

Leia sisu riikide kaupa
Sloveenia õigusaktide kohaselt on abielulahutus võimalik järgmistel juhtudel: a) abikaasade vastastikusel kokkuleppel ja b) hagi alusel.
a) Abikaasade vastastikusel kokkuleppel abielu lahutamise korral lahutatakse abielu kohtus abielu- ja perekonnasuhteid käsitleva seaduse (Zakon o zakonski zvezi in družinskih razmerjih – ZZZDR) artikli 64 alusel tingimusel, et abikaasad on jõudnud kokkuleppele ühiste laste hooldamise, kasvatamise ja ülalpidamise küsimustes ning laste ja vanemate suhtlemisõiguse küsimustes (on vaja küsida sotsiaalteenuste keskuse arvamust) ning et abikaasad on esitanud täitmisele pööratava notariaalakti vormis kokkuleppe ühisvara jagamise kohta, selle kohta, kes jääb või asub elama nende eluasemesse, ning selle abikaasa ülalpidamise kohta, kellel puuduvad elatusvahendid ja kes on temast sõltumatutel põhjustel töötu.
b) Juhul kui abielu on mis tahes põhjusel muutunud talumatuks, võib kumbki abikaasa taotleda lahutust abielulahutuse hagiavalduse esitamisega. Sellisel juhul on kohus see, kes teeb ka otsuse abikaasade ühiste laste hooldamise, kasvatamise ja ülalpidamise ning laste ja vanemate suhtlemisõiguse küsimustes. Enne otsuse tegemist on kohus kohustatud küsima sotsiaalteenuste keskuse arvamust.
Mõlemal juhul – saades nii avalduse abielu lahutamiseks vastastikusel kokkuleppel kui ka abielulahutuse hagiavalduse – teeb kohus pädevale sotsiaalteenuste keskusele ülesandeks korraldada nõustamisvestlus, milles peavad osalema mõlemad abikaasad isiklikult ilma esindajate kohalviibimiseta. Sotsiaalteenuste keskus koostab kohtule aruande nõustamisvestluse tulemuste kohta.
Abielulahutuse õiguslikke tagajärgi on üksikasjalikult kirjeldatud allpool.
Isik, kes abielludes on muutnud oma nime, võib kuue kuu jooksul pärast abielulahutust või abielu lõpetamist käsitleva kohtuotsuse jõustumist esitada avalduse selle kohta, et ta soovib oma abielueelse perekonnanime taastada. Selle avalduse saab esitada üksnes isik, kes abielu ajal oma perekonnanime täiendavalt ei muutnud (isikunime seaduse (Zakon o osebnem imenu – ZOI-1) artikkel 17). Perekonnanime muutmine on haldusküsimus ja selle kohta teeb otsuse haldusasutus, mitte kohus.
Ühisvara jagamisel kehtib õiguslik eeldus, et ühisvara jaotatakse abikaasade vahel võrdselt. Kui abikaasa leiab, et vara võrdse jagamise korral jääb ta halvemasse olukorda, siis sellisel juhul võib ta siiski taotleda, et tema osa määrataks kindlaks proportsionaalselt tema panusega ühisvara loomisesse. Seda tehes võtab kohus arvesse nii mõlema abikaasa sissetulekut kui ka muid asjaolusid, näiteks ühe abikaasa poolt teisele antud abi, laste hooldamist ja kasvatamist, majapidamistööde tegemist, vara haldamist ning mis tahes muud liiki tööd ja osalemist ühisvara haldamises, hooldamises ja selle väärtuse suurendamises.
LASTE HOOLDAMINE JA KASVATAMINE
Ø Vastastikusel kokkuleppel toimuva abielulahutuse korral peavad abikaasad leppima kokku laste kasvatamise ja hooldamise küsimuses, kusjuures kohus hindab, kas see kokkulepe on laste huvides. Nad võivad leppida kokku järgmises:
Juhul kui vanemad ei jõua neis küsimustes ise kokkuleppele, aitab neil kokkulepet saavutada sotsiaalteenuste keskus.
Juhul kui vanemad saavutavad kokkuleppe laste hooldamise ja kasvatamise küsimuses, võivad nad teha ettepaneku, et kohus teeks selle kohta otsuse hagita menetluse raames.
Juhul kui vanemad kokkuleppele ei jõua või kui kokkulepe ei ole laste huvides, ei lõpeta kohus abielu vastastikuse kokkuleppe alusel. Selle asemel tuleb esitada abielulahutuse hagiavaldus.
Kui vanemad ei saavuta laste kasvatamise ja hooldamise küsimustes kokkulepet ka sotsiaalteenuste keskuse abiga, teeb kohus ühe või mõlema vanema avalduse alusel järgmise otsuse:
Enne otsuse tegemist peab kohus küsima sotsiaalteenuste keskuse arvamust ja otsuse tegemisel võtma arvesse lapse arvamust, kui seda väljendab laps ise või teeb seda lapse nimel isik, keda laps usaldab ja kelle ta on ise välja valinud, tingimusel et laps on võimeline mõistma sellise arvamuseavalduse tähendust ja tagajärgi.
Ø Hagiavalduse alusel toimuva abielulahutuse korral ning eesmärgiga reguleerida lahutatud abikaasade ja nende ühiste alaealiste laste vahelisi suhteid teeb kohus otsuse laste hooldamise ja kasvatamise kohta pärast seda, kui ta on kindlaks teinud, kuidas kaitsta laste huve kõige paremal moel. Ka sellisel juhul võivad vanemad leppida kokku ühiste laste hooldamises ja kasvatamises lähtuvalt nende laste huvidest. Sama kohaldatakse mutatis mutandis nii laste hooldamise ja kasvatamise suhtes hagiavalduse alusel abielu lahutamise korral kui ka laste hooldamise ja kasvatamise suhtes, kui abielu lahutatakse vastastikusel kokkuleppel. Abielulahutust käsitlev kohtuotsus sisaldab otsust selle kohta, kumma vanemaga alaealised lapsed pärast lahutust elama hakkavad ja milline saab olema nende suhtlemine teise vanemaga, ning otsust ülalpidamise kohta.
SUHTLEMISÕIGUS
Abikaasa ja laste ÜLALPIDAMINE
Kooselu (življenjska skupnost) on abielu oluline element (abielu- ja perekonnasuhteid käsitleva seaduse artikkel 3). Kooselu lõpetamine (prenehanje življenjske skupnosti) või lahuselu tähendab abikaasadevaheliste vastastikuste suhete oluliste elementide püsivat lõpetamist. Kooselu lõppemisega lõpeb ka abikaasade majanduslik liit ning intiimne ja emotsionaalne side. Samamoodi ei eksisteeri enam ühist kodust majapidamist jms.
Seaduses ei ole sätestatud lahuselu tingimusi. Kohus teeb lahuselu kohta otsuse iga üksikjuhtumi puhul eraldi, lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest ja erijoontest.
Lahuselu ei mõjuta abielu kehtivust. See tähendab seega, et lahuselu korral lõpeb üksnes abikaasade kooselu, mitte abielu. Abielu lõpetamiseks tuleb esitada hagi või avaldus abielu lõpetamiseks vastastikusel kokkuleppel. Lahuselu korral lõpeb abikaasade ühisvara loomine. Ülalpeetav abikaasa võib taotleda elatist, esitades hagi ühe aasta jooksul alates lahuselu algusest.
Kehtetuks tunnistamine tähendab, et abielu sõlmimise ajal ei olnud täidetud tingimused, mis peavad seaduse kohaselt olema täidetud, et abielu oleks kehtiv (nt puudus vaba tahe, nõusolek oli saadud sundi kasutades või see oli antud ekslikult, abielu ei olnud sõlmitud ettenähtud menetlust kasutades, abielu sõlmiti lähisugulaste vahel või sõlmis selle isik, kes põeb rasket vaimuhaigust, või ei olnud abielu hoolikalt läbimõeldud). Abielu õiguslikud tagajärjed kaotavad kehtivuse kehtetuks tunnistamist käsitleva kohtuotsuse jõustumise päeval.
Ø Abielu ei muutu kehtetuks ipso iure (õiguse enese põhjal), vaid see tuleb kohtuotsusega kehtetuks tunnistada.
Ø Sloveenia õigusaktides eristatakse suhteliselt ja täielikult tühist abielu. Erinevus seisneb selles, millised isikud võivad abielu kehtetuks tunnistamist taotleda.
a) Suhtelise tühisuse põhjused on järgmised:
b) Täieliku tühisuse põhjused on järgmised: (hagi võivad lisaks abikaasadele esitada ka teatavad teised isikud, kes saavad abielu kehtetuks tunnistamisest otsest õiguslikku kasu (nt surnud abikaasa muud pärijad võivad esitada hagi abielu kehtetuks tunnistamiseks, et elus olev abikaasa kaotaks oma pärimisõiguse); lisaks võivad soodustatud isikud esitada hagi ka pärast abielu kehtetuks tunnistamist; hagi võib esitada ka riigiprokurör):
Abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed hakkavad kehtima kehtetuks tunnistamist käsitleva kohtuotsuse jõustumise päeval. Abikaasadevaheliste varaliste suhete, ülalpeetavale abikaasale makstava elatise, abikaasade tehtud kingituste tagastamise ning abikaasade ja nende ühiste laste vaheliste suhetega seotud õiguslikud tagajärjed on abielu kehtetuks tunnistamise puhul samad, mis abielulahutuse puhul.
Tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud vahendust käsitlev seadus (Zakon o mediaciji v civilnih in gospodarskih zadevah) jõustus 2008. aasta juunis ning sellega reguleeritakse vahendusmenetlust, mida kasutatakse tsiviilõiguse, kaubandusõiguse, tööõiguse ja perekonnaõigusega seotud vaidlustes ja muudes omandiõigusega seotud suhetes, kus tegemist on nõuetega, mida pooled võiksid vabalt ise lahendada, välja arvatud juhul, kui eriseaduses ei ole mis tahes seda liiki vaidluste puhul sätestatud teisiti. Abielu ennast ei saa lõpetada kohtu sekkumiseta. Seega tuleb abielu vastastikusel kokkuleppel lõpetamiseks esitada hagi või avaldus.
Hagile või avaldusele tuleb lisada väljavõte abieluaktide registrist ja väljavõtted sünniregistrist ning isikut tõendav dokument tuleb esitada kohtuistungil.
Kohus vabastab poole osaliselt või täielikult kohtukulude tasumisest, kui nende tasumine vähendaks olulisel määral poole enda või tema perekonnaliikmete ülalpidamiseks olemasolevaid vahendeid. Välisriigi kodanikud on vabastatud kohtukulude tasumisest, kui nii on sätestatud välislepingus või kui on täidetud vastastikkust käsitlevad tingimused (kohtukulude seaduse (Zakon o sodnih taksah – ZST-1) artiklid 10 ja 11).
Pool võib taotleda õigusabi advokaadi- ja eksperdikulude katmiseks. Otsuse õigusabi andmise kohta teeb ringkonnakohus, kelle tööpiirkonnas õigusabi taotleja alaliselt elab. Selle menetluse raames hindab kohus tasuta õigusabi seaduses (Zakon o brezplačni pravni pomoči) sätestatud tingimuste (nt sisuliste, rahalise olukorraga seotud tingimuste) täitmist.
Abielulahutust või abielu kehtetuks tunnistamist käsitleva kohtuotsuse peale on üldiselt 15 päeva jooksul võimalik esitada apellatsioon kõrgemale kohtule (višje sodišče). Abielu vastastikusel kokkuleppel lõpetamise avalduse alusel tehtud lahutust võimaldava kohtuotsuse võib vaidlustada:
Kohtuotsuse läbivaatamine (erakorraline õiguskaitsevahend) ei ole abieluvaidluste korral lubatud.
Määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 21 kohaselt tunnistatakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, ilma et oleks vaja algatada mis tahes spetsiaalset tunnustamismenetlust.
Iga huvitatud pool võib taotleda kohtuotsuse tunnustamist või mittetunnustamist käsitleva otsuse tegemist. Sellisel juhul peab pool esitama Sloveenia pädevale ringkonnakohtule taotluse otsuse täidetavaks tunnistamiseks.
Taotluse esitamise menetluse suhtes kohaldatakse Sloveenia õigusnorme.
Pool, kes taotleb kohtuotsuse tunnustamist või vaidlustab kohtuotsuse tunnustamise otsuse või kes esitab taotluse otsuse täidetavaks tunnistamiseks, peab esitama järgmised dokumendid:
Määruse (EÜ) nr 2201/2003 (Brüsseli IIa) sätteid kohaldatakse eeskätt ja vahetult rahvusvahelise kohtualluvuse küsimustes, mis on seotud ELi liikmesriikide kodanike või residentidega.
Juhul kui mõlemad abikaasad on hagi esitamise ajal eri riikide kodanikud, kohaldatakse kumulatiivselt nende riikide õigusnorme, mille kodanikud abikaasad on. Seda tehakse kooskõlas Sloveenia siseriiklike õigusnormidega (rahvusvahelist eraõigust ja menetlust käsitleva seaduse (Zakon o mednarodnem zasebnem pravu in postopku) artikli 37 lõige 2).
Kui abielu ei saa lõpetada nende riikide seaduse alusel, mille kodanikud abikaasad on, kohaldatakse abielu lõpetamise suhtes Sloveenia õigusakte, kui üks abikaasadest elas hagi esitamise ajal alaliselt Sloveenias.
Kui üks abikaasadest on Sloveenia kodanik, kuid ei ela alaliselt Sloveenias, ja abielu ei saa lõpetada rahvusvahelist eraõigust ja menetlust käsitleva seaduse artikli 37 lõikes 2 nimetatud õigusnormide alusel, kohaldatakse abielu lõpetamise suhtes Sloveenia õigusakte.
http://www.dz-rs.si/wps/portal/Home/deloDZ/zakonodaja/preciscenaBesedilaZakonov
See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.
Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.