Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje inglise keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Abielu lahutamine ja kooselu lõpetamine

Inglismaa ja Wales
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Millistel tingimustel abielu lahutatakse?

Üks abikaasadest peab esitama kohtule kirjaliku avalduse (petition). Abielu lahutamise avaldusi vaatab läbi perekonnaasju menetlev kohus (Family Court) ja abikaasad peavad pöörduma abielu lahutamiseks selle kohtu poole. Hageja peab tõendama, et abielu on pöördumatult lõppenud, ning esitama tõendid ühe asjaolu olemasolu kohta viiest allpool loetletud asjaolust.

Abielu lahutamise avaldust saab esitada alles pärast seda, kui abielu sõlmimise kuupäevast on möödunud vähemalt aasta, kuid abielu kehtetuks tunnistamise avalduse võib esitada igal ajal pärast abielu sõlmimist. Esimese abieluaasta jooksul kogutud tõendeid saab siiski kasutada selle tõendamiseks, et abielu on pöördumatult lõppenud.

Alates 2014. aasta märtsist on Inglismaal ja Walesis lubatud samasooliste abielud. Abielu lahutamise suhtes kohaldatakse ühesuguseid tingimusi olenemata sellest, kas abikaasad on samast või erinevast soost.

Alates 2005. aastast on samasoolistel paaridel võimalik oma suhe Ühendkuningriigis ametlikult registreerida, sõlmides registreeritud kooselu. Sellise kooselu sõlminud isikud saavad suhte lõppemise korral kooselu lõpetada või esitada lahuselu avalduse. Protsess on analoogne abielu lahutamise, kohtuliku lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamise menetlusega, nagu on kirjeldatud allpool. Lisateavet leiate valitsuse veebisaidilt.

2 Millistel alustel abielu lahutatakse?

Abielu lahutamise ainus põhjus saab olla asjaolu, et abielu on pöördumatult lõppenud. Selle tõendamiseks, et abielu on pöördumatult lõppenud, on vaja esitada tõendid ühe või mitme järgmise abielulise asjaolu esinemise kohta:

  • teine abikaasa on toime pannud abielurikkumise vastassoost isikuga ja hageja jaoks on kooselu jätkamine väljakannatamatu;
  • teine abikaasa on käitunud sellisel ebamõistlikul viisil, et hagejalt ei saa eeldada abikaasaga kooselu jätkamist;
  • teine abikaasa on hageja maha jätnud abielu lahutamise avalduse esitamisele eelnenud kaheaastaseks perioodiks;
  • pooled on elanud lahus abielu lahutamise avalduse esitamisele eelnenud kahe aasta jooksul (sellele saab tugineda teise abikaasa nõusolekul);
  • pooled on elanud lahus abielu lahutamise avalduse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul (sellele saab tugineda teise abikaasa nõusolekuta).

Kohus peab võimalikult põhjalikult uurima nii hageja väidetud asjaolusid kui ka mis tahes selliseid väidetavaid asjaolusid, millest on teada andnud teine abikaasa (kostja). Kui kohus on tõendite põhjal veendunud, et abielu on pöördumatult lõppenud, teeb perekonnaasju menetleva kohtu kohtunik abielu lahutamise määruse.

Kui kohus on veendunud, et abielu on pöördumatult lõppenud, väljastab ta kõigepealt abielu lahutamist võimaldava esialgse kohtumääruse (decree nisi). Pärast kuue nädala möödumist saab kohtult abielu lahutamist taotlenud pool esitada avalduse abielu lahutamist käsitleva lõpliku kohtumääruse (decree absolute) saamiseks. Ainult erandlike asjaolude korral on lõpliku kohtumääruse saamise avalduse esitamisele seatud ajapiirang.

Kuid kui lõpliku kohtumääruse avaldus esitatakse rohkem kui 12 kuud pärast esialgse kohtumääruse väljastamist, peab hageja lisama sellele avaldusele kirjaliku selgituse, mis peab sisaldama järgmist:

  • viivituse põhjused;
  • teave selle kohta, kas hageja ja tema abikaasa on pärast esialgse määruse tegemist koos elanud; kui jah, siis millise ajavahemiku jooksul; ning
  • teave selle kohta, kas naine (samasooliste paaride puhul üks kahest naissoost abikaasast) on või on väidetavalt pärast esialgse määruse tegemist sünnitanud lapse; kui jah, siis kas väidetakse, et laps on või võib olla perekonna laps.

Perekonnaasju menetleva kohtu kohtunik võib nõuda hagejalt antud selgituste kinnitamist vande all tehtud kirjaliku avalduse vormis ning kohtunik võib avalduse kohta teha sellise otsuse, mida ta peab asjakohaseks.

3 Millised on abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed seoses

3.1 abikaasadevaheliste isiklike suhetega (nt perekonnanimi)

Pooltel on õigus uuesti abielluda (või sõlmida registreeritud kooselu), kui nad peaksid seda soovima. Nad võivad otsustada säilitada abieluaegse perekonnanime või võtta tagasi abielu- või kooselueelse perekonnanime.

3.2 vara jagamisega abikaasade vahel

Kohus võib abielu lahutamisel, kohtuliku lahuselu võimaldamisel või abielu kehtetuks tunnistamisel või hiljem määrata, et vara tuleb üle anda ühelt abikaasalt teisele, perekonnas elavale lapsele või mis tahes muule isikule perekonnas elava lapse kasuks.

Kohtutel on samuti õigus näha ette korrapäraste maksete tegemine, anda korraldus vara müügiks, anda korraldusi seoses pensionidega, näha ette ühekordse makse tegemine jms. Kohtutel on konkreetse kohtuasjaga seoses otsuste tegemisel kaalutlusõigus, et lahendada kohtuasi konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt.

Oma kaalutlusõiguse kasutamisel peavad kohtud võtma arvesse kõigi perekonnas elavate alla 18aastaste laste heaolu ja järgmiseid aspekte:

  • sissetulek, teenimisvõime, vara ja muud rahalised vahendid, mis kummalgi abikaasal on või prognoositavas tulevikus tõenäoliselt on;
  • kummagi abikaasa panus – nii rahaline kui ka muud liiki panus – kodu ja laste eest hoolitsemisel;
  • rahalised vajadused, kohustused ja vastutus, mis kummalgi abikaasal on või prognoositavas tulevikus tõenäoliselt on;
  • perekonna elatustase enne abielu lõppemist;
  • kummagi abikaasa vanus ja abielu kestus;
  • kummagi poole mis tahes füüsiline või vaimne puue;
  • kummagi poole antud või tulevikus tõenäoliselt antav panus perekonna heaolu tagamisse;
  • abikaasade käitumine, kui see on selline, et vara jagamise üle otsustamisel oleks selle arvesse võtmata jätmine ebaõiglane;
  • mis tahes selliste hüvede väärtus, mille saamise võimalusest jääb emb-kumb abikaasa ilma abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise tulemusena.

3.3 abikaasade alaealiste lastega

Pärast abielu lahutamist jääb mõlemale vanemale vanemlik vastutus abielust sündinud laste eest. Mõlemale vanemale jääb vanemlik vastutus mis tahes nende laste eest, kes on sündinud muust suhtest ja kelle eest nad kandsid vanemlikku vastutust abielu lahutamise ajal. Mõlemale vanemale jääb kohustus pidada ülal perekonnas elavaid alaealisi lapsi.

3.4 abikaasa ülalpidamise kohustusega?

Enamikul juhtudel lõpeb abielu lõpliku lahutamisega (abielu lahutamist käsitleva lõpliku kohtumääruse tegemisega) kohustus pidada ülal teist abikaasat, välja arvatud juhul, kui lahutusmenetluse raames on kohus mõistnud ühelt abikaasalt välja elatise teise abikaasa kasuks. Peale selle jäävad jõusse kõik kohustused, mis on seotud olemasoleva kohtuotsusega (näiteks abikaasale elatise maksmise kohta), ning tehtud otsust võib olla võimalik hiljem muuta, kui peaksid märkimisväärselt muutuma algse otsuse alused.

4 Mida tähendab õigusmõiste „lahuselu” igapäevaelus?

Inglismaal ja Walesis kasutatakse lahuseluga seoses mõistet „kohtulik lahuselu” (judicial separation). Kui kohus teeb sellekohase otsuse, ei eeldata enam lahuselu taotlenud abikaasalt teise abikaasaga koos elamist. Tal ei ole siiski õigust uuesti abielluda. Kohtulik lahuselu on võimalus, mida saavad kasutada abikaasad, kelle abielu on küll lõppenud, kuid kes ei soovi uuesti abielluda. Kohtulikku lahuselu taotlev isik ei pea tõendama, et tema abielu on pöördumatult lõppenud. Pärast kohtulikku lahuselu käsitleva otsuse saamist on võimalik taotleda abielu lahutamist.

Ka registreeritud partnerid saavad taotleda lahuselu võimaldamist ja sellel on samasugune õigusmõju.

5 Millised on lahuselu eeltingimused?

Hageja peab abielu lõppemise tõendamiseks näitama, et eksisteerib vähemalt üks nõutav põhjus, ning erinevalt olukorrast, kus taotletakse abielu lahutamist, ei ole lahuselu alustamiseks vaja oodata ühe aasta möödumist abielu sõlmimisest.

6 Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?

Kui üks kohtulikku lahuselu elav abikaasa sureb testamenti jätmata, jagatakse tema vara seadusjärgse pärimise eeskirjade alusel ja kohtulikul lahuselul on samasugune õigusmõju nagu lahutusel. Sellest tulenevalt ei ole üleelanud abikaasal õigust pärida testamenti jätmata surnud abikaasa vara. Kui kohtulikku lahuselu elav abikaasa sureb, olles teinud testamendi, ei ole kohtulikul lahuselul mingit õigusmõju selle testamendi alusel kindlaks määratud õigustele, kui üleelanud ja kohtulikku lahuselu elav abikaasa on nimetatud selle testamendi järgi soodustatud isikuks.

Kohtuliku lahuselu korral juhindub kohus vara jagamisel samadest õigusnormidest, mida kohaldatakse abielu lahutamise korral.

7 Mida tähendab mõiste „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?

Abielu kehtetuks tunnistamine saab toimuda kahel moel. Abielu võidakse tunnistada tühiseks. See tähendab, et abielu käsitatakse kui algusest peale kehtetut ja nii, nagu seda poleks kunagi sõlmitudki. Teatavate erinevate asjaolude korral võidakse abielu käsitada kui suhteliselt tühist. See tähendab, et üks abikaasadest võib taotleda abielu kehtetuks tunnistamist. Kui mõlemad abikaasad on rahul, on võimalik abielu jätkumine.

8 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?

Abielu loetakse tühiseks ja kehtetuks järgmistel juhtudel.

  • See ei vasta 1949.–1986. aastate abieluseaduste tingimustele seoses järgmisega:
    • pooled on liiga lähedastes sugulussuhetes;
    • üks abikaasa on alla 16aastane;
    • abielu sõlmimisel ei järgitud nõuetekohaseid formaalsusi.
  • Abiellumise ajal oli üks pool juba seaduslikus abielus või elas registreeritud kooselu.
  • Tegemist on väljaspool Inglismaad ja Walesi sõlmitud polügaamilise abieluga, mille ühe poole alaline asukoht oli abielu sõlmimise ajal Inglismaal ja Walesis.

Abielu on suhteliselt tühine järgmiste asjaolude korral:

  • abielus ei ole ühe abikaasa võimetuse tõttu jõutud suguaktini. See kehtib üksnes vastassooliste abielu puhul;
  • abielus ei ole ühe abikaasa (kostja) tahtliku keeldumise tõttu jõutud suguaktini. See kehtib üksnes vastassooliste abielu puhul;
  • üks abikaasadest ei teinud abielu sõlmimiseks nõuetekohast tahteavaldust, sest talle avaldati survet ja teda sunniti nõustuma, ta ei olnud teadlik abielu õigusmõjust või ta ei olnud vaimselt võimeline hindama abielu sõlmimise otsusega kaasnevat mõju;
  • abielu sõlmimise ajal põdes üks abikaasadest sellist liiki vaimuhaigust, mis muutis ta abieluks sobimatuks, või nakkuslikku suguhaigust ning hageja ei olnud sellest asjaolust abielu sõlmimise ajal teadlik;
  • abielu sõlmimise ajal ootas kostja last mehelt, kes ei olnud hageja, ning hageja ei olnud sellest asjaolust abielu sõlmimise ajal teadlik;
  • ühele abikaasadest on pärast abielu sõlmimise kuupäeva väljastatud ajutine sootunnustamise tõend;
  • abiellumise ajal oli kostja sellisest soost, mis oli talle määratud 2004. aasta sootunnustamise seaduse alusel, ning hageja ei olnud sellest asjaolust abielu sõlmimise ajal teadlik.

9 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Kui abielu on tühine, siis on see täielikult kehtetu ja seda käsitatakse nii, nagu seda poleks kunagi sõlmitudki. See ei mõjuta mis tahes laste staatust.

Kui abielu on suhteliselt tühine, siis käsitatakse seda kehtetuna alates kehtetuks tunnistamise otsuse lõplikuks muutumise kuupäevast. Sellist abielu käsitatakse kehtivana kuni selle ajani.

Nii tühise kui ka suhteliselt tühise abielu korral võib kohus teha korraldused vara jagamiseks samal moel nagu lahutuse korral.

10 Kas abielulahutusega seotud küsimusi on võimalik lahendada kohtuväliselt?

Valitsus kutsub kasutama perelepitust vaidluste lahendamiseks asjakohastel juhtudel. Lepitus võib olla asjakohane lastega seotud vaidlustes ning samuti vara ja rahalist olukorda käsitlevates vaidlustes. Mõnes valdkonnas pakuvad laste ja perekonnaasjade kohtu nõustamise ja abistamise teenistuse (Children and Family Court Advisory and Support ServiceCAFCASS (Inglismaa) või CAFCASS Cymru (Wales)) töötajad võimalusi lapsi käsitlevate kohtuvaidluste lahendamiseks. Kohus võib asja arutamise katkestada, et anda võimalus vaidluse lahendamiseks lepituse teel.

11 Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise avaldus? Millised on avalduse vorminõuded ja millised dokumendid tuleb lisada?

Avalduse võib esitada perekonnaasju menetlevale mis tahes kohtule ja avaldusest peab nähtuma, kas taotletakse abielu lahutamist, kohtulikku lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist. Kohtute ja vajalike vormide kohta leiate üksikasjalikku teavet justiitsministeeriumi veebisaidilt.

Tavaliselt tuleb avalduse esitamisel tasuda riigilõiv, kuid sellest on vabastatud isikud, kes saavad riigilt toetusi või kes tõendavad, et riigilõivu tasumine paneks neid põhjendamatult raskesse olukorda. Selle kohta leiate täiendavat teavet justiitsministeeriumi veebisaidilt.

Tuleks kasutada avalduse vormi (D8) ja saata tuleks järgmised dokumendid:

  • avaldus kolmes eksemplaris;
  • lisaeksemplar mis tahes teadaoleva isiku jaoks, kes osales abielurikkumises;
  • mis tahes alla 18aastaseid lapsi käsitlev kokkulepe (statement of arrangements);
  • abielutunnistus (mitte fotokoopia) vajaduse korral koos selle tõestatud tõlkega;
  • lõivu maksmisest vabastamise avalduse vorm.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Menetlusabi ei ole lahutuse või lapsi või vara käsitlevate vaidluste korral tavaliselt kättesaadav, välja arvatud juhul, kui tegemist on koduvägivalla juhtumiga. Samuti kontrollitakse abi andmise põhjendatust ja hinnatakse isiku vahendite ebapiisavust. Lisateavet leiate valitsuse veebisaidilt.

13 Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?

Kui on tehtud ajutine kohtumäärus, siis võib üks abikaasadest esitada kohtule avalduse, mis sisaldab tõendeid selle kohta, miks lahutust ei tohiks muuta lõplikuks. Kohus võib esialgse kohtumääruse tühistada, teha korralduse selle lõplikuks muutmiseks, näha ette uurimise või lahendada asja muul viisil vastavalt oma äranägemisele.

Lõplikku kohtumäärust ei ole võimalik edasi kaevata, välja arvatud erandlike asjaolude korral.

Kohtulikku lahuselu käsitleva otsuse peale ei saa esitada edasikaebust, kuid seda on võimalik tühistada, kui mõlemad pooled sellega nõustuvad.

14 Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord selles liikmesriigis, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus?

Euroopa Liidu määruses (EÜ) nr 2201/2003 on sätestatud, et ühes liikmesriigis abielu lahutamise, (kohtuliku) lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise kohta tehtud otsust on võimalik tunnustada teistes liikmesriikides. Nõutavad dokumendid on võimalik saada sellelt kohtult, kes otsuse tegi, ja need tuleks esitada kõrgema astme kohtule (High Court).

Kõnealune ELi määrus ei mõjuta vastutusega, abielust tulenevate varasuhetega või elatise maksmisega seotud küsimusi või mis tahes muid kaasnevaid küsimusi. Asjaomase poole ja kohtualluvust kohaldava liikmesriigi vahel peab olema tegelik seos.

Tunnustamisest võib keelduda, kui otsus on vastuolus avaliku korraga, kui see on tehtud tagaselja, kui kostjale ei toimetatud asjaomaseid dokumente kätte piisavalt aegsasti või kui otsus on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nendesamade asjaosaliste vahelise menetluse käigus Inglismaal ja Walesis, või kui see on vastuolus varasema kohtuotsusega, mis on tehtud teises riigis, tingimusel et varasem kohtuotsus vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks Inglismaal ja Walesis.

Mis tahes huvitatud isik võib taotleda otsust kohtuotsuse tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta. Kõrgema astme kohus võib menetluse peatada, kui on esitatud apellatsioon kohtuotsuse peale, mille tunnustamist taotletakse.

Kui otsust ei saa tunnustada nimetatud määruse alusel, kohaldatakse välisriigis tehtud lahutusotsuste tunnustamise suhtes 1986. aasta perekonnaseaduse artiklis 46 sätestatud järgmist korda.

  • Abielu lahutamist, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevat välisriigi otsust, mis on tehtud kohtumenetluse tulemusena, tunnustatakse järgmistel juhtudel:
    • abielu lahutamist, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlev otsus on kehtiv selle riigi õigusaktide alusel, kus otsus tehti; ning
    • asjaomasel kuupäeval (s.t sellel kuupäeval, mil alustati abielu lahutamise menetlust) oli täidetud üks järgmistest tingimustest:
      • ühe abikaasa alaline elukoht oli selles riigis, kus tehti abielu lahutamist, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlev otsus; või
      • ühe abikaasa alaline asukoht oli selles riigis; või
      • üks abikaasadest oli selle riigi kodanik.
  • Abielu lahutamist, kohtulikku lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevat välisriigi otsust, mis on tehtud muul viisil kui kohtumenetluse tulemusena, tunnustatakse järgmistel juhtudel:
    • abielu lahutamist, kohtulikku lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlev otsus on kehtiv selle riigi õigusaktide alusel, kus otsus tehti;
    • asjaomasel kuupäeval (s.t abielu lahutamise kuupäeval) oli täidetud üks järgmistest tingimustest:
      • mõlema abikaasa alaline asukoht oli selles riigis; või
      • ühe abikaasa alaline asukoht oli selles riigis ja teise abikaasa alaline asukoht oli riigis, mille õigusnormide alusel tunnustatakse abielu lahutamist, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitleva otsuse kehtivust; ning
  • kummagi abikaasa alaline elukoht ei olnud Ühendkuningriigis nimetatud kuupäevale vahetult eelnenud ühe aasta jooksul.

Mis tahes isik võib taotleda kohtult deklaratsiooni selle kohta, et abielu lahutamist, kohtulikku lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevat otsust, mis tehti väljaspool Inglismaad ja Walesi, tuleks Inglismaal ja Walesis tunnustada. Kohus saab avaldust menetleda, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

  • hageja alaline asukoht on menetluse alustamise ajal Inglismaal ja Walesis; või
  • hageja alaline elukoht oli Inglismaal ja Walesis kogu nimetatud kuupäevaga lõppenud ühe aasta jooksul.

15 Millisesse kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Kui on täidetud eespool esitatud tingimused, võib mis tahes isik taotleda perekonnaasju menetlevalt kohtult deklaratsiooni selle kohta, et abielu lahutamist, kohtulikku lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevat otsust ei tuleks Inglismaal ja Walesis tunnustada.

ELi määruse kohast tunnustamist käsitlev avaldus tuleb esitada kõrgema astme kohtule (High Court). Hageja peab teavitama kostjat esitatud avaldusest ja saatma kostjale dokumendid, millega annab talle võimaluse otsuse tunnustamisele vastuväiteid esitada. Seda ei tehta juhul, kui kohus leiab, et kostja on kohtuotsusega sõnaselgelt nõustunud.

Määruses on sätestatud, et iga huvitatud pool võib taotleda otsust kohtuotsuse tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta. Kõrgema astme kohus võib menetluse peatada, kui selle kohtuotsuse peale, mille tunnustamist taotletakse, on esitatud apellatsioon selles liikmesriigis, kus kohtuotsus tehti.

16 Millise riigi õigust lahutusmenetluses kohaldatakse, kui abikaasad ei ela selles liikmesriigis või on eri riikide kodanikud?

Inglismaa ja Walesi kohtud kohaldavad neile arutamiseks antud kohtuasjade puhul alati Inglismaa ja Walesi õigust. Kohtud on pädevad menetlema abielu lahutamist käsitlevaid asju – isegi kui abielu sõlmiti välisriigis – järgmistel juhtudel:

  • ühe abikaasa alaline asukoht on menetluse alustamise ajal Inglismaal ja Walesis; või
  • ühe abikaasa alaline elukoht oli Inglismaal ja Walesis kogu nimetatud kuupäevaga lõppenud ühe aasta jooksul.

Seonduvad lingid

Lahutus, lahuselu ja suhte lõppemine

Õigusabi

Viimati uuendatud: 20/02/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta