Elatis

Malta
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Maltal tähendab mõiste „elatis“ summat, mida ülalpidamiskohustuslane peab maksma ülalpidamist saama õigustatud isikule seoses perekonnasuhetest tuleneva ülalpidamiskokkuleppega. Kui suhted on vormistatud abielu või registreeritud kooseluna, on selle suhte üks pool kohustatud teist poolt ülal pidama.

Mõiste „ülalpidamiskohustus“ viitab kohustusele maksta elatist, kusjuures ülalpidamiskohustuslane peab elatise summa maksma ülalpidamist saama õigustatud isikule kindlaks määratud tingimustel. Ülalpidamiskohustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas elatise summa on kindlaks määratud või mitte ning kas elatist makstakse.

Tsiviilseadustiku artiklis 3B on sätestatud, et abikaasadel ja endistel abikaasadel on kohustus teineteist ülal pidada ning et vanematel on kohustus ülal pidada oma lapsi. Registreeritud kooselu käsitleva seaduse artiklis 4 on sätestatud, et registreeritud kooselu pooltel on samasugused õigused ja kohustused nagu abielu pooltel ning sellepärast on nad kohustatud teineteist ülal pidama isegi pärast suhte lõppu, välja arvatud juhul, kui on olemas põhjendatud alus elatise mittemaksmiseks. Lapsed on tsiviilseadustiku artikli 8 kohaselt erandjuhtudel kohustatud ülal pidama oma vanemaid ja teisi ülenejaid sugulasi, kes kannatavad puudust.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Üldiselt on lapsel õigus saada elatist kuni 16aastaseks saamiseni. Samas tsiviilseadustiku artikli 3B lõikes 2 on sätestatud, et vanemad on kohustatud pakkuma oma lastele piisavat elatist, kui lapsed jätkavad õpinguid ning omandavad statsionaarses õppevormis haridust või läbivad koolitust või õpet. Elatist tuleb sel juhul maksta kuni nende 23aastaseks saamiseni. Nimetatud artiklis on ka sätestatud, et vanemad peavad oma lapsi ülal pidama, kui lastel on füüsiline või vaimne puue, nagu see on määratletud võrdseid võimalusi (puudega inimesed) käsitlevas seaduses.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Selleks et saada otsus, milles määratakse kindlaks maksmisele kuuluva elatise summa ja elatismaksete sagedus, tuleb esitada taotlus tsiviilkohtule (perekonnaasjade osakonnale).

Sellisel juhul määrab kohus menetluse alguses vahendaja, kes kutsub seejärel pooled (või nende esindajad) kohtumisele kohtusse. Selle kohtumise käigus püüab vahendaja aidata pooltel jõuda rahumeelsele kokkuleppele. Kui pooled lepivad kokku ülalpidamiskokkuleppe tekstis, edastab vahendaja kokkuleppe kavandi koopia tsiviilkohtu perekonnaasjade osakonna kohtunikule. Kohus vaatab kokkuleppe läbi ning kui ta on veendunud, et ühtegi poolt – sealhulgas seda isikut, kellele elatist maksta tuleb – ei kahjustata sellise kokkuleppega, kinnitab kohus kokkuleppe oma otsusega ning pooled võivad notari juures selle kokkuleppe allkirjastada.

Kui pooled ei jõua vahendusmenetluse käigus ülalpidamiskokkuleppe kavandi suhtes üksmeelele, saadab vahendaja asja tagasi tsiviilkohtu perekonnaasjade osakonna kohtunikule kohtumenetluse alustamiseks. Sellisel juhul kuulab tsiviilkohtu perekonnaasjade osakond ära mõlema poole advokaatide seisukohad ja teeb seejärel asjas otsuse.

Vahendusmenetlus on tasuta ja pooled ei pea kasutama advokaadi abi. Enne selliste kokkulepete sõlmimist on siiski soovitatav küsida õigusalast nõu. Seevastu kohtumenetlusse on advokaadid kaasatud ja selle menetlusega kaasnevad õiguskulud, välja arvatud juhul, kui pooled taotlevad tasuta õigusabi ja neil on õigus sellist abi saada.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Taotluse võib esitada ülalpidamist saama õigustatud isik, tema esindaja või lapse eestkostja. Lapsele võib elatist taotleda isik, kes hoolitseb lapse eest ja kellel on lapse hooldusõigus.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

2003. aasta õigusliku teadaande nr 396 (teisese õiguse akt nr 12.19) kohaselt on perekonnaasjades pädev otsuseid tegema tsiviilkohus (perekonnaasjade osakond). Seega määrab just tsiviilkohus (perekonnaasjade osakond) kindlaks maksmisele kuuluva elatise summa (välja arvatud juhul, kui vahendaja abil sõlmiti kokkulepe).

Kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa elatist, võib ülalpidamist saama õigustatud isik esitada politseile kaebuse. Politsei võib algatada ülalpidamiskohustuslase vastu kriminaalmenetluse. Selline menetlus algatatakse magistraadikohtus (mis tegutseb sellisel juhul kriminaalkohtuna).

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Selleks et algatada elatisasja välismaalt määruse (EÜ) nr 4/2009 kohaldamise kaudu, peab isik võtma ühendust Malta keskasutusega, kes algatab seejärel vahendusmenetluse ja menetluse tsiviilkohtus (perekonnaasjade osakonnas), kui seda peetakse vajalikuks.

Samuti aitab Malta keskasutus ülalpidamist saama õigustatud isikul esitada asjaomaseid kaebusi politseile, et vajaduse korral oleks võimalik algatada kriminaalmenetlus.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 4/2009 viib keskasutus lapsele makstava elatisega seotud menetlused läbi tasuta.

Abikaasale elatise maksmisega seotud asjade puhul abistab keskasutus abikaasat tasuta menetlustes, näiteks tsiviilkohtu perekonnaasjade osakonnas toimuva vahenduse käigus. Kui vahendusmenetlus ei anna soovitud tulemust, peab ülalpidamist saama õigustatud isik pöörduma abi saamiseks eraõigusliku advokaadi poole, kes aitab hagejat Malta kohtutes. Kohtute ja advokaatidega seotud tasud on esitatud kohtukorralduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku A lisas (Malta seadustekogu 12. peatükk). Kui abikaasale makstavat elatist taotleval isikul on õigus saada tasuta õigusabi vastavalt Malta õigusnormidele, abistab keskasutus seda isikut nõuetekohaselt.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Potentsiaalse elatise summa arvutamine toimub eri kohtutes erinevalt, sest see sõltub mitmest kriteeriumist. Olenemata asjaolust, et puudub elatise arvutamise valem, võtab tsiviilkohus (perekonnaasjade osakond) arvesse järgmisi tegureid:

i) ülalpidamiskohustuslase ning ülalpidamist saama õigustatud isiku ja/või laste elatustase;

ii) asjaolu, kas lapsel on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid puude tõttu või tema vajaduste tõttu; ning

iii) asjaolu, kas ülalpidamiskohustuslane kasutab lastega seoses suhtlusõigust.

Kohtu otsuse võib hiljem üle vaadata, kuid elatise määramise otsust on siiski raske muuta ning seda eriti juhul, kui asjaolud ei ole muutunud. Kui asjaolud peaksid muutuma (näiteks alaealine vajab suuremat elatist pikaajalise haiguse tõttu või ülalpidamiskohustuslase töötasu on märkimisväärselt muutunud), võivad kohtud elatise maksmisega seotud tingimusi muuta.

Tsiviilkohtu perekonnaasjade osakond nõuab tavaliselt, et elatise summat suurendataks igal aastal vastavalt siseriiklikule inflatsioonimäärale. Inflatsioonimäärast tulenevat elatise suurendamist käsitlev säte lisatakse tavaliselt ka vahendusmenetluse käigus saavutatud ülalpidamiskokkuleppesse.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Ülalpidamiskohustuslane võib elatist maksta otse ülalpidamist saama õigustatud isikule sularahas, pangatšekiga või pangaülekande kaudu. Kohus võib otsustada, et maksmisele kuuluv elatise summa arvatakse maha ülalpidamiskohustuslase sissetulekust ning mahaarvatud summa edastatakse otse ülalpidamist saama õigustatud isikule. Viimati nimetatud võimalust kasutatakse tavaliselt juhul, kui ülalpidamiskohustuslane on korduvalt jätnud elatise maksmata.

Kui Malta keskasutus saab juhised menetluse alustamiseks ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel, võtab nimetatud asutus meetmed eesmärgiga kutsuda ülalpidamiskohustuslast saatma raha otse õigustatud isikule. Kui ülalpidamiskohustuslane keeldub maksmast, saadetakse asi lahendamiseks kohtule.

Sellisel juhul palub Malta keskasutus kohtul teha vajaliku kohtumääruse, et oleks võimalik arestida ülalpidamiskohustuslase pangakontod ja kanda raha ülalpidamist saama õigustatud isikule.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Keskasutus kasutab kõiki Malta õigusnormide alusel kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid. Eelkõige saadab Malta keskasutus kõigepealt kirja, milles antakse teada, et selle isiku vastu algatatakse kohtumenetlus. Kui ülalpidamiskohustuslane sellele kirjale ei reageeri, palub Malta keskasutus koostada ülalpidamist saama õigustatud isikul kirjaliku tunnistuse ning asi edastatakse Malta politseile, et politsei alustaks ülalpidamiskohustuslase vastu menetlust karistusseadustiku alusel.

Vajaduse korral abistab Malta keskasutus taotluse esitajat tagades, et advokaadid kas tasuta õigusabi üksusest või keskasutusest alustavad ülalpidamiskohustuslase vastu tsiviilkohtumenetlust, et saavutada võlgade maksmine. Kui sellisel juhul on ülalpidamiskohustuslasel olemas sissetulek, on võimalik esitada kohtule taotlus eesmärgiga arestida osa selle isiku sissetulekust ja kanda see otse õigustatud isikule. Kui ülalpidamiskohustuslasel on väärtuslikku vara, aga sissetulek puudub, võib kohus vara realiseerida ja suunata raha keskasutusele, kes edastab selle omakorda ülalpidamist saama õigustatud isikule.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Elatise maksmata jätmise eest kriminaalasja algatamiseks on aega kuus kuud. Kriminaalasja ei algatata, kui ülalpidamist saama õigustatud isik ei esitanud politseile kaebust kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil elatis maksmisele kuulus.

Tsiviilseadustiku artiklis 2156 on sätestatud, et elatisnõuded aeguvad viie aasta jooksul.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Malta keskasutus abistab:

a) väljaspool Maltat elavaid õigustatud isikuid, kui nad peavad ülalpidamiskohustuslase kohtusse kaebama Maltal. Selleks aitab keskasutus leida ülalpidamiskohustuslast ja hõlbustab menetluse algatamist tema vastu (selliseid taotlusi käsitatakse n-ö sissetulevate asjadena);

b) Maltal elavaid õigustatud isikuid, kui nad peavad kohtusse kaebama väljaspool Maltat elava ülalpidamiskohustuslase. Selleks saadab keskasutus taotluse teise riigi keskasutusele, et see saaks ülalpidamiskohustuslase üles otsida ja algatada tema vastu kohtumenetluse.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Ei, see ei ole võimalik.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik elab Maltal ja ülalpidamiskohustuslane elab teises liikmesriigis, võib asjaomane õigustatud isik paluda Malta keskasutusel teha koostööd selle teise liikmesriigi keskasutustega, et tehtaks kindlaks ülalpidamiskohustuslase asukoht ning temaga võetaks ühendust ja teda teavitataks elatise maksmise kohustusest.

Kui maksmisele kuuluva elatise summa kohta ei ole otsust tehtud, peaks Malta keskasutus suhtlema teise riigi keskasutusega ja otsima abi, et selle teise liikmesriigi kohtud või haldusasutused teeksid otsuse, milles määratakse kindlaks summa, mille ülalpidamiskohustuslane peab elatisena tasuma.

Seejärel peaks Malta keskasutus suhtlema välisriigi keskasutusega, et saada teavet selle kohta, millised on parimad võimalused tagada, et selline elatist käsitlev otsus pööratakse täitmisele, välja arvatud juhul, kui ülalpidamiskohustuslane teeb vabatahtlikult koostööd.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Malta keskasutuse kontaktandmed on avaldatud ELi justiitsatlase veebisaidil.

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Elatise maksmisega seotud piiriüleste asjade puhul aitab Malta keskasutus välisriigist pärit õigustatud isikul tagada ülalpidamiskohustuse täitmise. Sellisel juhul esindab Malta keskasutus õigustatud isikut kõigis teistes haldusasutustes või kohtutes asja asjaoludest lähtuvalt. Malta keskasutus nõuab vajalike vormide täitmist ning võib nõuda õigustatud isikult ka volitust, enne kui ta algatab kohtumenetluse.

Kui õigustatud isik püüab ülalpidamiskohustuslaselt kätte saada elatist abikaasale makstava elatise kujul, võimaldatakse kohtutes sellisele õigustatud isikule tasuta õigusabi ainult juhul, kui see õigustatud isik vastab samadele kriteeriumidele, mille täitmist nõutakse tasuta õigusabi andmisel Malta residentidele.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Malta keskasutuse kontaktandmed on esitatud ELi justiitsatlase veebisaidil. Keskasutus täidab ülesandeid, mida on üksikasjalikult kirjeldatud küsimusele nr 21 antud vastuse punktides i–j, nimelt teeb kindlaks ülalpidamiskohustuslase asukoha, tagab ülalpidamiskohustuslase suhtes täitmisele pööratava otsuse olemasolu (sellise otsuse puudumise korral aitab õigustatud isikul sellist otsust saada) ning abistab ülalpidamist saama õigustatud isikut sellise otsuse täitmisele pööramisel.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah, 2007. aasta Haagi protokoll on Malta suhtes siduv.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei ole asjakohane.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Keskasutus pakub tasuta nõu isikutele, kes pöörduvad keskasutuse poole elatisega seotud piiriülestes asjades. Kui taotluse esitab välisriigis elav isik, tagab Malta keskasutus, et isikule pakutakse talle vajalikku tuge esitatud nõude laadist lähtuvalt. Kui nõue on esitatud isikliku elatise saamiseks, pakub Malta keskasutus taotlejale eelkõige nõu ja üldiseid suuniseid.

Kui elatisnõue on seotud lastega, tagab Malta keskasutus, et ülalpidamiskohustuslase vastu algatatakse kohtumenetlus, ilma et sellega kaasneks mis tahes kulusid.

Kui Maltal elav õigustatud isik palub Malta keskasutusel ennast aidata välisriigist elatise sissenõudmisel, abistab Malta keskasutus seda isikut kohtule hagi esitamisel ning suhtleb välisriigi keskasutusega seoses kohtuasja tulemustega ning selleks, et arutada sellise maksmisele kuuluva elatise sissenõudmise võimalikkust.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Iga asjaga määratakse tegelema ametnikud eesmärgiga tagada, et Malta keskasutus edastab taotlused, võtab taotlused vastu, suhtleb ülalpidamiskohustuslase ja õigustatud isikuga ning edastab välisriigi keskasutusele asjaga seoses toimuvat käsitlevat ajakohastatud teavet. Asjaga tegelevat ametnikku abistavad advokaadid, kellel on aastatepikkune kogemus perekonnaasjadega seotud menetluste ja haldusmenetluste valdkonnas.

Väljaminevate asjadega seoses peab ametnik otse kirjavahetust Malta kontaktisiku ja välisriigi keskasutusega. Tavaliselt toimub suhtlus e-posti ja/või tavaposti vahendusel. Kuid mõningate asjadega seoses võetakse välisriigi keskasutusega või Malta keskasutuse teenuseid taotleva isikuga ühendust telefoni teel. Sissetulevate asjadega seoses püüab Malta keskasutus hoida klienti kursis kogu keskasutuste vahelise suhtlusega.

Allpool on esitatud mõned meetmed, mis võetakse konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt.

a) kui asjaolud seda nõuavad, antakse tasuta õigusabi või hõlbustatakse selle andmist: kui see on vajalik ja kui seda on taotletud, võib keskasutus kaasata klienti esindama advokaadi või ette näha, et klienti peavad abistama õigusabi pakkuvad advokaadid või teised advokaadid asja asjaoludest lähtuvalt;

b) aidatakse kindlaks teha ülalpidamiskohustuslase või õigustatud isiku asukoht eelkõige määruse artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel: sellisel juhul teeb keskasutus kõigepealt eelneva päringu avalikes andmebaasides eesmärgiga leida selle isiku registreeritud aadress ja kontaktandmed. Kui Malta keskasutusele esitatakse rohkem teavet, tehakse päringud sellest lähtuvalt ning võetakse ühendust muude valitsusasutustega eesmärgiga saada teavet ülalpidamiskohustuslase vara kohta.

c) aidatakse hankida asjakohast teavet ülalpidamiskohustuslase või õigustatud isiku sissetuleku ja vajaduse korral varade kohta – sealhulgas varade asukoha kohta – eelkõige määruse artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel: keskasutus võtab ühendust riikliku tööhõiveametiga ja teeb kindlaks, kas asjaomane isik omab hetkel töökohta või mitte. Kui ülalpidamiskohustuslase vastu algatatakse kohtumenetlus, teeb keskasutus ettepaneku, et õigustatud isikut esindav advokaat paluks kohtul kutsuda kohtusse teiste valitsusasutuste (näiteks maksuameti, transpordiameti ning kohalike pankade või mis tahes muude asjakohaste üksuste) esindajad, et saada tõendeid ülalpidamiskohustuslase sissetuleku ja varade kohta;

d) aidatakse kaasa rahumeelse lahenduse leidmisele eesmärgiga saavutada elatise vabatahtlik maksmine, kasutades vahendust, lepitust või muid sarnaseid menetlusi, kui see on asjakohane: enne kohtumenetluse algatamist võtab Malta keskasutus ühendust ülalpidamiskohustuslasega ja kutsub jõudma rahumeelsele kokkuleppele, selgitades, miks see on alati asjaomase isiku huvides. Kui vahendusmenetluse tulemusel kokkuleppele jõudmine on tõenäoline, edastab Malta keskasutus asja kutselistele vahendajatele. Kuid kui puuduvad väljavaated jõuda poolte vahel rahumeelsele kokkuleppele, algatatakse kohtumenetlus;

e) hõlbustatakse elatist käsitlevate kohtuotsuste jätkuvat täitmist, sealhulgas võlgnevuste sissenõudmist: Malta keskasutus võib algatada menetluse või teha ettepaneku kohtumenetluse algatamiseks konkreetse ülalpidamiskohustuslase vastu. Selle eesmärk on lasta kohtul realiseerida ülalpidamiskohustuslase mis tahes vara või teha kohtumäärus isiku töötasust mingi osa arestimiseks;

f) hõlbustatakse elatismaksete sissenõudmist ja kiiret ülekandmist: Malta keskasutus algatab kohtumenetluse, paludes kohtul näha ette, et ülalpidamiskohustuslane peab elatise summa maksma otse õigustatud isikule. Kui ülalpidamiskohustuslane selliseid makseid ei tee, nõuab Malta keskasutus lapsele elatise maksmisega seotud asjade korral, et kohtud teeksid vajaliku määruse, mille alusel oleks võimalik arestida ülalpidamiskohustuslase vara ja edastada selle realiseerimisest saadud tulu õigustatud isikule. Abikaasale makstava elatise korral aitab Malta keskasutus taotlejal seda elatist saada kas siis eraõiguslike advokaatide abil või õigusabisüsteemi toel;

g) hõlbustatakse dokumentide või muude tõendite hankimist, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohaldamist; kui vajalikud dokumendid või vajalik teave on juba avalikult kättesaadav, kogub Malta keskasutus selle teabe kokku ja edastab selle õigustatud isikule. Kui teave ei ole avalikult kättesaadav, esitatakse seda teavet valdavale asutusele või üksusele taotlus. Kui sellist teavet ei ole võimalik avaldada, võib keskasutus paluda kohtul anda korraldus sellise teabe avalikustamiseks lähtuvalt asja asjaoludest;

h)) osutatakse abi põlvnemissuhte kindlakstegemisel, kui see on vajalik elatise sissenõudmiseks: Malta keskasutus juhendab taotlejat põlvnemise kindlakstegemisega seotud õigusliku menetluse jooksul ning annab talle teavet sellise menetlusega seoses vajaminevate eraõiguslike teenuste kohta, eelkõige vajaduse korral DNA-testidega seotud teenuste kohta.

Vajaduse korral abistab keskasutus välisriigi kodanikke sellise esindaja leidmisel, kes võiks Maltal nende nimel teha asjakohaseid avalikke toiminguid. Teise võimalusena võidakse otsus põlvnemise küsimuses teha kohtus ning sellisel juhul tagab Malta keskasutus vaid selle, et asi jõuab lahendamiseks kohtusse, et kohus saaks asjas otsuse teha;

i) algatatakse menetlusi või hõlbustatakse nende algatamist, kui see on vajalik selliste ajutiste meetmete võtmiseks, mis on oma laadilt territoriaalsed ja mille eesmärk on tagada elatisnõude tulemuslik lahendamine: kui Malta keskasutusel peaks tekkima kahtlus, et ülalpidamiskohustuslane tegutseb eesmärgiga halvendada oma majanduslikku olukorda, tagab Malta keskasutus vajaliku kohtumääruse taotlemise, et ülalpidamiskohustuslasel keelataks oma vara pillav kasutamine õigustatud isiku huvide vastaselt;

j) hõlbustatakse dokumentide kättetoimetamist, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohaldamist. kui ülalpidamiskohustuslase kohta on vaja täiendavat teavet ning sellist teavet saab seaduslikult koguda ja edastada mis tahes eraõiguslik isik Maltal, annab Malta keskasutus oma personalile korralduse sellise teabe kogumiseks. Sellist teavet võib koguda nii avalik-õiguslikelt kui ka eraõiguslikelt üksustelt.

Vajaduse korral suhtleb Malta keskasutus teavet edastavate ja saavate asutustega, mis on määratud määruse (EÜ) nr 1393/2007 alusel, eesmärgiga tagada, et teatavad dokumendid on nõuetekohaselt kätte toimetatud.

Viimati uuendatud: 10/03/2020

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta