Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje slovaki keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Abielu lahutamine ja kooselu lõpetamine

Slovakkia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Millistel tingimustel abielu lahutatakse?

Slovakkias saab abielu lõpetada ainult kohtus.

2 Millistel alustel abielu lahutatakse?

Kohus võib abielu lõpetada ühe abikaasa avalduse alusel, tingimusel et abikaasadevahelised suhted on nii tõsiselt ja pöördumatult kahjustada saanud, et abielu ei teeni enam oma eesmärki ja abikaasadelt ei saa eeldada abielulise kooselu jätkamist.

Kohus teeb kindlaks abikaasadevaheliste suhete lagunemise põhjused ja võtab neid arvesse abielu lahutamise kohta otsuse tegemisel. Abielu lahutamise kohta otsuse tegemisel võtab kohus alati arvesse alaealiste laste huve.

3 Millised on abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed seoses

3.1 abikaasadevaheliste isiklike suhetega (nt perekonnanimi)

See abikaasa, kes võttis abiellu astumisel teise abikaasa perekonnanime, võib teavitada perekonnaseisuametit abielueelse perekonnanime tagasivõtmisest kolme kuu jooksul alates abielu lahutamist käsitleva lõpliku otsuse tegemisest.

See abikaasa, kes võttis abiellu astumisel teise abikaasa perekonnanime, kuid säilitas teise perekonnanimena ka oma abielueelse perekonnanime, võib teavitada perekonnaseisuametit oma kavatsusest lõpetada abikaasa perekonnanime kasutamine, tehes seda kolme kuu jooksul alates abielu lahutamist käsitleva lõpliku otsuse tegemisest.

3.2 vara jagamisega abikaasade vahel

Lahutusega lõpeb abikaasade varaühisus ja varaga seotud küsimused lahendatakse kooskõlas tsiviilseadustiku (Občiansky zákonník) paragrahvis 150 sätestatud põhimõtetega. Varaühisuse võib lõpetada a) vastastikusel kokkuleppel, b) kohtuotsusega või c) teatava ajavahemiku möödumisel.

3.3 abikaasade alaealiste lastega

Kui kohus teeb otsuse lahutada selliste vanemate abielu, kellel on alaealine laps, näeb kohus ette vanemate õigused ja kohustused seoses alaealise lapsega lahutusejärgseks perioodiks; eelkõige määrab kohus kindlaks selle, kummale vanemale jääb lapse hooldusõigus ning kumb vanematest toimib lapse eestkostjana ja valitseb lapse vara. Vanemate õigusi ja kohustusi käsitleva otsuse võib asendada vanematevahelise kokkuleppega.

Kui vanemad ei saavuta kokkulepet alaealise lapsega seotud suhtlusõiguse küsimuses, määrab kohus abielu lahutamist käsitlevas otsuses kindlaks vanemate suhtlusõigused. Vajaduse korral piirab kohus vanema suhtlusõigust või keelab suhtlemise, kui see on lapse huvides.

Kohus määrab samuti kindlaks, kuidas peab see vanem, kellele ei antud lapse hooldusõigust, osalema lapse ülalpidamises; teise võimalusena kiidab kohus heaks vanematevahelise kokkuleppe elatise suuruse kohta.

3.4 abikaasa ülalpidamise kohustusega?

Lahutatud abikaasa, kes ei ole suuteline end ise ülal pidama, võib taotleda endiselt abikaasalt elatist vastavalt sellele, millised on asjaomase endise abikaasa võimalused. Kui abikaasad kokkulepet ei saavuta, teeb kohus ühe abikaasa taotluse alusel otsuse elatismaksete suuruse kohta.

4 Mida tähendab õigusmõiste „lahuselu” igapäevaelus?

Slovakkia õigusaktid ei sisalda lahuselu käsitlevaid sätteid.

5 Millised on lahuselu eeltingimused?

6 Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?

7 Mida tähendab mõiste „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?

Abielu on võimalik lahutada, kuid lisaks on see võimalik ka kohtuotsusega kehtetuks tunnistada. Sellisel juhul käsitatakse abielu algusest peale tühisena (matrimonium nullum). Kohus võib ka otsustada, et abielu ei ole kunagi eksisteerinudki (non matrimonium).

8 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?

a. Abielu võib kehtetuks tunnistada järgmistel põhjusel:

  • teise abielu olemasolu korral;
  • otsese veresuguluse (abikaasad on otsesed alanejad ja ülenejad sugulased või vend ja õde), sealhulgas lapsendamissuhte korral;
  • ebapiisava vanuse tõttu, kui üks abikaasadest on üle 16aastane, kuid alla 18aastane;
  • teovõimet piirava vaimse puude tõttu;
  • abielu sõlmimise tahteavaldust ei tehtud vabatahtlikult, ausameelselt, lõplikult ja selgelt.

Kui abielu on sõlmitud olenemata sellest, et see on ühel eespool nimetatud põhjusel tühine, siis loetakse, et abielu eksisteeris kuni selle kehtetuks tunnistamist käsitleva kohtuotsuse lõplikuks muutumiseni.

b. Abielu on tühine, kui abielu sõlmimise tahteavaldusega seoses saab öelda järgmist:

  • see saadi sunni teel;
  • selle tegi alla 16aastane alaealine isik;
  • see esitati perekonnaseisuametile, kes ei olnud pädev seda vastu võtma (välja arvatud paragrahvi 4 lõigetes 2 ja 3 täpsustatud juhtudel), või abielu sõlmimise tahteavaldus esitati linnapeale või kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele, kellel puudub asjakohane pädevus;
  • see esitati sellisele kirikule või usuühendusele, mis ei ole registreeritud eriõigusaktide kohaselt, või see esitati isikule, kes ei ole volitatud tegutsema registreeritud kiriku või usuühenduse vaimulikuna;
  • see esitati välisriigis organile, kes ei olnud pädev seda vastu võtma;
  • see esitati sellise esindaja kaudu, kellel puudus kehtiv volikiri või kelle volikiri oli asjakohase õigusakti kohaselt tühistatud.

9 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Sellist abielu, mille kohus on tunnistanud tühiseks, käsitatakse nii, nagu seda poleks kunagi sõlmitudki.

Pärast seda, kui kohus on teinud abielu kehtetuks tunnistamise otsuse, reguleeritakse abikaasade varasuhteid ning nende õigusi ja kohustusi laste ees sätetega, millega reguleeritakse lahutatud abikaasade varasuhteid ning lastega seotud õigusi ja kohustusi. Pärast seda, kui kohus on oma otsusega abielu kehtetuks tunnistanud, tunnistatakse kehtetuks ka abikaasade avaldus nende ühise perekonnanime kohta ning nad peavad oma abielueelse perekonnanime tagasi võtma.

10 Kas abielulahutusega seotud küsimusi on võimalik lahendada kohtuväliselt?

Abielu saab lõpetada ainult kohtu otsusega. Seonduvaid küsimusi on võimalik lahendada lepitust käsitleva seaduse nr 420/2004 (zákon č. 420/2004 Z.z. o mediácii) kohaldamisega.

11 Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise avaldus? Millised on avalduse vorminõuded ja millised dokumendid tuleb lisada?

Abielu lahutamise ja kehtetuks või tühiseks tunnistamise avaldused esitatakse ringkonnakohtule (okresný súd).

Asja on pädev menetlema see kohus, kelle tööpiirkonnas asus abikaasade kõige viimane ühine elukoht Slovakkias, tingimusel et vähemalt üks abikaasadest elab endiselt asjaomases kohturingkonnas. Kui selline kohus puudub, on asja pädev menetlema kostja elukohajärgne üldkohus (všeobecný súd). Kui ka selline kohus puudub, siis on pädev hageja elukohajärgne üldkohus.

Avaldus peab sisaldama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Občiansky súdny poriadok) paragrahvi 42 lõikes 3 ja paragrahvi 79 lõikes 1 sätestatud andmeid.

Avaldusest peab nähtuma, millisele kohtule see on adresseeritud, kes on hageja, millega avaldus on seotud ja mida sellega taotletakse. Avaldus peab olema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud. Peale selle peab avalduses olema märgitud mõlema poole ees- ja perekonnanimi, elukoht (samad andmed ka poolte esindajate kohta, kui need on olemas), kodakondsus, peamiste faktide tõepärane kirjeldus ja loetelu tõenditest, millele hageja tugineb. Samuti peaks avaldusest selguma, mida hageja taotleb.

Hageja peab avaldusele lisama dokumentaalsed tõendid, millele ta oma avalduses tugineb. Lisama ei pea tõendeid, mida ei saa lisada hagejast sõltumatutel põhjustel.

Avaldus ja selle lisad tuleb esitada nõutavas arvus eksemplarides, nii et kohtule jääks üks eksemplar ja iga pool saaks ühe eksemplari. Juhul kui menetluse pool ei esita avaldust ja lisasid nõutavas arvus eksemplarides, teeb kohus koopiad poole kulul.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Menetlusabi andmine on reguleeritud seadusega nr 327/2005 õigusabi andmise kohta materiaalset puudust kannatavatele isikutele (zákon č. 327/2005 Z.z. o poskytovaní právnej pomoci osobám v materiálnej núdzi).

Lahutusmenetluse raames tuleb tasuda kohtukulud. Menetlusosaline võib taotleda kohtukulude tasumisest vabastamist.

Avalduse alusel võib kohus vabastada menetlusosalise kohtukulude tasumisest kas täielikult või osaliselt, kui isiku olukord annab selleks alust, ja tingimusel, et kohtuasja näol ei ole tegemist meelevaldse või täielikult aluseta katsega kasutada või kaitsta oma õigust. Vabastust kohaldatakse kogu menetluse suhtes ja samuti tagasiulatuvalt, kui kohus ei otsusta teisiti. Siiski ei hüvitata neid summasid, mis maksti enne kulude tasumisest vabastamise otsust.

13 Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?

Otsuse peale saab esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

14 Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord selles liikmesriigis, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus?

Kohtuotsuse tunnustamiseks tuleb esitada avaldus. Pädev kohus on Bratislava piirkonnakohus (krajský súd).

Lõplikke otsuseid, mis on tehtud teistes liikmesriikides (välja arvatud Taanis) abieluasju käsitlevates kohtuasjades pärast 1. maid 2004. aastat, tunnustatakse vastavalt nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000. Otsuseid tunnustatakse ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Eelkõige puudub erimenetlus perekonnaseisuregistri kande muutmiseks. Kuid huvitatud isik võib taotleda spetsiaalset otsust teises liikmesriigis abieluasjadega seoses tehtud kohtuotsuse tunnustamise kohta. Bratislava piirkonnakohus on pädev tegema otsuseid teistes liikmesriikides tehtud otsuste tunnustamise kohta.

Taanis tehtud otsuste või teistes liikmesriikides enne 1. maid 2004. aastat tehtud otsustega seoses tuleb esitada avaldus teises liikmesriigis abieluasjades tehtud lõpliku otsuse tunnustamiseks, tingimusel et vähemalt üks pooltest on Slovakkia kodanik. Sellised menetlused algatatakse avalduse alusel, kusjuures avalduse võib esitada isik, kes on teises liikmesriigis tehtud otsuses märgitud kui menetluse pool. Bratislava piirkonnakohus on pädev tegema otsuseid teistes liikmesriikides tehtud otsuste tunnustamise kohta.

15 Millisesse kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist või tunnustamata jätmist käsitleva otsuse peale saab esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse Bratislava piirkonnakohtule ja apellatsiooni kohta teeb otsuse ülemkohus (Najvyšší súd).

16 Millise riigi õigust lahutusmenetluses kohaldatakse, kui abikaasad ei ela selles liikmesriigis või on eri riikide kodanikud?

Kui abielu lõpetatakse lahutamise teel, kohaldatakse sellise lõpetamise suhtes selle riigi õigust, mille kodanikud abikaasad menetluse algatamise ajal olid. Kui abikaasad on eri riikide kodanikud ja abielu lõpetatakse lahutamise teel, kohaldatakse Slovakkia õigust.

Viimati uuendatud: 14/01/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta