumise või otsepakkumise teel (ZIZi artikkel 183).

Kinnisvara müügiotsus hõlmab järgmist teavet:

  1. kinnisvara, sealhulgas selle päraldiste üksikasjalik kirjeldus;
  2. servituudi seadmise õigus ja asjaõiguslikud koormatised, millega ostja peab nõustuma;
  3. kinnisvara väärtus, mille kohus on oma otsuses kindlaks määranud;
  4. hind, millega kinnisvara võib müüa;
  5. tähtaeg, millal ostja peab ostuhinna tasuma;
  6. müümise viis ning
  7. pakkuja tasutav tagatisraha summa (ZIZi artikkel 184).

Müüdava varaga tutvumise võimalus. Kohus võib lubada kinnisvara ostmisest huvitatud isikul kinnisvaraga taotluse alusel ja tema enda kulul tutvuda. Tutvumise meetodi ja viisi ning täitevametniku võimaliku kohalviibimise määrab kindlaks kohus kinnisvara müümise määruses (ZIZi artikkel 176).

Tagatisraha. Avalikel enampakkumistel võivad osaleda isikud, kes on vähemalt kolm tööpäeva enne enampakkumist maksnud tagatisraha summas üks kümnendik kinnisvara kindlaksmääratud väärtusest. Tagatisraha maksmisest on vabastatud võlausaldaja, kelle ettepanekul kohus lubas enampakkumise korraldada, samuti pandivõlausaldaja või kinnisasja võlausaldaja, kui nende nõuded ületavad tagatisraha väärtust ja kui tagatisraha saaks katta ostuhinna arvel, võttes arvesse nende maksete tasumise järjestust ja kinnisvara kindlaksmääratud väärtust. Nende pakkujate tagatisrahad, kelle pakkumisi vastu ei võetud, tagastatakse nende pangakontodele 15 päeva jooksul pärast avaliku enampakkumise lõppu või pärast pakkumiste avamise menetluse lõppu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (ZIZi artikkel 185).

Alghind. Esimest korda müümise korral ei või kinnisvara müüa väiksema summa eest kui 70 % selle kindlaksmääratud väärtusest. Kui kinnisvara esimesel korral ära ei müüda, kuulutab kohus võlausaldaja ettepanekul välja teistkordse müügi, kus kinnisvara ei või müüa väiksema summa eest kui pool selle kindlaksmääratud väärtusest. Esimese ja teise müügi vahele peab jääma vähemalt 30 päeva. Esitades kohtule, kus täitemenetlus toimub, või muule kohtule väljavõtte registrist, võivad pooled, pandivõlausaldaja või kinnisasja võlausaldajad kokku leppida, et kinnisvara müüakse enampakkumisel väiksema hinna eest kui 70 % selle kindlaksmääratud väärtusest esimest korda müümisel või väiksema summa eest kui pool selle kindlaksmääratud väärtusest teist korda müümisel (ZIZi artikkel 188).

Korraldus. Kui kohus teeb kindlaks, et müügitingimused on täidetud, kuulutab ta välja enampakkumise alguse. Enampakkumine kestab nii kaua, kuni pakkujad oma pakkumisi esitavad. Pakkuja on seotud oma pakkumisega seni, kuni tehakse kõrgem pakkumine (vastupakkumine). Vähemalt ühe võlausaldaja taotlusel võib kohus lubada osalejatele järelemõtlemiseks lühikese vaheaja. Enampakkumine on lõpetatud, kui pakkujad ei paku kõrgemat hinda pärast seda, kui kohtunik on kutsunud neid kaks korda üles seda tegema. Kui enampakkumine on lõppenud, teeb kohus kindlaks, milline pakkuja pakkus kõrgeimat hinda, ja teatab, et kinnisvara määratakse sellele pakkujale (kinnisvara loovutamine). Kohus teeb otsuse kinnisvara loovutamise kohta, mis edastatakse pooltele, kellele edastati müügiotsus, ja kõikidele enampakkumisel osalejatele. Loovutamise otsuse suhtes ei ole võimalik edasikaebust esitada. Enampakkumisel toimunud rikkumisi võib käsitleda edasikaebuses, mis esitatakse otsuse suhtes loovutada kinnisvara ostjale (ZIZi artikkel 189).

Ostuhinna tasumine. Pärast loovutamist (omistamist) peab ostja ostuhinna tasuma müügiotsuses ettenähtud tähtaja jooksul (ZIZi artikkel 191). Tähtaeg ei või olla pikem kui kuus kuud alates müügi kuupäevast, olenemata sellest, kas ostuhind tasutakse ühe maksena või osamaksetena (ZIZi artikkel 184).

Üleandmine. Ostuhind tasutakse pärast loovutamise otsuse tegemist ja kohus teeb otsuse, millega kinnisvara antakse üle ostjale (üleandmine). Pärast selle otsuse jõustumist registreeritakse ostja omandiõigus kinnistusregistris ning õigused ja koormatised kustutatakse vastavalt loovutamise otsusele. Otsuses määrab kohus ka kindlaks, mis ajaks peab võlgnik eramust või korterist välja kolima või äriruumid tühjaks tegema. Vara üleandmise otsus on ka täitedokument kinnisvara vabastamise ja üleandmise kohta ning see muutub täidetavaks pärast selle jõustumist (ZIZi artikkel 192).

2. Kolmandad isikud, kes võivad müüki teostada

Vallasvara

Vallasvara müüb avalikul enampakkumisel täitevametnik, kes võib enda kulul volitada enampakkumise korraldajat tegema vajaduse korral vara koguse ja kvaliteedi põhiseid pakkumisi. Müük enampakkumisel on avalik (ZIZi artikkel 93 ja kohtutäituri teenuste eeskirjade artikkel 92).

Vallasvara võib müüa ka ostja ja täitevametniku vahelise otselepingu alusel või komisjonitehingutega tegeleva isiku kaudu. Vara müügi viisi ja kuupäeva määrab kindlaks täitevametnik, kes märgib selle kohe pärast arestimist arestimisprotokolli, võttes arvesse põhimõtet, et müümisel tuleb saavutada kõige kasulikum hind (ZIZi artikkel 93).

Kinnisvara

Kinnisvara avalikke enampakkumisi teostavad kohtunikud.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju mitte kohaldada täies mahus

Sloveenia õiguses ei tunnustata muud liiki enampakkumisi. Vallas- ja kinnisvara müümiseks on erinevaid viise. Vallasvara võib avaliku enampakkumise asemel müüa ostja ja täitevametniku või komisjonitehingutega tegeleva üksisiku vahelise otselepingu alusel (ZIZi artikli 93 lõige 1). Kinnisvara müüakse avalikul enampakkumisel, kui võlausaldajad, pandivõlausaldajad ja kinnisasja võlausaldajad ei jõua müügiotsuse tegemise ajaks kokkuleppele,

  • et kinnisvara müüakse siduvate pakkumiste kogumise teel; või
  • kui kinnisvara ei müüda otselepingu alusel teatava ajavahemiku jooksul (ZIZi artikkel 183).

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Sloveenias on järgmised vararegistrid:

  • kinnistusregister omandiõiguste ja muude kinnisvara asjaõiguste kohta;
  • mootorsõidukite register;
  • Sloveenia laevandusregister;
  • õhusõidukite register;
  • registrikande vormis väärtpaberite register;
  • vallasvara pantide register;
  • pangakontode register;
  • palga ja muu isikliku tulu (nt pensionide) saajate register.

Neid registreid peetakse elektrooniliselt. Igaühe eest vastutab konkreetne asutus.

Juurdepääs nendele registritele võimaldatakse igaühele, kes tõendab õiguslikku huvi (ZIZi artikli 4 lõige 6). Võlausaldaja võib tõendada õiguslikku huvi täitedokumendi (nt täitmisele pööratav kohtuotsus) esitamisega, millega anti võlgnikule korraldus tasuda võlausaldaja nõue. Sellisel juhul võib võlausaldaja nõuda registripidajalt teavet võlgniku vara kohta. Kohtutel on paljudele nendest registritest elektrooniline juurdepääs.

Teabe saamiseks nendest registritest ei ole vaja maksta kohtulõive, kuid mõned nende andmebaaside (registrite) pidajatest võivad nõuda võlausaldajatelt väikese tasu maksmist (nt Sloveenia tervisekindlustusamet (Zavod za zdravstveno zavarovanje), mis peab palga ja muu isikliku tulu (nt pensionide) saajate registrit, nõuab teabe saamise eest võlgniku töötamise kohta 4,00 euro tasumist. Makse võib teha ka elektrooniliselt.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks

Andmebaasi pidaja peab ZIZi artikli 4 lõike 6 kohaselt andma võlausaldajatele nende taotluse alusel teavet võlgniku varade kohta, kui võlausaldaja on tõendanud õiguslikku huvi (nt täitedokument). Need andmebaaside pidajad on järgmised:

  • Sloveenia tervisekindlustusamet annab teavet palkade ja muude isiklike tulude (nt pensionide) maksjate kohta;
  • Sloveenia Vabariigi avalike õigusregistrite ja seotud teenuste agentuur (Agencija Republike Slovenije za javnopravne evidence in storitve) (AJPES) annab teavet pangakontode registrist;
  • keskne väärtpaberite kliiringukeskus (Centralna klirinško depotna družba d.d.) (KDD) annab teavet registrikande vormis väärtpaberite registrist;
  • kohturegistrit pidav kohus annab teavet ettevõtete aktsiate ja muu osaluse kohta juriidilistes isikutes. Kohturegister on juurdepääsetav ka elektrooniliselt oma veebisaidi kaudu;
  • kinnistusregistrit pidav kohus annab teavet kinnisvara kohta, millele võlgnikul on omandiõigus või mis on sellega seotud;
  • siseministeerium annab teavet registreeritud mootorsõidukite ja haagiste registrist;
  • Sloveenia merendusamet annab teavet paatide registrist (alla 24 m paadid);
  • tsiviillennundusamet annab teavet õhusõidukite registrist.

Enamikul juhtudel on võlausaldajal võimalik registrile juurde pääseda, taotledes registripidajalt teavet võlgniku varade kohta. Võlausaldajal on võimalik pääseda juurde teatavatele registritele (nt kohturegister) elektrooniliselt (veebisaidi kaudu).

Teabe saamiseks võlgniku varade kohta ei ole vaja esindajaks juristi ja riigile ei ole vaja makse maksta. Teatavate andmebaaside pidajad nõuavad väikest 4,00 euro suurust tasu (nt Sloveenia tervisekindlustusamet) teabe eest võlgniku töötamise kohta. Tasu võib maksta elektrooniliselt.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Sloveenia täitemenetluse õiguses ei tunnistata veel elektroonilisi sundenampakkumisi.

Viimati uuendatud: 25/10/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Sundenampakkumine - Rootsi

1. Arestitud vara müügi väljakuulutamine ja hinna kindlaksmääramine

Arestitud vara müüakse Rootsi täitevameti (Kronofogdemyndigheten) kaudu. Vara müüakse avalikul enampakkumisel või eraõigusliku lepingu alusel. Vallasvara müügi võib anda väliste enampakkumiste korraldajate kätte. Kinnisvara võib anda müügiks kinnisvaramaakleritele.

Täitevamet võib anda võlgnikule õiguse vara ise müüa. Sellisel juhul tagatakse sundmüügi edasilükkamine. Võlgnik võib sõlmida võlausaldajaga ka kokkuleppe olukorra muul viisil lahendamiseks. Võlausaldajal on võimalik siis arest peatada (utmätning).

Arestitud vara peab alati hindama kohtutäitur. Täitevamet kaasab mõnikord vara väärtuse hindamiseks ja põhjaliku kirjelduse koostamiseks eksperdi. Eksperdist hindajat kasutatakse seaduspõhiselt kinnisvara ja rentniku elamispinna hindamiseks. Eksperdist hindaja kutsutakse sageli siis, kui tegemist on väärtuslikuma varaga.

Täitevamet avalikustab (teeb teatavaks) sundmüügi oma Lingil klikates avaneb uus akenveebisaidil. Müüki edendatakse sageli ka muudel veebisaitidel, et tõmmata ligi võimalikke ostjaid. Müügiteade avaldatakse ka leheküljel Lingil klikates avaneb uus akenPost- och Inrikes Tidningar, mis on veebipõhine uudistelehekülg ja sisaldab paljude asutuste ja omavalitsuste teateid. Seal avaldatakse teateid eesmärgiga otsida tundmatuid võlausaldajaid ja muid isikuid, keda müük mõjutab.

Teave müügi kohta esitatakse täitevameti veebisaidil. See sisaldab hinnangulist väärtust, lisaks vara kirjeldust, fotosid ja muid dokumente. Esitatakse müügitingimused, samuti punktid, millest ostja peaks olema müügiga seoses teadlik. Kui täitevamet kaasab müügiga tegelema kellegi teise, võib asjaomase teabe leida selle isiku veebisaidilt. Teavet võib sageli leida ka täitevameti veebisaidilt.

Täitevamet korraldab alati tutvumise müüdava varaga. Seda selleks, et ostja saaks täita oma kohustuse hankida talle vajalikku teavet.

Sundmüük korraldatakse viisil, mis võimaldab taotleda kõrgeimat pakkumist. Kui pakkujaid on mitu, otsustatakse asi pakkumise ja vastupakkumise protsessi käigus. Kui ametiasutus otsustab selle asemel müüa eraõigusliku lepingu alusel koos pakkumiste esitamisega, selgitatakse kõrgeima pakkumise tegija välja pakkumiste avamise ajal.

Kui müük toimub elektroonilise enampakkumise teel, peab pakkumise võitnud isik tegema makse 48 tunni jooksul. Makse tehakse siis tavaliselt makse- või pangakaardiga. Kui müük toimub traditsioonilise enampakkumisena kohapeal, tuleb makse teha vahetult enampakkumisel makse- või pangakaardiga, postirahakaardi või tšekiga või sularahas.

Kui vara müüakse rohkem kui 10 000 Rootsi krooni eest, võimaldab täitevamet makse tegemiseks kuni ühe kuu ajapikendust. Tagatisraha 10 % hinnast tuleb alati kohe ära maksta.

2. Kolmandad isikud, kellel on õigus müüki teostada

Arestitud vara müük toimub üldjuhul täitevameti korraldataval avalikul enampakkumisel. Täitevamet võib anda müügi üle väliskorraldajale. Vallasvara puhul võib täitevamet teha enampakkumise korraldamise ülesandeks kellelegi teisele. Kinnisvara müügi teostamiseks võib täitevamet kaasata kinnisvaramaakleri.

3. Enampakkumiste liigid, mille puhul võidakse eeskirju mitte kohaldada täies mahus

Müük on jagatud nelja eri liiki: vallasvara, laevad, õhusõidukid ja kinnisvara. Teataval määral kehtivad eri liikide kohta erinevad eeskirjad. Üksikasjad selle kohta, milliseid eeskirju kohaldatakse, avaldatakse koos müügiteatega. Teatavaid erieeskirju kohaldatakse müügi suhtes elamuühistu taotlusel, kui kasutusõigus on kaotatud, st sundmüügi korral.

4. Teave riiklike vararegistrite kohta

Täitevametil on vara kohta teavet kogudes õigus otsida eri registritest või neile küsimusi esitada, nt

  • kinnistusregister (Fastighetsregistret); hõlmab kogu Rootsis olevat kinnisvara
  • liiklusregister (Vägtrafikregistret); kõik registreeritud tsiviilsõidukid Rootsis
  • maksuregister (Skatteregistret); teave väljamaksete kohta
  • sotsiaalkindlustusamet (Försäkringskassan); teave väljamaksete kohta
  • pensioniamet (Pensionsmyndigheten); teave väljamaksete kohta
  • äriregister (Näringslivsregistret); andmed kõikide Rootsi piiratud vastutusega äriühingute, partnerluste, ühistute, sealhulgas elamuühistute ja eraettevõtete kohta
  • väärtpaberiregister (Värdepappersregistret); seda haldab Euroclear ja see sisaldab andmeid kõikide noteeritud aktsiaosaluste kohta
  • laevaregister (Fartygsregistret); teave kõikide Rootsi laevade kohta
  • õhusõidukite register (Luftfartygsregistret); teave kõikide Rootsi õhusõidukite kohta
  • relvaregister (Vapenregistret); tulirelvade omamine.

Registreid peetakse elektrooniliselt ja täitevametil on võimalik esitada enamikule nendest päringuid elektroonilises vormis. Kui registri andmed on konfidentsiaalsed, on täitevametil ikkagi õigus neid nõuda, nii et tal on võimalik uurida, kas võlgnikul on arestitavaid varasid. Tavaliselt tasu ei võeta, kui ametiasutus selliseid küsimusi küsib.

Mõnedes registrites registreeritakse ka see, kui täitevamet seab nõude varale, näiteks on see nii kinnistusregistri, laevaregistri ja õhusõidukite registri puhul.

5. Teave andmebaaside kohta, mida võlausaldaja saab kasutada võlausaldaja olulise vara või nõuete asukoha kindlakstegemiseks

Täitevametil ei ole praegu võimalik pakkuda otsijatele e-teenuseid, millega saab võlgnike varad või võlad kindlaks teha.

6. Teave elektrooniliste sundenampakkumiste kohta

Täitevametil on olnud alates 2014. aastast võimalik teostada elektroonilisi enampakkumisi, mida teatakse ka internetis korraldatavate enampakkumistena. Seda on võimalik teha ainult vallasvara müümisel. Säte, mis võimaldab elektroonilisi enampakkumisi läbi viia, sisaldub Lingil klikates avaneb uus akenvõlgade sissenõudmise seaduse 9. peatükis, milles on ette nähtud, kuidas tuleb pakkumised esitada.

Valitsusele 2016. aasta novembris esitatud aruandes tehakse ettepanek, et kinnisvara peaks olema võimalik müüa ka elektroonilisel enampakkumisel. Kinnisvara müümise menetlus on keerulisem ja nõuab vallasvarast rohkem seadusandlikke muudatusi, et oleks võimalik elektroonilist enampakkumist korraldada.

Praegu ei takista miski osalemast elektroonilisel enampakkumisel välisriigist.

Teated kõikide elektrooniliste enampakkumiste kohta avaldatakse täitevameti Lingil klikates avaneb uus akenveebisaidil.

Kui müük teostatakse välise enampakkumise korraldaja kaudu, esitatakse teade elektroonilise enampakkumise kohta tema veebisaidil. Kirjas tuleb välist enampakkumise korraldajat juhendada järgima Lingil klikates avaneb uus akenvõlgade sissenõudmisseadustiku 9. peatükis ja Lingil klikates avaneb uus akenvõlgade sissenõudmise seaduse 9. peatükis sisalduvaid müüki käsitlevaid eeskirju. Lepingud väliste enampakkumise korraldajatega on tavaliselt avaliku hankemenetluse tulemus. Need sisaldavad nõudeid seoses teenuseosutaja finantsseisundi ja kutsealase kvalifikatsiooniga.

Igaüks, kes soovib elektroonilisest enampakkumisest osa võtta, peab pakkumise esitamiseks registreeruma veebisaidil. Kogu pakkumine on siiski avalik ja seda on võimalik jälgida ilma esmalt registreerumata. Registreerimisel esitatav teave hõlmab isikukoodi, e-posti aadressi, postiaadressi, telefoninumbrit ja varjunime, mida kasutatakse pakkumiste avalikustamisel. Pakkujatelt ei nõuta isikusamasuse tõendamist. Pakkujad, kellel ei ole Rootsi isikukoodi või kes mingil muul põhjusel ei soovi internetis registreeruda või ei ole võimelised seda tegema, võivad registreeruda käsitsi.

Elektroonilise enampakkumise ostuhind tasutakse makse- või pangakaarti kasutades.

Elektroonilisest enampakkumisest ei ole võimalik osa võtta kohapeal asutuse ruumides.

Pakkumine toimub pakkumise ja vastupakkumisena etteantud aja jooksul. Kui pakkumine tehakse siis, kui on jäänud vähem kui kaks minutit, pikendatakse aega järgmise kahe minuti võrra.

Täitevamet vastab küsimustele telefoni või e-posti teel, kuid vastuse saamine võib olla keeruline, kui enampakkumise lõpuni on jäänud vähe aega. Täitevamet vastab rootsi keeles, kuid peab suutma anda põhilist teavet riigi rahvusvähemuste keeltes ning esitama teavet ja juhiseid teatavatele vähemusrühmadele erihalduspiirkondades. Abi on sageli võimalik anda muudes keeltes küsimuste puhul.

Täitevamet tõlgib müügiga seotud dokumente ainult erandjuhtudel, nt kui on ilmne, et palju kliente on välismaalt.

Üldsuse juurdepääsu põhimõtte alusel on suur osa Rootsi ametiasutuste hallatavast teabest avalik. Ei avaldata siiski teavet selle kohta, kes on käimasolevas enampakkumises esitatud pakkumise taga. Konfidentsiaalsuse nõue võib kehtida ka teatava tundliku teabe suhtes, kuid küsimust vaadeldakse igal juhtumil eraldi, kui keegi teavet nõuab.

Viimati uuendatud: 17/07/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Sundenampakkumine - Inglismaa ja Wales

Järgmises osas on esitatud Inglismaal ja Walesis kehtivad sätted vara arestimise kui võlgnetava raha sissenõudmise vahendi kohta.

Inglismaal ja Walesis ei kehti enam nõue, et ringkonnakohtunik peab andma volituse ja nimetama ametisse äraviimisega tegelevad ettevõtted ja enampakkumiste korraldajad. Lingil klikates avaneb uus akenKohtute ja täitmise tagamise seaduse 12. lisa 41. jaos on sätestatud esemete müük avalikul enampakkumisel, kui kohus ei anna teistsugust korraldust.

Äraviimise ja enampakkumisega tegelevatel ettevõtetel on võimalik pöörduda iga kohtu poole, esitades üksikasjad tasude ja praeguse kindlustuse kohta, nii et kohapeal on võimalik teha otsus määramise kohta. Otsuse, millist ettevõtet kasutada, peab esitatud üksikasjade ja tasude alusel ametlikult tegema ametnike kogu.

Pärast määramist pannakse kohtukantseleis välja nimekiri vastavate ettevõtete nimede ja aadressidega. Nimekiri vaadatakse läbi kord aastas ja kindlasti enne kindlustustunnistuste kehtivuse lõppemist. Võimaluse korral tuleks valitud teenuseosutajaid korrapäraselt vahetada. Kui korrapäraselt on võimalik kasutada ainult ühte ettevõtet, kohaldatakse põhieeskirju.

Vähemalt 7 päeva enne müüki peab kohtutäitur saatma võlgnikule ja võimalikele kaasomanikele müügiteate.

Kui müük toimub ja enampakkumiste korraldajatelt saadakse tulu, vastutab kohtutäitur/vanemametnik selle kinnitamise eest, et arvesse on võetud kõik esemed, mille üle saadi kontroll ja mis arestiti. Volitus tuleb sobival viisil kinnitada.

Vt Lingil klikates avaneb uus akenesemete kontrolli alla võtmise eeskirjad 34–43 edasiste üksikasjade kohta seoses kontrolli alla võetud esemete äraviimise, hoiustamise ja müügiga.

Viimati uuendatud: 10/10/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje inglise keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Sundenampakkumine - Põhja-Iirimaa

Kohtuotsuste täitmise büroo (Enforcement of Judgments Office, büroo) on Põhja-Iirimaa kohtuteenistuse haru (justiitsministeeriumi asutus), kes vastutab raha, esemete ja varaga seotud tsiviilkohtu otsuste täitmisele pööramise eest Põhja-Iirimaal. Põhja-Iirimaa 1981. aasta kohtuotsuste täitmise määrus võimaldab esemeid arestida ja müüa, et nõuda sisse kohtuotsuse alusel sissenõutav summa.

Bürool on eri volitused, et pöörata täitmisele kohtumäärusega tehtud otsus rahalise võla tasumise kohta. Need volitused hõlmavad 1981. aasta kohtuotsuste täitmise (Põhja-Iirimaa) määruse artikli 31 alusel tehtud arestimiskorraldust.

Bürool on 1981. aasta määruse alusel õigus vara arestida ja müüa see enampakkumisel, kasutades müügi netotulu (pärast arestimisega seotud kulude tasumist) maksmata võlgade tasumiseks (vt 1981. aasta määruse artiklid 31, 34 ja 40). Arestimismääruse täitmisel on bürool õigus siseneda 1981. aasta määruse artikli 38 alusel võlgniku, tema abikaasa või kostja valduses olevale või kasutatavale kinnistule või teatud tingimustel muu isiku valduses olevale või kasutatavale kinnistule.

Büroo võib väljastada seda liiki korralduse (esitades kohtuametnikule taotluse vastavalt Põhja-Iirimaa 1981. aasta kohtuotsuste täitmise eeskirjade eeskirja 30 lõikele 1), kui ilmneb, et võla tasumiseks on piisavalt arestitavaid esemeid. Praktikas otsib ta muid asjaomaseid täitmise vahendeid, nt sissetulekute arestimise korraldus (kusjuures rahasumma arvatakse võlgniku palgast maha), enne kui otsustab esitada kohtuametnikule taotluse arestimismääruse tegemiseks.

On kehtestatud piirangud selle kohta, milliseid esemete liike on võimalik arestida (näiteks ei saa arestida võlgniku riideid ja olulist mööblit majapidamises (vt 1981. aasta määruse artikkel 33).

Põhja-Iirimaa 1981. aasta kohtuotsuste täitmise eeskirjades 30–33 on sätestatud menetlus, mida büroo arestimismääruse tegemisel järgib.

Viimati uuendatud: 18/10/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Sundenampakkumine - Šotimaa

Järgmises osas on esitatud üksikasjad sätete kohta, mis kehtivad Šotimaal seoses vara arestimisega võlgnetava raha sissenõudmise vahendina.

Šotimaal võib vara arestida võlgnetava raha sissenõudmise vahendina, kui kohtud on võlga tunnustanud ja mõningatel muudel asjaoludel, kaasa arvatud juhul, kui seda on teatavates ametlikes võladokumentides kinnitatud.  Vara arestimisel eristatakse järgmisi menetlusi: külmutatakse selline vara, mis kuulub võlgnikule, kuid on kolmanda isiku valduses (arrestment);  arestitakse selline vara, mis kuulub võlgnikule ja on tema valduses (attachment);  arestitakse elukohas hoitav vähetähtis vara (exceptional attachment).  Mõningatel juhtudel võimaldavad asjaomased menetlused müüa võlgniku vara enampakkumisel kohtu järelevalve all.

Šotimaa 2002. aasta võlaõigusseaduse (edaspidi „2002. aasta seadus“) 2. osas on sätestatud menetlus, mida tuleb esemete arestimisel järgida.  Kohtutäitur peab esitama 14 päeva jooksul alates arestimisest aruande šerifi kohtule (Sheriff Court).  Kohtutäitur võib pärast aruande kättesaamist anda korralduse arestitud esemete äraviimiseks ja nende müümiseks avalikul enampakkumisel, kus peab kohal olema kohtutäitur, et registreerida, millised esemed müüakse (kui müüakse) ja millise hinnaga.  Enampakkumisel saadud raha võib kasutada kohtutäituri tasude ja kulude katmiseks, seejärel võlausaldajale maksmiseks.  Ülejääv summa tagastatakse võlgnikule.  Kui esemed jäävad müümata, läheb esemete omandiõigus üle võlausaldajale.  Arestitud esemete enampakkumine toimub tavaliselt enampakkumise ruumis; kui see ei ole otstarbekas, on 2002. aasta seaduses säte enampakkumise korraldamiseks muus kohas, mis ei ole võlgniku elukoht.

Kui esemed on arestitud ja võlgnik ei ole allkirjastanud volitust, mis võimaldab esemed võlausaldajale vara omandamise eesmärgil üle anda, peab võlausaldaja esitama kolmanda isiku valduses olevate esemete sissenõudmise (action of furthcoming) taotluse.  Selline taotlus esitatakse kohtule esemete üleandmiseks võlausaldajale, kes saab need seejärel müüa, et saada tagasi kõik või osa sellest, mis talle võlgnetakse.

Viimati uuendatud: 30/04/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.