Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje poola keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Elatis

Poola
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 128 kohaselt on ülalpidamiskohustus otsejoones veresugulaste ning vendade-õdede kohustus anda elamiseks vajalikke vahendeid (sealhulgas pakkuda rõivaid, toitu, majutust, kütust ja ravimeid) ja vajaduse korral üleskasvatamiseks vajalikke vahendeid (sealhulgas hoolitseda füüsilise ja vaimse arengu eest ning tagada juurdepääs haridusele ja kultuurile).

Ülalpidamise all mõistetakse rahalist või mitterahalist toetust. Laste puhul hõlmab see ka isiklikku panust laste kasvatamisse ja ühises majapidamises tehtavat tööd kooskõlas ülalpidamiskohustusega.

Elatisnõue on ühe isiku õigus nõuda teiselt isikult temaga seotud ülalpidamiskohustuse täitmist.

Üldjuhul tuleneb ülalpidamiskohustus erinevat liiki perekondlikest suhetest. Perekondliku suhte liigi alusel eristatakse Poola õiguses järgmist liiki ülalpidamiskohustusi.

1. Sugulastevaheline ülalpidamiskohustus (lapse elatis on selle kohustuse erivorm). Ülalpidamist on õigus saada üksnes sellisel sugulasel, kes on rahalistes raskustes. Vanemad on kohustatud maksma elatist lastele, kes ei ole veel suutelised end ise ülal pidama, välja arvatud juhul, kui lapse enda varast piisab tema ülalpidamise ja üleskasvatamisega seotud kulude katmiseks. Üle 18aastastel lastel ei ole enam õigust saada ülalpidamist, välja arvatud juhul, kui nad soovivad jätkata hariduse omandamist ja nende senised tulemused õigustavad seda otsust või kui ülalpidamiskohustus tuleks säilitada tulenevalt lapse tervislikust või isiklikust olukorrast. Peale selle ei ole vanemad kohustatud maksma elatist lastele, kes on üle 18aastased ja asuvad tööleminekuks ettevalmistamise ajal õppima, kuid hiljem jätavad õpingud unarusse, ei tee rahuldavaid edusamme, ei saa positiivseid hindeid ja ei soorita eksameid ettenähtud tähtajaks, mistõttu jäävad neil õpingud õppeprogrammis kindlaksmääratud aja jooksul lõpetamata.

Kui elatist saada ei ole võimalik või kui selle saamine on ülemäära raske, võib näha ette, et elatist peavad maksma teised sugulased (nt lapse vanavanemad, kes on ülalpidamiskohustuslase vanemad).

2. Lapsendamisega kaasnev kohustus. Kui lapsendamisega luuakse lapsendaja ja lapsendatud isiku vahel lapsendamissuhe, on lapsendaja kohustus pidada ülal lapsendatud isikut ülimuslik lapsendatud isiku ülenejate sugulaste ning vendade ja õdede ülalpidamiskohustuse suhtes ning lapsendatud isiku kohustus pidada ülal oma ülenejaid sugulasi ning vendi ja õdesid on kõige viimasel kohal. Muudel juhtudel kohaldatakse lapsendatud isiku suhtes punktis 1 sätestatud põhimõtteid.

3. Hõimlaste (kasuema, kasuisa, kasulapsed) kohustus. Ülalpidamist on õigus saada üksnes rahalistes raskustes olevatel isikutel, tingimusel et asjaomases olukorras on ülalpidamiskohustuse kehtestamine kooskõlas ühiskondlike tavadega. Poola õigusaktide ja kohtupraktika kohaselt tähendavad „rahalised raskused” isiku suutmatust rahuldada oma mõistlikke vajadusi oma vahenditega ja omal jõul.

4. Abikaasade abieluaegne kohustus. Kooskõlas perekonna- ja eestkosteseadustiku artikliga 27 võivad perekonnaliikmed nõuda kõigile perekonnaliikmetele võrdse elatustaseme kindlustamist.

5. Abikaasade kohustus pärast abielu lõppemist. Kui leitakse, et abielu lõppemise eest vastutab ainuisikuliselt üks abikaasa ja lahutamise tõttu halveneb olulisel määral teise abikaasa rahaline olukord, võib viimatinimetatud abikaasa nõuda oma mõistlike vajaduste rahuldamist ja seda isegi juhul, kui ta ei ole rahalistes raskustes. Muudel juhtudel võib rahalistes raskustes olev abikaasa nõuda elatist oma endiselt abikaasalt proportsionaalselt tema mõistlike vajadustega ning endise abikaasa sissetuleku ja rahaliste võimalustega. Abikaasa ülalpidamise kohustus lõpeb, kui ülalpeetav abikaasa abiellub uuesti. Kuid kui lahutatud abikaasa, keda ei ole tunnistatud vastutavaks abielu lõppemise eest, on kohustatud maksma elatist, lõpeb ülalpidamiskohustus pärast viie aasta möödumist lahutusmääruse tegemisest, välja arvatud juhul, kui kohus pikendab seda viieaastast perioodi ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse alusel erandlike asjaolude tõttu.

6. Abieluväliselt sündinud lapse isa kohustus pidada ülal lapse ema. Lapse isa, kes ei ole lapse ema abikaasa, peab panustama vastavalt oma võimalustele raseduse ja lapse sünniga seotud kulude katmisse ning osalema lapse ema ülalpidamisega seotud kulude katmises kolme kuu jooksul pärast sünnitust. Kui eksisteerivad mõjuvad põhjused, võib lapse ema taotleda, et lapse isa osaleks ülalpidamiskulude katmises rohkem kui kolme kuu jooksul.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemad on kohustatud maksma elatist lastele, kes ei ole veel suutelised end ise ülal pidama. Kuna laste koolikohustus kestab kuni nende 18aastaseks saamiseni, on neil tavaliselt õigus saada elatist kuni täisealiseks saamiseni või isegi kuni magistrikraadi või kutsekõrghariduse omandamiseni.

Riiklikke toetusi makstakse neid saama õigustatud isikutele kuni nende 18aastaseks saamiseni. Sellistel isikutel on õigus saada toetust kuni 25aastaseks saamiseni, kui nad jätkavad hariduse omandamist koolis või kõrgharidusasutuses, ja määramata aja jooksul, kui neile on omistatud raske puue.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Jah. Võimalik on toimida järgmiselt.

1. Ülalpidamist andma kohustatud isik täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.

2. Pooled sõlmivad ülalpidamiskohustust käsitleva kokkuleppe.

3. Kui ülalpidamist andma kohustatud isik ei täida oma kohustust, pöördutakse ülalpidamise saamiseks selle kohaliku kohtu (sąd rejonowy) poole, kes on pädev ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha alusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 32) või kostja elukoha alusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 27 lõige 1), või esitatakse asjaomane taotlus lahutust või lahuselu käsitleva menetluse raames piirkonnakohtule (sąd okręgowy).

Avalduse esitamisel ei tule tasuda kohtukulusid. Kuid avaldus peab vastama hagiavaldusele kehtestatud nõuetele, s.t et avaldus peab sisaldama selle kohtu nime, kellele avaldus esitatakse; poolte, nende seaduslike esindajate ja volitatud esindajate ees- ja perekonnanimesid; hagiavalduse liiki; taotluse täpset kirjeldust; nõude summat; taotluse esitamise aluseks olevate ning vajaduse korral ka kohtualluvust tõendavate asjaolude kirjeldust; vaidluse poole või tema seadusliku esindaja või volitatud esindaja allkirja (lisada tuleb volikiri); lisade loetelu; menetluse poolte, nende seaduslike esindajate või volitatud esindajate elukohti või registrijärgseid asukohti; ning nõude kirjeldust. Järgnevad avaldused peavad sisaldama toimiku numbrit.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel võivad elatise taotluse esitada järgmised isikud:

– volitatud esindaja (peale advokaadi ja õigusnõustaja võivad volitatud esindajana tegutseda järgmised isikud: ülalpidamist saama õigustatud isiku vanemad, abikaasa, vennad-õed, ülenejad sugulased või temaga lapsendamise kaudu seotud isikud, samuti isik, kes valitseb ülalpidamist saama õigustatud isiku vara);

– sotsiaalabi andmise eest vastutava kohaliku omavalitsusasutuse esindaja (sotsiaalabi käsitleva 12. märtsi 2004. aasta seaduse (2004. aasta ametlik väljaanne (Dziennik Ustaw) nr 64, punkt 593) kohaselt on sellised esindajad kohalike sotsiaalabikeskuste või piirkondlike peretoetuskeskuste juhid);

– peretoetust pakkuva ühiskondliku organisatsiooni esindaja (sellised organisatsioonid on loetletud justiitsministri 10. novembri 2000. aasta määruses (2000. aasta ametlik väljaanne nr 100, punkt 1080));

– prokurör, kui see on vajalik õigusriigi põhimõtte järgimise tagamiseks ja avaliku huvi kaitsmiseks.

Ülalpidamist saama õigustatud alaealiste nimel tegutsevad nende seaduslikud esindajad, kuid pärast täisealiseks saamist peab laps tegutsema enda nimel ise.

Kui ülalpidamist saama õigustatud isiku elukaaslane või tuttav ei ole üks eespool loetletud isikutest, ei saa ta ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel tegutseda.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule on kohalikel kohtutel elatisasjades sisuline pädevus. Piirkondlik pädevus määratakse kindlaks elatist saama õigustatud isiku või kostja elukoha alusel. Need kohtud, kelle pädevus hõlmab konkreetseid kohalikke omavalitsusüksusi, on täpsustatud justiitsministri 25. oktoobri 2012. aasta määruses apellatsiooni-, piirkonna- ja kohalike kohtute asukoha ja pädevuse kohta (2012. aasta ametlik väljaanne, punkt 1223).

Piirkonnakohtud on pädevad asjades, mis käsitlevad ELi liikmesriikide kohtuotsuste tunnustamist Poolas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 11511 lõige 1), kui otsus on tehtud selles riigis enne seda, kui asjaomase riigi suhtes hakati kohaldama ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevat 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli (ELT L 331, 16.12.2009, lk 17).

Kohtuotsused, mis on tehtud pärast 18. juunit 2011. aastat ELi liikmesriikides, välja arvatud Horvaatias, Taanis ja Ühendkuningriigis, peab kohalik kohus tunnistama täidetavaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 115311.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Advokaadi kasutamine ei ole elatisasjade puhul nõutav. Pooled võivad end ise esindada või kasutada professionaalseid vahendajaid.

Punktid 7 ja 20 sisaldavad üksikasjalikumat teavet selle kohta, millised on võimalused, et advokaat, kes esindaks ülalpidamist saama õigustatud isikut, määratakse ex officio.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Poola õiguse kohaselt on elatist taotlev pool ja elatise vähendamise menetluses kostja vabastatud kohtukulude tasumisest (28. juuli 2005. aasta seaduse (tsiviilasjades tasumisele kuuluvate kohtukulude kohta) artikli 96 lõike 1 punkt 2 (2005. aasta ametlik väljaanne nr 167, punkt 1398; muudetud kujul)). Sellised isikud on kohtukulude tasumisest täielikult vabastatud, mis tähendab, et neil ei tule tasuda mis tahes kohtukulusid ega apellatsioonimenetluse või täitemenetlusega seotud kulusid.

Peale selle võib kohtukulude tasumisest vabastatud pool taotleda õigusabi ex officio määratud advokaadi näol. Kui advokaadi määramise avaldus kiidetakse heaks, maksab advokaaditasud advokaadi määramist taotlenud poole vastaspool. Kui asjaomane isik kaotab kohtuasja, makstakse advokaaditasud riigikassast.

Liikmesriikide kodanike sellekohane õigus on reguleeritud 17. detsembri 2004. aasta seadusega, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides läbiviidavates tsiviilkohtumenetlustes (2005. aasta ametlik väljaanne nr 10, punkt 67; muudetud kujul). Teave selle seaduse kohta on kättesaadav Poolas antavat õigusabi käsitleval teabelehel.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Elatise summa sõltub ülalpidamiskohustuslase sissetulekust ja rahalistest võimalustest ning ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikest vajadustest. Ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikud vajadused hõlmavad nii rahalises kui ka mitterahalises (kultuurilised ja vaimsed vajadused) mõttes kõike seda, mis on vajalik tema toimetulekuks. Alaealiste vajadused hõlmavad ka nende üleskasvatamisega seotud kulusid. Ülalpidamiskohustuslase sissetuleku ja rahaliste võimaluste hindamisel ei võeta arvesse mitte tema tegelikku sissetulekut, vaid seda sissetulekut, mida nad võiksid saada, kui nad kasutaksid täiel määral ära oma teenimisvõimet. See tähendab, et isegi kui isik on töötu ja tal puudub korrapärane sissetulek, võidakse temalt elatis välja mõista ja elatismakseid sisse nõuda.

Kui asjaolud muutuvad, võib kohtult taotleda kohtuotsuse või ülalpidamiskokkuleppe muutmist. Sellist muutmist võib taotleda kumbki ülalpidamissuhte pool. Faktilistest asjaoludest sõltuvalt võib pool taotleda ülalpidamiskohustuse tühistamist või elatise summa suurendamist või vähendamist. Elatise summat võib muuta, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikud vajadused või ülalpidamiskohustuslase teenimisvõime on kas kasvanud või kahanenud.

Poolas ei ole kindlaksmääratud elatissummat ja elatist ei arvutata kindla protsendina ülalpidamiskohustuslase sissetulekust. 2014. aastal oli brutotöötasu alammäär 1 680 Poola zlotti (ligikaudu 400 eurot). 2013. aastal oli keskmine brutotöötasu 3 650 Poola zlotti (ligikaudu 900 eurot) kuus. Praktikas mõistsid kohtud enamikel juhtudel elatise välja summas 300–1000 Poola zlotti ühe lapse kohta kuus. Elatise summa suhtes ei kohaldata automaatset indekseerimist lapse vanuse või inflatsioonitaseme alusel.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist peab maksma isik, kes on täitedokumendis nimetatud kui ülalpidamiskohustuslane. Üldjuhul tuleb Poolas välja mõistetud elatist maksta Poola zlottides alaealise seaduslikule esindajale (sularahas või pangaülekandega) igas kuus, tavaliselt 10. kuupäevaks. Maksega hilinemise korral tuleb kohtuotsuse kohaselt maksta tähtajaks tasumata summalt viisist (alates 2008. aastast 13 % aastas) (vt Poola esitatud teave viiviste kohta).

Seega täidab ülalpidamiskohustust reeglina üksnes elatist maksma kohustatud isik. Kui asjaomane isik ei maksa elatist vabatahtlikult, võib ülalpidamist saama õigustatud isik pöörduda täitemenetluse alustamise eesmärgil pädeva täitevasutuse (tavaliselt kohtutäituri) poole. Täitmise võib ex officio algatada ka selle esimese astme kohtu taotlusel, kes tegi otsuse, millega määrati kindlaks elatise summa. Ülalpidamist saama õigustatud isik võib samuti esitada täitedokumendi ülalpidamiskohustuslase töökohale või ülalpidamiskohustuslasele pensioni maksvale asutusele ja taotleda elatisvõlgnevuse kinnipidamist ülalpidamiskohustuslasele makstavast summast. Selline taotlus on makseasutuse jaoks siduv.

Nõude pööramiseks elatisvõlglase kinnisvarale tuleb esitada eraldi avaldus.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui elatist maksma kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, võib teda selleks sundida (vt punkt 9).

Lisaks on karistusseadustiku artiklis 209 sätestatud, et elatise pideva maksmata jätmise korral võidakse isikule määrata rahatrahv, mittevabaduskaotuslik karistus või kuni kaheaastane vangistus.

Ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitleva 7. septembri 2007. aasta seaduse (2009. aasta ametlik väljaanne nr 1, punkt 7; muudetud kujul) artikli 5 lõike 3 punktis 3 on sätestatud, et pädev ametiasutus võib esitada avalduse elatisvõlglase juhtimisõiguse peatamiseks.

Kui täitmine ebaõnnestub, võib kohtutäitur esitada avalduse ülalpidamiskohustuslase kandmiseks maksejõuetute võlgnike registrisse.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1083 lõikele 2 on tähtajaks tasumata elatismaksed võimalik täies mahus katta pangakonto arestimisega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 833 lõike 1 kohaselt saab nõude pöörata töötasule tööseadustikus sätestatud ulatuses. Üldjuhul tohib arestida kuni 60% töötasust. Samuti võib kuni kolme viiendiku ulatuses arestida riigikassast konkreetsel eesmärgil makstavaid summasid, eelkõige stipendiume ja toetusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 831 lõike 1 punkt 2).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 829 kohaselt ei saa nõuet pöörata eelkõige järgmisele:

– majapidamises kasutatavad esemed ja igapäevased rõivad, mis on ülalpidamiskohustuslase ja tema ülalpeetavate perekonnaliikmete jaoks hädavajalikud, samuti sellised rõivaesemed, mis on vajalikud teenuse osutamiseks või kutsealal tegutsemiseks;

– tööriistad ja muud esemed, mida ülalpidamiskohustuslane vajab tasustatava töö tegemiseks, välja arvatud mootorsõidukid;

– toit ja kütus, mida ülalpidamiskohustuslane ja tema ülalpeetavad perekonnaliikmed vajavad ühe kuu jooksul toimetulekuks;

– raha, millest piisab ülalpidamiskohustuslase ja tema perekonna ülalpidamiseks kahe nädala jooksul;

– õpinguteks vajalikud esemed, isiklikud dokumendid, kaunistused, usutalitusteks vajalikud esemed ja igapäevased esemed, mida on võimalik müüa üksnes oluliselt odavamalt nende väärtusest, kuid millel on suur kasutusväärtus ülalpidamiskohustuslase jaoks.

Peale selle on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 831 sätestatud, et nõuet ei saa pöörata eelkõige sotsiaalabi käsitleva 12. märtsi 2004. aasta seaduse (2013. aasta ametlik väljaanne, punkt 182; muudetud kujul) kohastele sotsiaaltoetustele ja ülalpidamiskohustuslase poolt riigieelarvest või riiklikust tervisekindlustusfondist (Narodowy Fundusz Zdrowia) riigi rahalistest vahenditest rahastatavaid tervishoiutoetusi käsitleva 27. augusti 2004. aasta seaduse (2008. aasta ametlik väljaanne nr 164, punkt 1027; muudetud kujul) kohaste tervishoiutoetustena saada olevatele summadele kuni 75% ulatuses igast maksest ja enne nende toetuste andmist.

Perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 137 lõikes 1 on sätestatud, et elatisnõuetele kehtib kolmeaastane aegumistähtaeg.

Tsiviilseadustiku artikli 121 lõikes 1 on sätestatud, et kui tegemist on laste nõuetega vanemate vastu, ei hakata aegumistähtaega arvestama ja juba jooksev tähtaeg peatatakse vanema hooldusõiguse kestel.

Kui ülalpidamiskohustuslane vaidlustab täisealise lapse ülalpidamise kohustuse õiguspärasuse, võib kohtutäitur nõuda elatisnõude esitajalt tõendit, mis kinnitab, et ta jätkab hariduse omandamist, tal puudub sissetulek või ta saab ravi, mistõttu vajab ta jätkuvalt ülalpidamiskohustuslase rahalist toetust.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Nagu on märgitud küsimusele nr 4 antud vastuses, võivad elatise taotluse esitada ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel muu hulgas sotsiaalabikeskuste juhid, teatavad ühiskondlikud organisatsioonid, sotsiaalabi andmise eest vastutavate kohalike omavalitsusasutuste esindajad ja mõnel juhul ka prokurörid. Need isikud võivad elatisnõude esitajat toetada ka sellega, et nad osalevad juba pooleliolevas ülalpidamist käsitlevas menetluses. Sellisel juhul on nende roll toetada ülalpidamist saama õigustatud isikut kohtumenetluses.

Piirkonnakohtud aitavad ülalpidamist saama õigustatud isikutel esitada avaldusi elatise sissenõudmiseks välismaalt.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitleva 7. septembri 2007. aasta seaduses (2009. aasta ametlik väljaanne nr 1, punkt 7; muudetud kujul) on sätestatud eeskirjad riigipoolse abi andmiseks ülalpidamist saama õigustatud isikutele juhul, kui täitmine ebaõnnestub.

Elatisfondist võib toetust saada üksnes juhul, kui perekonna sissetulek ühe inimese kohta ei ole üle 725 Poola zloti (ligikaudu 170 eurot) kuus. Avaldus tuleb esitada sellele munitsipaalasutusele või linnavalitsusele, kes on pädev ülalpidamist saama õigustatud isiku või kostja elukoha alusel.

Kui isik, kellel on õigus saada elatisabi, elab ööpäevaringset hooldust pakkuvas asutuses (nt sotsiaalabikeskuses, eriõppeasutuses, noorte paranduskeskuses või kinnipidamisasutuses) või asendusperes, on abiellunud või tal on laps ja õigus saada peretoetust, siis talle elatisabi ei võimaldata.

Seda seadust kohaldatakse üksnes juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isik elab Poolas selle aja jooksul, mil talle elatisabi võimaldatakse.

Lisateavet leiate aadressilt http://www.mpips.gov.pl/wsparcie-dla-rodzin-z-dziecmi/fundusz-alimentacyjny/swiadczenia-z-funduszu-alimentacyjnego/.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

Kui ülalpidamiskohustuslase elukoht on välismaal ja ülalpidamist saama õigustatud isik elab Poolas, aitab see piirkonnakohus, kes on pädev ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha alusel, esitada asjaomasel isikul elatise taotluse, andes talle kogu teabe ja pakkudes talle abi, mida on vaja nõutavate dokumentide täitmiseks, ning kontrollides, kas taotlus vastab vorminõuetele.

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Jah.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) kohaselt esitatud taotluse A osa täidab piirkonnakohus.

Sąd Okręgowy

Adres do korespondencji

Tel ++48

Faks ++48

Poczta elektroniczna

Sąd Okręgowy

w Białymstoku

ul. Marii Skłodowskiej-Curie 1

15-950 Białystok

85 7459220

85 7424640

oz@bialystok.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Bielsku-Białej

ul. Cieszyńska 10

43-300 Bielsko-Biała

33 4990424

33 4990488

33 4990488

bpokusa@bielsko-biala.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Bydgoszczy

ul. Wały Jagiellońskie 2

85-128 Bydgoszcz

52 3253155

52 3253255

oz@bydgoszcz.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Częstochowie

ul. Dąbrowskiego 23/35

42-200 Częstochowa

34 3684425

34 3684427

34 3684708

prezes@czestochowa.so.gov.pl

so.czestochowa@czestochowa.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Elblągu

pl. Konstytucji 1

82-300 Elbląg

55 6112409

55 6112408

55 6112215

oddzial.administracyjny@elblag.so.gov.pl

 

Sąd Okręgowy

w Gdańsku

ul. Nowe Ogrody 30/34

80-803 Gdańsk

58 3213141

58 3213119

58 3213140

58 3213119

 

section.oz@gdansk.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Gliwicach

ul. Kościuszki 15

44-100 Gliwice

32 3380052

32 3380102

oz@gliwice.so.gov.pl

 

Sąd Okręgowy

w Gorzowie Wielkopolskim

ul. Mieszka I 33

66-400 Gorzów Wielkopolski

95 7256718

95 7202807

95 7256790

msamolak@gorzow-wlkp.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Jeleniej Górze

ul. Wojska Polskiego 56

58-500 Jelenia Góra

75 6415113

75 6415113

oz@jelenia-gora.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Kaliszu

al. Wolności 13

62-800 Kalisz

62 7657700

62 7574936

administracja2@kalisz.so.gov.pl

administracja@kalisz.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Katowicach

ul. Francuska 38

40-028 Katowice

32 6070183

32 6070498

32 6070184

32 6070211

 

obrot_zagraniczny@katowice.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Kielcach

ul. Seminaryjska 12 a

25-372 Kielce

41 3402320

41 3402320

41 3402320

41 3402320

oz@kielce.so.gov.pl

 

Sąd Okręgowy

w Koninie

ul. Energetyka 5

62-510 Konin

63 2451443

63 2423022 +172

63 2426569

 

oz@konin.so.gov.pl

administracja@konin.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Koszalinie

ul. Waryńskiego 7

75-541 Koszalin

94 3428750

94 3428897

administracja@koszalin.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Krakowie

ul. Przy Rondzie 7

31-547 Kraków

12 6195697

12 6195241

12 6195648

12 6195648

12 6195373

oz@krakow.so.gov.pl

 

Sąd Okręgowy

w Krośnie

ul. Sienkiewicza 12

38-400 Krosno

13 4373671

13 4373673

Obrot.zagr@krosno.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Legnicy

ul. Złotoryjska 40

59-220 Legnica

76 7225936

76 7225936

76 7225912

oz@legnica.so.gov.pl

 

Sąd Okręgowy

w Lublinie

ul. Krakowskie Przedmieście 43

20-076 Lublin

81 4601004

 

81 4601004

mstec@so.lublin.gov.pl

mzarzeczny@so.lublin.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Łomży

ul. Dworna 16

18-400 Łomża

86 2163807

 

86 2166753

sekretariat@lomza.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Łodzi

pl. Dąbrowskiego 5

90-921 Łódź

42 6778799

42 6778978

oz@lodz.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Nowym Sączu

ul. Pijarska 3

33-300 Nowy Sącz

18 4482145

 

alimenty@nowy-sacz.so.gov.pl

 

Sąd Okręgowy w Olsztynie

Ul. Dąbrowszczaków 44A 10-001 Olsztyn

89 5216049

89 5216160

oz@olsztyn.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Opolu

pl. Daszyńskiego 1

45-064 Opole

77 5418134

 

Obrot.zagr@opole.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Ostrołęce

ul. Gomulickiego 5

07-410 Ostrołęka

29 7650130

 

29 7650181

sekretariat@ostroleka.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Piotrkowie Trybunalskim

ul. Słowackiego 5

97-300 Piotrków Trybunalski

44 6494121

44 6494159

44 6478919

administracja@piotrkow-tryb.so.gov.pl

biblioteka@piotrkow-tryb.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Płocku

pl. Narutowicza 4

09-404 Płock

24 2697220

24 2697220

24 2697364

24 2625253

so.plock.oz@plock.so.gov.pl

 

Sąd Okręgowy

w Poznaniu

al. Marcinkowskiego 32

61-745 Poznań

61 8566205

61 8528751

opzagr@poznan.so.gov.pl

Sąd Okręgowy w Przemyślu

ul. Konarskiego 6

37 - 700 Przemyśl

16 6761336

16 6761353

 

m.telega@przemysl.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Radomiu

ul. Marszałka

J. Piłsudskiego 10

26-600 Radom

48 3680288

 

48 3680287

wizytacje@radom.so.gov.pl

wizytacja@radom.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Rzeszowie

pl. Śreniawitów 3

35-959 Rzeszów

17 8756394

17 8756349

e.czudec@rzeszow.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Siedlcach

ul. Sądowa 2

08-110 Siedlce

25 6407846

 

25 6407812

poczta@siedlce.so.gov.pl

 

 

Sąd Okręgowy

w Sieradzu

al. Zwycięstwa 1

98-200 Sieradz

43 8266650

43 8266607

43 8271287

43 8271014

sekretariat@sieradz.so.gov.pl

administracja@sieradz.so.gov.pl

 

Sąd Okręgowy

w Słupsku

ul. Zamenhofa 7

76-200 Słupsk

59 8469422

59 8469424

 

59 8469424

 

rzecznik.prasowy@slupsk.so.gov.pl

poczta@slupsk.so.gov.pl

administracja@slupsk.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Suwałkach

ul. Waryńskiego 45

16-400 Suwałki

87 5631213

87 5631303

oz@suwalki.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Szczecinie

ul. Kaszubska 42

70-952 Szczecin

91 4830147

91 4830170

91 4830170

 

91 4830170

91 4830170

91 4830170

 

administracyjny@szczecin.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Świdnicy

pl. Grunwaldzki 14

58-100 Świdnica

74 8518 287

 

71 8518270

 

sekretarz@swidnica.so.gov.pl

 

Sąd Okręgowy

w Tarnobrzegu

ul. Sienkiewicza 27

39-400 Tarnobrzeg

15 8234880+425

 

rojek@tarnobrzeg.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Tarnowie

ul. J. Dąbrowskiego 27

33-100 Tarnów

14 6887409

 

sad_okregowy@tarnow.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

w Toruniu

ul. Piekary 51

87-100 Toruń

56 6105609

 

oz@so.torun.pl

Sąd Okręgowy

w Warszawie

al. Solidarności 127

00-951 Warszawa

22 6544443

22 6544411

karcz.19wiz@warszawa.gov.pl

a.kowalczyk@warszawa.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

Warszawa-Praga w Warszawie

al. Solidarności 127

00-951 Warszawa

22 4404040

22 4401066

oz@warszawapraga.so.gov.pl

Sąd Okręgowy

we Włocławku

ul. Wojska Polskiego 22

87-800 Włocławek

54 4120353

54 4118575

oz@wloclawek.so.gov.pl

 

Sąd Okręgowy

we Wrocławiu

ul. Sądowa 1

50-950 Wrocław

71 3704391

71 3704391

oz@wroclaw.so.gov.pl

 

Sąd Okręgowy

w Zamościu

ul. Akademicka 1

22-400 Zamość

84 6382970

84 6393 359

84 6382970

84 6393359

prezes@zamosc.so.gov.pl

 

Sąd Okręgowy

w Zielonej Górze

pl. Słowiański 1

65-958 Zielona Góra

68 3220221

68 3220193

oz@zielona-gora.so.gov.pl

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) artikli 55 kohaselt ei ole nõutav, et taotlused tuleb esitada taotleja elukohaliikmesriigi keskasutuse kaudu. Taotlused võib esitada otse pädevale Poola kohtule (sellisel juhul peavad olema täidetud vorminõuded, mis on sätestatud määruse IV ja VI peatükis ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus).

Edastavaid asutusi käsitlevad üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil

http://bip.ms.gov.pl/pl/ministerstwo/wspolpraca-miedzynarodowa/alimenty/.

Välisriikide edastavad asutused, nagu need on täpsustatud määrusele lisatud deklaratsioonides, annavad ülalpidamist saama õigustatud isikule kogu vajaliku teabe, aitavad neid nõutavate dokumentide täitmisel, kontrollivad isiku taotluse vastavust vorminõuetele ja edastavad selle teisele riigile.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Kui kohus on elatise välja mõistnud ja asi kuulub määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaldamisalasse, võib välisriigis elav taotleja kasutada nimetatud määruses sätestatud menetlust ja pöörduda taotlusega oma elukohaliikmesriigi edastava asutuse poole või esitada pädevale kohtule avalduse välisriigis tehtud otsuse täidetavaks tunnistamiseks (vt küsimusele nr 5 antud vastus). Täitmisele pööramise avaldused tuleb esitada mis tahes kohtutäiturile.

Kui Poola ja taotleja elukohaliikmesriik on konventsiooniosalised või on sõlminud kahepoolse lepingu, mis käsitleb kohtuotsuste tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist elatisasjades, antakse sellist abi asjaomase lepinguga kokkulepitud ulatuses. Üldjuhul on kahepoolsete lepingute kohaselt võimalik pöörduda taotlusega Poola kohtu poole otse või otsuse teinud riigi kohtu kaudu. Viimatinimetatud juhul toimub taotluste edastamine keskasutuste kaudu, kusjuures keskasutuseks on enamasti justiitsministeerium või New Yorgi konventsiooni kohane ametiasutus:

http://treaties.un.org/doc/Publication/MTDSG/Volume%20II/Chapter%20XX/XX-1.en.pdf).

Kohtuid käsitlevad üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil

http://bip.ms.gov.pl/pl/rejestry-i-ewidencje/lista-sadow-powszechnych/.

Kohtutäitureid käsitlevad üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil http://komornik.pl/.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah, alates 18. juunist 2011. aastast.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei ole asjakohane.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Poolas kohaldatakse eeskirju, mis on sätestatud 17. detsembri 2004. aasta seaduses, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides läbiviidavates tsiviilkohtumenetlustes (2005. aasta ametlik väljaanne nr 10, punkt 67; muudetud kujul), ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad (EÜT L 26, 31.1.2003, lk 41), millega täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilasjades tasumisele kuuluvaid kohtukulusid käsitleva seaduse sätteid. See menetluse pool, kes soovib saada teatavat liiki abi (nt advokaadi määramist, dokumentide tõlkimist, reisikulude hüvitamist), peaks kohtule sellest sõnaselgelt teada andma, kasutades ELi vormi (https://e-justice.europa.eu/content_legal_aid_forms-157-et.do) või Poola vormi (http://ms.gov.pl/pl/dzialalnosc/broszury-i-publikacje/obywatel-w-postepowaniu-cywilnym/).

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

28. aprillil 2011. aastal võeti vastu seadus, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja teisi seadusi (2011. aasta ametlik väljaanne nr 129, punkt 735) ning mille kohaselt võib Poola keskasutus anda ülalpidamiskohustuslase suhtes pädevale asutusele korralduse viia elatisasjas läbi uurimine. Kui ülalpidamiskohustuslase või menetlusosalise asukohta ei õnnestu kindlaks teha, konsulteerib justiitsministeerium riiklike ja kohalike registritega eesmärgiga teha kindlaks pädev kohus või kohtutäitur või vastata konkreetsete meetmete võtmise taotlusele. Artiklis 51 kirjeldatud tegevuste täitmise tagamist silmas pidades ei ole praegu kavas teha muudatusi õiguslikes alustes ega keskasutuse rahastamises või personalis.

Viimati uuendatud: 04/10/2016

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta