Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje saksa keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Elatis

Saksamaa
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Elatist peavad maksma järgmised isikud:

  • lastel võib olla kohustus maksta elatist oma vanematele;
  • vanematel võib olla kohustus maksta elatist oma lastele;
  • abikaasal võib olla kohustus maksta elatist oma abikaasale;
  • lastelastel või lastelastelastel võib olla kohustus maksta elatist oma vanavanematele või vanavanavanematele;
  • vanavanematel või vanavanavanematel võib olla kohustus maksta elatist oma lastelastele või lastelastelastele;
  • abielus mitteoleval vanemal võib olla kohustus maksta elatist teisele vanemale, kui see vanem hoolitseb nende lapse eest;
  • registreeritud partneril võib olla kohustus maksta elatist oma registreeritud partnerile.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Lapse vanusega seotud piirangud puuduvad: elatist tuleb maksta seni, kuni laps ülalpidamist vajab, tingimusel et see vajadus ei ole tekkinud lapse enda süül. Samas eeldatakse, et niipea, kui laps lõpetab hariduse või kutse omandamise, hakkab ta end ise ülal pidama. Ülalpidamist käsitlevates Saksamaa õigusaktides antakse alaealistele lastele üldiselt eelis üldhariduse omandanud täisealiste laste ees. Ülalpidamiskohustuslase suhtes kehtestatud nõuded on rangemad ning alaealistel on eelis täisealiste laste ees.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Selleks et ülalpidamiskohustust tunnustataks, peab ülalpidamist saama õigustatud isik tavaliselt pöörduma kohtu või noorsooameti (Jugendamt) või notari poole, et saada täitedokument (vollstreckungsfähiger Titel), mis võimaldab raha sundkorras sisse nõuda.

Kui nõue vaidlustatakse, tuleb seda asja menetleda kohtus. Kuid nõude täitmise kohustust on võimalik tunnustada ka notari juures või noorsooametis. Noorsooameti volitused on notari volitustega võrreldes piiratumad: noorsooamet võib registreerida kohustuse anda ülalpidamist kuni 21aastasele lapsele või ema või isa nõude, mis tuleneb lapse sünnist.

Elatisnõudeid käsitlevad vaidlused on perekonnaasjad, mida menetleb perekonnakohus (Familiengericht). Menetlusi reguleerib perekonnaasjade ja hagita menetlust käsitlev seadus (Gesetz über das Verfahren in Familiensachen und in den Angelegenheiten der freiwilligen Gerichtsbarkeit – FamFG) ning tsiviilkohtumenetluse seadustik (Zivilprozessordnung – ZPO).

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch – BGB) § 1629 lõike 1 kohaselt esindavad vanemad last ühiselt; üks vanem võib esindada last üksi, kui tal on lapse ainuhooldusõigus või kui tal on üksi otsustamise õigus tsiviilseadustiku § 1628 alusel. Kehtib üldreegel, et vanemad saavad esitada lapse nimel nõude selle lapse seaduslike esindajatena. Kuid tsiviilseadustiku § 1629 lõike 2 esimese lause kohaselt ei ole isal ja emal lubatud last esindada juhul, kui tsiviilseadustiku§ 1795 kohaselt on eestkostjal keelatud esindada last huvide konflikti tõttu. Muu hulgas hõlmab see kohtuvaidlusi lapse ja lapsevanema abikaasa vahel. Sellisel juhul tuleb lapse esindajaks määrata n‑ö lisahooldaja (Ergänzungspfleger), kes esitab nõude lapse nimel. Elatisnõuded kujutavad endast erandit üldreeglist. Tsiviilseadustiku § 1629 lõike 2 teises lauses on sätestatud, et kui vanematel on lapse ühine hooldusõigus, võib last hooldav vanem esitada lapsega seotud elatisnõude teise vanema vastu. Tsiviilseadustiku § 1629 lõike 3 kohaselt kohaldatakse seda sätet erinevalt juhtumite puhul, kus lapsevanemad on omavahel abielus, kuid elavad lahus, või kui on pooleli nendega seotud abieluasja menetlemine. Sel juhul on vanemal õigus esitada lapse elatisnõue teise vanema vastu ainult enda nimel. Selle eesmärk on vältida olukorda, kus lapsest saaks menetlusosaline vanematevahelises lahutusmenetluses.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Ülalpidamisasju on pädevad menetlema perekonnakohtud (Familiengerichte), mis kujutavad endast kohalike kohtute (Amtsgerichte) kodasid. Kohtute geograafiline pädevus tehakse kindlaks perekonnaasjade ja hagita menetlust käsitleva seaduse § 232 alusel.

Kui pooleli on abieluasja menetlemine, on geograafiline pädevus üldjuhul sellel kohtul, kes menetleb või menetles lahutusasja esimeses astmes. Muudel juhtudel määratakse geograafiline pädevus sageli kindlaks kostja hariliku viibimiskoha järgi. Olukord on teistsugune menetluste puhul, mis käsitlevad elatise maksmist alaealisele või alaealisena koheldavale lapsele. Sel juhul on pädev lapse hariliku viibimiskoha järgne kohus või lapse esindamise õigusega vanema hariliku viibimiskoha järgne kohus. Seda põhimõtet ei kohaldata siiski juhul, kui lapse või vanema harilik viibimiskoht on väljaspool Saksamaad.

Laps, kes soovib esitada elatishagi mõlema vanema vastu, võib selleks pöörduda kohtu poole, kes oleks pädev menetlema vaid ühe vanema vastu esitatud hagi.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Põhimõtteliselt peab ülalpidamisasjades pooli esindama kohtus advokaat. Advokaadi kasutamine ei ole kohustuslik, kui taotletakse ajutist meedet (einstweilige Anordnung). Samuti ei pea lapsel olema advokaati, kui teda abistab ja esindab elatisnõude esitamisel noorsooamet.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Elatisnõude menetlemisega kohtus kaasnevad kulud, mis võib jagada lõivudeks (Gebühren) ja kohtu kantud kuludeks (Auslagen). Nende kulude suurus määratakse kindlaks nõude suurust, menetluse käiku ja konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes.

Kulud tasub esimeses järjekorras see pool, kellelt kohus on oma otsusega kohtukulud välja mõistnud. Põhimõtteliselt on selleks kaotanud pool.

Hagejatel, kes oma isikliku või majandusliku olukorra tõttu ei suuda kohtukulusid täiel määral tasuda või kes suudavad neid kulusid tasuda vaid osamaksetena, on õigus taotleda menetlusabi (Verfahrenskostenhilfe) ülalpidamisasja kohtus menetlemisega kaasnevate kulude katteks. Samas peab kavandatud hagi või kaitseväide pakkuma mõistlikke eduväljavaateid ning ei tohi olla põhjendamatu. Hageja sissetulekust ja varast olenevalt antakse menetlusabi kohtukulude ja menetlusosalise enda advokaadiga seotud kulude katmiseks täiel määral või osaliselt, kuid mitte vastaspoole advokaadi kulude katmiseks juhul, kui hageja kaotab vaidluse.

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Elatist tuleb maksta korrapäraselt. Makse suurus sõltub ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ning ülalpidamiskohustuslase maksevõimest. Liidumaade kõrgeimad üldkohtud (Oberlandesgerichte) on selles küsimuses välja töötanud tabelid ja suunised, mis aitavad kindlaks määrata arvesse võetavate kuluartiklitega seotud määrad. Lapsele makstava elatise taseme arvutamiseks kasutatakse tavaliselt nn Düsseldorfi tabelit.

Kui muutub kohtuotsuste tegemisel aluseks olnud tegelik olukord, võib neid otsuseid muuta kas ülalpidamist saama õigustatud isiku või ülalpidamiskohustuslase taotluse alusel. Alaealisele lapsele makstava elatise summa võib siduda ka indeksiga vastavalt tsiviilseadustiku § 1612a lõike 1 esimesele lausele. Sel juhul esitatakse see protsendina sel ajal kehtiva minimaalse elatise summast. Minimaalne elatis on kindlaks määratud tsiviilseadustiku § 1612a lõike 1 teise ja kolmanda lausega ning see suureneb kolmeastmeliselt vastavalt lapse vanusele. Kui kohtuotsus sisaldab indeksiga seotud elatismakset, ei pea otsust muutma, kui laps jõuab järgmisesse vanuserühma.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Põhimõtteliselt tuleb elatist maksta igas kuus ette ülalpidamist saama õigustatud isikule või alaealiste puhul neid hooldavale vanemale või isikule, kellel on muul alusel õigus makset saada.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Kindlaksmääratud elatisnõude saab täitmisele pöörata sundtäitmise teel (Zwangsvollstreckung). Elatisnõude sundtäitmine toimub tavanormide alusel.

Kuid ülalpidamiskohustuslasele kehtestatud kohustuse täitmist aitab tagada asjaolu, et kohustuse mittetäitmine on karistatav kriminaalkorras.

Isikule, kes jätab ülalpidamiskohustuse täitmata, võib määrata kuni kolmeaastase vangistuse või rahatrahvi. Kui tuleb määrata vabadusekaotuslik karistus, võib kohus selle asendada tingimisi karistusega ja näha ette, et süüdimõistetud isik peab täitma oma ülalpidamiskohustuse. Kohus tühistab tingimisi karistuse määramise otsuse, kui süüdimõistetud isik paneb toime raske õigusrikkumise või rikub õigust korduvalt, mistõttu on alust arvata, et ta võib toime panna täiendavaid kuritegusid ja eelkõige jätta täitmata ülalpidamiskohustuse. Samas esmakordsete õigusrikkumiste puhul võib prokurör ajutiselt loobuda süüdistuse esitamisest või siis võib kohus ajutiselt peatada kriminaalmenetluse, tingimusel et süüdistataval palutakse samal ajal täita ülalpidamiskohustus ettenähtud summas.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Kohtutäitur (Gerichtsvollzieher) võib vallasvara arestida (Pfändung) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 808 lõige 1). Vallasvara arestimise piirangud on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 811–812. Seadustiku §-s 811 loetletud esemeid ei ole lubatud arestida. Seda sätet ei kohaldata esemete suhtes, mis on soetatud omandireservatsiooniga (Eigentumsvorbehalt), nagu on ette nähtud seadustiku § 811 lõikes 2. Seadustiku §-de 811a ja 811b kohaselt on lubatud § 811 alusel arestimisele mittekuuluvad väärtesemed asendada väiksema väärtusega esemetega, millel on sama otstarve.

Ülalpidamiskohustuslase elukoha võib läbi otsida tema nõusolekuta ainult kohtuniku väljastatud läbiotsimismääruse alusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 758a).

Saadaolevate summade arestimist korraldab täitemenetluse teostamise eest vastutav kohus. Töötasu arestimise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 850 jj sätestatud piiranguid. See, kui suur osa ülalpidamiskohustuslase töötasust ei kuulu arestimisele, ei olene mitte ainult ülalpidamiskohustuslase sissetuleku suurusest, vaid ka sellest, kui mitmel isikul on seaduslik õigus saada ülalpidamiskohustuslaselt elatist. Arvutuste hõlbustamiseks on koostatud arestimisele kuuluva töötasu piirsummasid sisaldav tabel, mis on lisatud seadustikku § 850c lisana ja mida kasutatakse arestimisele kuuluva töötasu piirsummade kindlaksmääramiseks. See tabel vaadatakse korrapäraselt läbi ning vajaduse korral piirsummasid kohandatakse.

Kui sundtäitmine toimub elatisnõude alusel või sellise nõude alusel, mis tuleneb kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest (unerlaubte Handlung), on tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dega 850d ja 850f antud täitemenetlust toimetavale kohtule õigus määrata ülalpidamist saama õigustatud isiku taotluse alusel teistsugused piirangu tasemed seoses vara arestimisega. Samamoodi võib ülalpidamiskohustuslane tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 850f lõike 1 alusel taotleda teistsuguse taseme määramist, kui tal on personaalsed erivajadused.

Ülalpidamiskohustuslase pangakontol olevad summad võib arestitava vara hulgast välja arvata kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 850k. Sellist kontot nimetatakse mittearestitavaks kontoks ehk P-kontoks (Pfändungsschutzkonto või P-Konto). Selle eesmärk on tagada ülalpidamiskohustuslasele ja tema ülalpeetavatele mõistlik elatustase. Eelkõige on P-konto eesmärk automaatselt tagada kontojääk kuni baassumma ulatuses, milleks on praegu 1133,80 eurot kalendrikuu kohta. Seda baassummat võib teataval juhul suurendada, näiteks ülalpidamiskohustuslase muude ülalpidamiskohustuste tõttu. Vt üksikasjalikumalt summade kohta, mida ei saa arestida: http://www.bmjv.de/DE/Themen/FinanzenUndAnlegerschutz/ZwangsvollstreckungPfaendungsschutz/Pfaendungsschutzkonto.html. Täiendavalt on kaitstud lapsetoetused ja teatavad sotsiaaltoetused. Seda laadi kaitse saamiseks piisab sellest, kui ülalpidamiskohustuslane esitab pangale tõendid. Erandjuhtudel (näiteks kui ülalpidamiskohustuslasel on haigusest tulenevad erivajadused) võib täitemenetlust toimetav kohus üksikjuhtumipõhiselt muuta arestimisele mittekuuluva kontojäägi suurust.

Elatisnõuete puhul kehtib tavapärane kolmeaastane aegumistähtaeg (tsiviilseadustiku § 195), mis algab selle aasta lõpus, mil nõue tekkis ja sellest teatati ülalpidamist saama õigustatud isikule (tsiviilseadustiku § 199 lõige 1). 30-aastane aegumistähtaeg kehtib ainult tasumata kindlaksmääratud elatise suhtes (tsiviilseadustiku § 197 lõike 1 punkt 3): tähtaeg hakkab kulgema siduva kohtulahendi või täitedokumendi tegemise kuupäevast või vastavalt dokumentides sätestatule (tsiviilseadustiku § 201 lõige 1).

Elatisnõude aegumistähtaja võib peatada. Peatamine tähendab, et peatamise aega aegumistähtaja hulka ei arvata (tsiviilseadustiku § 209). See puudutab lapse ülalpidamise kohustust kuni tema 21aastaseks saamiseni (tsiviilseadustiku § 207 lõike 1 teise lause punkti 2 alapunkt a).

Kohtuliku täitemenetluse algatamisel või taotlemisel hakkab kolmeaastane aegumistähtaeg uuesti kulgema (tsiviilseadustiku § 212 lõike 1 punkt 2). Sellega välditakse tulevaste kindlaksmääratud elatisnõuete aegumist.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Elatise määramise otsus on rahalise nõude aluseks olev tavapärane täitedokument (Vollstreckungstitel), st põhimõtteliselt peab ülalpidamist saama õigustatud isik järgima tavapäraseid täitmist reguleerivaid norme ja nõude ise maksma panema.

Samas võib summa sissenõudmisel olla abiks noorsooamet, kui ta abistab last vastavalt tsiviilseadustiku §-le 1712. Noorsooamet võib abistada last lapse ainuhooldusõigust omava vanema taotluse alusel või kui vanematel on ühine hooldusõigus, siis last hooldava vanema taotluse alusel.

Sellist juhtumit tuleb eristada juhtumitest, kus ülalpidamist saama õigustatud isik võib saada teatavat liiki sotsiaaltoetusi, mis rahuldavad vajadusi, mis vastasel juhul tuleks rahuldada elatismaksetest. Kui selliste sotsiaaltoetuste saajal on rahuldamata elatisnõue ülalpidamiskohustuslase vastu, antakse elatisnõue üldjuhul üle vastutavale riigiasutusele, kes võib seejärel esitada elatisnõude enda nimel.

Kui last kasvatab üksikvanem ja teine vanem ei tee mingeid rahalisi makseid, tekib õigus maksetele elatisabi käsitleva seaduse (Unterhaltsvorschussgesetz – UVG) alusel. Sellisel juhul kogub elatise summad elatisabiamet (Unterhaltsvorschusskasse), kellele on elatisnõude esitamise õigus üle läinud.

Kui ülalpidamiskohustuslane elatist ei maksa ning õigustatud isikule tuleb maksta sotsiaalabi (Sozialhilfe) (eeldusel, et on täidetud muud sotsiaalabi saamise tingimused), läheb elatisnõuete esitamise õigus üle sotsiaalabi andjale (nagu eespool nimetatud elatisabi korral) ning sotsiaalabi andja saab need nõuded täitmisele pöörata. Tööotsija baastoetuse (Grundsicherung für Arbeitssuchende) maksmise korral läheb nõude esitamise õigus üle ainult juhul, kui makse tegija esitab ülalpidamiskohustuslasele kirjaliku teatise.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Küsimusele nr 12 antud vastuses osutatud elatisabi käsitleva seaduse kohased maksed, sotsiaalabimaksed ja tööotsija baastoetus on sõltumatud kindlaksmääratud suurusega sotsiaaltoetused ning ei kujuta endast elatismakseid selle mõiste otseses tähenduses. Pädev riigiasutus maksab need summad otse taotlejale. Nende maksmine ei sõltu sellest, kas elatisnõuet on võimalik täitmisele pöörata või mitte. Riigiasutused, kellele elatisnõue on üle läinud, võivad elatise sisse nõuda enda nimel.

Erinevalt elatisabi käsitleva seaduse kohastest maksetest ning sotsiaalabimaksetest ja tööotsija baastoetusest ei teki noorsooameti poolt nõuetega seoses antud abi tulemusel eraldi õigust saada makseid vastutavalt riigiasutuselt. Sellisel juhul piirdub riigiasutuse roll sellega, et ta aitab ülalpidamist saama õigustatud isikul esitada elatisnõude ja elatissummad sisse nõuda.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Kui ülalpidamist saama õigustatud isik soovib elatisnõude täita välisriigis elava ülalpidamiskohustuslase vastu, võib ta paluda abi Bonnis asuvalt föderaalselt justiitsametilt (Bundesamt für Justiz). Saksamaa Liitvabariik on piiriülestes ülalpidamisasjades määranud keskasutuseks föderaalse justiitsameti.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

ELi ülalpidamiskohustuste määruse artikli 55 või laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 2007. aasta Haagi konventsiooni artikli 9 või ÜRO 1956. aasta konventsiooni artikli 2 lõigete 1 ja 2 kohased taotlused peab ülalpidamist saama õigustatud isik, kelle elukoht on Saksamaal, esitama taotluse saanud liikmesriigi keskasutusele Bonnis asuva föderaalse justiitsameti kaudu. Lisateavet vt: https://www.bundesjustizamt.de/DE/Themen/Buergerdienste/AU/AU_node.html

Keskasutuse kontaktandmed:

Bundesamt für Justiz
Referat II 4

53094 Bonn
Deutschland

E-post: auslandsunterhalt@bfj.bund.de

Tel.: +49(0)228 99410 6434

Faks: +49(0)228 99410 5202

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Välisriigis elavad elatist saama õigustatud isikud võivad vastavalt ELi ülalpidamiskohustuste määruse artiklile 55 või laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 2007. aasta Haagi konventsiooni artiklile 9 või ÜRO 1956. aasta konventsiooni artikli 2 lõigetele 1 ja 2 esitada taotluse oma elukohariigi keskasutusele.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Need taotlused tuleb esitada elukohaliikmesriigi keskasutuse kaudu. Sealt edastatakse need Saksamaa Liitvabariigi keskasutusele (vt vastus küsimusele nr 14.2).

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Ei ole asjakohane.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Ülalpidamisasjadega seotud lõivud tuleb üldjuhul tasuda ette. Ülalpidamiskohustuste määrusega hõlmatud valdkonnas antakse menetlusabi vastavalt määruse artiklitele 44–47. Lõivude eelneva tasumise kohustus ei kehti teatavatel juhtudel, eelkõige siis, kui antakse menetlusabi.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Saksamaa on andnud oma keskasutusele – föderaalsele justiitsametile – vajalikud volitused, et tagada artiklis 51 kirjeldatud meetmete tõhusus.

Viimati uuendatud: 23/06/2020

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta