Elatis

Bulgaaria
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus”? Kes peavad maksma teistele elatist?

Ülalpidamiskohustus on ühe perekonnaliikme kohustus pakkuda teisele perekonnaliikmele elatusvahendeid. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest, s.t see on pigem üldkohaldatav õigusnormide alusel – tingimusel, et on täidetud teatavad kriteeriumid, – mitte ei tulene pooltevahelisest kokkuleppest. Ülalpidamiskohustus on isikupõhine ja lõpeb ülalpidamist saama õigustatud isiku surmaga.

Isikul on õigus saada elatist ainult juhul, kui ta ei ole töövõimeline ja tal puuduvad vahendid enda ülalpidamiseks.

Elatist võib nõuda selleks õigustatud isik järgmistelt isikutelt ja järgmises järjekorras: abikaasalt või endiselt abikaasalt, lastelt, vanematelt, lastelastelt ja lastelastelastelt, vendadelt ja õdedelt, vanavanematelt ja ülenejatelt sugulastelt. Kui esimesena järjekorras nimetatud isik ei suuda elatist maksta, peab seda tegema järjekorras järgmine isik.

Kui isik peab ülal pidama mitut isikut, makstakse elatist järgmises järjekorras (järjekorras tagapool olevad isikutel on õigus saada elatist üksnes juhul, kui järjekorras eespool nimetatud isikuid ei ole): lapsed, abikaasa või endine abikaasa, vanemad, lastelapsed ja lastelastelapsed, vennad ja õed, vanavanemad ja ülenejad sugulased.

Lahutuse korral on õigus elatist saada ainult sellel abikaasal, kes ei ole abielu lõppemises süüdi.

2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?

Vanemad peavad maksma elatist alla 18aastastele alaealistele lastele olenemata sellest, kas lapsed on töövõimelised või kas neil on olemas vahendid enda ülalpidamiseks. Kui laps on üle 18aastane, peavad vanemad maksma elatist juhul, kui laps ei suuda end oma sissetuleku või varaga ise ülal pidada, kui ta käib korrapäraselt keskkoolis (kuni 20. eluaastani) või kui ta õpib kutsekõrgkoolis või ülikoolis (kuni 25. eluaastani), kuid seda ainult juhul, kui elatise maksmine ei tekita vanematele erilisi raskusi.

Endisele abikaasale makstakse elatist maksimaalselt kolme aasta jooksul pärast abielu lõppemist, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku pikemas perioodis, ning sellise elatise maksmine lõpetatakse siis, kui elatist saav abikaasa abiellub uuesti.

3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?

Elatisnõuded tuleb esitada kohtule olenemata nõuete laadist, elatise summast, elatist nõudvast isikust ja isikust, kellelt elatist nõutakse. Pädev kohus on piirkondlik kohus (pайонен съд). Geograafiline pädevus on hageja või kostja elukohajärgsel kohtul. Hageja võib valida, millist kohut ta eelistab.

4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?

Alaealiste elatisnõuded esitab vanema hooldusõigust teostav lapsevanem või eestkostja.

14–18aastaste alaealiste laste elatisnõuded esitab laps ise vanema hooldusõigust teostava lapsevanema või eestkostja teadmisel ja nõusolekul.

5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?

Kui elatisnõue esitatakse abieluasja raames, on Bulgaaria kohtud pädevad menetlema elatisnõuet ja abieluvaidlust, kui üks abikaasadest on Bulgaaria kodanik või kui tema alaline elukoht on Bulgaarias. Endise abikaasa ülalpidamisega seotud nõudeid menetlevad kohtud, kes on pädevad menetlema abielu lahutamise avaldusi.

Bulgaaria kohtud on pädevad menetlema kohtuasju, mis käsitlevad vanemate ja laste vahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, kui kostja alaline elukoht on Bulgaarias, kui hageja või taotluse esitaja on Bulgaaria kodanik või kui menetlusosaliseks olev laps või vanem on Bulgaaria kodanik või kui tema alaline elukoht on Bulgaarias.

Eespool nimetatud juhul kohaldatakse Bulgaaria õigust, nagu on kirjeldatud küsimustele nr 18, 19 ja 20 antud vastustes.

6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?

Elatisnõuded tuleb esitada kohtule olenemata nõuete laadist, elatise summast, elatist nõudvast isikust ja isikust, kellelt elatist nõutakse. Üldine pädevus on piirkondlikul kohtul ning õigusesindaja kasutamine selles kohtus ei ole kohustuslik. Geograafiline pädevus on hageja või kostja elukohajärgsel kohtul. Hageja võib valida, millist kohut ta eelistab.

7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?

Elatisasjade puhul on hagejad vabastatud riigilõivu tasumisest. Elatisnõude rahuldamise korral näeb kohus ette, et kostja peab tasuma riigilõivu ja hageja poolt menetluse käigus kantud kulud.

Õigusesindaja kasutamine ei ole elatisasjade puhul vajalik.

Menetluse pooled võivad saada õigusabi sellise abi andmisele kehtestatud tavapärastel tingimustel. Need tingimused on sätestatud õigusabiseaduses (Закон за правната помощ).

8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise süsteem vms)?

Elatise summa määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajaduste ning ülalpidamiskohustuslase võimaluste alusel. Minimaalne elatise summa, mida vanem peab maksma alaealistele lastele, on võrdne ühe neljandikuga ministrite nõukogu sätestatud miinimumpalgast. Elatise summa määrab kindlaks kohus, lähtudes lapse vajadustest ja vanema võimalustest.

Kohus võib ette näha sätestatud miinimumist väiksema elatissumma, kui last peab ülal riik või kui selleks on muud olulised põhjused. Kohus võib ette näha sätestatud maksimumist suurema elatissumma, kui see on vajalik lapse erakorraliste vajaduste rahuldamiseks ning vanem suudab sellist elatist maksta ilma eriliste raskusteta. Menetlusosalise nõudmisel võidakse elatise määramise otsust muuta või see võidakse tühistada, kui asjaolud on muutunud.

Elatist makstakse igakuiselt. Maksega hilinemise korral tuleb tasuda seadusega ettenähtud viivist. Kohus võib heaks kiita ka elatise tasumise mitterahalisel kujul.

9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist makstakse personaalselt ülalpidamist saama õigustatud isikule. 14–18aastaste alaealiste puhul makstakse elatist konkreetselt neile, kuid seda tehakse vanema hooldusõigust teostava lapsevanema teadmisel ja nõusolekul.

Alla 14aastastele alaealistele ette nähtud elatis makstakse lapsele vanema hooldusõigust teostava lapsevanema või eestkostja kaudu.

10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?

Elatist makstakse igakuiselt. Maksega hilinemise korral tuleb tasuda seadusega ettenähtud viivist.

Jõustunud kohtuotsused kuuluvad täitmisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Граждански процесуален кодекс) sätestatud tingimustel ja korras.

11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.

Elatise määramise otsuse pöörab täitmisele riiklik või eraõiguslik kohtutäitur, kelle valib ülalpidamist saama õigustatud isik.

Riiklikud kohtutäiturid töötavad piirkondliku kohtu (pайонен съд) täitevteenistuse juures ning nende tegevuspiirkond ühtib kohtu geograafilise tööpiirkonnaga.

Eraõiguslikud kohtutäiturid tegutsevad asjaomase ringkonnakohtu (oкръжен съд) geograafilises tööpiirkonnas.

Vt teabelehte kohtuotsuste täitmisele pööramise kohta.

12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?

Lastekaitseseaduses (Закон за закрила на детото) on sätestatud mitmed kaitsemeetmed, sealhulgas laste ja vanemate teavitamine nende õigustest ja kohustest, ning riigi poolt õigusabi pakkumise tagamine. Lastekaitseseaduse artikli 15 kohaselt on lastel õigus saada õigusabi ja esitada edasikaebus mis tahes menetluses, mis mõjutab nende õigusi või huve. Õigusabi pakub riiklik õigusabibüroo.

Advokatuuriseaduses (Закон за адвокатурата) on sõnaselgelt sätestatud, et Bulgaaria või ELi advokaat võib pakkuda tasuta õigusalast abi ülalpidamist saama õigustatud isikutele. Sellisel juhul – kui vastaspoolelt mõistetakse välja menetluskulud – saab advokaat nõuda advokaaditasu, mille määrab kindlaks kohus.

13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?

Kui ülalpidamiskohustuslane ei maksa ettenähtud elatist, maksab asjaomase ülalpidamiskohustuslase eest elatist riik ministrite nõukogu väljastatud määruses sätestatud tingimustel ja korras. Sotsiaalabi andmist käsitleva korra alusel kannab riik hoolt abivajavate isikute eest, kui keegi ei ole seaduse alusel kohustatud neile elatist maksma või kui keegi ei ole suuteline neil elatist maksma.

14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:

14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?

Jah, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) sätestatud menetluse alusel. Bulgaaria Vabariik on ka mitme vastastikuse õigusabi andmist käsitleva lepingu osaline; muu hulgas on selliseid lepinguid sõlmitud ka ELi mittekuuluvate riikidega. Nende lepingute kohane keskasutus on justiitsministeerium, kes pakub oma volituste piires abi seoses kodanike esitatud taotlustega.

14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?

Keskasutus on justiitsministeerium, kellega saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Ministry of Justice
Ul. Slavyanska 1

1040 Sofia
Bulgaria
Telefon: (+359 2) 923 7555
Faks: (+359 2) 987 0098
Kontaktisik:

Е_Gyurova@justice.government.bg

M_Parvanova@justice.government.bg

15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:

15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?

Jah, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) sätestatud menetluse alusel. Kui taotluse esitaja asub riigis, millega Bulgaaria Vabariik on sõlminud vastastikuse õigusabi lepingu, võib taotleja paluda abi justiitsministeeriumilt kui selle lepingu kohaselt keskasutuselt.

15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?

Nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) sätestatud menetluse alusel või asjaomastes vastastikuse õigusabi pakkumist käsitlevates lepingutes sätestatud menetluse alusel.

Vt justiitsministeeriumi kui keskasutuse kontaktandmed, mis on esitatud eespool.

16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?

Jah, 2007. aasta Haagi protokoll on Bulgaaria Vabariigi suhtes siduv.

17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?

Vt eespool antud vastus.

18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?

Kohaldatavad eeskirjad on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 627a–627c (jõustus 18. juunil 2011).

Kui otsuse teeb 2007. aasta Haagi protokolliga ühinenud liikmesriik, esitatakse otsuse täitmisele pööramise taotlus nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklis 20 osutatud dokumentide alusel ülalpidamiskohustuslase alalise elukoha järgsele või kohustuse täitmise asukoha järgsele ringkonnakohtule. Täitmisest keeldumise või täitmise peatamise kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 21 tähenduses teeb otsuse ringkonnakohus.

2007. aasta Haagi protokolliga mitteühinenud ELi liikmesriigis tehtud otsuse või mis tahes muu akti täidetavaks tunnistamise taotlus tuleb esitada ülalpidamiskohustuslase alalise elukoha järgsele või kohustuse täitmise asukoha järgsele ringkonnakohtule. Ülalpidamiskohustuslasele kättetoimetamiseks mõeldud taotluse koopiat ei tule esitada. Kohus vaatab taotluse läbi kinnisel istungil. Taotluse rahuldamise määruses näeb kohus ette tähtaja edasikaebuse esitamiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 32 lõike 5 alusel. Taotluse rahuldamise määruse esialgne täitmine ei ole lubatud. Taotluse rahuldamise määruses teeb kohus otsuse ka taotletud esialgse õiguskaitse ja hagi tagamise abinõude kohta. Määrusel on kohtuasjas tehtava otsusega sama õigusjõud. Määruse peale on võimalik esitada edasikaebus seoses faktiliste või õiguslike asjaoludega Sofia apellatsioonikohtule (Софийски апелативен съд) nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklis 32 sätestatud tingimustel ja korras. Sofia apellatsioonikohtu otsuse peale võib esitada edasikaebuse Kõrgemale Kassatsioonikohtule üksnes seoses õigusküsimustega.

19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine?

Muudetud on laste rahvusvahelise õiguskaitse ja piiriüleste lapsendamiste direktoraadi (Международна правна закрила на детето и международни осиновявания) personali arvu ja struktuuri. Nimetatud direktoraadi ülesanne on muu hulgas justiitsministeeriumile kui nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) kohase keskasutuse ülesannete täitmine. Sellele direktoraadile on antud volitused suhelda regionaalarengu ja riiklike tööde ministeeriumi perekonnaseisutoimingute ja haldusteenuste peadirektoraadiga (Главна Дирекция Гражданска Регистрация и Административно Обслужване), maksuametiga ja riikliku õigusabibürooga, kui menetletakse ELi liikmesriikidest saadud taotlusi, mis on seotud nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 sätestatud ülalpidamiskohustustega.

Viimati uuendatud: 23/12/2015

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta