Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje hispaania keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Maksejõuetus/pankrot

Hispaania
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kelle vastu võib algatada maksejõuetusmenetluse?

Maksejõuetusmenetlust (hisp concurso de acreedores) kohaldatakse nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest võlgnike ja kauplejate suhtes. Menetlust reguleerivad õigusnormid on sätestatud uuesti sõnastatud maksejõuetusseaduses (Texto Refundido de la Ley Concursal), mis kinnitati kuninga 5. mai 2020. aasta seadusandliku dekreediga 1/2020. Uuesti sõnastatud tekst sisaldab ka füüsiliste isikute maksejõuetust puudutavaid muudatusi ja erinorme ning täpsustab neid. Need on inkorporeeritud Hispaania maksejõuetusõigusesse seadusega 25/2015, et võimaldada võlgnike vabastamist maksejõuetusmenetluse käigus tasumata jäänud võlgadest.

Maksejõuetuks võib tunnistada iga võlgniku, olgu ta füüsiline isik (sealhulgas alaealised või teovõimetud isikud) või juriidiline isik, ettevõtja või tarbija, kuigi seaduses on sätestatud teatavad erisused olenevalt asjaomase võlgniku liigist, eelkõige äriühingute või tarbijate puhul.

Juriidilised isikud võib tunnistada maksejõuetuks isegi siis, kui nende tegevus on lõpetamisel. Ei ole oluline, kas nad moodustavad osa kontsernist, sest maksejõuetuks saab tunnistada ühe või mitu sellesse kuuluvat äriühingut, kuid mitte kontserni tervikuna.

Maksejõuetusmenetluse võib algatada pärandvara suhtes, kui seda ei ole tingimusteta vastu võetud.

Maksejõuetuks ei saa tunnistada riigi territoriaalüksusi, avaliku sektori asutusi ega teisi avalik-õiguslikke organeid.

2 Millised on maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused?

2.1. Maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused

Õigusaktides on sätestatud teatavad subjektiivsed ja objektiivsed eeltingimused, mis peavad olema maksejõuetusmenetluse algatamiseks täidetud.

A) Subjektiivne eeltingimus: maksejõuetuks võib tunnistada iga võlgniku, olgu ta füüsiline või juriidiline isik, ettevõtja või tarbija, kuigi seaduses on sätestatud teatavad erisused olenevalt asjaomase võlgniku liigist, eelkõige äriühingute või tarbijate puhul.

Maksejõuetuks ei saa tunnistada riigi territoriaalüksusi, avaliku sektori asutusi ega teisi avalik-õiguslikke organeid.

B) Objektiivne eeltingimus: võlgniku maksejõuetus, mis on määratletud kui võimetus täita õigeaegselt oma finantskohustusi.

2.2. Pooled, kellel on võimalik menetluse algatamist taotleda

Maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamise nõuded erinevad olenevalt sellest, kas avalduse esitab võlgnik või esitavad selle võlausaldajad.

Kui maksejõuetusmenetlust taotleb võlgnik (vabatahtlik menetlus), peab ta kohtus põhjendama, et ta on muutunud või muutub peatselt maksejõuetuks, st tal ei ole võimalik oma kohustusi õigeaegselt täita. Kui võlgnik on muutunud maksejõuetuks, peab ta maksejõuetusmenetluse algatamist taotlema kahe kuu jooksul alates sellest, kui ta sai oma maksejõuetusest teada või oleks pidanud sellest teada saama.

Siiski on seadusega ette nähtud võimalus, et võlgnik võib selle kahe kuu jooksul teatada kohtule, et ta peab võlausaldajatega läbirääkimisi võimaluse üle sõlmida võla refinantseerimise kokkulepe. Sellisel juhul peatatakse läbirääkimiste ajaks tähtaja arvestamine ja võlausaldajatel ei ole võimalik algatada kolme kuu jooksul eraldi täitemenetlust varade suhtes, mida võlgnik vajab oma tegevuseks. Kui võlgnik ei ole jõudnud pärast selle ajavahemiku möödumist võlausaldajatega kokkuleppele, peab ta taotlema maksejõuetusmenetluse algatamist ühe kuu jooksul.

Võlgnik peab koos avaldusega esitama teatavad dokumendid, näiteks oma majandustegevuse aruande, varade nimekirja, võlausaldajate nimekirja, kus on esitatud laenutagatised, töötajate nimekirja ja raamatupidamisdokumendid, kui võlgnik on raamatupidamiskohuslane.

Kui füüsilisest või juriidilisest isikust võlgnik on muutunud maksejõuetuks, on ta kohustatud taotlema maksejõuetusmenetluse algatamist. See on olukord, kus isikul ei ole võimalik oma kohustusi korrapäraselt täita. Kui võlgnik on muutumas peatselt maksejõuetuks (maksejõuetust veel ei ole, kuid seda on oodata), on tal aga lihtsalt õigus taotleda selle algatamist.

Kaubanduskohtule (juzgado de lo mercantil) esitatav avaldus peab vastama teatavatele kohustuslikele tingimustele, mis on sätestatud uuesti sõnastatud maksejõuetusseaduse artiklis 6 ja 7: võlgniku finants- ja õigusliku olukorra aruanne; märge selle kohta, kas ta tegeleb majandustegevusega; kui tegemist on juriidilise isikuga, peab ta esitama oma aktsionäride, haldurite või likvideerijate ja ametliku audiitori andmed; varade ja õiguste nimekiri koos nende kindlakstegemiseks vajalike andmetega; võlausaldajate tähestikuline nimekiri koos aadressi ning nõuete summa, maksetähtaja ja olemasolevate tagatistega; kui see on kohaldatav, siis töötajate nimekiri; kui võlgnik on raamatupidamiskohuslane, peab ta esitama raamatupidamisdokumendid; kui ta kuulub kontserni, peab ta sellele osutama ja esitama kontserni konsolideeritud finantsaruanded.

Võlgnik on kohustatud tegema koostööd maksejõuetusmenetlust juhtiva kohtuniku ja halduritega ning mitte ainult passiivselt, täites talle esitatud nõudeid, vaid aktiivselt, teatades kõigest, mis on oluline. Siia alla kuulub ka kohustus kohale ilmuda (kohtusse ja haldurite juurde), teha koostööd ja anda teavet. Need kohustused kehtivad võlgnikele, kes on füüsilised isikud ja juriidiliste isikute de facto või de jure direktorid, olenemata sellest, kas nad on seda praegu või on täitnud seda ülesannet kahe viimase aasta jooksul.  Selle kohustuse täitmatajätmine loetakse tahtlikuks väärkäitumiseks või raskeks hooletuseks, mille alusel võib maksejõuetuse kvalifitseerida tahtlikuks (juhtudel, mille suhtes kohaldatakse tahtlikkust käsitlevat paragrahvi, st võlausaldajaid kahjustava kokkuleppe heakskiitmise või likvideerimismenetluse algatamise tõttu).

Võlgnik võidakse tunnistada maksejõuetuse eest vastutavaks ja määrata talle karistus.  Maksejõuetusmenetluse üks eesmärk on analüüsida maksejõuetuse põhjusi ja eelkõige seda, kas võlgniku või teiste temaga otse või kaudselt seotud isikute käitumine on selle põhjustamisele kaasa aidanud või seda süvendanud. See hõlmab asjaomaste kohustuste väljaselgitamist uuesti sõnastatud maksejõuetusmenetluse artiklites 455 ja 456 sätestatud karistuste tabeli abil.

2.3. Menetluse algatamine ja menetluse jõustumise aeg

Kohtunik peab esitatud dokumendid läbi vaatama ja kui maksejõuetus või peatne maksejõuetus on põhjendatud, peab ta tunnistama võlgniku maksejõuetuks avalduse esitamisega samal päeval või sellele järgneval päeval. Kui esitatud dokumendid ei ole täielikud, võib kohtunik määrata ühekordse viiepäevase ajavahemiku nende täiendamiseks.

Maksejõuetusmenetlust võib taotleda ka iga võlausaldaja. Sellisel juhul on tegemist sundmenetlusega (concurso necesario). Pankrotimäärust taotlevad võlausaldajad peavad tõendama, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks, ja esitama tõendid võlgniku suhtes välja antud täitekorralduse kohta, millest nähtub, et võla sissenõudmiseks ei saadud piisavalt vara, või nad peavad esitama tõendid teatavate asjaolude kohta, mille põhjal saab eeldada maksejõuetust, näiteks: võlgnik on täielikult loobunud kohustuste täitmisest; võlgniku varad on suures osas arestitud; varad on rutakalt varjatud või realiseeritud; teatavad võlad on jäetud tasumata (maksud, sotsiaalkindlustus, töötajate nõuded).

Kui maksejõuetusmenetlust taotleb võlausaldaja, kutsutakse võlgnik kohtusse ja tal on võimalik pankrotimäärus vaidlustada. Sellistel juhtudel kutsub kohus kokku istungi, kus pooled võivad esitada teatavate piirangutega tõendeid ja kohtunik peab otsustama, kas võlgnik on muutunud maksejõuetuks või mitte, ning andma vajaduse korral välja pankrotimääruse. Menetlus algatatakse ka juhul, kui võlgnik nõustub pankrotimäärusega, ei vaidlusta seda või ei ilmu istungile.

Füüsilisest isikust võlgnik, kes on muutunud või peatselt muutumas maksejõuetuks olukorras, kus kohustused ei ületa hinnanguliselt viit miljonit eurot, võib taotleda menetlust kohtuvälise maksekokkuleppeni jõudmiseks. Seda võivad teha ka juriidilised isikud, kes vastavad uuesti sõnastatud maksejõuetusseaduse artiklis 631 sätestatud nõuetele.

Maksejõuetusmenetluse algatamise otsus jõustub selle väljaandmisel, isegi kui esitatakse edasikaebus.

2.4.Pankrotimääruse avaldamine

Pankrotimäärus tuleb eelistatavalt avaldada elektrooniliselt ja otsuse väljavõte tuleb avaldada riigi ametlikus väljaandes, kuigi kohtunik võib anda korralduse, et see avaldataks ka muudes meediakanalites, kui ta peab seda vältimatuks.

2.5. Ajutised meetmed

Maksejõuetusmenetlust taotleva isiku nõudmisel ja pärast tagatise esitamist võimalike kohustuste katmiseks, kui see on asjakohane, võib kohtunik avalduse rahuldamisel võtta üldise menetlusõiguse sätete kohaselt vajalikke meetmeid tagamaks, et võlgniku vara ei võõrandata.

3 Millist vara käsitatakse pankrotivarana? Kuidas koheldakse vara, mille võlgnik on omandanud või mis on talle üle antud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

3.1. Pankrotivara koosseis

Pankrotivara või menetlusega hõlmatud vara hulka kuuluvad võlgniku kõik varad ja õigused pankrotimääruse väljaandmise ajal, samuti kõik varad, mille võlgnik omandab menetluse ajal või mis menetluse ajal nõutakse või võidetakse tagasi. Erandiks on varad, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet.

Võlausaldajad, kellel on eelisnõudeõigused laevade või lennukite suhtes, võivad eraldada need varad pankrotivarast, võttes valdkondlikes õigusaktides lubatud meetmeid.

Kui maksejõuetusmenetlusega hõlmatud võlgnikud on abielus füüsilised isikud, kuulub nende lahusvara menetlusega hõlmatud vara hulka ja kui neil on ühisvara kokkulepe, kaasatakse ka poolte ühisvara, kui see on vajalik võlgniku kohustuste täitmiseks.

Maksejõuetusmenetlus ei eelda võlgniku tegevuse katkestamist, vaid ta võib oma äritegevust jätkata vastavalt sellele, kas tal on oma volituste täitmiseks vaja luba või on need peatatud. Kui tegu on võlgniku volituste üle tehtava järelevalve juhtumitega, nõutakse varade valitsemiseks või käsutamiseks tavaliselt haldurite luba, kuid teatavad üldist laadi toimingud võivad olla lubatud, kui need on äriühingu tavapärase tegevuse osa. Põhimõtteliselt ei ole kuni võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe heakskiitmiseni või likvideerimismenetluse algatamiseni võimalik vara maksejõuetu äriühingu rahastamiseks ilma kohtuniku loata koormata. Järgmises punktis selgitatakse võlgniku volituste peatamise või järelevalve korda.

Kui refinantseerimisprotsessi raames toimub rahastamine uuest laekuvast tulust, käsitatakse poolt sellest nõudena pankrotivarale.

4 Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?

4.1. Võlgniku pädevus

Põhimõtteliselt on lähtepunktiks vabatahtliku ja sundmenetluse eristamine (artikkel 29). Esimesel juhul jätkab võlgnik oma vara haldamist ja käsutamist ning allub halduri järelevalvele, vajades selleks tema luba või nõusolekut. Sundmenetluses peatatakse võlgniku volitused oma vara hallata ja käsutada ning seda teeb tema asemel haldur. Selle korra eesmärk ei ole võlgnikku karistada, vaid pigem säilitada varad ja tagada menetluse tulemuslikkus.

Kriteeriumiks on siiski võlgniku majandustegevuse jätkamine. Sel eesmärgil lubatakse halduril artikli 111 alusel koostada nimekiri tegevusest, mis on oma olemuse ja ulatuse tõttu vajalikust kontrollist vabastatud.  Süsteem on paindlik, sest kohtunik võib põhjendatud otsusega anda vabatahtlikus menetluses korralduse volituste peatamiseks ja määrata sundmenetluses loa või nõusoleku alusel lihtsalt järelevalve, osutades riskidele, mida ta loodab vältida, ja kasule, mida ta loodab saada.

Samamoodi võib halduri taotlusel algset piirangukorda või volituste peatamist mõnes hilisemas etapis muuta. Ka see peab toimuma põhjendatud otsuse alusel ja pärast võlgniku ärakuulamist (muudatus ei ole automaatne) koos nõudega, et muudatus tuleb avalikustada samal viisil, nagu avalikustati pankrotimäärus.

Pärast menetluse lõppemist lõppeb ka volituste piirang. Muudel juhtudel pikendatakse seda senikaua, kuni kiidetakse heaks võlausaldajatega sõlmitud kokkulepe, millega võib kehtestada meetmed võlgniku volituste piiramiseks või keelamiseks. Kui maksejõuetusmenetlus lõppeb likvideerimisega, tähendab selle etapi alustamine seda, et võlgniku volitused peatatakse.

Uuesti sõnastatud maksejõuetusseaduse eesmärk on üldjuhul see, et maksejõuetusmenetluse alla kuuluv võlgniku vara püsiks muutumatuna. Teatavatel juhtudel on siiski võimalik, et osa võlgniku vara müüakse maksejõuetusmenetluse käigus kohtuniku loal, mida mõnikord ka ei nõuta. Maksejõuetusmenetluse käigus on võimalik ka tootmisüksuste müük uuesti sõnastatud maksejõuetusseaduse artiklis 215 jj sätestatud viisil.

Erandina võlgniku tegevuse jätkuvuse üldreeglist on sätestatud, et halduri taotlusel ning pärast võlgniku ja töötajate esindajate ärakuulamist võib võlgniku bürood sulgeda või tema tegevuse peatada. Kui see hõlmab töölepingute kollektiivset lõpetamist, peatamist või muutmist, peab kohtunik järgima teatavaid erinorme.

Samuti on seaduses sätestatud konkreetsed kohustused seoses võlgniku raamatupidamisega ning eraldi reguleeritakse maksejõuetusmenetluse mõju maksejõuetute juriidiliste isikute juhtorganitele.

4.2. Pankrotihaldurite määramine ja pädevus

Haldur on vajalik isik või organ, kes aitab kohtunikku ja kellele tehakse ülesandeks maksejõuetusmenetluse haldamine. Pärast maksejõuetusmenetluse algatamist annab kohtunik korralduse menetluse teise etapi algatamiseks. See etapp hõlmab kõike seoses halduri määramise, teda käsitlevate sätete, tema volituste ja ülesannetega.

Haldur valitakse füüsiliste ja juriidiliste isikute seast, kes on kooskõlas seaduses sätestatud tingimustega vabatahtlikkuse alusel kantud avalikku maksejõuetusregistrisse (Registro Público Concursal). Sel eesmärgil eristatakse väikese-, keskmise- ja suuremahulist maksejõuetusmenetlust. Esimene määramine nimekirjast toimub loosiga ja seejärel käib see järgemööda. Erandiks on suuremahulised menetlused, milleks kohtunik võib määrata halduri, keda ta peab kõige sobivamaks; selleks peab ta esitama põhjenduse ja järgima seaduses kehtestatud kriteeriume. Krediidiasutusi hõlmavate maksejõuetusmenetluste korral peab kohtunik määrama halduri pankade nõuetekohase restruktureerimise fondi (Fondo de Reestructuración Ordenada Bancaria) nimetatud isikute seast. Kui tegemist on menetlusega, mis hõlmab riikliku väärtpaberituru komisjoni (Comisión Nacional del Mercado de Valores) järelevalve alla kuuluvaid asutusi, peab kohtunik määrama haldurid selle komisjoni nimetatud isikute seast ning kindlustusseltside puhul määratakse haldurid kindlustushüvitiste konsortsiumi (Consorcio de Compensación de Seguros) nimetatud isikute seast.

Tavaliselt määratakse ainult üks haldur.  Maksejõuetusmenetluses, kus on olemas seda õigustavad avaliku huviga seotud põhjused, võib pankrotikohtunik määrata erandina teiseks halduriks avaliku haldusasutuse võlausaldaja või avalik-õigusliku isiku võlausaldaja, kes on selle avaliku haldusasutusega seotud või selle ees vastutav.

Uuesti sõnastatud maksejõuetusseaduse artiklis 57 jj on üksikasjalikult kirjeldatud halduri õiguslikku seisundit, mis eeldab alljärgnevat liiki kohustusi: menetluskohustused; võlgniku või tema juhtorganitega seotud kohustused; tööjõuküsimustega seotud kohustused; võlausaldajate õigustega seotud kohustused; aruande- ja hindamiskohustused; vara realiseerimisega seotud kohustused; asjaajamiskohustused. Haldurite kõige tähtsam kohustus on esitada artikliga 292 ettenähtud aruanne, millele nad peavad lisama ettepaneku varade nimekirja kohta ja võlausaldajate nimekirja.

Haldurite tasu määrab kindlaks kohtunik kooskõlas 6. septembri 2004. aasta kuninglikus dekreedis 1860/2004 kehtestatud tasude tabeliga.

Määratud haldur peab selle ülesande vastu võtma ja kohtunik võib ta tagasi lükata või vabastada, kui selleks on õigustatud põhjus. Haldurid võivad määrata delegeeritud assistendid, kes abistavad neid kohustuste täitmisel.

4.3. Pankrotikohtunik

Maksejõuetusmenetluse arutamise pädevus põhineb äriõigusel, mis on tsiviilõiguse eriharu. Kohtunik kuulutab välja maksejõuetuse ja juhib menetlust. 1. juuli 1985. aasta alusseaduse 6/1985 (Ley Orgánica del Poder Judicial) artiklis 86b on sätestatud ärikohtunike pädevuste nimekiri, mis sisaldab eelkõige maksejõuetusmenetluste valdkonnas esile kerkivaid küsimusi.

Kohtunik võib pankrotimääruses või juba eelnevalt, ennetava meetmena piirata võlgniku põhiõigusi. Need piirangud võivad olla järgmised: a) posti- ja telefoniside jälgimine; b) kohustus elada samas piirkonnas, kus on aadress, koos koduaresti võimalusega; ja c) elukohta sisenemine ja selle läbiotsimine.   Kui võlgnik on juriidiline isik, võidakse neid meetmeid võtta ka kõikide või teatavate tema praeguste direktorite või likvideerijate suhtes ja nende isikute suhtes, kes on viimasel kahel aastal seda ülesannet täitnud.

Artiklitega 52 ja 53 antakse pankrotikohtunikule eranditu ainupädevus teatavates küsimustes. Need küsimused hõlmavad üldjuhul kõiki meetmeid, mis on suunatud võlgniku varadele või millel on nendega otsene seos. Kohtunik on samuti pädev tegema otsuseid töölepingute kollektiivse peatamise kohta, kui tööandja tunnistatakse maksejõuetuks, ja arutama vastutusnõudeid maksejõuetu äriühingu direktorite või likvideerijate vastu.

Eelotsuse tegemiseks ja ainult maksejõuetusmenetluse eesmärgil laieneb kohtuniku pädevus ka otseselt maksejõuetusmenetlusega seotud haldus- või sotsiaalküsimustele.

Maksejõuetusseaduses on sätestatud reeglid rahvusvahelise ja territoriaalse kohtualluvuse kohta ning menetluse käiku käsitlevad erinormid, mida tuleb järgida ja mis on üldises menetlusõiguses sätestatu ees ülimuslikud.

5 Millistel tingimustel võib teha tasaarvestuse?

Pärast maksejõuetusmenetluse algatamist ei ole võimalik võlgniku nõudeid või võlgu tasaarveldada. Tasaarveldus on siiski lubatud, kui võlgniku nõuded täideti enne pankrotimääruse väljaandmist, isegi kui otsus tehakse hiljem. Need nõuded on üldiselt sätestatud tsiviilseadustiku (Código Civil) artiklis 1196 (nõuete vastastikkus, võlgade ühetaolisus, nõuetekohasus ja tasumisele kuuluvus).

See eeskiri ei kehti välismaise elemendiga maksejõuetusmenetluse suhtes, kui võlgniku vastastikuse nõude suhtes kohaldatav õigus seda maksejõuetuse olukordades võimaldab.

6 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus võlgniku kehtivatele lepingutele?

6.1. Mõju lepingutele, mille üks pool on võlgnik

Maksejõuetusmenetluse mõju lepingutele, mille võlgnik on sõlminud kolmandate isikutega, reguleeritakse uuesti sõnastatud maksejõuetusseaduse artikliga 156 jj; need sätted kehtivad lepingute suhtes, mille täitmine on enne pankrotimääruse väljaandmist pooleli. See küsimus tuleb kaalumisele kahepoolsete lepingute puhul, sest ühepoolsetes lepingutes määratakse kindlaks kolmandast isikust võlausaldajate nõuete tunnustamise kord või sätestatakse nõue, et need lisatakse menetlusega hõlmatud vara hulka, nagu on sätestatud artiklis 157. Haldusasutustega sõlmitud lepinguid reguleerib spetsiaalne haldusseadus.

Üldpõhimõttena on artiklis 156 sätestatud, et pankrotimäärus üksinda ei mõjuta vastastikuste kohustustega lepinguid, mida võlgnik või lepingu pool peab täitma. Võlgniku kohustused tasaarveldatakse pankrotivaraga. Lepingu lõpetamisest tulenevat hüvitist käsitatakse samuti nõudena pankrotivara vastu.

Kõnealuste lepingute kehtivuse tugevdamiseks peetakse seaduse kohaselt kehtetuks iga punkti, millega sätestatakse lepingu ülesütlemise või lõpetamise volitus ainult seetõttu, et üks pooltest tunnistatakse maksejõuetuks.

Kui see on maksejõuetusmenetluse huvides, võib haldur (kui tegemist on peatamisega) või võlgnik (kui tegemist on järelevalvega) nõuda, et pankrotikohtunik lõpetaks lepingu. Sellistel juhtudel peab kohtunik kutsuma võlgniku, halduri ja lepingu teise poole kohtusse. Kui kohtusse ilmunud isikud jõuavad kokkuleppele, annab kohtunik välja määruse, millega leping lõpetatakse. Vastasel juhul lahendatakse vaidlus maksejõuetuse lisamenetluses ja kohtunik teeb otsuse kõigis küsimustes, mis on seotud tagasimaksmise ja hüvitisega, mis tasaarveldatakse pankrotivaraga ning võib arvestatava summa korral olla ilmselgelt märkimisväärne.

6.2. Lõpetamine lepingu rikkumise tõttu

Pankrotimäärus ei mõjuta kahepoolsete lepingute lõpetamist juhtudel, mil üks pooltest lepingut järgnevalt rikub. Järjestikku täidetavate lepingute puhul võib lõpetamisvolitust kasutada ka juhul, kui rikkumine toimus enne pankrotimääruse väljaandmist. Isegi kui lõpetamiseks on põhjuseid, võib kohtunik maksejõuetusmenetluse huve silmas pidades anda korralduse, et leping tuleb täita, st tasuda nõuetekohaselt maksed või tasaarveldada võlgniku kohustused pankrotivaraga.

Lepingute lõpetamise hagid tuleb esitada pankrotikohtunikule maksejõuetuse lisamenetluse kaudu. Kui avaldus rahuldatakse (ja seega lepitakse kokku lepingu lõpetamises), muutuvad täitmata kohustused kehtetuks. Mis puudutab täitmisele kuuluvaid kohustusi, siis hõlmab maksejõuetusmenetlus nende võlausaldajate nõudeid, kes on oma lepingulised kohustused täitnud, kui võlgniku rikkumine toimus enne pankrotimääruse väljaandmist. Kui see toimus pärast seda, tasaarveldatakse oma kohustused täitnud poolte nõuded pankrotivaraga. Nõuete hulka kuuluvad kahjuhüvitised.

Uuesti sõnastatud maksejõuetusseaduse artiklis 169 jj on kehtestatud sätted, millega reguleeritakse töölepingute mõju. Sellele järgneva artikliga reguleeritakse mõju tippjuhtide lepingutele (sic).

7 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele (välja arvatud pooleliolevatele kohtuasjadele)?

7.1. Uute tuvastushagide keeld

Tsiviil- ja töökohtunikud ei saa vastu võtta hagisid, mida peaks arutama pankrotikohtunik (eelkõige neid, mis on suunatud võlgniku vara vastu).

Kui selline hagi võetakse ekslikult vastu, antakse korraldus kõik menetlused lõpetada ja kõik võetud meetmed muutuvad kehtetuks. Ka kaubanduskohtunikud peavad hoiduma vastu võtmast pärast maksejõuetusmenetluse algatamist esitatud hagisid kuni menetluse lõpuni, kui need hagid hõlmavad nõudeid, mis on seotud ettevõtte kohustustega maksejõuetute kapitaliühingute direktorite ees, kes on rikkunud oma kohustusi, kui olemas on alused likvideerimiseks.

7.2. Pankrotimääruse mõju täite- ja sissenõudmismenetlusele võlgniku vara suhtes

Kui maksejõuetusmenetlus on juba algatatud, ei või üldnormi kohaselt algatada üksikuid, kohtulikke või kohtuväliseid täitemenetlusi, samuti ei või jätkata haldus- või maksude sissenõudmise menetlust võlgniku vara suhtes. Selle keelu rikkumise korral on karistuseks see, et hagi tunnistatakse tühiseks. Reegliga on ette nähtud kaks erandit, mille korral võib täitmisele pööramist jätkata pankrotimäärusele vaatamata ja kuni likvideerimiskava heakskiitmiseni: a) haldustäitemenetlus, mille puhul on väljastatud arestimismäärused, b) töösuhetega seotud täitemenetlused, mis hõlmavad võlgnikule enne määruse andmist kuulunud varade arestimist, tingimusel et arestitud vara ei ole vajalik võlgniku äri- või kutsetegevuse jätkamiseks.

Pooleliolevate täitemenetluste kohta on artikli 55 lõikes 2 sätestatud, et võetud meetmed tuleb peatada alates pankrotimääruse kuupäevast, kuigi asjaomaseid nõudeid võib maksejõuetusmenetluses käsitleda.

Tagatise täitmisele pööramise suhtes kehtivad järgmises punktis sätestatud erinormid, sest see on seotud mõjuga, mida see teatavatele nõuetele avaldab.

8 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus selliste kohtuasjade jätkamisele, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli?

8.1. Mõju pankrotimääruse väljaandmise ajal pooleli olevale tuvastamismenetlusele

Võlgnikuga seotud tuvastamismenetlust, mis on pankrotimääruse väljaandmise ajal pooleli, jätkatakse kuni lõpliku otsuse tegemiseni, kuigi sellele vaatamata liidetakse maksejõuetusmenetlusega oma direktoritelt, likvideerijatelt või audiitoritelt kahju hüvitamist nõudvate juriidiliste isikute menetlused ning nende menetlemine jätkub.

Vahekohtumenetlus: võlgnikuga seotud vahekohtukokkulepped muutuvad maksejõuetusmenetluse ajal kehtetuks (artikkel 52); seetõttu on vahekohtumenetluse algatamine pärast pankrotimääruse väljaandmist keelatud. Pooleliolevaid menetlusi jätkatakse kuni lõpliku vahekohtuotsuseni.

8.2. Võlgniku õigus esitada hagisid

Seaduses on sätestatud võlgniku õigus esitada hagisid vastavalt talle jäänud volitustele. Üldjuhul on nii, et kui võlgnik on haldamise all, on halduril õigus esitada isikustamata laadi hagisid. Kui võlgnik on järelevalve all, on tal õigus esitada hagisid halduri nõuetekohasel loal, kui hagid mõjutavad võlgniku vara. Kui on tegemist järelevalvega ja haldur on seisukohal, et hagi esitamine on maksejõuetusmenetluse huvides soovitatav, aga võlgnik seda ei tee, võib kohtunik anda haldurile loa seda teha.

9 Kuidas osalevad maksejõuetusmenetluses võlausaldajad?

9.1. Võlausaldajate osalemine maksejõuetusmenetluses

Võlausaldajad võivad taotleda kohtunikult maksejõuetusmenetluse algatamist ja võlgnik võib selle avalduse vaidlustada. Sel juhul peetakse istung ja kohtunik teeb otsuse määruse väljaandmise teel. Kui kohtunik algatab maksejõuetusmenetluse, loetakse seda sundmenetluseks, mis tavaliselt tähendab, et võlgniku õigus oma vara hallata ja võõrandada peatatakse ning tema asemel võib seda teha haldur.

Maksejõuetusmenetluse algatamisel antakse võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks aega üks kuu alates määruse avaldamisest ametlikus väljaandes. Haldur peab teavitama kõiki võlgniku dokumentide alusel tuvastatud võlausaldajaid nõuetest teatamise kohustusest. Välismaal elavatele võlausaldajatele kehtib sama tähtaeg. Teade peab olema kirjalik ja adresseeritud haldurile ning selles peab olema esitatud nõue koos vajaliku teabega summa, nõude tekkimise kuupäevade ja maksetähtaja, omaduste ja eeldatava liigituse kohta, ning kui väidetakse, et olemas on konkreetne eelisnõudeõigus, siis tuleb märkida tasumisele kuuluvate maksetega seotud varad või õigused ja nende registriandmed. Lisada tuleb ka tõendavad dokumendid. Teated võib edastada elektrooniliselt.

Haldur peab iga nõude puhul tegema otsuse, kas kaasata see oma aruandele lisatavasse võlausaldajate nimekirja, ning kui suures summas ja millise liigitusega see tuleks lisada. Võlausaldajatel, kes ei ole rahul nõude liigituse või suurusega või kes jäeti nimekirjast välja, saavad aruande kümne päeva jooksul vaidlustada. Selleks tuleb esitada avaldus maksejõuetuse lisamenetluse algatamiseks, mille kohta kohtunik teeb otsuse. Enne aruande esitamist (kümne päeva jooksul enne selle esitamist) saadab haldur elektroonilise teate võlausaldajatele, kelle aadress tal on, teavitades neid võlausaldajate ja varade esialgsest nimekirjast. Võlausaldajad, kes ei ole aruandega rahul, võivad haldurile kirjutada, et lasta parandada vead või esitada muu vajalik teave.

Võlausaldajad osalevad ka kokkuleppele jõudmise ja likvideerimise etappides. Kokkuleppele jõudmise etapis võivad nad esitada kokkuleppe ettepaneku, samuti võivad nad välja pakkuda, et peavad kinni kokkuleppe eelettepanekust, mille esitas võlgnik. Igal juhul kutsutakse nad võlausaldajate koosolekule, kus arutatakse kokkulepet ja hääletatakse selle heakskiitmise üle. See eeldab enamuse kohalolekut, mis on sätestatud maksejõuetusseaduse artiklis 124. Kui võlausaldajate arv on suurem kui 300, võib see protsess toimuda ka kirjalikult.

Mõni võlausaldaja (need, kes koosolekul ei osale või kes on ebaseaduslikult hääleõigusest ilma jäetud) võib kokkuleppe heakskiitmise vaidlustada ja kui heakskiit on juba saadud, võivad võlausaldajad taotleda kokkuleppe täitmatajätmist.

Likvideerimisetapis võivad võlausaldajad enne maksejõuetusmenetluse lõpetatuks kuulutamist esitada märkusi halduri esitatud likvideerimiskava ja lõpparuande kohta.

Liigitamise etapis on võlausaldajatel poole staatus ja nad võivad esitada märkusi halduri aruande ja prokuratuuri arvamuse kohta, kuigi neil ei ole õiguslikku alust esitada sõltumatuid liigitamise nõudeid.

Lõpuks võivad võlausaldajad seoses maksejõuetusmenetluse lõpetamisega esitada teatud juhtudel ka lõpetamist vaidlustavaid märkusi.

10 Kuidas võib pankrotihaldur kasutada või käsutada pankrotivara?

10.1. Pankrotivara hulka kuuluva vara võõrandamine algetapis

Kui maksejõuetusmenetluses ei peatata võlgniku tegevust, võib võlgnik pärast maksejõuetuse väljakuulutamist oma vara võõrandada kooskõlas kehtestatud järelevalvekorraga: kui ta on järelevalve all, eeldab see halduri luba või nõusolekut ning kui ta on haldamise all, vastutab tema vara võõrandamise eest haldur.

Kuni kokkuleppe heakskiitmiseni või likvideerimisetapi alguseni ei või pankrotivara hulka kuuluvat vara põhimõtteliselt ilma kohtuniku loata võõrandada ega koormata. Siia alla ei kuulu: a) vara müük, mida haldur peab vältimatuks, et tagada äriühingu elujõulisus või menetluse jaoks nõutavad rahalised vahendid; b) sellise vara müük, mida ei ole võlgniku tegevuse jätkamiseks vaja, tagades, et hind vastab suuremas osas vara väärtusele, mis on varade nimekirjas määratud; ja c) varade võõrandamine, mis on võlgniku tegevuse jätkamiseks oluline.

Viimasel juhul võib haldur juhul, kui võlgniku õigust oma vara hallata ja võõrandada ei ole peatatud, eelnevalt kindlaks määrata äriühingu äri- või kauplemistegevuse jaoks olulise tegevuse või toimingud, mida võlgnik võib sõltuvalt nende olemusest ja suurusest ise ellu viia. Võlgnik võib seda tegevust ellu viia alates pankrotimääruse väljaandmise ajast kuni ajani, mil haldur võtab tema kohustused üle.

10.2. Pankrotivara hulka kuuluva vara võõrandamine likvideerimisetapis

Likvideerimisprotsessis on kaks peamist etappi.

a) Likvideerimistoimingud kooskõlas halduri koostatud kavaga, mille kohta võlgnik, võlausaldajad ja töötajate esindajad võivad esitada märkusi ja mis eeldab kohtu heakskiitu. Seaduse eesmärk on võimaluse korral äriühingut kaitsta ja sel eesmärgil on selles kehtestatud erinormid tootmisüksuste müügi kohta. Kava võib kohtuniku juures vaidlustada ja likvideerimistoimingud tuleb ellu viia vastavalt kava sätetele. Juhtudeks, mil kava heaks ei kiideta, on seaduses ette nähtud vaikimisi normid.

b) Võlausaldajatele maksmine tingimusel, et maksmist võib alustada ka enne likvideerimistoimingute lõpetamist.

Siiski tuleb märkida, et kõik likvideerimistoimingud ei toimu selles menetlusetapis. Teatavad varad võidakse realiseerida algetapis muul eesmärgil kui võlausaldajatele maksmiseks, näiteks järgmistel juhtudel: menetluse alla kuuluv vara võidakse säilitada, et hoida käigus võlgniku majandustegevust; võlausaldajad, kellel on eelisnõudeõigused laevade või lennukite suhtes, võivad eraldada sellised varad pankrotivarast osana meetmetest, millele neil on eriõigusaktide alusel õigus; jätkata võidakse teatavate täitemenetlustega, mille üksikud eelisnõudeõigusega võlausaldajad on algatanud enne maksejõuetusmenetlust, samuti haldustäitemenetlustega, kui arestimismäärus anti välja enne pankrotimäärust.

Likvideerimisetapis valitseb vara müümisel põhimõtteliselt võrdlemisi suur vabadus kooskõlas kohtuniku heakskiidetud likvideerimiskava sätetega. Haldur võib palgata teatavate varade müügiks ka spetsialiseerunud üksuse, tavaliselt omaenda kulul. 25. mai 2015. aasta seadusega 9/2015 algatatud reformi käigus kehtestati siiski kohustuslikud normid eelkõige selliste varade ja õiguste kohta, mille suhtes kohaldatakse eelisnõudeid. Kavast välja jäävates küsimustes kohaldatakse norme, mis käsitlevad varade võõrandamist tsiviilmenetluse üksikutes täitetoimingutes. Tavaliselt müüakse vara kohese müügi süsteemi kaudu koos teatavate avalikkusega seotud tagatistega, mis sõltuvad kõnealuse vara laadist. Lubatud on ka muude kui avalik-õiguslike võlausaldajate poolne loovutamine või maksmine.

Seaduses on sätestatud erinormid tootmisüksuste müügiks maksejõuetusmenetluse etappide jooksul (mille keskmes on ettevõtte kaitsmise põhimõte), nii et ühe müügilepinguga antakse üle kõik varad ja kehtivad erinormid kõnealuse tegevuse kohustuste üleandmise kohta.

Põhimõtteliselt tähendab tootmisüksuste müük seda, et üle antakse kõik lepingud, mis on tegevusega sisuliselt seotud, kuid maksejõuetusmenetlusele eelnenud ajast pärit võlgu üle ei võeta, välja arvatud juhul, kui ostjad on võlgnikuga seotud või kohaldatavad on äriühingu õigusjärglust käsitlevad tööõigusnormid. Sellistel juhtudel võib kohtunik anda nõusoleku, et ostja ei võta üle enne võõrandamist maksmist ootavate palkade või hüvitiste summat ning et need kaetakse palkade tagatisfondist (Fondo de Garantía Salarial). Selleks et tagada äriühingu ellujäämine, võivad ostja ja töötajad sõlmida kokkulepped kollektiivsete töötingimuste muutmiseks.

11 Milliseid nõudeid esitatakse võlgniku pankrotivara suhtes ja kuidas käsitletakse nõudeid, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Pärast maksejõuetusmenetluse algatamist lisatakse võlgniku kohustustele kõikide võlausaldajate nõuded, olenemata sellest, kas need on tagamata või eelisnõuded ning milline on võlausaldajate kodakondsus ja elukoht. Sellise korra aluseks on par condicio creditorum-põhimõte ja kooskõla dividendiõigusega (ley del dividendo) ning eesmärk on käsitleda kõiki nõudeid võrdselt, kui võlgniku maksejõuetus on kontrollitud ja ta peab tasuma kõik oma võlad.

Esialgu tehakse olulist vahet pankrotivõlausaldajatel ja pankrotivara võlausaldajatel – viimaseid maksejõuetusmenetlus ei mõjuta.

Nõuded pankrotivara vastu on uuesti sõnastatud maksejõuetusmenetluse artiklis 242 loetletud piiratud nimekirjas, mis tähendab, et nõudeid, mida sellesse lisatud ei ole, käsitatakse pankrotinõuetena. Põhimõtteliselt ja enamjaolt on need nõuded, mis on tekkinud pärast pankrotimääruse tegemist menetluse või võlgniku tegevuse jätkamise tulemusena, või nõuded, mis tekivad lepinguvälise vastutuse tõttu. Siiski kuuluvad siia ka muud juhtumid, näiteks palganõuded pankrotimääruse väljaandmisele eelnenud 30 viimase tööpäeva eest summas, mis ei ületa kahekordset kutsealadevahelist tagatud miinimumpalka, ning võlgniku elatisnõuded või nende isikute elatisnõuded, kellele võlgnik on kohustatud seaduse järgi elatist maksma.

Muudel juhtudel tekivad need nõuded menetluse käigus tehtud otsuste põhjal, näiteks tagasivõtmishagide tagajärgede kindlaksmääramisel või lepingute lõpetamise tulemusena.

Pankrotivara vastu esitatud nõuetena võib käsitada ka poolt nende nõuete summast, mis tekivad refinantseerimislepingu raames tagatud uuest rahalisest tulust.

Likvideerimismenetluse korral loetakse pankrotivara vastu esitatud nõueteks ka kokkuleppe kaudu võlgnikule tagatud nõudeid, mis on kooskõlas asjaomase artikli sätetega.

Pankrotivara vastu esitatud nõuded on mahaarvamise-eelsed, st need on kõikide teiste nõuete ees ülimuslikud ja neid ei mõjuta intressi lisandumata jäämine.

Palganõuded viimase 30 tööpäeva eest tuleb tasuda viivitamata. Ülejäänud nõuded pankrotivara vastu makstakse nende maksetähtaja saabumisel, kuid haldur võib seda reeglit muuta, kui see on maksejõuetusmenetluse huvides vajalik ja kui on olemas piisavalt vara kõikide pankrotivara vastu esitatud nõuete tasumiseks.

Seaduses on siiski sätestatud erinormid (artikkel 473) juhtumiteks, kui võlgniku varast ei pruugi eelduste kohaselt piisata pankrotivara vastu esitatud nõuete tasumiseks. Sellistel juhtudel on kohustuslik maksejõuetusmenetlus lõpetada. Kui haldur arvab, et see võib juhtuda, on ta kohustatud kohtunikku teavitama ja alustama pankrotivara vastu esitatud nõuete tasumist vastavalt sätestatud erikorrale.

12 Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?

Maksejõuetusmenetluse algatamisel antakse võlausaldajatele nõuete esitamiseks aega üks kuu alates määruse avaldamisest ametlikus väljaandes. Haldur peab teavitama kõiki võlgniku dokumentide alusel tuvastatud võlausaldajaid nõuetest teatamise kohustusest. Selle jaoks eraldi vormi ei ole. Välismaal elavate võlausaldajate jaoks on see tähtaeg sama, kuigi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määruse (EL) 2015/848 (maksejõuetusmenetluse kohta) artikleid 53 ja 55.

Nõude kohta edastatud teade peab olema kirjalik ja adresseeritud haldurile ning selles peab olema esitatud nõue koos vajaliku teabega summa, nõude tekkimise kuupäevade ja maksetähtaja, omaduste ja eeldatava liigituse kohta, ning kui väidetakse, et olemas on konkreetne eelisnõudeõigus, siis tuleb märkida tasumisele kuuluvate maksetega seotud varad või õigused ja nende registriandmed. Lisada tuleb ka tõendavad dokumendid. Teated võib edastada elektrooniliselt.

Haldur peab iga nõude puhul tegema otsuse, kas kaasata see oma aruandele lisatavasse võlausaldajate nimekirja, ning kui suures summas ja millise liigitusega see tuleks lisada. Võlausaldajatel, kes ei ole rahul nõude liigituse või suurusega või kes jäeti nimekirjast välja, saavad aruande kümne päeva jooksul vaidlustada. Selleks tuleb esitada avaldus maksejõuetuse lisamenetluse algatamiseks, mille kohta kohtunik teeb otsuse. Enne aruande esitamist (kümne päeva jooksul enne selle esitamist) saadab haldur elektroonilise teate võlausaldajatele, kelle aadress tal on, teavitades neid võlausaldajate ja varade esialgsest nimekirjast. Võlausaldajad, kes ei ole aruandega rahul, võivad haldurile kirjutada, et lasta parandada vead või esitada muu vajalik teave.

Kui võlausaldajad ei edasta oma nõudeid õigel ajal, võib haldur või kohtunik need võlausaldajate nimekirja vaidlustamise kohta otsust tehes siiski nimekirja lisada, kuid need nõuded on allutatud. Artikli 86 lõikes 3 sätestatud nõuded, võlgniku dokumentidest tulenevad nõuded, täitedokumendis registreeritud nõuded, avalikus registris registreeritud tagatisega tagatud nõuded, muul viisil maksejõuetus- või muus kohtumenetluses registreeritud nõuded ning nõuded, mida avalikud haldusasutused on kohustatud kontrollima, ei ole sellel alusel allutatud ja need liigitatakse sobival viisil.

Nõuete puhul, mis ei vasta isegi nendele nimekirja lisamise kriteeriumidele ja on edastatud pärast tähtaega, kaob igasugune võimalus, et need maksejõuetusmenetluse käigus tasutakse.

13 Milline on pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamise kord? Millised on nõuete rahuldamisjärgud?

Seaduses liigitatakse pankrotinõuded kolme kategooriasse (artikkel 269): eelisnõuded, tagamata nõuded ja allutatud nõuded. Eelisnõuded omakorda jagatakse eri- ja üldnõueteks ja siis veel eri klassideks uues artiklis 287 sätestatud viisil. Nõuete liigitamine pankrotiseaduses toimub automaatmeetodi alusel. Tagamata nõuete kategooria on see, mis jääb teistest üle: kõik nõuded, mis ei liigitu eelis- või allutatud nõuete kahte kategooriasse, on tagamata.

A) Erieelisega nõuete (artikkel 270) hulka kuuluvad: Erieelisega nõuete hulka kuuluvad:

1. nõuded, mis on tagatud kinnisvarahüpoteegiga, vallaspandiga või hüpoteegi või pandiga koormatud varadele või õigustele seatud registerpandiga;

2. nõuded, mis on tagatud koormatud varast saadud tulu pantimisega;

3. põhivara laenunõuded, sealhulgas töötajate nõuded nende toodetud esemete suhtes, kui need on võlgniku omandis või valduses;

4. nõuded vallas- või kinnisvara kapitalirendi maksete või kindlaksmääratud hinnaga ostu suhtes rendileandjate või müüjate kasuks ja kui see on asjakohane, siis rahastajate kasuks, omandireservatsiooniga renditud või müüdud vara suhtes koos võõrandamiskeeluga või maksmata jätmise korral järgneva tingimusega;

5. nõuded koormatud väärtpaberite suhtes, mis on tagatud raamatupidamises kirjendatud tagatistega;

6. nõuded, mis on tagatud avalikesse dokumentidesse kantud pandiga, nõuded panditud varade või õiguste suhtes, mis on võlausaldaja või kolmanda isiku omandis.

Erieelis mõjutab ainult nõude seda osa, mis ei ületa võlausaldajate nimekirjas registreeritud vastava tagatise väärtust. Nõude suurus, mis ületab summat, mida on tunnustatud erieelisega summana, liigitatakse vastavalt selle laadile.

B) Üldise eelisõigusega nõuete (artikkel 280) hulka kuuluvad:

1. erieeliseta palganõuded summa suhtes, mis saadakse, kui kutsealadevaheline tagatud miinimumpalk kolmekordistatakse päevade arvuga, mille eest on palk maksmata; lepingute lõpetamisest tulenev hüvitis summas, mis vastab seadusjärgsele miinimumsummale, mis arvutatakse kuni kolmekordse kutsealadevahelise tagatud miinimumpalga alusel; enne pankrotimääruse väljaandmist toimunud tööõnnetustest ja tekkinud kutsehaigustest tulenev hüvitis;

2. summad, mis vastavad kinni peetud maksude ja sotsiaalkindlustuse summadele, mida võlgnik on kohustatud seaduse järgi tasuma;

3. füüsiliste isikute nõuded, mis tulenevad vabakutselisest tööst, ja autorite nõuded intellektuaalomandi kaitsega teoste kasutamisõiguste loovutamise eest, mis on kogunenud pankrotimääruse väljaandmisele eelnenud kuue kuu jooksul;

4. muud avalik-õiguslikud nõuded, samuti erieeliseta sotsiaalkindlustusnõuded; seda eelisõigust võib kohaldada kuni 50 %-le maksuhalduri kõikidest nõuetest ja sotsiaalkindlustussüsteemi kõikidest nõuetest;

5. lepinguvälisest tsiviilvastutusest tulenevad nõuded;

6. refinantseerimislepingu raames tagatud uuest rahalisest tulust tulenevad nõuded, mis vastavad artikli 71 lõikes 6 sätestatud tingimustele, summas, mida ei ole tunnustatud nõudena pankrotivara vastu;

7. kuni 50 % nende nõuete suurusest, mis kuuluvad võlausaldajale, kes taotles maksejõuetusmenetlust, ja mida ei loeta allutatud nõueteks.

C) Allutatud nõuded, mis sisalduvad artiklis 281:

1. nõuded, mis on edastatud liiga hilja, välja arvatud juhul, kui need on nõuded, mille tunnustamine on kohustuslik või mis tulenevad kohtuotsustest;

2. nõuded, mis on allutatud lepingulise kokkuleppe alusel;

3. lisatasu- ja intressinõuded;

4. trahvi- ja muude rahaliste karistuste nõuded;

5. nende isikute nõuded, kellel on võlgnikuga seaduses sätestatud tingimustele vastav erisuhe;

6. nõuded, mis tulenevad tagasivõitmise hagidest seoses sellega, et isik on tunnistatud vaidlustatud toimingus pahauskselt tegutsenuks;

7. nõuded, mis tulenevad vastastikuste kohustustega lepingutest või ennistamise korral asjaomase sättega ette nähtud olukordadest.

13.1. Nõuete tasumine

Erieelisega nõuded tasutakse menetluse alla kuuluvate varade ja õiguste arvel, ükskõik kas need pööratakse täimisele üksikult või kollektiivselt. Nende nõuetega on seotud erinormid, mis annavad haldurile õiguse tasuda need pankrotivarast ilma konkreetseid varasid realiseerimata, vabastades koormatised. Varasid on võimalik müüa ka pandiõiguse jätkudes ja nii, et ostja võtab üle võlgniku kohustused. Nende varade müügiks on seaduse artiklis 429 jj sätestatud erinormid.

Üldise eelisõigusega nõuded tasutakse vastavalt nende järjekorrale ja pro rata igas kategoorias. Seejärel tasutakse tagamata nõuded, kuigi kohtunik võib tasumise järjekorda halduri taotlusel ja teatud tingimustel muuta. Tagamata nõuded tasutakse pro rata vastavalt pankrotivara hulka kuuluva vara likviidsusele.

Allutatud nõuded tasutakse viimasena vastavalt artiklis 309 sätestatud korrale.

14 Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)?

14.1. Ümberkujundamismenetlus

Ümberkujundamise menetlus võib tähendada kaht olukorda: võlausaldajate kokkulepet maksejõuetusmenetluse lahendamise viisina ja võlgniku võimalust vältida maksejõuetusmenetlust võlausaldajatega sõlmitava kokkuleppega võla ümberkujundamise ehk restruktureerimise kohta. Mõlemat olukorda reguleeritakse maksejõuetusseadusega.

A) Võlausaldajate kokkulepe

Pärast maksejõuetusmenetluse algetappi, kui menetluse alla kuuluvad varad ja kohustused on lõplikult kindlaks määratud, on kaks võimalikku lahendust: võlausaldajate kokkulepe või likvideerimine. Eelistatud on võlausaldajate kokkuleppe saavutamine, sest seadusega on ette nähtud, et kokkuleppimise etapp tuleb algatada alati, kui võlgnik ei ole taotlenud likvideerimismenetlust.

Nii võlgnik kui ka võlausaldajad, kelle nõuded moodustavad enam kui viiendiku võlgniku kohustustest, võivad pärast algetapi lõppemist esitada kokkuleppe ettepaneku. Võlgnikul on samuti õigus esitada kokkuleppe eelettepanek, kuigi mõnel võlgnikul seda võimalust ei ole (need, kes on teatavates kuritegudes süüdi mõistetud ja kes ei esita aastaaruandeid, kui nad on selleks kohustatud).

Kokkuleppe eelettepaneku eesmärk on see, et võlgnik ja võlausaldajad jõuaksid kokkuleppele kiiresti ja ilma maksejõuetusmenetluse kõiki etappe läbimata. Selleks et ettepanek menetlusse võetaks, peab sellele alla kirjutama teatav protsentuaalne osa võlausaldajatest. Pärast ettepaneku esitamist peab haldur seda hindama ja ülejäänud võlausaldajad võivad sellele alla kirjutada; kui nad saavutavad nõutud enamuse, annab kohtunik välja otsuse, millega kiidetakse esitatud kokkulepe heaks.

Kokkuleppimise etapi tavapärane menetlemine algab kohtuotsusega, millega lõpetatakse algetapp; selles määrab kohtunik võlausaldajate koosoleku kuupäeva. Kui võlausaldajate arv on suurem kui 300, võib menetlus toimuda kirjalikult. Sellest hetkest algab ajavahemik, mille jooksul võlgnik ja võlausaldajad saavad esitada kokkuleppe ettepanekud, mille sisu peab vastama teatavatele miinimumtingimustele. Kui nad täidavad kõik tingimused, võtab kohtunik ettepanekud vastu ja need saadetakse haldurile hindamiseks.

Võlausaldajate koosolekut juhib kohtunik ja selleks, et seda saaks pidada kehtival viisil kokku kutsutuks, peavad sellel osalema võlausaldajad, kes esindavad rohkem kui poolt tagamata nõuetest. Võlgnik ja haldur on kohustatud osa võtma. Koosolekul arutatakse kokkuleppe ettepanekuid ja pannakse need hääletusele ning heakskiidu saamiseks peavad need saavutama seaduse artiklis 124 sätestatud enamuse, sõltuvalt nende sisust. Järgmisena annab kohtunik välja otsuse, millega kiidetakse koosolekul vastu võetud ettepanek heaks. Halduri ja nende võlausaldajate jaoks, kes ei võtnud osa või jäeti oma õigustest ilma, on olemas eelmenetlus ettepaneku vaidlustamiseks.

Kokkulepe jõustub päeval, mil see kohtuotsusega heaks kiidetakse. Sellest ajast lõpeb maksejõuetusmenetluse mõju ja seda asendab kokkuleppes kindlaks määratud mõju. Ka halduri ülesanne on täidetud. Kokkulepe on siduv võlgniku ning tagamata ja allutatud nõuetega võlausaldajate, samuti eelisnõudeõigusega võlausaldajate jaoks, kes hääletasid poolt. See võib olla siduv ka eelisnõudeõigusega võlausaldajate jaoks sõltuvalt enamusest, mis selle heakskiitmisel saavutati. Pärast kokkuleppe täitmist kuulutab kohtunik selle asjaolu välja ja annab korralduse maksejõuetusmenetlus lõpetada.

Kui kokkulepet ei täideta, võib iga võlausaldaja nõuda kohtunikult täitmatajätmise väljakuulutamist.

B) Võla ümberkujundamine refinantseerimiskokkulepete kaudu maksejõuetusmenetluse vältimiseks

Maksejõuetusseaduse avaldamisest alates saadud kogemused on näidanud, et maksejõuetusmenetlust ei ole otstarbekas kasutada vahendina, millega saavutada tegevuse jätkuvus kokkulepitud lahenduse alusel. Komisjoni 12. märtsi 2014. aasta soovituses äritegevuse ebaõnnestumist ja maksejõuetust käsitleva uue lähenemisviisi kohta nõuti seetõttu tungivalt, et liikmesriigid võtaksid meetmeid vältimaks maksejõuetusmenetlust võlgniku ja võlausaldajate vaheliste võla refinantseerimise kokkulepete sõlmimise kaudu. Maksejõuetusseaduse viimaste reformide käigus võttis Hispaania seadusandja seepärast kasutusele nelja liiki meetmed: a) eelneva teavitamise süsteemi loomine võlgniku jaoks, et teavitada kaubanduskohtunikku sellest, et ta on alustanud oma võlausaldajatega läbirääkimisi eesmärgiga saavutada refinantseerimiskokkulepe, mis peatab kohustuse taotleda maksejõuetusmenetlust ning võimaldab teatud juhtudel ja teatud ajaks peatada üksikud täitetoimingud; b) kaitsemehhanismide loomine, et kaitsta refinantseerimiskokkuleppeid tagasivõitmise hagide eest; c) ametliku heakskiitmismenetluse loomine refinantseerimiskokkulepete jaoks, et tugevdada nende mõju; ja d) stimuleerivad meetmed võla omakapitaliks konventeerimise eesmärgil. Käesoleva punkti keskmes on kord, mille raames annab kohus heakskiidu refinantseerimiskokkulepetele ja mis on kirjas maksejõuetusseaduse neljandas lisasättes.

Kohus võib kiita heaks refinantseerimiskokkulepped, millele on alla kirjutanud võlausaldajad, kes esindavad vähemalt 51 % finantskohustustest. Seaduses on kehtestatud konkreetsed normid finantskohustuste osakaalu arvutamise ja sündikaatlaenude kohta.

Selle protsessi käigus esitab võlgnik või esitavad võlausaldajad avalduse, millele lisatakse audiitori tõend, millega kinnitatakse iga juhtumi korral vastavalt taotletava kaitse tasemele nõutava enamuse osalemist, mis moodustab vähemalt 51 % finantskohustustest.  Kohtunik vaatab avalduse läbi ja kui see rahuldatakse, annab välja kohtumääruse üksikute täitetoimingute peatamise kohta heakskiitmismenetluse ajaks.

Pärast heakskiitmismääruse avaldamist algab 15päevane ajavahemik, mille jooksul võivad eriarvamusel võlausaldajad selle vaidlustada. Vaidlustamise ainukesed alused on ametlike nõuete täitmatajätmine või nõutava panuse ebaproportsionaalsus. Vastuväiteid käsitletakse maksejõuetuse lisamenetluses, kuhu on kaasatud võlgnik ja ülejäänud võlausaldajad, kes on kokkuleppe pooled, ning kus tehakse edasikaebamisele mittekuuluv kohtuotsus. Samuti on sõnaselgelt sätestatud, et seoses mõjuga, mida kohtu heakskiidetud kokkulepe avaldab alates kuupäevast, mil otsus avaldatakse ametlikus väljaandes, võib kohtunik anda korralduse tühistada üksikute täitetoimingute käigus toimuva arestimise seoses võlgadega, mida refinantseerimiskokkulepe mõjutab.

Kohtu heakskiidu mõju ei piirdu kokkulepitud pikendamise mõju laiendamisega, millega eraldutakse lepingute suhtelisuse põhimõttest. Üldmõju on kaitse tagasivõitmise hagide eest, kuid mõju laiendamine eriarvamusel võlausaldajatele sõltub sellest, milline on heakskiidu andnute osakaal. See tähendab, et a) tagatisega võlausaldajate kaitse kaotatakse;  b) kokkuleppe mõju kohandatakse selle heakskiitmise käigus saavutatud enamuse alusel ja seoses sellega, kas nõue on tegelikkuses tagatisega kaetud või mitte.

Rahaliste nõuetega võlausaldajad, kes ei ole kokkuleppele alla kirjutanud, kuid keda kohtu heakskiit mõjutab, säilitavad oma õigused nende ees, kes vastutavad solidaarselt koos võlgnikuga, ja käenduste või käendajate ees, kes ei saa tugineda refinantseerimiskokkuleppega nõustumisele ega kohtu heakskiidu mõjule. Kokkuleppe allkirjastanud võlausaldajate puhul sõltub selle mõju säilitamine käenduste või käendajate suhtes sellest, mis nende vastavates õigussuhetes on kokku lepitud.

Võlausaldaja võib olenemata sellest, kas ta on kokkuleppele alla kirjutanud või mitte, nõuda selle heaks kiitnud kohtunikult maksejõuetuse lisamenetluse kaudu nõuete täitmatajätmise väljakuulutamist. Kohtuotsust ei ole võimalik edasi kaevata. Kui kuulutatakse välja nõuete täitmatajätmine, võivad võlausaldajad nõuda maksejõuetusmenetlust või algatada üksikuid täitetoiminguid.

Kui nõuete suhtes, mida kokkulepe mõjutab, kasutatakse tagatisõigusi ja kui ei ole kokku lepitud teisiti, võib võlausaldaja teatud tingimustel saadud summad oma valdusesse võtta.

14.2. Füüsilisest isikust võlgnike vabastamine tasumata nõuetest

28. juuli 2015. aasta seadusega 25/2015 kehtestati uues artiklis 178a süsteem, mida tuntakse maksejõuetusseaduse nn teise võimaluse mehhanismina.

See säte vabastab füüsilised isikud artikli 178 lõike 2 üldnormist, mille kohaselt vastutavad füüsilisest isikust võlgnikud juhul, kui maksejõuetusmenetlus lõpetatakse likvideerimise või menetluse alla kuuluvate varade ebapiisavuse tõttu, ülejäänud nõuete tasumise eest.

Selle vabastuse saamiseks peab võlgnik olema tegutsenud heas usus ning kehtivad järgmised nõuded:

1. maksejõuetust ei ole tunnistatud süüliseks;

2. võlgnikku ei ole pankrotimäärusele eelnenud kümne aasta jooksul lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud varavastases kuriteos, pettuses, majanduskuriteos, võltsimises, maksuhalduri ja sotsiaalkindlustussüsteemi või töötajate õiguste vastastes kuritegudes;

3. võlgnik on artiklis 231 kehtestatud nõudeid täites sõlminud või vähemalt üritanud sõlmida kohtuvälise maksekokkuleppe;

4. võlgnik on täielikult rahuldanud pankrotivara vastu olevad nõuded ja pankroti eelisnõuded ning kui ta ei ole üritanud saavutada eelnevat kohtuvälist maksekokkulepet, siis vähemalt 25 % tagamata pankrotinõuete summast;

5. eelmise punkti alternatiivina:

i) võlgnik nõustub maksegraafikuga;

ii) ta ei ole jätnud täitmata kohustust teha kohtuniku ja halduriga koostööd;

iii) ta ei ole viimase kümne aasta jooksul seda vabastust kasutanud;

iv) ta ei ole pankrotimäärusele eelnenud nelja aasta jooksul tagasi lükanud oma võimetele vastavat tööpakkumist;

v) ta on tasumata nõuetest vabastamise avalduses sõnaselgelt nõus, et talle antud vabastus registreeritakse viieks aastaks riikliku maksejõuetusregistri eriosas.

Vabastuse andmine eeldab, et menetlus algatatakse võlgniku taotlusel ning kaasatud on haldur ja hagi poolteks olevad võlausaldajad. Võlgnik on kohustatud esitama maksegraafiku nõuete kohta, millele vabastus ei laiene ja mis tuleb tasuda kuni viie aasta jooksul.

Kui maksegraafiku täitmiseks kehtestatud ajavahemik on möödunud ja vabastust ei ole tühistatud, annab pankrotikohtunik võlgniku taotlusel välja määruse, millega ta vabastatakse lõplikult nõuetest, mida ei ole maksejõuetusmenetluse käigus tasutud. Kohtunik võib sõltuvalt juhtumi asjaoludest ja pärast võlausaldajatega peetud istungit anda korralduse vabastada tasumata nõuetest lõplikult võlgnikud, kes ei ole küll maksegraafikut täielikult täitnud, kuid kes on viie aasta jooksul alates vabastuse esialgsest andmisest paigutanud sellesse vähemalt poole saadud sissetulekust (mida ei peeta arestimisele mittekuuluvaks) või neljandiku nimetatud sissetulekust, kui võlgnik vastab õigusaktides sätestatud tingimustele vahenditeta hüpoteegivõlgnike kaitse kohta seoses perekonna sissetuleku ja eriti haavatavate perekondlike asjaoludega.

Vabastus mõjutab kõiki tagamata ja allutatud nõudeid, mis on maksejõuetusmenetluse lõpetamise kuupäeval tasumata, välja arvatud avalik-õiguslikud nõuded ja elatisnõuded. Erieelisega nõuete puhul mõjutab vabastus nõuete seda osa, mida ei olnud võimalik tagatise täitmisele pööramise kaudu rahuldada.

Vabastus on võimalik pankrotivõlausaldaja taotlusel tühistada, kui viie aasta jooksul pärast selle andmist leiab kinnitust võlgniku avaldamata sissetulek, talle kuuluvad varad või õigused.

Tühistamist võib kohaldada ka juhul, kui maksegraafiku täitmiseks kehtestatud ajavahemiku jooksul: a) leiab võlgnik end olukorrast, mis takistab vastavalt artikli 178a lõikele 3 tasumata nõuetest vabastamist; b) kui see on asjakohane, ei täideta vabastuse alla mittekuuluvate võlgade tasumise kohustust kooskõlas maksegraafiku sisuga, või c) paraneb võlgniku rahaline olukord märkimisväärselt pärandi, annaku, annetuse, õnnemängude või juhuse tõttu, nii et tal oleks võimalik tasuda kõik tasumata võlad ilma oma ülalpidamiskohustusi kahjustamata.

Kui kohtunik teeb korralduse vabastus tühistada, saavad võlausaldajad täielikult tagasi oma õiguse võtta võlgniku suhtes meetmeid, et pöörata täitmisele nõuded, mis jäävad maksejõuetusmenetluse lõpetamisel tasumata.

14.3. Maksejõuetusmenetluse lõpetamine

Maksejõuetusmenetluse lõpetamise põhjused on sätestatud uuesti sõnastatud maksejõuetusseaduse artiklis 465. Maksejõuetusmenetlus lõpetatakse põhiliselt järgmistel põhjustel:

a) provintsikohus (Audiencia Provincial) tühistab pankrotimääruse;

b) kuulutatakse välja kokkuleppe täitmine;

c) leiab kinnitust, et menetluse alla kuuluvast varast ei piisa pankrotivara suhtes esitatud nõuete täitmiseks;

d) leiab kinnitust, et kõik tunnustatud nõuded on tasutud või võlausaldajate nõuded on muul viisil täielikult rahuldatud;

e) pärast algetapi lõppu lahkuvad või taganevad kõik võlausaldajad menetlusest.

Lõpetamise peab heaks kiitma kohtunik ja asjaomaste poolte jaoks on olemas menetlus selle vaidlustamiseks. Pankrotivara suhtes esitatud nõuete tasumiseks on seaduses erisätted juhuks, kui maksejõuetusmenetlus lõpetatakse võlgniku vara ebapiisavuse tõttu. Seda on võimalik kindlaks teha võlgniku enda avaldusega menetluse algatamiseks. Sellisel juhul teeb kohtunik maksejõuetusmenetluse ja selle lõpetamise teatavaks samas otsuses ja samal ajal.

Maksejõuetusmenetluse lõpetamise väljakuulutamisel lõpevad kõik võlgniku volitustega seotud piirangud. Kui võlgnik on füüsiline isik, on seadusega ette nähtud erinormid võlgniku vabastamiseks nende nõuete tasumisest, mida maksejõuetusmenetluse käigus ei rahuldatud. Vabastuse saamise nõuded on sätestatud artiklis 486 jj. Võlgnik peab olema tegutsenud heas usus ja ta peab täitma teatavad kohustused. Võlgnik peab vabastust ise taotlema ning haldur ja võlausaldajad võivad esitada oma märkused. Vabastuse võib teatavatel juhtudel tühistada, kui näiteks võlgnik parandab oma rahalist olukorda või kui ta ei täida maksegraafikut, mida ta kohustus tegema, et tasuda vabastuse alla mittekuuluvad võlad.

15 Missugused õigused on võlausaldajatel pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist?

Kui juriidiliste isikute maksejõuetusmenetlus lõpetatakse likvideerimise tõttu, kaotavad nad oma juriidilise isiku staatuse.

Kui lõpetamine toimub kokkuleppe täitmise tõttu, on võlausaldajate nõuded tasutud kooskõlas kokkuleppe sätetega. Eelisnõudeõigusega võlausaldajad, kes võlausaldajate kokkuleppele alla ei kirjutanud, võivad teatud tingimustel jätkata või algatada üksikuid täitemenetlusi.

Võlgnik võib oma juriidilise isiku staatuse kaotada ka võlausaldajate kokkuleppe täitmise ajal struktuurse ümberkorraldamise protsessis, mille tulemusena võtab kohustused üle uus äriühing või omandav ettevõte.

Kui võlgnikud on füüsilised isikud, tähendab maksejõuetusmenetluse lõpetamine likvideerimise või varade ebapiisavuse tõttu seda, et võlausaldajad võivad algatada võlgniku suhtes üksikuid täitetoiminguid, kui võlgnik ei ole vabastatud tasumata nõuetest artiklis 178a sätestatud viisil.

15.1. Maksejõuetusmenetluse taasalustamine

Kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes antakse välja pankrotimäärus viie aasta jooksul pärast seda, kui eelmine maksejõuetusmenetlus lõpetati likvideerimise või varade ebapiisavuse tõttu, loetakse seda varasema menetluse taasalustamiseks.

Juriidilisest isikust võlgnike korral annab korralduse likvideerimise või varade ebapiisavuse tõttu lõpetatud maksejõuetusmenetluse taasalustamiseks sama kohus, kes arutas esimest menetlust, seda käsitletakse samas menetluses ja see on piiratud pärastpoole ilmnenud varade ja õiguste likvideerimise etapiga.

Aasta jooksul, mis järgneb varade ebapiisavuse tõttu maksejõuetusmenetluse lõpetamise otsuse kuupäevale, võivad võlausaldajad taotleda menetluse taasalustamist sissenõudmistoimingute algatamise eesmärgil, märkides konkreetsed toimingud, mis on vaja algatada või esitades kirjalikult olulised asjaolud, mis võivad liigitada maksejõuetuse süüliseks, välja arvatud juhul, kui lõpetatud maksejõuetusmenetluses tehti otsus liigitamise kohta.

16 Kes kannab maksejõuetusmenetluse kulud?

Vastavalt uuesti sõnastatud maksejõuetusseaduse artiklile 242 on õiguskulud, mida tuleb maksta maksejõuetusmenetluse taotlemiseks ja selle läbiviimiseks, nõuded pankrotivara vastu. Eeskätt kuuluvad siia kõik nõuded, mis tulenevad õiguskuludest ja väljaminekutest, mida on vaja maksejõuetusmenetluse taotlemiseks ja algatamiseks, ettevaatusabinõude vastuvõtmiseks, pankrotiseaduses sätestatud otsuste avaldamiseks ning võlgniku ja halduri osalemiseks ja esindamiseks maksejõuetusmenetluse ja lisamenetluse jooksul, kui nende osalemine on seaduse kohaselt kohustuslik või pankrotivara huvides, kuni kokkulepe jõustub või muul juhul senikaua, kuni maksejõuetusmenetlus lõpetatakse, välja arvatud nõuded, mis tulenevad kohtu otsuste suhtes esitatud edasikaebustest ja mis jäetakse täielikult või osaliselt rahuldamata koos sõnaselge kulude tasumise korraldusega.

Pankrotivara suhtes esitatud nõueteks loetakse vastavalt artikli 84 lõigetele 2 ja 3 ka õiguskulud ja väljaminekud, mis tulenevad võlgniku, halduri või seadusjärgsete võlausaldajate osalemisest ja esindamisest menetluses, mida jätkatakse pankrotivara huvides või mis algatatakse kooskõlas kõnealuse seaduse sisuga, välja arvatud sätted, mis on seotud taganemise, nõustumise, tasaarvelduse või võlgniku eraldi kaitse juhtumitega ja, kui see on asjakohane, seaduses kehtestatud ülemmäärade piires.

Kui maksejõuetusmenetlus lõpetatakse pankrotivara ebapiisavuse tõttu, tasutakse õiguskulude ja väljaminekute nõuded enne ülejäänud nõudeid pankrotivara suhtes, välja arvatud töötajate ja elatisnõuded (artikkel 473).

Halduri tasud nõutakse sisse pankrotivara arvel ja kohtunik määrab need kindlaks vastavalt seadusega heaks kiidetud tasude tabelile. Praegu kehtib endiselt 6. septembri 2004. aasta kuningliku dekreediga 1860/2004 heaks kiidetud tasude tabel. Artiklis 84 on sätestatud erinormid nende kindlaksmääramise ja jõustumise kohta.

Seadusega on ette nähtud võimalus haldurit abistavate delegeeritud assistentide määramiseks ja nende tasu katab haldur.

17 Millised on võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust käsitlevad normid?

Tagasivõitmise hagide kord maksejõuetusmenetluses on esitatud uuesti sõnastatud maksejõuetusseaduse artiklis 226 jj. Neid sätteid on järjest muudetud, peamiselt seoses refinantseerimiskokkulepete kaitsemehhanismide laadiga.

Artiklis 226 on sätestatud tagasinõudehagidega seotud kord. See põhineb üldklauslil, mis tunnistab tühistatavaks kõik võlgniku toimingud, mis kahjustavad menetluse alla kuuluvat vara olenemata sellest, kas oli tegemist eksitamise kavatsusega või mitte. Tühistamise mõju tagamiseks on kehtestatud konkreetne ajavahemik: kaks aastat enne pankrotimääruse kuupäeva.

A) Tühistamisaeg

Seaduse kohaselt on võimalik kehtestada kindel tühistamisaeg, milleks on kaks aastat pankrotimääruse kuupäevast tagasi.

B) Rahalise kahju mõiste

Toimingud, mida võlgnik teeb nn kahtlusalusel ajavahemikul, saab tühistada, kui need kahjustavad menetluse alla kuuluvat vara. Kaebuse esitanud pool peab rahalist kahju rahuldavalt tõendama. Võttes arvesse kahjulike toimingute tõendamisega seotud tavapäraseid raskusi, lihtsustab maksejõuetusseadus hagide esitamist eeltingimuste kehtestamise kaudu.  Nii nagu seaduse teistes osades, võivad eeltingimused olla mittevaidlustatavad või vaidlustatavad. See tähendab, et a) rahaline kahju loetakse mittevaidlustatavaks kahel juhul: kui tegemist on i) varade tasuta võõrandamisega, välja arvatud annetused kasutamiseks, ning ii) maksete ja muude toimingutega, millega täidetakse kohustused, mis kuuluvad tasumisele pärast pankrotimääruse väljaandmist, välja arvatud juhul, kui need on kaitstud tagatisega – sellisel juhul tunnistab eeltingimus vastupidist tõendit; b) rahaline kahju loetakse vaidlustatavaks kolmel juhul: kui tegemist on i) varade tasulise võõrandamisega isikutele, kellel on pankrotivõlgnikuga erisuhe, ii) tasude kehtestamisega varale olemasolevate kohustuste katteks või selliste uute kohustuste katteks, millega varasemad on asendatud, ja iii) maksete või muude toimingutega, millega täidetakse kohustused, mis on kaitstud tagatisega ja mis kuuluvad tasumisele pärast pankrotimääruse väljaandmist.

C) Menetlus

Maksejõuetusmenetluses on tagasivõitmise hagide esitamise õigus halduril. Selleks et kaitsta võlausaldajaid haldurite tegevusetuse eest, on seaduses sätestatud subsidiaarne ehk teise astme hagi esitamise õigus võlausaldajatele, kes on nõudnud haldurilt kirjalikult tagasivõitmise hagi esitamist, kuid haldur ei ole seda kahe kuu jooksul alates avalduse esitamise kuupäevast teinud. Seadus sisaldab norme, mille eesmärk on tagada, et haldurid täidaksid ülesannet kanda hoolt selle eest, et menetluse alla kuuluvat vara ei võõrandata. Refinantseerimiskokkulepete vastu esitatavate hagide puhul on hagi esitamise õigus eranditult halduril ja subsidiaarne alus on välistatud.

Refinantseerimiskokkuleppeid kaitsevad hiljutistest seadusandlikest muudatustest tulenevad erinormid, kus on kindlaks määratud kaitsemehhanismid, mis takistavad nende (teatavatel tingimustel heaks kiidetud) kokkulepete suhtes tagasivõitmise hagide esitamist (uuesti sõnastatud maksejõuetusseaduse artikkel 604).

Viimati uuendatud: 28/10/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.