Tsiviilõiguse valdkonnas jätkuvad ELi õiguse kohaselt need pooleliolevaid menetlused, mis on algatatud enne üleminekuperioodi lõppu. Vastastikusel kokkuleppel Ühendkuningriigiga hoiab e-õiguskeskkonna portaal Ühendkuningriigiga seotud asjakohast teavet oma portaalis kuni 2024. aasta lõpuni.

Elatis

Põhja-Iirimaa
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Elatist võib maksta vanem oma lastele või perekonnas elava mis tahes lapse eest mis tahes isikule, kes last hooldab. Elatist võib maksta ka üks abikaasa või registreeritud partner teisele.

Vanemad võivad maksta elatist oma lastele või perekonnas elava mis tahes lapse eest teisele vanemale või vanema hooldusõigusega isikule kas kohtu kaudu või kasutades seadusjärgset laste elatise süsteemi (Põhja-Iirimaa jaoks seadusega ette nähtud haldussüsteem).

Seadusjärgne laste elatise süsteem hõlmab kaht organisatsiooni, nimelt laste elatise teenistust (Child Maintenance Service (CMS)), mis kuulub kogukondade ministeeriumi haldusalasse, ja nõuandekeskust Child Maintenance Choices. Laste elatise süsteemi kasutamiseks peavad asjaomased isikud (vanemad või vanema hooldusõigusega isikud ja lapsed) elama alaliselt Ühendkuningriigis.

Lapsele võivad elatist maksta ka vanemad, kes elavad oma lapsest eraldi, kasutades selleks laste elatise teenistuse abi. Laste elatise teenistus määrab elatise pigem haldus- kui kohtumenetluse abil, kui laps on alla 16aastane või kui laps on alla 20aastane, kuid omandab statsionaarses õppes (koolis või võrdväärses haridusasutuses) haridust, mis ei ole kõrgharidus, või kui laps on alla 20aastane ja elab koos vanemaga, kes on taotlenud tema eest lapsetoetust.

Elatis makstakse vanemale või vanema hooldusõigusega isikule. Vanem või vanema hooldusõigusega isik võib esitada taotluse laste elatise teenistusele. Nimetatud teenistus arvutab välja elatise summa. Lapsest eraldi elav vanem teeb iganädalasi makseid kas otse teisele vanemale või vanema hooldusõigusega isikule (nn otsene elatismakse (Direct Pay)) või kasutades laste elatise teenistuse pakutavat maksete kogumise ja edastamise teenust (Collect and Pay), mille eest tuleb maksta teenustasu (vt allpool).

Põhja-Iirimaa 1980. aasta perekonnaasjade kohtumenetlusi käsitleva määruse (Domestic Proceedings (Northern Ireland) Order 1980) kohaselt võib üks abikaasa taotleda kohtult rahalise toetuse määramist ning Põhja-Iirimaa 1978. aasta abielumenetlusi käsitleva määruse (Matrimonial Causes (Northern Ireland) Order 1978) kohaselt võib abikaasa taotleda rahalist toetust lahutusmenetluse või kohtuliku lahuselu menetluse käigus. Kohus võib ette näha korrapäraste maksete tegemise kas taotlejale või lapse heaks. Teise võimalusena võib kohus määrata ühekordse makse tegemise.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Põhja-Iirimaa 1991. aasta laste elatise määruse (Child Support (Northern Ireland) Order 1991) kohaselt võib laps saada elatist kuni 16aastaseks saamiseni või kuni 20aastaseks saamiseni juhul, kui ta omandab statsionaarses õppes haridust, mis ei ole kõrgharidus (st käib ikka veel koolis või samaväärses haridusasutuses).

Põhja-Iirimaa 1980. aasta perekonnaasjade kohtumenetlusi käsitleva määruse kohaselt ei määra kohus rahalist toetust lapsele, kes on saanud 18aastaseks. Teataval juhul võib sellise toetuse siiski määrata, kui esinevad eriasjaolud või kui laps omandab haridusasutuses haridust või kutseharidust, olenemata sellest, kas tal on või saab peagi olema tasustatav töökoht.

Põhja-Iirimaa 1978. aasta abielumenetlusi käsitleva määruse kohaselt võib elatist maksta lapsele kuni tema 16aastaseks saamiseni (või kuni 18aastaseks saamiseni, kui ta omandab haridust statsionaarses õppes). Kohus võib pikendada elatise maksmist, kui hariduse omandamine jätkub pärast 18aastaseks saamist või kui esinevad eriasjaolud, mille tõttu on elatise maksmise jätkamine vajalik.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Kui vanemad asuvad Põhja-Iirimaal lahus elama, siis enne, kui nad saavad esitada taotluse laste elatise teenistusele, peavad nad ühendust võtma nõuandekeskusega Child Maintenance Choices, et saada nõu ja teavet eesmärgiga määrata kindlaks pere jaoks tõhus elatise maksmise kord. Selline kord võib olla n-ö perekonnapõhine, st vanemate omavaheline kokkulepe, või siis esitatakse taotlus laste elatise teenistusele. Vanemad ei saa pöörduda laste elatise teenistuse poole enne, kui nad on võtnud ühendust nimetatud nõuandekeskusega.

Kui vanemad otsustavad, et nad ei saa sõlmida perekonnapõhist kokkulepet, võivad nad paluda, et maksed arvutaks välja laste elatise teenistus. Makstav elatis arvutatakse välja protsendimäärana elatist maksma kohustatud ja lapsest eraldi elava vanema sissetulekust vastavalt nende laste arvule, kellele tuleb elatist maksta.

Kui vanem soovib seejärel, et laste elatise teenistus koguks ja edastaks elatismakseid, peab ta maksma tasu. Kui vanemad otsustavad teineteisele elatist maksta otse, Direct Pay teenust kasutades, siis tasu maksta ei tule. Isikud, kes kasutavad laste elatise teenistuse abi ja soovivad, et nimetatud teenistus teeks maksed maksete kogumise ja edastamise – Collect and Pay – teenust kasutades, peavad maksma summade kogumise eest tasu. Lapsest eraldi elava vanema jaoks lisandub seetõttu tavapärasele lapse elatise maksele veel 20%. Hooldusõigusega vanem peab saadavast lapse elatise summast loovutama 4%. Kogumistasusid on võimalik vältida, kui saavutada perekonnapõhine kokkulepe või teha makseid otse, Direct Pay teenust kasutades.

Lapsest eraldi elav vanem peab maksma laste elatise teenistusele tasu ka selle asutuse poolt võetavate selliste täitemeetmete eest, mille võtmise näeb ette kohus ja mis on suunatud lapsest eraldi elava vanema vastu, kes on jätnud elatise tähtajaks tasumata.

Elatist on võimalik Põhja-Iirimaa pädeva asutuse kaudu taotleda kohtult, kui teil või teie lapsel on elatise määramise otsus isiku vastu, kes elab Põhja-Iirimaal või mõnes muus riigis või mõnel muul territooriumil, millel on Ühendkuningriigiga ülalpidamiskohustuste alane vastastikune kokkulepe, või kui te soovite või kui teie laps soovib algatada elatise väljamõistmiseks kohtumenetluse teises riigis või teisel territooriumil, millel on Ühendkuningriigiga ülalpidamiskohustuste alane vastastikune kokkulepe.

Kui esitate kehtiva elatise määramise otsuse täitmisele pööramise taotluse määruse (EL) nr 4/2009 alusel, võite esitada taotluse ka otse Põhja-Iirimaa magistraadikohtule (Magistrates’ Court).

Menetluse peamiste elementidega on vajaduse korral ette nähtud võimalus:

  • registreerida otsus Põhja-Iirimaal ja pöörata see täitmisele;
  • registreerida Põhja-Iirimaal tehtud otsus mujal ja pöörata see täitmisele;
  • alustada menetlust Põhja-Iirimaal (sealhulgas taotleda esialgset otsust);
  • alustada menetlust väljaspool Põhja-Iirimaad või registreerida otsus seal (sealhulgas taotleda esialgset otsust).

Kui teil on laste elatise teenistuselt Põhja-Iirimaal saadud kehtiv hinnang, peaksite te kõigepealt pöörduma laste elatise teenistuse poole selleks, et veenduda, et teenistusel on võimalik teie nimel asjaomases riigis täitemeetmeid võtta.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Lapsele elatise saamiseks võib vanema või vanema hooldusõigusega isiku nimel taotluse esitada igaüks, näiteks sõber, sugulane või õigusnõustaja. Vanem või vanema hooldusõigusega isik peab andma asjaomasele isikule selleks loa, välja arvatud juhul, kui talle on juba selline luba antud (näiteks volituse vms kujul).

Põhja-Iirimaal ei saa esitada taotlust lapse nimel, sest laps ei saa endale elatise maksmist ise taotleda.

Põhja-Iirimaal on võimalik esitada teise isiku nimel taotlus elatisnõuete vastastikuseks täitmiseks, kui selline võimalus on ette nähtud asjaomase rahvusvahelise konventsiooniga, mis käsitleb elatisnõuete vastastikust täitmist.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Asjakohane kohtupiirkond asja kohtusse andmiseks määratakse kindlaks Põhja-Iirimaa kolme kohtupiirkonna hulgast. Asja võib anda mis tahes kohtupiirkonna kohtusse, aga üldiselt on tavaks anda see ühe poole elukoha järgsesse kohtusse. Põhja-Iirimaa keskasutus saab aidata asjakohase piirkonna kindlaks teha.

Põhja-Iirimaa kohalike kohtute kantseleide kontaktandmed on esitatud Põhja-Iirimaa kohtuameti (Courts and Tribunals Service) veebisaidil.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Lapse elatise taotlemine on haldusmenetlus ja seda juhib Põhja-Iirimaal ning Ühendkuningriigis laiemalt laste elatise teenistus.

Elatise määramise otsuste vastastikuse täitmise taotlejad ei pea kasutama õigusnõustaja abi, et pöörduda kohtu poole elatise sissenõudmiseks mitmesuguste rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete alusel. Põhja-Iirimaa keskasutus edastab teisest riigist saadud taotluse kostja elukoha järgsele perekonnaasju menetlevale kohtule või elatisasja algselt menetlenud kohtule.

Kohtu töötajad võivad teid abistada nõutavate vormide täitmisel, kuid ei saa teile anda mis tahes õigusnõu, mistõttu on soovitatav kasutada perekonnaõiguse valdkonnas pädeva juristi teenuseid. Üksikisikud võivad saada Põhja-Iirimaa Õigusnõustajate ühendusest (Law Society; tel +44 28 9023 1614) nende õigusnõustajate nimed, kes saavad pakkuda nõu ja abi lapse ülalpidamise asjades.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Vastastikuste elatise määramise otsuste täitmisele pööramine või taotlemine haldusmenetluse käigus toimub Põhja-Iirimaal tasuta.

Võib siiski juhtuda, et taotleja peab kandma õiguskulusid, kui üks pooltest kasutab advokaadi abi ja asja hakkab menetlema kohus. Kulud on erinevad ning isik võib taotleda õigusnõustamise ja -abiga seotud kulude katteks õigusabi, esitades selleks üksikasjalikud andmed oma rahaliste vahendite kohta, st hageja netosissetuleku ja -kapitali kohta. Õigusabi andmist käsitlevad eeskirjad on esitatud Põhja-Iirimaa 2003. aasta õiguskaitse kättesaadavuse määruses (Access to Justice (Northen Ireland) Order 2003). Tavaliselt võivad tekkida järgmised kulud:

  • tavapärased õiguskulud,
  • mis tahes tagastamatud kohtukulud,
  • täitemenetlusega seotud kulud.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Elatise sissenõudmiseks võib kohus teha lapsele, abikaasale või neile mõlemale elatise määramise otsuse. Kohus võib ette näha korrapäraste maksete, ühekordse makse, tasaarveldusmaksete või tagatud korrapäraste maksete tegemise. Kohus võib asjakohastel juhtudel otsustada, et elatis mõistetakse välja tagasiulatuvalt. Selle üle otsustamisel, kui suur summa välja mõista ja kas seda teha tagasiulatuvalt, võetakse arvesse kõiki konkreetse juhtumiga seotud asjaolusid. Elatise määramise otsuse muutmiseks võib kohtule esitada avalduse igal ajal.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Isikuid, kellel on õigus saada elatist, käsitletakse vastuses 1. küsimusele.

Põhja-Iirimaal ja Ühendkuningriigis arvutab laste elatise teenistus summad ainult otseste elatismaksete tegemise ning elatismaksete kogumise ja edastamise teenuse jaoks. Esimese variandi korral määrab laste elatise teenistus kindlaks makstava elatise suuruse ja vanemad korraldavad maksete tasumise omavahel otse. Teise variandi korral kogub laste elatise teenistus lapsest eraldi elavalt vanemalt ettenähtud summa. Kui vanemad maksavad või saavad lapse elatist maksete kogumise ja edastamise teenuse kaudu, maksavad nad iga kord teenustasu.

Põhja-Iirimaa 1980. aasta perekonnaasjade kohtumenetlusi käsitleva määruse kohaselt võib kohus ette näha, et ülalpidamiskohustuslane peab maksed tegema otse ülalpidamist saama õigustatud isikule või neid summasid koguvale ametnikule (tavaliselt on selleks magistraadikohtu ametnik (clerk of petty sessions)).

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kui kasutatakse maksete kogumise ja edastamise teenust, võtab laste elatise teenistus vajalikud meetmed tagamaks, et lapsest eraldi elavad vanemad tasuksid maksmisele kuuluva elatissumma. laste elatise teenistuse käsutuses on selleks mitmesuguseid võimalused. Need hõlmavad raha kinnipidamist sissetulekust ja pangakontodelt ning kohtu poole pöördumist (täitemeetmed). Kui see on äärmuslikel juhtudel vajalik, võib taotleda, et kohus võtaks elatise maksmata jätnud, lapsest eraldi elavalt vanemalt ära passi või juhiloa või määraks talle vangistuse.

Põhja-Iirimaa 1980. aasta perekonnaasjade kohtumenetlusi käsitleva määruse või 1978. aasta abielumenetlusi käsitleva määruse kohaselt võib menetlusosaline taotleda kohtult mis tahes võlgnevuste sissenõudmist. Kohtu käsutuses on selleks mitmesugused võimalused, sealhulgas õigus pidada summa kinni isiku sissetulekust (sissetuleku arestimise määrus).

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Taotluse väljaspool Põhja-Iirimaad tehtud elatise määramise otsuse täitmisele pööramiseks võib esitada enne kolme aasta möödumist võlgnetava summa maksetähtajast või enne päritoluriigi õigusaktidega ette nähtud mis tahes pikema aegumistähtaja möödumist.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Laste elatise teenistus võib Põhja-Iirimaal koguda vanematele võlgnetavat raha, kasutades seadusjärgset maksete kogumise ja edastamise teenust.

Määruse (EÜ) nr 4/2009 kohased elatise sissenõudmise taotlused võib esitada otse Põhja-Iirimaa magistraadikohtule või edastada kohtule Põhja-Iirimaa keskasutuse kaudu. Kõik muud rahvusvaheliste elatisnõuetega seotud taotlused tuleb esitada Põhja-Iirimaa keskasutusele.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Laste elatise teenistus saab edastada vaid seda raha, mis on talle tema hallatavate juhtumite käigus laekunud. Teenistus ei maksa elatist või osa sellest ise või lapsest eraldi elava vanema asemel.

Põhja-Iirimaa keskasutus (REMO üksus) ei saa vastutada määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaste maksete tegemise eest.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Taotleja võib võtta ühendust Põhja-Iirimaa kohtuameti REMO üksusega, mis toimib Põhja-Iirimaal keskasutusena mitmesuguste elatise küsimust käsitlevate vastastikuste rahvusvaheliste lepingute raames.

Kohalike kohtute kantseleid võivad teid aidata taotluse täitmisel, kuid nad ei saa teile anda õigusnõu. Kohtu kantselei saadab taotluse vajaduse korral Põhja-Iirimaa keskasutusele kontrollimiseks ja selleks, et keskasutus edastaks selle taotluse sihtliikmesriigi keskasutusele.

Lisateave on kättesaadav veebisaidi NI Direct lehekülgedel elatisnõuete vastastikuse täitmise tagamise kohta.

Lapse elatise summat saab laste elatise teenistus arvutada üksnes juhul, kui lapsest eraldi elav vanem elab Ühendkuningriigi muus osas (st Inglismaal, Walesis või Šotimaal) või töötab väljaspool Ühendkuningriiki sellise tööandja heaks, kes maksab palka Ühendkuningriigis.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Elatisnõuete vastastikuse täitmise tagamise (REMO) keskasutusega on võimalik kirjalikult ühendust võtta järgmisel aadressil:

Department of Justice for Northern Ireland
REMO Unit at Operational Policy Branch
Northern Ireland Courts and Tribunals Service
4th Floor Laganside House
23-27 Oxford Street
Belfast BT1 3LA
Northern Ireland

Tel: 0300 200 7812 (Ühendkuningriigis)

+44 28 9049 5884 (välisriigist helistades)

E-posti aadress: reciprocalenforcement@courtsni.gov.uk

Põhja-Iirimaa kohalike kohtute kantseleide kontaktandmed on esitatud Põhja-Iirimaa kohtuameti veebisaidil.

Nõuandekeskusega Child Maintenance Choices saab ühendust võtta numbril 0800 028 7439 (Ühendkuningriigis) või +44 800 0287439 (välisriigist helistades). (Kõnedele vastatakse esmaspäevast reedeni kl 9.00–17.00.)

Üldteavet on võimalik saada, helistades numbritel 0845 608 0022 (Ühendkuningriigis) või 0345 608 0022 (Ühendkuningriigis) ja +44 845 608 0022 (välisriigist helistades) või +44 345 608 0022 (välisriigist helistades). Liinid on avatud esmaspäevast reedeni kl 8.00–20.00 ning laupäeval kl 9.00–17.00.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Teises riigis asuv taotleja peaks üldjuhul kõigepealt ühendust võtma oma riigi määratud keskasutusega, et teha kindlaks, kas on olemas kehtiv vastastikune kokkulepe. Kui selline kokkulepe puudub, võib taotleja teise võimalusena esitada hagi Põhja-Iirimaal. Sellisel juhul peaks taotleja võtma ühendust Põhja-Iirimaa õigusnõustajate ühendusega (tel +44 28 9023 1614), kelle käes võivad üksikisikud saada selliste õigusnõustajate nimed, kes saavad pakkuda nõu ja abi lapse ülalpidamise asjades.

Kokkuleppe olemasolu korral saab määruse (EÜ) nr 4/2009 kohased elatise sissenõudmise taotlused esitada otse kohtule või edastada talle Põhja-Iirimaa keskasutuse kaudu. Muude vastastikuste kokkulepete kohased taotlused tuleks saata keskasutusele.

Sellisel juhul on laste elatise teenistus pädev arvutama elatissummasid ainult siis, kui taotluse esitaja ja laps elavad Ühendkuningriigi muus osas (st Inglismaal, Walesis või Šotimaal). Kui taotluse esitaja elab väljaspool Ühendkuningriiki, ei ole laste elatise teenistus pädev elatise summat arvutama.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Kui on sõlmitud vastastikune kokkulepe, on pärast seda, kui taotlus on saadetud Põhja-Iirimaale, taotleja, õigusnõustajate ja välisriigi ametiasutuste jaoks kontaktpunktiks Põhja-Iirimaa keskasutus.

Nimetatud asutus korraldab vajaduse korral ka kohtuotsuse registreerimise ja õigusnõustaja määramise taotleja nimel, järgides seejuures tasuta õigusabi andmisega seotud nõudeid.

Keskasutus vaatab teie taotluse läbi ning kui taotlus vastab nõuetele, edastab selle menetlemiseks asjakohasele magistraadikohtule (nagu eespool märgitud, saab määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaseid taotlusi esitada magistraadikohtule aga ka otse). Keskasutuse kontaktandmed on esitatud eespool.

Laste elatise teenistus võib piiratud juhtudel olla pädev arvutama elatise summat. Vt varasemad vastused seoses olukordadega, kus laste elatise teenistus ei saa taotlust menetleda, ja asjakohased kontaktandmed.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Haagi 2007. aasta protokoll ei ole Ühendkuningriigi suhtes siduv ning sellepärast seda protokolli Põhja-Iirimaal ei kohaldata.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Kõigi Põhja-Iirimaal menetletavate asjade puhul kohaldatakse Põhja-Iirimaa õigusnorme.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Elatise sissenõudmiseks ei pea tavaliselt kasutama õigusesindaja abi ning enamikul juhtudel ei tule tasuda lõivu.

Kui õigusesindaja kasutamine on kohustuslik, on võimalik saada õigusabi ja -nõu (V peatükk), kuid mõnel juhul hinnatakse taotleja majanduslikku seisundit ja taotluse põhjendatust. Taotlejalt võidakse nõuda osa kulude tasumist. Õigusabi pakkumiseks võidakse hinnata seda, kas asja laadist lähtuvalt tuleks taotleda täiemahulist õigusabi.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaldamist toetavad 2011. aasta eeskirjad kohtualluvuse ja kohtuotsuste (elatis) kohta tsiviilasjades (The Civil Jurisdiction and Judgments (Maintenance) Regulations 2011) (SI 1484/2011). Eeskirjas nr 3 ja 1. lisas on määratud Ühendkuningriigi (sh Põhja-Iirimaa) keskasutused. Eeskirjas nr 4 ja 2. lisas on sätestatud, millised asutused peavad andma keskasutustele teavet (sealhulgas teavet ülalpidamiskohustuslaste kohta), ning kehtestatud eeskirjad sellise teabe nõuetekohaseks avaldamiseks keskasutuste poolt.

 

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

Your-Europe

Viimati uuendatud: 22/07/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.