

Leia sisu riikide kaupa
Perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 128 kohaselt on ülalpidamiskohustus otsejoones veresugulaste ning vendade-õdede kohustus anda elamiseks vajalikke vahendeid (sealhulgas pakkuda rõivaid, toitu, majutust, kütust ja ravimeid) ja vajaduse korral üleskasvatamiseks vajalikke vahendeid (sealhulgas hoolitseda füüsilise ja vaimse arengu eest ning tagada juurdepääs haridusele ja kultuurile).
Ülalpidamise all mõistetakse rahalist või mitterahalist toetust. Laste puhul hõlmab see ka isiklikku panust laste kasvatamisse ja ühises majapidamises tehtavat tööd kooskõlas ülalpidamiskohustusega.
Elatisnõue on ühe isiku õigus nõuda teiselt isikult temaga seotud ülalpidamiskohustuse täitmist.
Üldjuhul tuleneb ülalpidamiskohustus eri liiki perekondlikest suhetest. Perekondliku suhte liigi alusel eristatakse Poola õiguses järgmist liiki ülalpidamiskohustusi.
1. Sugulastevaheline ülalpidamiskohustus (lapse elatis on selle kohustuse erivorm). Ülalpidamist on õigus saada üksnes sellisel sugulasel, kes on rahalistes raskustes. Vanemad on kohustatud maksma elatist lastele, kes ei ole veel suutelised end ise ülal pidama, välja arvatud juhul, kui lapse enda varast piisab tema ülalpidamise ja üleskasvatamisega seotud kulude katmiseks. Üle 18aastastel lastel ei ole enam õigust saada ülalpidamist, välja arvatud juhul, kui nad soovivad jätkata hariduse omandamist ja nende senised tulemused õigustavad seda otsust või kui ülalpidamiskohustus tuleks säilitada tulenevalt lapse tervislikust või isiklikust olukorrast. Peale selle ei ole vanemad kohustatud maksma elatist lastele, kes on üle 18aastased ja asuvad tööleminekuks ettevalmistamise ajal õppima, kuid hiljem jätavad õpingud unarusse, ei tee rahuldavaid edusamme, ei saa positiivseid hindeid ja ei soorita eksameid ettenähtud tähtajaks, mistõttu jäävad neil õpingud õppeprogrammis kindlaksmääratud aja jooksul lõpetamata.
Kui elatist saada ei ole võimalik või kui selle saamine on ülemäära raske, võib näha ette, et elatist peavad maksma teised sugulased (nt lapse vanavanemad, kes on ülalpidamiskohustust mittetäitva isiku vanemad).
2. Lapsendamisega kaasnev kohustus. Kui lapsendamisega luuakse lapsendaja ja lapsendatud isiku vahel lapsendamissuhe, on lapsendaja kohustus pidada ülal lapsendatud isikut ülimuslik lapsendatud isiku ülenejate sugulaste ning vendade ja õdede ülalpidamiskohustuse suhtes ning lapsendatud isiku kohustus pidada ülal oma ülenejaid sugulasi ning vendi ja õdesid on viimasel kohal. Muudel juhtudel kohaldatakse lapsendatud isiku suhtes punktis 1 sätestatud põhimõtteid.
3. Hõimlaste (kasuema, kasuisa, kasulapsed) kohustus. Ülalpidamist on õigus saada üksnes rahalistes raskustes olevatel isikutel, tingimusel et asjaomases olukorras on ülalpidamiskohustuse kehtestamine kooskõlas ühiskondlike tavadega. Poola õigusaktide ja kohtupraktika kohaselt tähendavad „rahalised raskused” isiku suutmatust rahuldada oma mõistlikke vajadusi oma vahenditega ja omal jõul.
4. Abikaasade abieluaegne kohustus. Perekonnaliikmed võivad nõuda kõigile perekonnaliikmetele võrdse elatustaseme kindlustamist. Kooskõlas perekonna- ja eestkosteseadustiku artikliga 27 peavad mõlemad abikaasad vastavalt oma võimetele ning sissetulekule ja rahalistele võimalustele aitama rahuldada abielusuhte ajal loodud pere vajadusi. Selle kohustuse täielik või osaline täitmine võib seisneda ka isiklikus panuses laste kasvatamisse ja majapidamise eest hoolitsemisse.
5. Abikaasade kohustus pärast abielu lõppemist. Kui leitakse, et abielu lõppemise eest vastutab ainuisikuliselt üks abikaasa ja lahutamise tõttu halveneb olulisel määral teise abikaasa rahaline olukord, võib viimatinimetatud abikaasa nõuda oma mõistlike vajaduste rahuldamist ja seda isegi juhul, kui ta ei ole rahalistes raskustes. Muudel juhtudel võib rahalistes raskustes olev abikaasa nõuda elatist oma endiselt abikaasalt proportsionaalselt tema mõistlike vajadustega ning endise abikaasa sissetuleku ja rahaliste võimalustega. Abikaasa ülalpidamise kohustus lõpeb, kui ülalpeetav abikaasa abiellub uuesti. Kuid kui lahutatud abikaasa, keda ei ole tunnistatud vastutavaks abielu lõppemise eest, on kohustatud maksma elatist, lõpeb ülalpidamiskohustus pärast viie aasta möödumist lahutusmääruse tegemisest, välja arvatud juhul, kui kohus pikendab kindlaksmääratud viieaastast perioodi ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse alusel erandlike asjaolude tõttu.
6. Abieluväliselt sündinud lapse isa kohustus pidada ülal lapse ema. Lapse isa, kes ei ole lapse ema abikaasa, peab panustama vastavalt oma võimalustele raseduse ja lapse sünniga seotud kulude katmisse ning osalema lapse ema ülalpidamisega seotud kulude katmises kolme kuu jooksul pärast sünnitust. Kui eksisteerivad mõjuvad põhjused, võib lapse ema taotleda, et lapse isa osaleks ülalpidamiskulude katmises rohkem kui kolme kuu jooksul.
Vanemad on kohustatud maksma elatist lastele, kes ei ole veel suutelised end ise ülal pidama. Kuna laste koolikohustus kestab kuni nende 18aastaseks saamiseni, on neil tavaliselt õigus saada elatist kuni täisealiseks saamiseni või isegi kuni magistrikraadi või kutsekõrghariduse omandamiseni.
Riiklikke toetusi makstakse neid saama õigustatud isikutele kuni nende 18aastaseks saamiseni. Sellistel isikutel on õigus saada toetust kuni 25aastaseks saamiseni, kui nad jätkavad hariduse omandamist koolis või kõrgharidusasutuses, ja määramata aja jooksul, kui neile on omistatud raske puue.
Jah. Võimalik on toimida järgmiselt.
Avalduse esitamisel ei tule tasuda kohtulõivu. Kuid avaldus peab vastama hagiavaldusele kehtestatud nõuetele, s.t et avaldus peab sisaldama selle kohtu nime, kellele avaldus esitatakse; poolte, nende seaduslike esindajate ja volitatud esindajate ees- ja perekonnanimesid; hagiavalduse liiki; taotluse täpset kirjeldust; nõude summat; taotluse esitamise aluseks olevate ning vajaduse korral ka kohtualluvust tõendavate asjaolude kirjeldust; vaidluse poole või tema seadusliku esindaja või volitatud esindaja allkirja (lisada tuleb volikiri); lisade loetelu; menetluse poolte, nende seaduslike esindajate või volitatud esindajate elukohti või registrijärgseid asukohti; ning nõude kirjeldust. Hilisemad avaldused peavad sisaldama toimiku numbrit.
Ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel võivad elatise taotluse esitada järgmised isikud:
Ülalpidamist saama õigustatud alaealiste nimel tegutsevad nende seaduslikud esindajad. Kuid pärast täisealiseks saamist peab laps tegutsema enda nimel ise.
Kui ülalpidamist saama õigustatud isiku elukaaslane või tuttav ei ole üks eespool loetletud isikutest, ei saa ta ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel tegutseda.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule on elatisasjades sisuline pädevus rajoonikohtutel. Kohalik kohtualluvus määratakse kindlaks elatist saama õigustatud isiku või kostja elukoha alusel. Need kohtud, kelle pädevus hõlmab konkreetseid kohalikke omavalitsusüksusi, on täpsustatud justiitsministri 28. detsembri 2018. aasta määruses apellatsiooni-, regionaalsete ja rajoonikohtute asukoha, kohtualluvuse ja pädevuse kohta (2018. aasta ametlik väljaanne, punkt 2548).
Regionaalsed kohtud on pädevad asjades, mis käsitlevad ELi liikmesriikide kohtuotsuste tunnustamist Poolas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 11511 lõige 1), kui otsus on tehtud selles riigis enne seda, kui asjaomases riigis kohustuti järgima ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevat 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli (ELT L 331, 16.12.2009, lk 17).
Vastavalt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 115314 kehtivad Poola Vabariigis järgmised täitedokumendid:
Advokaadi kasutamine ei ole elatisasjade puhul kohustuslik. Pooled võivad end ise esindada või kasutada professionaalseid esindajaid.
Punktid 7 ja 20 sisaldavad üksikasjalikumat teavet selle kohta, millised on võimalused, et advokaat, kes esindaks ülalpidamist saama õigustatud isikut, määratakse ex officio.
Poola õiguse kohaselt on elatist taotlev pool ja elatise vähendamise menetluses kostja vabastatud kohtukulude tasumisest (28. juuli 2005. aasta seaduse (tsiviilasjades tasumisele kuuluvate kohtukulude kohta) artikli 96 lõike 1 punkt 2 (2005. aasta ametlik väljaanne nr 167, punkt 1398; muudetud kujul)). Sellised isikud on kohtukulude tasumisest täielikult vabastatud, mis tähendab, et neil ei tule tasuda mis tahes kohtukulusid ega apellatsioonimenetluse või täitemenetlusega seotud kulusid.
Peale selle võib kohtukulude tasumisest vabastatud pool taotleda õigusabi ex officio määratud advokaadi näol. Kui advokaadi määramise avaldus kiidetakse heaks, maksab advokaaditasud advokaadi määramist taotlenud poole vastaspool. Kui asjaomane isik kaotab kohtuasja, makstakse advokaaditasud riigikassast.
Liikmesriikide kodanike sellekohane õigus on reguleeritud 17. detsembri 2004. aasta seadusega, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes ning õigust saada abi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks enne tsiviilkohtumenetluse algatamist (2005. aasta ametlik väljaanne nr 10, punkt 67).
Elatise summa sõltub ülalpidamiskohustuslase sissetulekust ja rahalistest võimalustest ning ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikest vajadustest. Ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikud vajadused hõlmavad nii rahalises kui ka mitterahalises (kultuurilised ja vaimsed vajadused) mõttes kõike seda, mis on vajalik tema toimetulekuks. Alaealiste vajadused hõlmavad ka nende üleskasvatamisega seotud kulusid. Ülalpidamiskohustuslase sissetuleku ja rahaliste võimaluste hindamisel ei võeta arvesse mitte tema tegelikku sissetulekut, vaid seda sissetulekut, mida ta võiks saada, kui kasutaks täiel määral ära oma teenimisvõimet. See tähendab, et isegi kui isik on töötu ja tal puudub korrapärane sissetulek, võidakse temalt elatis välja mõista ja elatismakseid sisse nõuda.
Kui asjaolud muutuvad, võib kohtult taotleda kohtuotsuse või ülalpidamiskokkuleppe muutmist. Sellist muutmist võib taotleda kumbki ülalpidamissuhte pool. Faktilistest asjaoludest sõltuvalt võib pool taotleda ülalpidamiskohustuse tühistamist või elatise summa suurendamist või vähendamist. Elatise summat võib muuta, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku mõistlikud vajadused või ülalpidamiskohustuslase teenimisvõime on kas kasvanud või kahanenud.
Poolas ei ole kindlaksmääratud elatissummat ja elatist ei arvutata kindla protsendina ülalpidamiskohustuslase sissetulekust. 2014. aastal oli brutotöötasu alammäär 1680 Poola zlotti (ligikaudu 400 eurot). 2013. aastal oli keskmine brutotöötasu 3650 Poola zlotti (ligikaudu 900 eurot) kuus. 2015. aastal oli brutotöötasu alammäär 1750 Poola zlotti, 2016. aastal vastavalt 1850 Poola zlotti ja 2019. aastal on see 2250 Poola zlotti. Tegelikult mõistsid kohtud suuremal osal juhtudest elatise välja summas 300–1000 Poola zlotti ühe lapse kohta kuus. Elatise summa suhtes ei kohaldata automaatset indekseerimist lapse vanuse või inflatsioonitaseme alusel.
Elatist peab maksma isik, kes on täitedokumendis nimetatud kui ülalpidamiskohustuslane. Üldjuhul tuleb Poolas välja mõistetud elatist maksta Poola zlottides alaealise seaduslikule esindajale (sularahas või pangaülekandega) iga kuu, tavaliselt 10. kuupäevaks. Maksega hilinemise korral tuleb kohtuotsuse kohaselt maksta tähtajaks tasumata summalt viivist (alates 2008. aastast 13% aastas) (vt Poola esitatud teave viiviste kohta).
Seega täidab ülalpidamiskohustust reeglina üksnes elatist maksma kohustatud isik. Kui asjaomane isik ei maksa elatist vabatahtlikult, võib ülalpidamist saama õigustatud isik pöörduda täitemenetluse alustamise eesmärgil pädeva täitevasutuse (tavaliselt kohtutäituri) poole. Täitmise võib ex officio algatada ka selle esimese astme kohtu taotlusel, kes tegi otsuse, millega määrati kindlaks elatise summa. Ülalpidamist saama õigustatud isik võib samuti esitada täitedokumendi ka elatisvõlglase töökohta või elatisvõlglasele pensioni maksvale asutusele ja taotleda elatisvõlgnevuse kinnipidamist elatisvõlglasele makstavast summast. Selline taotlus on makseasutuse jaoks siduv.
Nõude pööramiseks elatisvõlglase kinnisvarale tuleb esitada eraldi avaldus.
Kui elatist maksma kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, võib teda selleks sundida (vt punkt 9).
Lisaks on karistusseadustiku artiklis 209 (1997. aasta ametlik väljaanne nr 88, punkt 553) sätestatud, et elatise pideva maksmata jätmise korral võidakse isikule määrata rahatrahv, mittevabaduskaotuslik karistus või kuni kaheaastane vangistus. Süüteo eest võetakse vastutusele ohvri, hoolekandeasutuse või elatisvõlglase suhtes meetmete rakendamise eest vastutava organi taotlusel. Kui ohvrile määrati peretoetus või hüvitis, mida makstakse ülalpidamise maksmise nõude mittetäitmisel, võetakse süüteo eest vastutusele ex officio.
Ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitleva 7. septembri 2007. aasta seaduse (2007. aasta ametlik väljaanne nr 192, punkt 7) artikli 5 lõike 3b punkti 2 alapunktis 5 on sätestatud, et pädev ametiasutus võib esitada avalduse elatisvõlglase juhtimisõiguse peatamiseks.
Kui täitmine ebaõnnestub, võib kohtutäitur esitada avalduse elatisvõlglase kandmiseks maksejõuetute võlgnike registrisse.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1083 lõikele 2 on tähtajaks tasumata elatismaksed võimalik täies mahus katta pangakonto arestimisega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 833 lõike 1 kohaselt saab nõude pöörata töötasule tööseadustikus sätestatud ulatuses. Üldjuhul tohib arestida kuni 60% töötasust. Samuti võib kuni kolme viiendiku ulatuses arestida riigikassast konkreetsel eesmärgil makstavaid summasid, eelkõige stipendiume ja toetusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 831 lõike 1 punkt 2).
Lisaks ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 829 kohaselt sissenõuet pöörata järgmisele:
Pärast konsulteerimist põllumajandusministri ja rahandusministriga täpsustab justiitsminister vastavas määruses, millistele põllumajandustootjale kuuluvatele esemetele ei saa sissenõuet pöörata (artikkel 830).
Peale selle on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 831 sätestatud, et nõuet ei saa muu hulgas pöörata sotsiaaltoetustele sotsiaalabi käsitleva 12. märtsi 2004. aasta seaduse (2013. aasta ametlik väljaanne, punkt 182; muudetud kujul) tähenduses ega elatisvõlgnikule riigieelarvest või riiklikust tervisekindlustusfondist (Narodowy Fundusz Zdrowia) tervishoiuteenusteks saadaolevatele summadele riigi rahalistest vahenditest rahastatavaid tervishoiutoetusi käsitleva 27. augusti 2004. aasta seaduse (2008. aasta ametlik väljaanne nr 164, punkt 1027; muudetud kujul) tähenduses enne nende toetuste maksmist. Kaitse hõlmab kuni 75% igast maksest, v.a juhul, kui need on riigi rahalistest vahenditest rahastatavaid tervishoiutoetusi käsitleva 27. augusti 2004. aasta seaduse artikli 5 lõike 41 punktides a ja b viidatud elatisvõlglase tööandjatelt või teenusepakkujatelt saadaolevad summad.
Perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 137 lõikes 1 on sätestatud, et elatisnõuetele kehtib kolmeaastane aegumistähtaeg.
Tsiviilseadustiku artikli 121 lõikes 1 on sätestatud, et kui tegemist on laste nõuetega vanemate vastu, ei hakata aegumistähtaega arvestama ja juba jooksev tähtaeg peatatakse vanema hooldusõiguse kestel.
Kui elatisvõlglane vaidlustab täisealise lapse ülalpidamise kohustuse õiguspärasuse, võib kohtutäitur nõuda elatisnõude esitajalt tõendit, mis kinnitab, et ta jätkab hariduse omandamist, tal puudub sissetulek või ta saab ravi, mistõttu vajab ta jätkuvalt ülalpidamiskohustuslase rahalist toetust.
Nagu on märgitud küsimusele nr 4 antud vastuses, võivad elatise taotluse esitada ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel muu hulgas sotsiaalabikeskuste juhid, teatavad ühiskondlikud organisatsioonid, sotsiaalabi andmise eest vastutavate kohalike omavalitsusasutuste esindajad ja mõnel juhul ka prokurörid. Need isikud võivad elatisnõude esitajat toetada ka sellega, et nad osalevad juba pooleliolevas ülalpidamist käsitlevas menetluses. Sellisel juhul on nende roll toetada ülalpidamist saama õigustatud isikut kohtumenetluses.
Piirkonnakohtud aitavad ülalpidamist saama õigustatud isikutel esitada avaldusi elatise sissenõudmiseks välismaalt.
Ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitlevas 7. septembri 2007. aasta seaduses (2009. aasta ametlik väljaanne nr 1, punkt 7; muudetud kujul) on sätestatud normid riigipoolse abi andmiseks ülalpidamist saama õigustatud isikutele juhul, kui täitmine ebaõnnestub.
Elatisfondist võib toetust saada üksnes juhul, kui perekonna sissetulek ühe inimese kohta ei ületa 725 Poola zlotti (ligikaudu 170 eurot) kuus – alates 1. juulist 2019 on see 800 Poola zlotti (artikli 9 lõige 2). Avaldus tuleb esitada sellele omavalitsusasutusele või linnavalitsusele, kes on pädev ülalpidamist saama õigustatud isiku või kostja elukoha alusel.
Kui isik, kellel on õigus saada elatisabi, elab ööpäevaringset hooldust pakkuvas asutuses (nt sotsiaalabikeskuses, eriõppeasutuses, noorte paranduskeskuses või kinnipidamisasutuses) või asendusperes, on abiellunud või tal on laps ja õigus saada peretoetust, siis talle elatisabi ei võimaldata.
Seda seadust kohaldatakse üksnes juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isik elab Poolas selle aja jooksul, mil talle elatisabi võimaldatakse.
Lisateave aadressil http://www.mpips.gov.pl/wsparcie-dla-rodzin-z-dziecmi/fundusz-alimentacyjny/swiadczenia-z-funduszu-alimentacyjnego/.
Kui elatisvõlglase elukoht on välismaal ja ülalpidamist saama õigustatud isik elab Poolas, aitab see regionaalne kohus, kes on pädev ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha alusel, esitada asjaomasel isikul elatise taotluse. Abi all mõistetakse talle kogu teabe andmist ja niisuguse abi pakkumist, mida on vaja nõutavate dokumentide täitmiseks, ning kontrollimist, kas taotlus vastab vorminõuetele.
Jah.
Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) kohaselt esitatud taotluse A osa täidab regionaalne kohus.
Regionaalne kohus |
Postiaadress |
Tel ++48 |
Faks ++48 |
E-post |
Regionaalne kohus Białystokis |
ul. Marii Skłodowskiej-Curie 1 15-950 Białystok |
85 7459220 |
85 7424640 |
|
Regionaalne kohus Bielsko-Białas |
ul. Cieszyńska 10 43-300 Bielsko-Biała |
33 4990424 33 4990488 |
33 4990488 |
|
Regionaalne kohus Bydgoszczes |
ul. Wały Jagiellońskie 2 85-128 Bydgoszcz |
52 3253155 |
52 3253255 |
|
Regionaalne kohus Częstochowas |
ul. Dąbrowskiego 23/35 42-200 Częstochowa |
34 3684425 |
34 3684427 34 3684708 |
|
Regionaalne kohus Elblągis |
pl. Konstytucji 1 82-300 Elbląg |
55 6112409 55 6112408 |
55 6112215 |
|
Regionaalne kohus Gdańskis |
ul. Nowe Ogrody 30/34 80-803 Gdańsk |
58 3213141 58 3213119 |
58 3213140 58 3213119 |
|
Regionaalne kohus Gliwices |
ul. Kościuszki 15 44-100 Gliwice |
32 3380052 |
32 3380102 |
|
Regionaalne kohus Gorzów Wielkopolskis |
ul. Mieszka I 33 66-400 Gorzów Wielkopolski |
95 7256718 |
95 7202807 95 7256790 |
|
Regionaalne kohus Jelenia Góras |
ul. Wojska Polskiego 56 58-500 Jelenia Góra |
75 6415113 |
75 6415113 |
|
Regionaalne kohus Kaliszes |
al. Wolności 13 62-800 Kalisz |
62 7657700 |
62 7574936 |
|
Regionaalne kohus Katowices |
ul. Francuska 38 40-028 Katowice |
32 6070183 32 6070498 |
32 6070184 32 6070211 |
|
Regionaalne kohus Kielces |
ul. Seminaryjska 12 a 25-372 Kielce |
41 3402320 41 3402320 |
41 3402320 41 3402320 |
|
Regionaalne kohus Koninis |
ul. Energetyka 5 62-510 Konin |
63 2451443 63 2423022 +172 |
63 2426569 |
|
Regionaalne kohus Koszalinis |
ul. Waryńskiego 7 75-541 Koszalin |
94 3428750 |
94 3428897 |
|
Regionaalne kohus Krakówis |
ul. Przy Rondzie 7 31-547 Kraków |
12 6195697 12 6195241 12 6195648 12 6195648 |
12 6195373 |
|
Regionaalne kohus Krosnos |
ul. Sienkiewicza 12 38-400 Krosno |
13 4373671 |
13 4373673 |
|
Regionaalne kohus Legnicas |
ul. Złotoryjska 40 59-220 Legnica |
76 7225936 |
76 7225936 76 7225912 |
|
Regionaalne kohus Lublinis |
ul. Krakowskie Przedmieście 43 20-076 Lublin |
81 4601004 |
81 4601004 |
|
Regionaalne kohus Łomżas |
ul. Dworna 16 18-400 Łomża |
86 2163807 |
86 2166753 |
|
Regionaalne kohus Łódźis |
pl. Dąbrowskiego 5 90-921 Łódź |
42 6778799 |
42 6778978 |
|
Regionaalne kohus Nowy Sączes |
ul. Pijarska 3 33-300 Nowy Sącz |
18 4482145 |
||
Regionaalne kohus Olsztynis |
Ul. Dąbrowszczaków 44A 10-001 Olsztyn |
89 5216049 |
89 5216160 |
|
Regionaalne kohus Opoles |
pl. Daszyńskiego 1 45-064 Opole |
77 5418134 |
||
Regionaalne kohus Ostrołękas |
ul. Gomulickiego 5 07-410 Ostrołęka |
29 7650130 |
29 7650181 |
|
Regionaalne kohus Piotrków Trybunalskis |
ul. Słowackiego 5 97-300 Piotrków Trybunalski |
44 6494121 44 6494159 |
44 6478919 |
|
Regionaalne kohus Płockis |
pl. Narutowicza 4 09-404 Płock |
24 2697220 24 2697220 24 2697364 |
24 2625253 |
|
Regionaalne kohus Poznańis |
al. Marcinkowskiego 32 61-745 Poznań |
61 8566205 |
61 8528751 |
|
Regionaalne kohus Przemyślis |
ul. Konarskiego 6 37-700 Przemyśl |
16 6761336 |
16 6761353 |
|
Regionaalne kohus Radomis |
ul. Marszałka J. Piłsudskiego 10 26-600 Radom |
48 3680288 |
48 3680287 |
|
Regionaalne kohus Rzeszówis |
pl. Śreniawitów 3 35-959 Rzeszów |
17 8756394 |
17 8756349 |
|
Regionaalne kohus Siedlces |
ul. Sądowa 2 08-110 Siedlce |
25 6407846 |
25 6407812 |
|
Regionaalne kohus Sieradzis |
al. Zwycięstwa 1 98-200 Sieradz |
43 8266650 43 8266607 43 8271287 |
43 8271014 |
|
Regionaalne kohus Słupskis |
ul. Zamenhofa 7 76-200 Słupsk |
59 8469422 59 8469424 |
59 8469424 |
rzecznik.prasowy@slupsk.so.gov.pl |
Regionaalne kohus Suwałkis |
ul. Waryńskiego 45 16-400 Suwałki |
87 5631213 |
87 5631303 |
|
Regionaalne kohus Szczecinis |
ul. Kaszubska 42 70-952 Szczecin |
91 4830147 91 4830170 91 4830170 |
91 4830170 91 4830170 91 4830170 |
|
Regionaalne kohus Świdnicas |
pl. Grunwaldzki 14 58-100 Świdnica |
74 8518 287 |
71 8518270 |
|
Regionaalne kohus Tarnobrzegis |
ul. Sienkiewicza 27 39-400 Tarnobrzeg |
15 8234880+425 |
||
Regionaalne kohus Tarnówis |
ul. J. Dąbrowskiego 27 33-100 Tarnów |
14 6887409 |
||
Regionaalne kohus Toruńis |
ul. Piekary 51 87-100 Toruń |
56 6105609 |
||
Regionaalne kohus Varssavis |
al. Solidarności 127 00-951 Warszawa |
22 440 11 54 |
22 6544411 |
|
Regionaalne kohus Praga piirkonnas Varssavis |
al. Solidarności 127 00-951 Warszawa |
22 4404040 |
22 4401066 |
|
Regionaalne kohus Włocławekis |
ul. Wojska Polskiego 22 87-800 Włocławek |
54 4120353 |
54 4118575 |
|
Regionaalne kohus Wrocławis |
ul. Sądowa 1 50-950 Wrocław |
71 3704391 |
71 3704391 |
|
Regionaalne kohus Zamośćis |
ul. Akademicka 1 22-400 Zamość |
84 6382970 84 6393 359 |
84 6382970 84 6393359 |
|
Regionaalne kohus Zielona Góras |
pl. Słowiański 1 65-958 Zielona Góra |
68 3220221 |
68 3220193 |
Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) artikli 55 kohaselt ei ole nõutav, et taotlused tuleb esitada taotleja elukohaliikmesriigi keskasutuse kaudu. Taotlused võib esitada otse pädevale Poola kohtule (sellisel juhul peavad olema täidetud vorminõuded, mis on sätestatud määruse IV ja VI peatükis ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus).
Edastavaid asutusi käsitlevad üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil
http://bip.ms.gov.pl/pl/ministerstwo/wspolpraca-miedzynarodowa/alimenty/.
Välisriikide edastavad asutused, nagu need on täpsustatud määrusele lisatud deklaratsioonides, annavad ülalpidamist saama õigustatud isikule kogu vajaliku teabe, aitavad neid nõutavate dokumentide täitmisel, kontrollivad isiku taotluse vastavust vorminõuetele ja edastavad selle teisele riigile.
Kui kohus on elatise välja mõistnud ja asi kuulub määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaldamisalasse, võib välisriigis elav taotleja kasutada nimetatud määruses sätestatud menetlust ja pöörduda taotlusega oma elukohaliikmesriigi edastava asutuse poole või esitada pädevale kohtule avalduse välisriigis tehtud otsuse täidetavaks tunnistamiseks (vt küsimusele nr 5 antud vastus). Täitmisele pööramise avaldused tuleb esitada ükskõik millisele kohtutäiturile.
Kui Poola ja taotleja elukohaliikmesriik on konventsiooniosalised või on sõlminud kahepoolse lepingu, mis käsitleb kohtuotsuste tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist elatisasjades, antakse sellist abi asjaomase lepinguga kokkulepitud ulatuses. Üldjuhul on kahepoolsete lepingute kohaselt võimalik pöörduda taotlusega Poola kohtu poole otse või otsuse teinud riigi kohtu kaudu. Viimatinimetatud juhul toimub taotluste edastamine keskasutuste kaudu, kusjuures keskasutuseks on enamasti justiitsministeerium või New Yorgi konventsiooni kohane ametiasutus:
http://treaties.un.org/doc/Publication/MTDSG/Volume%20II/Chapter%20XX/XX-1.en.pdf
Kohtuid käsitlevad üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil
http://bip.ms.gov.pl/pl/rejestry-i-ewidencje/lista-sadow-powszechnych/
Kohtutäitureid käsitlevad üksikasjalikud andmed on kättesaadavad aadressil https://www.komornik.pl/
Jah, alates 18. juunist 2011. aastast.
Ei kohaldata.
Poolas kohaldatakse eeskirju, mis on sätestatud 17. detsembri 2004. aasta seaduses, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes (2005. aasta ametlik väljaanne nr 10, punkt 67; muudetud kujul), ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad (EÜT L 26, 31.1.2003, lk 41), millega täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilasjades tasumisele kuuluvaid kohtukulusid käsitleva seaduse sätteid. See menetluse pool, kes soovib saada teatavat liiki abi (nt advokaadi määramine, dokumentide tõlkimine, reisikulude hüvitamine), peaks kohtule sellest sõnaselgelt teada andma, kasutades ELi vormi.
28. aprillil 2011 võeti vastu seadus, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja teisi seadusi (28. aprilli 2011. aasta seadus, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, samuti seadust, mis käsitleb õigust saada abi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes ja õigust saada abi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks enne tsiviilkohtumenetluse algatamist, ning ülalpidamist saama õigustatud isikutele antavat abi käsitlevat seadust – 2011. aasta ametlik väljaanne nr 129, punkt 735) ning mille kohaselt võib Poola keskasutus anda elatisvõlglase suhtes pädevale asutusele korralduse korraldada elatisasjas uurimine.
Kui elatisvõlglase või menetlusosalise asukohta ei õnnestu kindlaks teha, konsulteerib justiitsministeerium riiklike ja kohalike registritega (ning võib konsulteerida PESEL.SAD andmebaasiga) eesmärgiga teha kindlaks pädev kohus või kohtutäitur või vastata konkreetsete meetmete võtmise taotlusele. Artiklis 51 kirjeldatud toimingute täitmise tagamist silmas pidades ei ole praegu kavas teha muudatusi õiguslikes alustes ega seoses keskasutuse rahastamise ja personaliga.
See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.
Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.