Sundenampakkumine – määratlus

Sundenampakkumisega seotud terminite sõnastik

ELi riigid, kus elektroonilised sundenampakkumised juba toimuvad

Määratlus

Sundenampakkumisele eelneb tavaliselt vara arestimine – toiming, mille raames võlausaldaja või pädev asutus määrab kindlaks ja kindlustab vara, mis sobib nõude rahuldamiseks. Arestida võib nii kinnis- kui ka vallasvara, aga ka võlgniku võlanõudeid kolmandate isikute vastu. Võlanõude korral ei lõpe täitemenetlus müügiga, vaid võlgniku võlanõude üleminekuga tema võlausaldajale.

ELi liikmesriikides on erinevat liiki sundenampakkumised, mille õigusraamistik on ette nähtud liikmesriigi õigusega. Mõnes ELi liikmesriigis saab sundenampakkumisi pidada internetis ning poolte isiklik ilmumine kohtuniku ette või kohtusse või muude avalik- või eraõiguslik üksuste ette ei ole vajalik.

Sundenampakkumise viib tavaliselt läbi kohtunik, kes võib teha müügitehingute tegemise ülesandeks kolmandale isikule (sõltumatule eksperdile või spetsiaalselt selle ülesandega tegelevale äriühingule), kuid seda ülesannet võivad täita ka teised isikud (nt kohtutäitur või muu täitevasutus). Sundenampakkumisest teavitatakse tavaliselt nõuetekohaselt enne selle toimumist.

Riikide veebilehti täiendatakse pidevalt. Kui teid huvitava riigi lipp käesoleva lehe paremas servas on hallikas, siis ei ole selle riigi kohta veel andmeid lisatud.

Sundenampakkumisega seotud terminite sõnastik

1. Alghind – võlgniku sellise arestitud vara (kinnisvara või isiklike asjade) väärtus, mille suhtes võlausaldaja või pädeva asutuse nõudel kohaldatakse sundtäitmist.
2. Arestitud vara – võlgniku vara (kinnisvara või isiklikud asjad), mille suhtes võlausaldaja või pädeva asutuse nõudel kohaldatakse sundtäitmist, kui võlgnik ei tasu võlga vabatahtlikult. Selleks et kohaldada sundtäitmist, peab võlausaldaja või pädev asutus saatma võlgnikule arestimisakti. See on akt, kus võlausaldaja või pädev asutus määrab kindlaks vara, mida saab võla maksmiseks kasutada.
3. Ekspert, kes hindab arestitud vara väärtust – ekspert (asjaomases valdkonnas), keda tavaliselt kasutatakse vara väärtuse hindajana. Ekspert peab nimetama vara õiglase turuväärtuse, võttes arvesse üldist turuolukorda ja vara olukorda.
4. Konkureeriv pakkumine – konkureeriv pakkumine vara omandamiseks sundenampakkumisel.
5. Müügist teatamine – selleks, et asja sundenampakkumisel müüa, peab kohtunik, tema määratud isik või pädev asutus müügist teatama (kuidas ja millal vara müüakse). Sundenampakkumisest teatatakse tavaliselt internetis, sageli ka ajalehes.
6. Müügitehingu eest vastutav isik või äriühing – isik või äriühing, kes vastutab vara ostmisest huvitatud isikutele teabe jagamise, vara müügist teatamise, enampakkumise ajal pakkumiste esitamise korraldamise jms eest.
7. Parim pakkumine – müüdava vara omandamiseks parima pakkumise on teinud isik, kes on sundenampakkumise lõpus pakkunud kõige kõrgema hinna.
8. Tagatisraha – sundenampakkumisel osalemiseks peab isik tasuma enne enampakkumise algust tagatisraha. Kui isik ei osta müügil olevat eset, saab ta sundenampakkumise lõppedes tagatisraha tagasi.
9. Uus pakkumine – kõrgema hinnaga uus pakkumine, mille isik/äriühing teeb sundenampakkumisel, et asi omandada.
10. Võimalus müüdava varaga tutvuda – potentsiaalsete ostjate võimalus kõnealuste asjade ja nende olukorraga tutvuda (fotode vahendusel või isiklikult).
11. Üleminek – müüdud vara omandiõiguse üleminek võlgnikult ostjale.

ELi riigid, kus elektroonilised sundenampakkumised juba toimuvad

1. Austria (koostöös Saksamaaga)
2. Eesti
3. Hispaania
4. Horvaatia
5. Itaalia
6. Läti (ainult kinnisvaraga seotud täitemenetluse korral)
7. Madalmaad (ainult kinnisvaraga seotud täitemenetluse korral)
8. Portugal
9. Saksamaa (koostöös Austriaga)
10. Soome
11. Ungari