Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje prantsuse keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Abielu lahutamine ja kooselu lõpetamine

Prantsusmaa
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Millistel tingimustel abielu lahutatakse?

Abielulahutusi on nelja liiki:

  • lahutus vastastikusel kokkuleppel;
  • lahutus abielu lõppemise aktsepteerimise alusel (divorce accepté);
  • lahutus abielu pöördumatu lõppemise alusel;
  • lahutus süü alusel.

2 Millistel alustel abielu lahutatakse?

  • Abielu lahutamist vastastikusel kokkuleppel võivad abikaasad taotleda juhul, kui nad lepivad kokku, et abielu on lõppenud, ja aktsepteerivad selle kõiki tagajärgi. Sellisel juhul ei ole nad kohustatud avaldama lahutuse põhjuseid ja peavad üksnes esitama kohtunikule heakskiitmiseks abielu lahutamise tagajärgi kajastava kokkuleppe kavandi. Kohtunik ei kiida kokkulepet heaks üksnes juhul, kui laste või ühe abikaasa huvid ei ole piisavalt kaitstud.
  • Abielu lahutamist abielu lõppemise aktsepteerimise alusel võib taotleda kas üks abikaasadest ja teine võib seda aktsepteerida või võivad seda taotleda mõlemad abikaasad ühiselt. Erinevalt abielu lahutamisest vastastikusel kokkuleppel nõustuvad abikaasad abielu lahutamisega, kuid ei ole selle tagajärgede suhtes veel kokkuleppele jõudnud. Sellepärast peab kohtunik tegema selle kohta otsuse.
  • Abielu lahutamist abielu pöördumatu lõppemise alusel võib taotleda üks abikaasadest tingimusel, et paar ei ole koos elanud kaks aastat enne abielu lahutamise avalduse esitamise kuupäeva. Abielu sellisel alusel lahutamine eeldab kooselu puudumist ja soovi abielu lõpetada.
  • Abielu lahutamist süü alusel võib taotleda üks abikaasadest, kui teine abikaasa on toime pannud teo, mis kujutab endast tõsist või korduvat abieluliste kohustuste rikkumist, mistõttu on kooselu jätkamine muutunud võimatuks.

3 Millised on abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed seoses

3.1 abikaasadevaheliste isiklike suhetega (nt perekonnanimi)

  • Truudus-, kooselu- ja abistamiskohustused lõpevad, kui abielu lahutamist käsitlev kohtuotsus jõustub, s.t siis, kui otsust ei ole enam võimalik edasi kaevata.
  • Pärast seda on kummalgi abikaasal õigus uuesti abielluda.
  • Pärast abielu lahutamist jäävad abikaasad ilma õigusest kasutada teise abikaasa perekonnanime. Sellest olenemata võib üks abikaasa kasutada teise abikaasa perekonnanime, seda kas teise abikaasa nõusolekul või kohtu loal, kui ta suudab põhjendada, miks on see tema või laste jaoks eriti oluline.

3.2 vara jagamisega abikaasade vahel

  • Abielu lahutamisega kaasneb abieluvararežiimi lõppemine ja vara jagamine, kui see on asjakohane.
  • Abielu lahutamine ei avalda mingit mõju nendele abielust tulenevatele hüvedele, mis on tekkinud abielu kestel, või kingituseks saadud olemasolevale varale. Lahutuse tulemusel jäädakse siiski automaatselt ilma nendest abieluga seotud hüvedest, mis saadaks siis, kui abieluvararežiim lõpeks ühe abikaasa surma tõttu, või mis tekiksid surma puhuks tehtud korralduse alusel.
  • Abielu vastastikusel kokkuleppel lahutamine sõltub sellest, kas abikaasad on saavutanud kokkuleppe vara jagamises. Muud liiki lahutuste korral võivad abikaasad selles kokku leppida enne seda, kui tehakse otsus abielu lahutamise kohta, kuid nad ei ole kohustatud seda tegema. Sellisel juhul toimub vara jagamine hiljem.

3.3 abikaasade alaealiste lastega

Abielu lahutamisel ei ole erilisi tagajärgi vanema hooldusõiguse teostamist käsitlevatele reeglitele, mistõttu jääb vanematele tavaliselt ühine hooldusõigus. Sellest olenemata võib kohtunik otsustada usaldada hooldusõiguse teostamise ainult ühele vanemale, kui see on lapse huvides.

Mõlemad vanemad peavad jätkuvalt osalema lapse ülalpidamises ja lapsele hariduse andmises. Osalemine tähendab seda, et üks vanem maksab teisele vanemale elatist, kuid vanem võib seda teha ka selliselt, et kannab otse täies ulatuses või osaliselt lapsega seotud kulud. Osalemiskohustust võib täita ka kasutus- või eluasemeõiguse vormis.

3.4 abikaasa ülalpidamise kohustusega?

NB! Abikaasale elatise maksmine on ajutine meede – see tähendab, et elatist makstakse ainult kuni abielu lahutamist käsitleva otsuse tegemiseni. Pärast abielu lahutamist võib abikaasa nõuda teiselt abikaasalt üksnes kompenseerivat hüvitist (prestation compensatoire) või kahjuhüvitist.

  • Selle toetuse eesmärk on hüvitada erinevus, mida abielu lõppemine abikaasade elutingimustes võib tekitada. Summa määrab kindlaks kohtunik, võttes aluseks kummagi abikaasa sissetuleku ja vajadused. See on üldjuhul oma laadilt ühekordne kindlasummaline toetus:
    • seda makstakse kas rahasummana kokkulepitud makseviisi kasutades; või
    • või see seisneb vara eraldamises omandiõiguse seadmise eesmärgil või ajutise või eluaegse kasutusõiguse, eluasemeõiguse või kasutusvalduse andmises.

Erandjuhul võidakse kompenseerivat hüvitist määrata ka elurendise vormis, mida on võimalik vähendada, kui abikaasade rahaline olukord või vajadused peaksid muutuma.

  • Abikaasale võidakse välja mõista kahjuhüvitis, kui lahutusel on olnud tema jaoks eriti rasked tagajärjed:
    • kui asjaomane abikaasa oli kostja lahutusmenetluses, mille tulemusena lahutati abielu selle pöördumatu lõppemise tõttu, ja abielu lahutamise avaldust ei esitanud tema; või
    • kui abielu lahutatakse eranditult teise abikaasa süü alusel.

(Vt teabeleht „Elatisnõuded – Prantsusmaa.)

4 Mida tähendab õigusmõiste „lahuselu” igapäevaelus?

Lahuselu on õiguslik korraldus, mille korral lõpevad teatavad abielulised kohustused, näiteks kooselukohustus, kuid ei lõpe abielu ise. Seega ei ole abikaasadel õigust uuesti abielluda ja säilib abistamiskohustus.

5 Millised on lahuselu eeltingimused?

  • Lahuselu alused ja menetlus on samad nagu lahutuse puhul.
  • Põhimõtteliselt võib abikaasa, kelle suhtes lahuselu taotletakse, esitada vastuhagi abielu lahutamiseks või lahuselu võimaldamiseks. Ja ka vastupidi: abikaasa, kelle suhtes taotletakse abielu lahutamist, võib omakorda vastu esitada abielulahutus- või lahuseluhagi.
  • Kui tegemist on abielu lahutamisega abielu pöördumatu lõppemise tõttu, ei ole vastuhagi korras võimalik taotleda lahuselu. Võimalik on üksnes esitada avaldus abielu lahutamiseks.
  • Kui samaaegselt esitatakse abielulahutamise ja lahuselu avaldus, menetleb kohtunik kõigepealt abielulahutuse hagiavalduse. Üksnes siis, kui ta otsustab abielu mitte lahutada, vaatab ta läbi lahuselu avalduse. Kui mõlemad avaldused on esitatud isiku süü alusel, menetleb kohtunik neid samaaegselt. Kui ta otsustab need rahuldada, lahutab ta abielu jagatud süü alusel.

6 Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?

Lahuselu õiguslikud tagajärjed

  • Lahuselu tulemusel lõpeb abikaasade kooselu, kuid neil säilib abistamis-, truudus- ja toetamiskohustus. Peale selle võib naine jätkata oma mehe perekonnanime kasutamist, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Toetamiskohustus tähendab seda, et ühel abikaasadest võib olla kohustus maksta teisele abikaasale elatist, kui ta peaks seda vajama. Selle elatise summa määratakse kindlaks isikute süüd arvesse võtmata, välja arvatud juhul, kui elatist saav abikaasa ei täitnud abielu kestel oma olulisi kohustusi. Elatise võib asendada ühekordse maksega, kui elatist maksva abikaasa varad seda võimaldavad.
  • Varaga seoses nähakse lahuselu käsitleva otsusega ette abieluvararežiimi lõpetamine ja ühisvara jagamine, nagu seda tehakse ka lahutuse puhul. Lõpeb abikaasade varaühisus.
  • Abikaasa surma korral säilib teise abikaasa pärimisõigus ja tema suhtes kohaldatakse üleelanud abikaasat käsitlevaid õigusnorme. Kuid kui lahuselu alustatakse vastastikusel kokkuleppel, võivad abikaasad otsustada lisada kokkuleppesse pärimisõigusest loobumise klausli.

Lahuselu muutmine lahutuseks

Ühe abikaasa avalduse alusel muudetakse lahuselu käsitlev kohtuotsus abielu lahutamist käsitlevaks kohtuotsuseks, kui lahuselu on kestnud kaks aastat. Sellisel juhul lahutab kohtunik abielu ja teeb otsuse selle õiguslike tagajärgede kohta. Lahuselu alustest saavad abielu lahutamise alused. Omistatud süüs muudatusi teha ei saa.

Mis tahes liiki lahuselu saab muuta lahutuseks vastastikusel kokkuleppel, kui seda taotlevad mõlemad abikaasad. Kuid kui lahuselu on võimaldatud vastastikusel kokkuleppel, võib selle asendada lahutusega ainult vastastikusel kokkuleppel.

7 Mida tähendab mõiste „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?

Abielu kehtetuks tunnistamine eeldab kohtuotsuse tegemist, millega tühistatakse tagasiulatuvalt kõik abielu õiguslikud tagajärjed, nagu abielu ei oleks kunagi eksisteerinudki.

Selle poolest erineb abielu kehtetuks tunnistamine abielu lahutamisest või lahuselust, sest nende mõju avaldub alles tulevikus.

8 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?

Abielu kehtetuks tunnistamise alused on erinevad sõltuvalt sellest, kas tegemist on suhteliselt tühise abieluga (kui tuginetakse asjaolule, et puudus tahteavaldus või nende isikute luba, kes oleksid pidanud abielu sõlmimiseks loa andma) või tühise abieluga (kui ei täidetud avaliku korra nõudeid).

Abielu suhteline tühisus

Abielu suhteliseks tühisuseks on kolm alust:

  • puudusid õiged andmed isiku või tema oluliste isikuomaduste kohta;
  • kasutati sundi;
  • ei saadud luba isikutelt, kelle luba oli vaja.

Abielu kehtetuks tunnistamise avalduse saavad esitada ainult teatavad isikud: abikaasa, kelle tahteavaldus puudus või kes ei olnud abielu sõlmimise ajal teovõimeline, ning isikud, kes oleksid pidanud andma abielu sõlmimiseks nõusoleku, või prokurör.

Abielu kehtetuks tunnistamise avaldus on vastuvõetav üksnes juhul, kui see esitatakse viie aasta jooksul alates abielu sõlmimise kuupäevast või sellest kuupäevast, mil abikaasa saavutas täieliku vabaduse või mil ta avastas vea.

Abielu absoluutne tühisus

Abielu on tühine, kui selle sõlmimiseks puudus täielikult nõusolek, rikuti abiellumisea nõuet, pandi toime bigaamia või intsest, üks abikaasadest ei viibinud abielu sõlmimise juures, abielu sõlmis perekonnaseisuametniku pädevuseta isik või abielu sõlmiti avalikustamise nõudeid rikkudes.

Kehtetuks tunnistamise avaldus tuleb esitada 30 aasta jooksul ja selle võib esitada mis tahes huvitatud isik või prokurör.

9 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Õiguslikud tagajärjed on abielu suhtelise tühisuse ja absoluutse tühisuse abielu korral ühesugused.

  • Tühistatakse abielu isiklikud ja rahalised tagajärjed, sest loetakse, et abielu ei ole kunagi eksisteerinudki. Näiteks kui üks abikaasadest sureb, puudub teisel abikaasal abielu kehtetuks tunnistamisest tulenevalt mis tahes pärimisõigus.

    Seda põhimõtet saab siiski kohaldada mööndustega, kui üks abikaasa toimis või mõlemad abikaasad toimisid abielu ajal heas usus. Sellisel juhul on tegemist putatiivse abieluga, mis on küll kehtetu, kuid mida käsitatakse nii, nagu see oleks lihtsalt lõppenud. Sellest tulenevalt säilivad kõik tsiviilõiguslikud, isiklikud ja rahalised tagajärjed, mis eksisteerisid enne kehtetuks tunnistamist.
  • Lastele ei kaasne vanemate abielu kehtetuks tunnistamisega mingeid õiguslikke tagajärgi ja laste olukorda käsitletakse nii, nagu oleks tegemist lahutusega.

10 Kas abielulahutusega seotud küsimusi on võimalik lahendada kohtuväliselt?

Abielu lahutatakse ja selle õiguslikud tagajärjed määratakse kindlaks kohtuotsusega.

Kohtunik peab lahutusmenetluse raames korraldama siiski lepitusmenetluse, välja arvatud juhul, kui abielu lahutatakse vastastikusel kokkuleppel. Lepitusmenetluse kasutamise ettepaneku võib teha kohtunik. Lepitusmenetluse läbiviimine usaldatakse füüsilisele isikule või ühingule, kes kuulab menetluse pooled ära, analüüsib nende seisukohti ja aitab neil vaidlusküsimused lahendada.

Pärast lepitusmenetlust võivad need pooled, kes saavutasid kokkuleppe, esitada oma kokkuleppe kohtule heakskiitmiseks.

11 Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise avaldus? Millised on avalduse vorminõuded ja millised dokumendid tuleb lisada?

Kuhu avaldus esitada?

  • Abielu lahutamine või lahuselu

Hagiavalduse esitab advokaat kõrgema astme kohtu (Tribunal de grande instance) sekretärile.

Territoriaalse pädevusega on järgmised kohtud:

  • perekonna elukohajärgne kohus;
  • kui abikaasad elavad lahus ja teostavad vanema hooldusõigust ühiselt, siis selle abikaasa elukohajärgne kohus, kellega koos elavad mis tahes alaealised lapsed;
  • kui abikaasad elavad lahus ja ainult üks neist teostab vanema hooldusõigust, siis selle vanema elukohajärgne kohus;
  • muudel juhtudel selle abikaasa elukohajärgne kohus, kes avaldust ei esitanud;
  • ühise avalduse korral sõltub kohtualluvus abikaasade valikust ja pädev võib olla kummagi abikaasa elukohajärgne kohus.
  • Abielu kehtetuks tunnistamise avaldus

Abielu kehtetuks tunnistamiseks tuleb pöörduda kostja elukohajärgse kõrgema astme kohtu poole. Avaldus esitatakse kohtutäituri poolt kättetoimetatava kohtukutse (assignation) vormis.

Esitatavad dokumendid

  • Abielu lahutamine või lahuselu

Kõigis abielu lahutamist käsitlevates asjades peavad abikaasad esitama kogu teabe, mida on vaja nende isiku ja nende haigekassa kindlakstegemiseks. Lisaks peavad nad esitama teabe, mis on seotud teenistuste ja organisatsioonidega, kes teevad neile makseid ja maksavad pensioni või muid toetusi.

Kui kohtunikule esitatakse avaldus kompenseeriva hüvitise saamiseks, peavad abikaasad esitama deklaratsiooni, milles nad kinnitavad nende sissetulekut, rahalisi vahendeid, vara ja elutingimusi käsitleva teabe õigsust.

Kui tegemist on abielu lahutamisega vastastikusel kokkuleppel, ei ole avalduses vaja esitada abielu lahutamise aluseid, vaid avaldusele peab olema lisatud kokkulepe, mille on allkirjastanud ja kuupäevaga varustanud mõlemad abikaasad ja nende advokaat või advokaadid ning milles on kindlaks määratud kõik abielu lahutamisest tulenevad tagajärjed ning mis sisaldab vajaduse korral abieluvararežiimi lõpetamist käsitlevat deklaratsiooni (état liquidatif du régime matrimonial).

Muudel juhtudel ei pea avalduses olema märgitud ei abielu lahutamise õiguslikku alust ega põhjuseid, kuid avaldus peab sisaldama ajutiste meetmete võtmise taotlusi, kui see on asjakohane.

  • Abielu kehtetuks tunnistamine

Ühtegi konkreetset dokumenti ei nõuta.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Menetlusabi on võimalik saada kõikide või osade kulude katmiseks. Selle andmisel võetakse aluseks asjaomase isiku rahalised vahendid (vt teabeleht „Õigusabi – Prantsusmaa”).

13 Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?

Neid otsuseid saab edasi kaevata tavapärast apellatsioonimenetlust kasutades.

14 Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord selles liikmesriigis, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus?

Lahutusmenetluse tulemusena tehtud otsuseid tunnustatakse automaatselt, ilma et selleks oleks vaja erimenetlust.

15 Millisesse kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Selliste otsuste tunnustamise vaidlustamiseks on kõrgema astme kohtu kaudu võimalik esitada hagi kohtuotsuse mittetäidetavaks tunnistamiseks (action en inopposabilité). Mittetäidetavust käsitleva otsuse alusel saab vaidlustada teise poole mis tahes edasise täidetavaks tunnistamise taotluse (s.t taotluse, millega soovitakse teises riigis tehtud otsuse Prantsusmaal täidetavaks tunnistamist). Hagi mitterahuldamine võrdub täidetavaks tunnistamisega.

Menetlus on sama, mida kohaldatakse täidetavaks tunnistamist käsitlevate hagide puhul.

16 Millise riigi õigust lahutusmenetluses kohaldatakse, kui abikaasad ei ela selles liikmesriigis või on eri riikide kodanikud?

Vastavalt 20. detsembri 2010. aasta määrusele (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas võivad abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valida abikaasad.

Sellise valiku tegemata jätmise korral kohaldatakse lahutuse või lahuselu suhtes järgmist õigust:

  • selle riigi õigust, kus asus abikaasade alaline elukoht kohtu poole pöördumise ajal; või sellise elukoha puudumise korral
  • selle riigi õigust, kus asus abikaasade viimane alaline elukoht, tingimusel et nende seal elamise aeg lõppes vähem kui aasta enne kohtu poole pöördumist ja et kohtu poole pöördumise ajal elab üks abikaasadest endiselt selles riigis; või sellise elukoha puudumise korral
  • selle riigi õigust, mille kodanikud mõlemad abikaasad kohtu poole pöördumise ajal on; või ühise kodakondsusjärgse riigi puudumise korral
  • selle riigi õigust, kus kohtu poole pöörduti.

Kuid kui hagi on seotud lahuselu muutmisega abielulahutuseks, kohaldatakse lahutuse suhtes seda õigust, mida kohaldati lahuselu suhtes, välja arvatud juhul, kui abikaasad otsustavad teisiti.

Seonduvad lingid

Justiitsministeerium

Legifrance

Viimati uuendatud: 30/11/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta