Maksejõuetus/pankrot

Slovakkia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kelle vastu võib algatada maksejõuetusmenetluse?

Slovakkias võib võlgniku suhtes algatada kõiki eri liiki maksejõuetusmenetlusi.

2 Millised on maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused?

Eri liiki maksejõuetusmenetluste algatamise tingimused

Pankrotimenetluse algatamise tingimused

  • Pankrotimenetlus on jagatud kaheks osaks. Esimene osa algab pankrotiavalduse esitamisega ja jätkub kuni pankrotimääruse tegemiseni. Teine osa algab pankrotimääruse tegemisega ja jätkub kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni.
  • Esimese osa käivitamine eeldab, et olemas on isik, kellel on õigus esitada pankrotiavaldus (kui menetlus algatatakse avaldusega) ja selle avalduse alusel on mõistlik eeldada, et võlgnik on maksejõuetu; ka tuleb teha ettemakse kohtule.
  • Teise osa (pankroti väljakuulutamine) eeldused on mitme võlausaldaja olemasolu, võlgniku ülemäärane võlgnevus või rahavooline maksejõuetus ja piisav vara pankrotimenetluse kulude katmiseks.
  • Isik, kel on õigus avaldust esitada: menetluse võib algatada avaldusega või avalduseta. Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik, võlausaldaja, likvideerija või seaduses täpsustatud muu isik. Pankrotimenetlus algatatakse avalduseta eelkõige olukordades, kus saneerimine ei ole olnud edukas. Sel juhul otsustab kohus pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise ühes määruses.
  • Avaldus peab vastama üld- ja erinõuetele. Erinõuded sõltuvad sellest, kes avalduse esitab. Kui see on võlausaldaja, peab avaldus sisaldama tõendeid võlgniku rahavoolise maksejõuetuse kohta. Kui avalduse esitab võlgnik (eeldatakse rahavoolist maksejõuetust või ülemäärast võlgnevust), peab see sisaldama nimekirja võlgniku vara, kohustuste, seotud poolte ja viimaste finantsaruannete kohta, kui need on olemas.
  • Avalduse esitaja peab enne avalduse esitamist tegema ettemakse kohtu pangakontole.
  • Maksejõuetus tähendab, et võlgnikul on ülemäärane võlgnevus või rahavooline maksujõuetus. Võlgnikul on ülemäärane võlgnevus, kui võlgnik on kohaldatava seaduse (seadus nr 431/2002 raamatupidamise kohta) alusel raamatupidamiskohustuslane, tal on rohkem kui üks võlausaldaja ja võlgniku kohustuste väärtus ületab võlgniku vara väärtust. Juriidilise isiku puhul on tegemist rahavoolise maksejõuetusega, kui ta on üle 30 päeva hilinenud vähemalt kahe finantskohustuse tasumisega rohkem kui ühele võlausaldajale. Füüsilise isiku puhul on tegemist rahavoolise maksejõuetusega, kui ta ei suuda tasuda vähemalt ühe finantskohustuse eest 180 päeva jooksul pärast maksetähtaega.
  • Piisav vara – kui on küsitav, kas pankrotimenetluse kulude katmiseks on piisavalt vara, määrab kohus asja läbivaatamiseks ajutise usaldusisiku või ajutise halduri (haldur või pankrotihaldur).

Saneerimise algatamise tingimused

Sarnaselt pankrotimenetlusele on saneerimine jagatud kaheks osaks. Esimeses osas (saneerimise algatamisel) uurib kohus, kas saneerimise tingimused on täidetud. See osa algab, kui menetluse algatamise õigusega isik (võlgnik või võlausaldaja) esitab avalduse koos halduri soovitusega võlgnik saneerida. Teine osa algab siis, kui saneerimiseks antakse luba ning võlgnik koostab, arutab ja kiidab heaks halduri ja kohtu järelevalve all ning koostöös võlausaldajatega saneerimiskava ning laseb selle kohtul kinnitada.

  • Võlgnik võib esitada saneerimisavalduse, kui võlgnik küsis halduri arvamust ja viimane soovitas võlgniku saneerimist arvamuses, mis ei või olla vanem kui 30 päeva.
  • Võlausaldaja võib esitada saneerimisavalduse, kui võlausaldaja küsis halduri arvamust ja viimane soovitas võlgniku saneerimist arvamuses, mis ei või olla üle 30 päeva vana, ja võlgnik on nõustunud avalduse esitamisega.

Võlakergenduse algatamise tingimused

Võlakergenduse algatamise tingimused: võlgnik on füüsiline isik (ettevõtja või tarbija), pankrotimenetlus on lõpetatud, võlgnik on esitanud avalduse ja võlgnik on täitnud pankrotimenetluse ajal oma kohustused. Võlgnikul ei ole siiski õigust taotleda võlgadest vabastamist, kui pankrotimenetlus lõpetati, kuna võlgniku varast ei piisanud isegi pankrotivara vastu esitatud nõuete täitmiseks. Lisaks eeldatakse, et võlgnikul on rahavooline maksejõuetus ja võlgnik on seda tunnistanud, viimasest võlakergendusest on möödunud kümme aastat, võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus või analoogne menetlus ning võlgnik ei kanna vabaduskaotuslikku karistust.

  • Avalduse võib esitada koos pankrotiavaldusega või pankrotimenetluse ajal kuni selle lõpetamiseni. Selle esitab võlgnik, keda peab siiski esindama õigusabi keskus (Centrum právnej pomoci), ja avalduse saab esitada ainult elektrooniliselt.
  • Võlgnik vabastatakse võlast, kui kohus teeb pankrotimääruse (pankrotil põhinev võlakergendus) või määrab maksegraafiku (maksegraafikul põhinev võlakergendus). Võlakergenduseks ei ole muid kohtuotsuseid vaja.
  • Kohustuste täitmine: kohus lubab võlakergendust, kui leiab, et võlgnik on pankrotimenetluse ajal täitnud kohaldatava seadusega sätestatud kohustused; vastasel juhul lükkab ta avalduse tagasi. Aus kavatsus – eeldatakse võlgniku ausat kavatsust, mille võlausaldajad võivad vaidlustada „klassikalises“ tsiviilmenetluses, kuid mitte võlakergenduse menetluses.

3 Millist vara käsitatakse pankrotivarana? Kuidas koheldakse vara, mille võlgnik on omandanud või mis on talle üle antud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Pankrotimenetlust kohaldatakse:

  1. pankrotimääruse tegemise ajal võlgnikule kuulunud varale,
  2. varale, mille võlgnik omandas pankrotimenetluse ajal,
  3. võlgniku kohustusi tagavale varale,
  4. muule varale, kui see on seaduses ette nähtud.

Pankrotimenetlusega hõlmatud vara sisaldab pankrotivara, mis on jagatud üldvaraks ja tagatisega võlausaldajate eraldiseisvateks varadeks.

Pankrotimenetlusest on välja jäetud järgmine: vara, mida ei ole võimalik täite- või arestimismenetluses arestida, tolligarantiid kuni tollivõla summa ulatuseni, maksutagatis ja vara, mis on pankrotimenetlusest eraldi õigusaktide alusel välja jäetud. Pankrotimenetlus hõlmab võlgniku sissetulekut sellises ulatuses, nagu see on täite- või arestimismenetluses arestitav. Netopalga sellele osale, mille võiks muul juhul eelisjärjekorras rahuldatava nõude rahuldamiseks maha arvata, kohaldatakse pankrotimenetlust ainult pankrotivara vastu esitatud nõude rahuldamise ulatuses.

4 Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?

Poolte rollid eri liiki menetlustes

• Võlgniku üldised kohustused

o     Võlgnik on kohustatud maksejõuetuse ära hoidma. Kui tegemist on ähvardava maksejõuetusega, on võlgnik kohustatud viivitamata võtma asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid selle ärahoidmiseks. Saneerimisavalduse esitamine ei vabasta võlgnikku kohustusest esitada ka pankrotiavaldus (saneerimiseks loa andmisel pankrotimenetlus lõpetatakse).

Poolte rollid pankrotimenetluses

• Pankrotihaldur

o     Pankrotimenetluse ajal valitseb pankrotihaldur peamiselt pankrotimenetlusega hõlmatud vara, realiseerib seda ja kasutab tulu võlgniku võlausaldajatele maksmiseks.

o     Pankrotimääruse tegemisel läheb võlgniku õigus pankrotimenetlusega hõlmatud vara käsutada ja tegutseda seoses selle varaga võlgniku nimel üle pankrotihaldurile, kes tegutseb nüüd võlgniku nimel ja arvel.

Poolte rollid saneerimismenetluses

• Haldur

o     Halduri peamine roll on koostada koostöös võlgniku ja võlausaldajatega saneerimiskava.

o     Haldur uurib esitatud nõudeid ja tunnustab neid või lükkab need tagasi.

o          Haldur teostab järelevalvet võlgniku üle. Üks selle vorme on saneerimist lubavas kohtumääruses esitatud võlgniku õigustoimingute heakskiitmine.

• Võlgnik

• Võlgnik täidab saneerimiskavas kehtestatud ülesandeid.

• Võlgnikul on ka õigus esitada haldurile soovitus esitatud nõude tagasilükkamiseks.

• Võlgnik tegutseb enda nimel ja arvel.

Poolte rollid (mõlemat liiki) võlakergenduses

• Võlgnik

o     Võlakergenduse luba avab kolmeaastase katseperioodi, mille jooksul on võlgnik kohustatud andma haldurile iga aasta lõpus kohtu poolt kindlaks määratud rahasumma, kuid enimalt 70% võlgniku kogu netosissetulekust möödunud katseaastal. Pärast enda tasu mahaarvamist jaotab haldur raha proportsionaalselt võlgniku võlausaldajate vahel kooskõlas lõpliku jaotuskavaga.

o     Katseperioodil on võlgnik kohustatud tegema mõistlikke jõupingutusi sissetulekuallikana töö või samal eesmärgil sobiva füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala leidmiseks ning esitama kogu teabe, mida haldur nõuab, sealhulgas teabe sissetuleku, kulutuste ja elukoha aadressi, töö või töökoha muutumise kohta.

o     Võlgniku katseperioodil tehtud õigustoimingud eeldavad halduri kirjalikku nõusolekut võlakergendust lubava kohtumäärusega määratletud ulatuses.

o     Võlgnik, keda esindab õigusabi keskus, esitab avalduse, mis sisaldab võlgniku CV-d, nimekirja seotud poolte, praeguse ja endise vara kohta ning võlausaldajate nimekirja. Võlgnik deklareerib, et on rahavoolises maksejõuetuses ja esitab dokumendid arestimismenetluse kohta.

o     Selle menetluse ajal peab võlgnik nõustuma, et tema vara käsutusõigus läheb üle pankrotihaldurile.

• Pankrotihaldur

o     Pankrotihaldur koostab pankrotivara hulka kuuluvatest varadest nimekirja ja käsutab neid (st pankrotimenetlusega hõlmatud vara).

o     Pankrotihaldur lõpetab teatavad lepingud.

o     Pankrotihaldur realiseerib pankrotivara hulka kuuluva vara, tasub pankrotimenetluse kulud, esitab tulude jaotuskava ja seejärel täidab selle.

o     Kui pankrotimenetluses kasutatakse maksegraafikut, koostab pankrotihaldur maksegraafiku ja esitab selle kohtule kinnitamiseks.

5 Millistel tingimustel võib teha tasaarvestuse?

Pankrot: võlgniku pankrotile eelnenud maksetähtajaga nõuet ei ole võimalik tasaarvestada võlgniku vastu esitatud nõudega, mille maksetähtaeg saabus pärast pankroti väljakuulutamist; sama kehtib ka pankrotimenetluses esitatud tingimuslike nõuete kohta. Võlgniku nõuetega ei ole võimalik tasaarvestada nõudeid, mis ei ole esitatud seaduses ette nähtud viisil, pärast pankroti väljakuulutamist loovutamise või üleandmise teel omandatud nõudeid ning vaidlustatavate õigustoimingute alusel omandatud nõudeid. Nõudeid ei saa tasaarvestada nõudega, mis tuleneb vastutusest seoses võlgniku nimel pankrotiavalduse esitamata jätmisega. See ei välista muude nõuete tasaarvestamist.

Saneerimine: tsiviilõigusnorme kohaldatakse muutmata kujul.

Pankrotil põhinev võlakergendus: pärast pankroti väljakuulutamist tekkivat nõuet ei ole võimalik tasaarvestada võlgniku enne pankroti väljakuulutamist tekkinud vastunõudega. Enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuet ei ole võimalik tasaarvestada võlgniku pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud vastunõudega. See ei välista muude nõuete tasaarvestamist.

Maksegraafikul põhinev võlakergendus: tsiviilõigusnorme kohaldatakse muutmata kujul.

6 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus võlgniku kehtivatele lepingutele?

Pankrot: kui võlgnik oli sõlminud sünallagmaatilise lepingu enne pankroti väljakuulutamist ja oli selle täitnud, kuid vastaspool ei olnud seda pankroti väljakuulutamise ajal täitnud või oli seda teinud vaid osaliselt, võib pankrotihaldur nõuda lepingu täitmist või teise võimalusena sellest taganeda. Kui vastaspool on nüüd lepingu osaliselt täitnud, võib pankrotihaldur taganeda ainult nendest lepingulistest kohustustest, mida vastaspool peab veel täitma.

Kui võlgnik oli sõlminud sünallagmaatilise lepingu enne pankroti väljakuulutamist ja vastaspool on selle nüüd täitnud, kuid võlgnik ei olnud lepingut pankroti väljakuulutamise ajal täitnud või oli seda teinud vaid osaliselt, võib vastaspool taganeda nendest lepingulistest kohustustest, mida vastaspool peab veel täitma; lepingust taganemisest tulenevad vastaspoole nõuded võib lisada pankrotimenetlusse üksnes tingimuslike nõuetena.

Kui võlgnik oli sõlminud sünallagmaatilise lepingu enne pankroti väljakuulutamist ja võlgnik ega vastaspool ei olnud lepingut pankroti väljakuulutamise ajal täitnud või seda oli tehtud vaid osaliselt, võivad pankrotihaldur ja vastaspool taganeda nendest lepingulistest kohustustest, mis tuleb veel täita; lepingust taganemisest tulenevad vastaspoole nõuded võib lisada pankrotimenetlusse üksnes tingimuslike nõuetena.

Kui võlgnik oli enne pankroti väljakuulutamist sõlminud kestvuslepingu või lepingu, mille esemeks on kohustus hoiduda teatud tegevusest või taluda teatud tegevust, võib pankrotihaldur lõpetada lepingu kahekuulise etteteatamisega, välja arvatud juhul, kui seaduses või lepingus on lepingu lõpetamiseks ette nähtud lühem aeg; pankrotihaldur võib lõpetada lepingu isegi juhul, kui see oli tähtajaline. Pankrotihaldur võib lõpetada liisingulepingu ainult tsiviilseadustikus (Občiansky zákonník) sätestatud tingimustel. Seda sätet ei kohaldata tööseadustiku (Zákonník práce) alusel sõlmitud lepingutele.

Kui vastaspool on kohustatud täitma eelnevalt lepingu, mis oli võlgnikuga sõlmitud enne pankroti väljakuulutamist, võib vastaspool keelduda lepingu täitmisest kuni vastastikuse soorituseni või selle tagamiseni.

Võlgnikuga enne pankroti väljakuulutamist sõlmitud lepingu raames loetakse vastaspoole nõuded, mis on seotud vastaspoole sooritusega pankrotihaldurile pärast pankroti väljakuulutamist, nõudeks vara vastu. Kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, siis võlgnikuga enne pankroti väljakuulutamist sõlmitud lepingu raames on võimalik vastaspoole pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud muud nõuded lisada pankrotimenetlusele üksnes tingimusliku nõudena.

Kui võlgnik müüs enne pankroti väljakuulutamist eseme omandireservatsiooniga ja andis selle üle ostjale, võib ostja eseme tagastada või nõuda lepingu täitmist.

Kui võlgnik ostis enne pankroti väljakuulutamist ja võttis vastu eseme omandireservatsiooniga, eseme omandiõigust omandamata, ei saa müüja nõuda eseme tagastamist, kui pankrotihaldur täidab lepingust tulenevad kohustused põhjendamatu viivituseta, kui müüja on seda nõudnud. Pankrotihaldur võib täita kohustused eseme ostmisel sellise omandireservatsiooniga lepingu alusel, kui ese on võlgniku valduses ja pankrotihaldur määrab ametialase hoolikusega kindlaks, et kohustuste täitmine toob pankrotivarale rohkem kasu. Kui ese ei ole võlgniku valduses, võib nõuded lisada pankrotimenetlusele ainult nende esitamise teel.

Neid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis lepingule, mille eesmärk on eseme kokkulepitud renditasu eest liisimine eesmärgiga võtta kindlaksmääratud tähtajal üle liisitud eseme omandiõigus.

Saneerimine: vastaspoolel ei ole võimalik võlgnikuga sõlmitud lepingut lõpetada ega sellest taganeda põhjusel, et võlgnik hilineb kohustuse täitmisega, millele vastaspoolel oli õigus enne saneerimismenetluse algust, ja sel põhjusel lepingu lõpetamine või sellest taganemine mõju ei avalda. Lepingutingimused, mis lubavad vastaspoolel võlgnikuga sõlmitud lepingu saneerimis- või pankrotimenetluse tõttu lõpetada või sellest taganeda, on tühised.

Pankrotil põhinev võlakergendus: pärast pankroti väljakuulutamist on võimalik lõpetada kestvusleping või leping, mis on suunatud kohustusele hoiduda teatud tegevusest või seda taluda, tingimusel, et see sõlmiti enne pankroti väljakuulutamist. Kui leping puudutab pankrotimenetlusega hõlmatud vara, võib pankrotihaldur lepingu lõpetada; muudel juhtudel võib seda teha võlgnik. Lõpetamine jõustub teate vastaspoolele kättetoimetamisel. Lepingu võib lõpetada ka isegi juhul, kui see sõlmiti kindlaks tähtajaks. Üürilevõtjast kolmanda isikuga seotud korteri üürilepingu võib üles öelda ainult tsiviilseadustikus ja eraldi seaduses sätestatud tingimustel.

Võlgnik, pankrotihaldur või vastaspool võib taganeda teisest lepingust, kui see sõlmiti enne pankroti väljakuulutamist ja seda ei ole veel täielikult täidetud. Taganeda võib ainult nende kohustuste ulatuses, mida pooled peavad veel vastastikku täitma.

Sätteid eseme omandireservatsiooniga müügi ja lepingu kohta, mille eesmärk on eseme rentimine kokkulepitud renditasu eest kindla tähtaja jooksul eesmärgiga võtta üle renditud eseme omandiõigus, kohaldatakse nii, nagu seda tehakse pankrotimenetluses.

Eespool esitatud sätteid ei kohaldata tööseadustiku alusel sõlmitud lepingutele ja kokkulepetele.

Maksegraafikul põhinev võlakergendus: võlgniku lepinguliste suhete kohta erisätteid ei ole ja kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusõigusest tulenevaid „klassikalisi“ norme.

7 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele (välja arvatud pooleliolevatele kohtuasjadele)?

Pankroti väljakuulutamise mõju

  • Täite- või arestimismenetlust ei ole võimalik algatada pankrotimenetlusega hõlmatud vara suhtes pankrotimenetluse ajal; juba algatatud täite- või arestimismenetlus lõpetatakse pankroti väljakuulutamisel.
  • Tagatisõiguse teostamist ei ole võimalik alustada ega jätkata võlgnikule kuuluva vara suhtes, kui on tegemist võlgniku kohustusega, mis on tagatud tagatisõigusega; seda mõju ei kohaldata järgmisele:
    • tagatisõiguse teostamine, mis on seotud panga või välisriigi panga filiaali kontol oleva raha või nõuetega;
    • riigivõlakirjad;
    • vabalt võõrandatavad väärtpaberid.
  • Kui enne pankroti väljakuulutamist anti ese enampakkumisel eraldi õigusaktide alusel üle ja selline ese on hõlmatud pankrotimenetlusega ning pakkuja on tasunud oksjonipidajale enampakkumisel määratud hinna, läheb omandiõigus või muu õigus enampakkumise esemele üle pakkujale. Enampakkumise tulust saab osa asjaomasest pankrotivarast ning enampakkumise kulud on nõue vara vastu; kui enampakkumist taotles tagatud nõudega võlausaldaja, makstakse tulu võlausaldajale kuni tagatud nõude summa ulatuses, nagu pankrotti ei oleks välja kuulutatud.

Saneerimise mõju

•      Täite- või arestimismenetlust ei ole võimalik algatada võlgnikule kuuluva vara suhtes seoses nõudega, mis esitatakse saneerimismenetluses; juba algatatud täite- või arestimismenetlus peatatakse pankroti väljakuulutamisel ja hiljem menetluse käigus see lõpetatakse. Kui vara on menetluse käigus juba realiseeritud, kuid tulu ei ole veel õigustatud poolele välja makstud, tagastatakse võlgnikule tulu, millest arvatakse maha menetluskulud.

  • Tagatisõiguse täitmist ei ole võimalik alustada ega jätkata võlgnikule kuuluva vara suhtes, kui on tegemist tagatud nõudega, mis esitatakse saneerimismenetluses.

8 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus selliste kohtuasjade jätkamisele, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli?

Pankrot

  • Pankroti väljakuulutamisel peatatakse kõik kohtu- ja muud menetlused ning tähtajad.
    • Menetlust võib jätkata pankrotihalduri ettepanekul, kes esitab menetluse jätkamise avalduse ja kellest saab seega võlgniku asemel menetluspool.
    • Järgmisi menetlusi ei peatata:
      • finantsturu kriisi lahendamise menetlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL tähenduses,
      • maksumenetlus,
      • tollimenetlus,
      • sundvõõrandamise menetlus,
      • elatisnõude menetlus,
      • kriminaalmenetlus (kuid otsuseid kahjuhüvitise kohta ei ole võimalik teha).
      • Isegi eespool nimetatud menetlustes ei lõpe pankrotihalduri õiguskaitsevahendi esitamise tähtaeg enne 30 päeva möödumist alates esimesest võlausaldajate koosolekust.

Saneerimine

  • Kui saneerimiseks antakse luba, peatatakse kõik kohtu- ja vahekohtumenetlused seoses nõuetega, mis on esitatud saneerimisprotsessis.
  • Nõuded on vaja esitada (nõuete tagasilükkamine ja tunnustamine).

Pankrotil põhinev võlakergendus

  • Kohtumenetlus seoses nõudega, mida on võimalik rahuldada ainult pankrotimenetluses, lõpetatakse. Aegumistähtaeg ei möödu siiski enne 60 päeva pärast pankroti väljakuulutamist.
  • Kui pankrot lõpetatakse hiljem põhjusel, et pankrotimenetluse eeltingimused puudusid, menetluse lõpetamist arvesse ei võeta.
  • Kui võlausaldaja on vaidlustanud nõude, mida võlakergendus ei mõjuta, annab nõude vaidlustamine võlausaldajale õiguse menetlusse astuda.

Maksegraafikul põhinev võlakergendus

  • See ei mõjuta kohtu- ja muid menetlusi.

9 Kuidas osalevad maksejõuetusmenetluses võlausaldajad?

Pankrot

  • Võlausaldajad
    • Võlausaldajad teostavad oma tahet pankrotimenetluses iseseisvalt, kas siis sõltumatult või võlausaldajate kogude kaudu. Sel viisil on neil võimalik pankrotimenetlust mõjutada ning jälgida vara valitsemist ja realiseerimist. Neil on võimalik anda pankrotihaldurile tegutsemiseks juhiseid; neil on ka võimalik nõuded tagasi lükata jne.
    • Pankrotimenetluse ajal teostab pankrotihalduri töö üle järelevalvet kohus.

Saneerimine

  • Võlausaldajad
    • Võlausaldajate roll on aidata võlausaldajate kogude kaudu kaasa saneerimiskava koostamisele ja heakskiitmisele.
    • Võlausaldajal, kes esitab haldurile nõude, on õigus teha haldurile ettepanek (teise) esitatud nõude tagasilükkamiseks.

Pankrotil põhinev võlakergendus

  • Võlausaldajad
    • Võlausaldajad peavad esitama oma nõuded.
    • Tagatisega võlausaldajatel on võimalik kaaluda oma nõuete esitamist; neil on siiski võimalik oma tagatisõigusi ka teostada.
    • Võlausaldajal on võimalik teiste võlausaldajate nõuded vaidlustada.
    • Võlausaldajal on võimalik tegutseda võlausaldajate esindajana.
  • Võlausaldajal on seejärel võimalik (pärast menetluse lõpetamist) esitada võlgniku vastu hagi võlakergenduse tühistamiseks ebaausa kavatsuse tõttu.

Maksegraafikul põhinev võlakergendus

  • Võlausaldajad
    • Maksegraafik puudutab üksnes tagamata võlausaldajaid; tagatisega võlausaldajaid maksegraafikuga võlakergendus ei mõjuta.
    • Võlausaldajad peavad nõustuma kohtu antud kaitsega võlausaldajate eest.
    • Võlausaldajal, keda maksegraafik mõjutab, on võimalik esitada maksegraafikule vastuväide pärast seda, kui haldur on maksegraafiku koostamisest teatanud, ning protsendimäärale, mille ulatuses on tehtud ettepanek rahuldada tagamata võlausaldajate nõuded.
    • Võlausaldajal on seejärel võimalik (pärast menetluse lõpetamist) esitada võlgniku vastu hagi võlakergenduse tühistamiseks ebaausa kavatsuse tõttu.

10 Kuidas võib pankrotihaldur kasutada või käsutada pankrotivara?

Pankrot

  • Pankrotimääruse tegemisel läheb võlgniku õigus käsutada pankrotimenetlusega hõlmatud vara ja õigus tegutseda seoses selle varaga võlgniku nimel üle pankrotihaldurile, kes tegutseb nüüd võlgniku nimel ja arvel.
  • Kui võlgniku õigustoimingud pankrotimenetluse ajal kahjustavad pankrotimenetlusega hõlmatud vara, on need võlausaldajate suhtes kehtetud; see ei piira nende seaduslikkust.
  • Isikud, kellel on pankrotimenetlusega hõlmatud võlad, on kohustatud tasuma need pankrotihaldurile; seda kohustust kohaldatakse ka siis, kui nad tasuvad need muule poolele, välja arvatud juhul, kui sellised maksed tehakse pankrotihaldurile.
  • Pankrotimenetluse ajal võib võlgnik keelduda kingitusest või pärandist ainult pankrotihalduri nõusolekul; vastasel juhul on kingist või pärandist loobumine võlausaldajate suhtes kehtetu.
  • Kui pankrotimäärus tehakse likvideerimisel oleva juriidilise isiku kohta, katkestatakse likvideerimine kuni pankrotimenetluse tühistamiseni.
  • Pädev organ (võlausaldajate komitee, tagatisega võlausaldaja või erijuhtudel kohus) juhendab pankrotihaldurit ja annab talle soovitusi seoses vara valitsemise, võlgniku ettevõtte või selle osa tegevusega ja vara realiseerimisega. See hõlmab ka vara või selle olulise osa rendile andmist (piirangutega, kui ettevõte tegutseb).
  • Pädev organ annab ka juhiseid järgmise kohta:
    • lepingu sõlmimine võlgniku ettevõtte tegevusega seotud ajutise rahastamise kohta;
    • ettevõtte tegevuse jätkamine, kui võlgnik on konkreetset liiki finantsasutus;
    • pandi seadmine võlgniku varale;
    • võlgniku ettevõtte tegevusega seotud sellise lepingu sõlmimine, milles pankrotihaldur kohustub jätkama tegevust pärast teatud ajavahemikku või teatud käibeprotsendi saavutamist;
    • enne selles küsimuses esimese õigustoimingu tegemist peab pankrotihaldur küsima juhiseid ja peab juhised ära ootama. Kui pädev organ ei vasta, palub haldur kohtul otsustada, kuidas jätkata, ja kohtumäärus on halduri jaoks siduv. Halduri taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet;
    • teistes küsimustes võib pädev organ soovitada, kuidas pankrotihaldur peaks jätkama, ja kui haldur keeldub seda soovitust järgimast, võib organ paluda kohtul otsustada, kuidas tegutseda, ning kohtumäärus on halduri jaoks siduv;
    • kui pädev organ annab pankrotihaldurile juhise tegutseda viisil, mis on vastuolus teiste võlausaldajate huvide või vara realiseerimise reeglitega, keeldub pankrotihaldur juhise alusel tegutsemast ja palub organil seda muuta. Kui organ seda ei tee, palub haldur kohtul otsustada, kuidas jätkata, ja kohtumäärus on halduri jaoks siduv;
    • pankrotihaldur haldab pankrotimenetlusega hõlmatud vara ametialase hoolikusega, et tagada selle nõuetekohane kaitse kaotsimineku, kahju, hävimise või muu kahjustamise eest ning vara valitsemisel tekkivate kulude püsimine asjakohaste ja mõistlikena;
    • pankrotimenetlusega hõlmatud vara valitsemisel ei või pankrotihaldur eelistada ühtegi võlausaldajat ega seada kõikide võlausaldajate ühiste huvide asemel esikohale isiklikke huve või teiste huve.
    • Pankrotihaldur võib anda rendile võlgnikule kuuluva pankrotimenetlusega hõlmatud vara. Haldur on kohustatud sõlmima rendilepingu, milles rendisumma on vähemalt tasemel, mille eest eset tavaliselt antud kohas ja ajal renditakse, ning peab tagama, et rendileping ei kehtesta võlgnikule muid kui seadusega ettenähtud kohustusi ja et rendilepingust tulenevad rentniku kohustused on nõuetekohaselt tagatud, ning peab ka tagama, et rendilepingu on võimalik üles öelda ühekuulise etteteatamisega. Kui need tingimused ei ole täidetud, on halduril võimalik sõlmida rendileping ainult pädeva organi nõusolekul. Rendist saadavat tulu käsitletakse pankrotimenetlusega hõlmatud vara realiseerimisest saadud tuluna;
    • pärast pankroti väljakuulutamist võib pankrotihaldur jätkata mõningat võlgniku äritegevusega seotud tegevust, kui see suurendab pankrotimenetlusega hõlmatud vara väärtust või hoiab ära selle väärtuse vähenemise. Kui nimetatud tegevuse kulud ületavad sellest saadava tulu, lõpetab pankrotihaldur selle tegevuse viivitamata.
  • Vara realiseerimine
  • Pankrotimenetlusega hõlmatud vara realiseerimise eesmärk on saada võimalikult suurt tulu võimalikult lühikese aja jooksul ja väikseimate võimalike kuludega. Kõnealuse vara realiseerimisel valib pankrotihaldur ametialase hoolikusega meetodi, mis täidab realiseerimise eesmärki parimal viisil ja vastab seadustes sätestatud realiseerimise reeglitele.
  • Pankroti väljakuulutamisel realiseerib määratud pankrotihaldur viivitamata vara, mille puhul on olemas vahetu hävimise, hävitamise või muu olulise kahjustumise oht; see ei eelda pädeva organi juhiseid ega kohtuotsust. Haldur võib alustada muu vara realiseerimist pärast esimest võlausaldajate koosolekut.
  • Pankrotihaldur peab pankrotimenetlusega hõlmatud vara realiseerimise kohta läbipaistvat registrit eraldi kannetega üldvara ja iga eraldiseisva vara kohta. Pärast iga vara realiseerimist paigutab pankrotihaldur tulu nimekirja sellesse osasse, mis oli realiseerimise objekt. Kui haldur realiseerib mitu osa koos ja iga osa tulu ei ole võimalik eraldi kindlaks määrata, jagab haldur ühise tulu asjaomaste osade vahel proportsionaalselt kooskõlas nende suhtelise väärtusega vastavalt nimekirjas märgitud väärtustele.
  • Pankrotihaldur hoiustab pankrotimenetlusega hõlmatud vara realiseerimisest saadud tulu panga või välispanga filiaali kontol; panga või välispanga filiaali kontojäägilt makstud intressi käsitletakse pankrotimenetlusega hõlmatud vara realiseerimisest saadud tuluna.
  • Vara realiseerimise eesmärgil võib pankrotihaldur teha järgmist:
    • a) kuulutada välja avaliku pakkumiskutse,
    • b) teha vara müügi ülesandeks oksjonipidajale,
    • c) teha vara müügi ülesandeks väärtpaberitega kauplejale,
    • d) korraldada enampakkumine, pakkumiskutse või muu võistlev protsess, mis viib vara müügini,
    • e) müüa vara muul asjakohasel viisil.
    • Ettevõtte realiseerimisel kasutab pankrotihaldur kõikide esemete, õiguste ja ettevõtte muu vara ostjale üleandmiseks lepingut. Ettevõttega seotud kohustustest antakse ostjale üle ainult kohustused, mis tekivad seoses võlgniku ettevõtte tegevusega pärast pankroti väljakuulutamist, ning mitterahalised kohustused, mis tulenevad lepingus loetletud töösuhetest (nemo plus iuris põhimõtet ei kohaldata).
    • Kui pankrotihaldur realiseerib pankrotimenetlusega hõlmatud vara muul viisil kui ettevõtte, ettevõtte osa või ettevõttele kuuluva vara olulise osa müük, võib pankrotihaldur realiseerida pankrotimenetlusega hõlmatud vara ainult enampakkumisel; haldur teeb enampakkumise teatavaks äriteadete ametlikus väljaandes (Obchodný vestník).
    • Vara realiseerimisel ei ole pankrotihaldur seotud õigusega ühineda aktsiate üleandmisega, õigusega nõuda aktsiate üleandmist, õigusega nõuda aktsiate omandamist ega lepinguliste eesõigustega. Vara realiseerimisel, mille suhtes kehtib ostueesõigus või asjaõigusena kehtestatud õigus, pakub pankrotihaldur eesõigusega eset kirjalikult isikule, kellele eesõigus kuulub; pankrotihaldur ei ole seotud eesõigusega, kui õigustatud isik ei teosta seda 60 päeva jooksul alates kirjaliku pakkumise saamisest.
    • Vara realiseerimisel kaotavad kõik tagatisõigused kehtivuse, välja arvatud pant, mille pankrotihaldur seadis pärast pankroti väljakuulutamist vastavalt pädeva organi juhisele, või tagatisõigus kolmanda isiku vara suhtes, mis on kõrgema järguga kui võlgniku kohustust tagav tagatisõigus.
    • Eseme tasu eest üleandmisel omandab ostja omandiõiguse isegi siis, kui võlgnik ei olnud eseme omanik, välja arvatud juhul, kui ostja teadis või pidi teadma, et võlgnik või kolmas isik, kelle vara tagas võlgniku kohustust, ei olnud eseme omanik. Pankrotihaldur vastutab eseme algse omaniku ees sellega tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui haldur suudab tõendada, et ta tegutses ametialase hoolikusega.

Pankrotil põhinev võlakergendus

  • Pankrotimääruse tegemisel läheb võlgniku õigus käsutada pankrotimenetlusega hõlmatud vara ja õigus tegutseda seoses selle varaga üle pankrotihaldurile, kes tegutseb nüüd võlgniku nimel ja arvel.
  • Kui võlgniku õigustoimingud pankrotimenetluse ajal kahjustavad pankrotimenetlusega hõlmatud vara, on need võlausaldajate suhtes kehtetud; see ei piira nende seaduslikkust.
  • Võlgnikul ja võlgniku nõusolekul võlgniku lähedasel lubatakse kasutada pankrotimenetlusega hõlmatud eset tavalisel viisil, kuid nad on kohustatud kaitsma seda kaotsimineku, kahju või hävimise eest ja hoiduma kõigest, mis võiks vähendada selle väärtust rohkem kui tavapärane kulumine. Iga isik, kes kasutab pankrotivara hulka kuuluvat eset, on kohustatud võimaldama pankrotihalduril see igal ajal üle vaadata. Kui eset kasutab keegi teine kui võlgnik või lähedane, võib see pool kasutada seda ainult halduri nõusolekul. Kogu tulu, mis saadakse seoses sellega, et eset kasutab kolmas isik, on osa pankrotivarast.
  • Pankrotihaldur realiseerib pankrotimenetlusega hõlmatud suure väärtusega kinnisvara enampakkumisel ja pankrotimenetlusega hõlmatud väikese väärtusega kinnisvara vallasvarana.
  • Kui kinnisvara realiseeritakse enampakkumise teel, määrab madalaima pakkumise hinna tagatisega võlausaldaja, kelle tagatisõiguse järk enampakkumise eseme suhtes on kõrgeim, või võlausaldajate esindaja, kui enampakkumisel oleva eseme suhtes tagatisõigust ei ole.
  • Võlgniku kodu realiseerimine
  • Pankrotihaldur võib realiseerida võlgniku kodu ainult enampakkumisel.
  • Võlgniku kodu ei ole võimalik realiseerida, kui pärast kodu arestimisele mittekuuluva summa (10 000 eurot) mahaarvamist ei kataks tulu kodu realiseerimise kulusid ning vähemalt osa registreeritud võlausaldajate nõuetest. Pankrotihaldur annab hinnangu võlgniku kodu väärtuse kohta; kui aga üks võlausaldajatest esitab eksperdiarvamuse ja teeb ettemakse enampakkumise kulgemise kontrollimisega seotud notaritasu eest, põhineb otsus eksperdiarvamusel. Kui eset siis ei realiseerita, on võlausaldaja kohustatud tasuma realiseerimise kulud.
  • Kui võlgniku kodu on realiseeritud, kannab pankrotihaldur võlgniku kodu arestimisele mittekuuluva summale vastava summa (väljaspool jaotuskava) eraldi pangakontole, mille haldur on sel eesmärgil avanud võlgniku nimel ja arvel ning teavitab võlgnikku sellest põhjendamatu viivituseta. Ainult halduril on õigus hoiustada vahendeid võlgniku erikontol või kanda sellele vahendeid.
  • Võlgniku erikontol olevad vahendid ei ole hõlmatud pankrotimenetluse, arestimismenetluse või sarnase täitemenetlusega 36 kuu jooksul pärast konto avamist.
  • Nende 36 kuu jooksul ei ole võlgnikul lubatud erikontot käsutada, kuid tal on õigus taotleda pangalt või välispanga filiaalilt sularaha kontolt väljavõtmist maksimaalses igakuises summas, mille on määranud kindlaks Slovakkia valitsus oma määrusega (250 eurot).
  • Kui võlgniku kodu on realiseeritud ja see on abikaasade ühisvara, avab pankrotihaldur võlgniku erikonto ka varasema ühisvara kaasomanikule.
  • Vallasvara realiseerimine
  • Pankrotihaldur realiseerib pankrotimenetlusega hõlmatud vallasvara pakkumismenetluse teel ühe või mitme varakogumina. Pankrotihaldur avaldab sel eesmärgil pakkumisel oleva varakogumi ja pakkumuste esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme kalendripäeva pärast pakkumiskutse avaldamist, äriteadete ametlikus väljaandes. Arvesse võetakse ainult pakkumusi, mille puhul huvitatud pool on hoiustanud halduri kontole täieliku ettemakse ostuhinna pakkumuse ulatuses. Ese müüakse kõrgeima ostuhinna pakkunule. Kui mitu huvitatud poolt esitab sama pakkumuse, teeb haldur otsuse loosi teel. Ostja on kohustatud korraldama esemete äraviimise oma kulul.
  • Kui pankrotimenetlusega hõlmatud vallasvara ei ole võimalik realiseerida isegi kolmanda pakkumiskutsega, ei ole see enam pankrotimenetlusega hõlmatud. Kui nõude esitanud võlausaldaja väljendab huvi vallasvara kogumi vastu, annab haldur selle üle sellele nõude esitanud võlausaldajale, kes teeb kümne päeva jooksul alates kolmanda pakkumiskutse tähtaja lõpust kõrgeima pakkumuse. Kui mitu nõude esitanud võlausaldajat teeb sama pakkumuse, võtab haldur otsuse vastu loosi teel. Võlausaldaja on kohustatud korraldama esemete äraviimise oma kulul.
  • Võlausaldajate esindaja või tagatisega võlausaldaja kirjaliku juhise alusel võib pankrotihaldur realiseerida vallasvara muul viisil. Kui see puudutab mitut tagatisega võlausaldajat, võib kirjaliku juhise anda ainult võlausaldaja, kelle tagatisõiguse järk on kõrgeim.
  • Nõuete ja muu vara realiseerimine
  • Kui võlgniku nõuded on osa pankrotivarast, püüab pankrotihaldur need sisse nõuda, kuid ei esita kohtule ega muule pädevale asutusele taotlust nende tasumiseks. Kui pankrotihalduril ei ole kuue kuu jooksul alates pankroti väljakuulutamisest õnnestunud tulemusi saavutada, realiseeritakse nõuded, loovutades need vallasvarana. Haldur ei ole seotud korraldusega, mis keelab või piirab nõude loovutamist. Need piirangud lõpevad nõude loovutamisel.
  • Kui nõue kuulub pankrotivarasse, peatub selle aegumisperiood ja see jätkub pärast seda, kui pankrotimenetlus seda nõuet enam ei hõlma. Kohus või muu asutus peatab pankrotimenetlusega hõlmatud nõuet sisaldava menetluse kuni ajani, millal pankrotimenetlus enam nõudele ei laiene.
  • Pankrotihaldur realiseerib muu vara sarnaselt vallasvarale või nõuetele.
  • Vara pankrotivarast tagasiostmise õigus
  • Võlgniku nõusolekul on õigustatud isikul (määratletud allpool) õigus osta pankrotivarast igal ajal tagasi mis tahes osa varast hinnaga, mis on kindlaks määratud eksperdiarvamuse alusel. Sel juhul realiseerimise reegleid käsitlevaid sätteid ei kohaldata.
  • Võlgniku nõusolekul on õigustatud isikul õigus osta vara pankrotivarast tagasi enampakkumisel või pakkumiskutsel saavutatud hinna eest või võlausaldaja pakutud hinna eest, tingimusel, et õigustatud isik kannab selle hinna pankrotihaldurile üle kümne päeva jooksul alates enampakkumise või pakkumiskutse tähtaja lõpust või võlausaldaja tehtud pakkumusest.
  • Kui võlgniku otsejoones sugulane, õde või vend või abikaasa teostab võlgniku nõusolekul õigust osta võlgniku kodu pankrotivarast tagasi, tasaarveldatakse võlgniku kodu mittearestimisele kuuluv summa ostuhinnaga.
  • Vara pankrotivarast tagasiostmise õigusele tuginemise tähenduses loetakse õigustatud isikuks võlgniku otsejoones sugulast, õde või venda, abikaasat või omavalitsust, kus kinnisvara asub.
  • Kui õigustatud isiku õigust osta vara pankrotivarast tagasi rikutakse, on õigustatud isikul õigus nõuda, et omandaja pakub eset müügiks õigustatud isikule. See õigus kaob, kui seda ei teostata kolme kuu jooksul alates eseme realiseerimisest.

11 Milliseid nõudeid esitatakse võlgniku pankrotivara suhtes ja kuidas käsitletakse nõudeid, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Pankrot

  • Võlausaldaja võib esitada võlgniku vastu kõik nõuded, kaasa arvatud nõuded, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud.
  • Esitada võib ka tagatud nõude (koos tagatisõigusega võlgniku vara suhtes).
  • Tagatud nõude, mis võlausaldajal on muu isiku kui võlgniku vastu, võib esitada, kui tagatisõigus puudutab võlgniku vara (nõude rahuldamisel on sellistel juhtudel teatud piirangud); kui sellist nõuet ei esitata, käsitletakse seda nõudeõiguse järgu poolest nõrgema nõudena pankrotivara vastu.
  • Esitada võib ka tulevasi nõudeid ja tingimuslikke nõudeid.
  • Nõudeid, mida ei esitata avaldust kasutades, nimetatakse massinõueteks.
  • Need jagatakse nõueteks üldvara ja eraldiseisva vara vastu (tagatud tagatisõigusega).
  • See hõlmab näiteks järgmist:
    • pankrotivara realiseerimise kulud, jaotuskava, pankrotihalduri tasu ning ajutise halduri tasu ja kulud;
    • õigus ettemakse hüvitamisele pankrotimenetluse kuludest;
    • pankrotihalduri teostatavaks pankrotivara haldamiseks vajalike kulude hüvitamine;
    • lapse elatis, mille maksetähtaeg saabus pärast pankroti väljakuulutamist ja pankroti väljakuulutamise kalendrikuu eest;
    • kulud, mis on seotud pankrotivara valitsemisega, ning nõuded, mis tekivad seoses ettevõtte tegevusega pankrotimenetluse ajal, kaasa arvatud pankrotihalduri sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded;
    • likvideerija ja vastutava esindaja tasu ning nende vajalike kulude hüvitamine pärast pankroti väljakuulutamist;
    • töötaja palk ja muud õigused, mis tulenevad töölepingust või lepingust väljaspool töösuhet tehtava töö kohta (töötajate õigused hüvitisele), mis tekivad pärast pankroti väljakuulutamist ja pankroti väljakuulutamise kalendrikuu eest, ning summas, mille on kehtestanud pankrotihaldur või mille on kokku leppinud pankrotihaldur ja töötaja, kellele pankrotihaldur on teinud ülesandeks pankrotivara valitsemisega seotud töö tegemise;
    • töötajate õigused hüvitisele, mis tekivad pärast pankroti väljakuulutamist ja pankroti väljakuulutamise kalendrikuu eest ning summas, mille on kehtestanud pankrotihaldur või mille on kokku leppinud pankrotihaldur ja töötaja, kellele pankrotihaldur on teinud ülesandeks ettevõtte tegevusega seotud töö tegemise pankrotimenetluse ajal;
    • nõuded seoses maksude, tasude, tollimaksude, ravikindlustusmaksete, sotsiaalkindlustusmaksete, vanaduspensioniskeemide maksete ja täiendavate pensioniskeemide maksetega, mis tekivad pärast pankroti väljakuulutamist, kui need on seotud ettevõtte tegevusega pankrotimenetluse ajal;
    • töötajate õigused hüvitisele, mis tekivad pärast pankroti väljakuulutamist ja pankroti väljakuulutamise kalendrikuu eest maksimaalselt neljakordse igakuise elatismiinimumi summa ulatuses iga kalendrikuu eest, mil töösuhe on alates pankroti väljakuulutamisest kestnud, kaasa arvatud pankroti väljakuulutamise kalendrikuu ja töösuhte lõpetamise kalendrikuu;
    • nõuded seoses maksude, tasude, tollimaksude, ravikindlustusmaksete, sotsiaalkindlustusmaksete, vanaduspensioniskeemide maksete ja täiendavate pensioniskeemide maksetega, mis tekivad pärast pankroti väljakuulutamist, kui need on seotud vara valitsemise ja realiseerimisega;
    • nõuded hüvitise saamiseks garantiifondist, kui need on seotud toetusega, mida on töötajale makstud seoses tema õigusega hüvitisele, mis kujutab endast nõuet vara vastu.
  • Pankrotihaldur rahuldab nõuded üldvara vastu jooksvalt; kui samajärgulisi nõudeid üldvara vastu ei ole võimalik täielikult rahuldada, rahuldatakse need proportsionaalselt.
  • Nõuded eraldiseisva vara vastu on seotud sellise varaga.
  • Pankrotihaldur rahuldab nõuded eraldiseisva vara vastu jooksvalt; kui samajärgulisi nõudeid eraldiseisva vara vastu ei ole võimalik täielikult rahuldada, rahuldatakse need proportsionaalselt.
  • Nõuded pankrotivara vastu esitatakse pankrotihaldurile. Taotluse korral teavitab pankrotihaldur võlausaldajat, kui pankrotihaldur nõustub võlausaldaja pankrotivara vastu esitatud nõude õigusliku aluse ja summaga, kaasa arvatud selle järk.
  • Kui pankrotihaldur ei nõustu pankrotivara vastu esitatud nõudega, kutsutakse võlausaldajat esitama pankrotihalduri vastu hagi, taotledes kohtult pankrotivara vastu esitatud nõude õigusliku aluse või summa kindlaksmääramist. Kui võlausaldaja ei esita hagi õigeaegselt, jäetakse pankrotivara vastu esitatud nõue ulatuses, mida pankrotihaldur ei tunnustanud, pankrotimenetlusest kõrvale.
  • Pankrotihaldur vastutab võlausaldajate ja muude isikute ees kahju eest, mida nad kannavad pankrotihalduri põhjendamatute või ebamajanduslike kulutuste tõttu vara valitsemisel või realiseerimisel või ettevõtte käitamisel, välja arvatud juhul, kui pankrotihaldur suudab tõendada, et tegutses ametialase hoolikusega.
    • Pankrotihaldur peab pankrotivara suhtes esitatud nõuete kohta läbipaistvat registrit ja on kohustatud esitama kohtule selle registri väljatrüki.

Pankrotil põhinev võlakergendus

  • Võlakergenduses tunnustatakse kolme nõuete rühma:
    • nõuded, mida on võimalik rahuldada ainult pankrotimenetluses või maksegraafikuga. Need on sisuliselt nõuded, mis tekkisid enne pankroti väljakuulutamist ja kaitse tagamist võlausaldajate eest, ning lisanõuded ja nõuded, mis on seotud enne pankrotti sõlmitud lepingu lõpetamise või sellest taganemisega.
    • Nõuded, mille rahuldamine on välistatud, st võlakergenduse raames ei ole neid võimalik võlgnikult sisse nõuda. See hõlmab nõuetega kaasnevaid kulusid (teatud osa nendest), vekslist või võlakirjast tulenevaid nõudeid, leppetrahve, muid rahalisi karistusi, seotud poolte nõudeid ja võlakergenduses osalejate kulusid.
    • Nõuded, mida võlakergendus ei mõjuta (võlausaldajal on võimalik valida, kas need esitada):
      • nõuded, mida pankrotimenetluses võlakergenduseks ei esitatud, kuna pankrotihaldur ei teavitanud võlausaldajat kirjalikult, et võlakergenduse eesmärgil on välja kuulutatud pankrot;
      • nõuded õigusabikeskuse vastu;
      • tagatud nõuded selles ulatuses, nagu need on tagatisõiguse esemega kaetud;
      • vastutusnõue tahtlikult tekitatud isikukahju eest, kaasa arvatud kaasnevad kulud;
      • lapse elatisnõue, kaasa arvatud kaasnevad kulud;
      • võlgniku võlgnetavad hüvitised, mida töötajal on õigus saada;
      • rahaline karistus kriminaalõiguse alusel;
      • mitterahaline nõue.
      • Kui tagatud nõuet võlakergenduse pankrotimenetluses ei esitata, on tagatisega võlausaldajal õigus taotleda nõude rahuldamist ainult tagatisõiguse eseme arvel.
      • Pankrotivara suhtes esitatavate nõuete instituuti võlakergenduse pankrotimenetluses ei eksisteeri. Pärast pankrotivara realiseerimist ja kõikide vaidluste lõpetamist, mis võivad mõjutada tulu jaotuskava, koostab pankrotihaldur põhjendamatu viivituseta sellise jaotuskava hiljemalt 60 päeva jooksul pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur teeb jaotuskava koostamise kavatsuse teatavaks äriteadete ametlikus väljaandes.
      • Tulust arvab pankrotihaldur kõigepealt maha pankrotimenetluse kulud, seejärel võlgniku kodu mittearestimisele kuuluva summa, kui see on olemas, seejärel rahuldab võlgniku lastele elatise maksmiseks esitatud nõuded ning siis jaotab jäägi proportsionaalselt kõikide registreeritud võlausaldajate vahel kooskõlas nende tõendatud nõuete tasemega. Nõuete rahuldamise kulud kannab iga võlausaldaja.
      • Pankrotimenetluse kulud on järgmised:
  • pankrotihalduri tasu ning vara realiseerimise ja jaotuskava koostamise kulud;
  • pankrotihalduri pankrotimenetluse haldamiseks vajalikud kulud;
  • pankrotimenetlusega hõlmatud vara valitsemisega seotud kulud;
  • ettemakse eksperdiarvamuse kulude tasumiseks;
  • kulud, mis on seotud pankrotihalduri tehtud uurimistega (võlausaldaja taotlusel), summas, mille on heaks kiitnud võlausaldajate esindaja või võlausaldajate koosolek.

12 Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?

Nõuete esitamine pankrotimenetluses

  • Nõue, mis ei ole nõue pankrotivara vastu, esitatakse pankrotimenetluses avaldust kasutades.
  • Avalduse ärakiri esitatakse pankrotihaldurile ja see tuleb talle saata nõuete esitamise tavapärase 45päevase tähtaja jooksul pärast pankroti väljakuulutamist; võlausaldaja saadab avalduse ärakirja ka kohtule.
  • Kui võlausaldaja saadab avalduse pankrotihaldurile hiljem, võetakse see arvesse, kuid võlausaldajal ei ole võimalik teostada hääleõigusi ega muid esitatud nõudega seotud õigusi. See ei piira võlausaldaja õigust nõude proportsionaalsele rahuldamisele; võlausaldajale võib siiski maksta ainult üldvara eest saadud tulust, mis on kantud jaotuskavva, kui jaotuskava koostamise plaan tehti äriteadete ametlikus väljaandes teatavaks pärast seda, kui pankrotihaldur avalduse sai. Pankrotihaldur avaldab äriteadete ametlikus väljaandes nõude registreerimise nõuete nimekirjas koos võlausaldaja nime ja rahasummaga.
  • Tagatud nõude puhul tuleb tagatisõigusele tugineda nõuetekohaselt ja õigeaegselt, esitades pankrotihaldurile avalduse nõuete esitamise tavapärase 45päevase tähtaja jooksul pärast pankroti väljakuulutamist; vastasel juhul see aegub. Avaldust on võimalik kasutada ka tulevase nõude või sellise nõude esitamiseks, mis sõltub teatud tingimuse täitmisest (tingimuslik nõue); võlausaldaja võib teostada tingimusliku nõudega seotud õigusi siiski alles pärast seda, kui võlausaldaja on tõendanud pankrotihaldurile tingimusliku nõude tekkimist.
  • Avalduse saatmisel pankrotihaldurile on aegumistähtaja ja õiguse lõppemise osas sama õiguslik mõju nagu õiguse teostamisel kohtus.
  • Pankrotimenetluses esitab võlausaldaja ka nõude, mis on suunatud muu isiku kui võlgniku vastu, kui see on tagatud tagatisõigusega võlgniku vara suhtes.
  • Kui selline võlausaldaja ei esita tagatud nõuet tavapärase tähtaja jooksul, ei võeta võlausaldaja tagatisõigust pankrotimenetluses arvesse; võlausaldajal on siiski õigus nõuda selle üleandmist, mis on asjaomast pankrotivara rikastanud, ning ta võib teostada seda õigust asjaomase pankrotivara suhtes nõudena pankrotivara vastu, kuid see nõue rahuldatakse üksnes pärast seda, kui kõik muud nõuded pankrotivara vastu on rahuldatud.

Avalduse üksikasjad pankrotimenetluses

  • Avaldus tuleb esitada ettenähtud vormi kasutades ja see peab sisaldama olulist teavet. Kui see nii ei ole, jäetakse avaldus kõrvale. Oluline teave hõlmab järgmist:

a) võlausaldaja ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress või võlausaldaja nimi ja registrijärgne asukoht;

b) võlgniku ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress või võlausaldaja nimi ja registrijärgne asukoht;

c) nõude õiguslik alus;

d) nõude üldvarast rahuldamise järk;

e) nõude kogusumma;

f) võlausaldaja allkiri.

  • Iga tagatud nõude kohta tuleb esitada eraldi avaldus, märkides tagatud summa ning tagatisõiguse liigi, järgu, eseme ja õigusliku aluse.
  • Tingimusliku nõude avalduses tuleb samuti täpsustada asjaolu, mille alusel nõue peaks tekkima, või tingimust, millest nõue sõltub.
  • Avalduses jagatakse nõude kogusumma põhisummaks ja kaasnevateks kuludeks ning kaasnevad kulud jagatakse vastavalt nende tekkimise õiguslikule alusele.
  • Nõuded esitatakse eurodes. Kui seda ei tehta, arvutab pankrotihaldur nõude summa, konverteerides selle Euroopa Keskpanga või Slovakkia riigipanga (Národná banka Slovenska) kehtestatud ja teatavaks tehtud valuutavahetuse viitekurssi alusel pankroti väljakuulutamise päeval. Kui nõue esitatakse vääringus, mille valuutavahetuse viitekurssi Euroopa Keskpank ega Slovakkia riigipank ei kehtesta ega teata, määrab pankrotihaldur nõude summa ametialase hoolikusega.
  • Avaldusele lisatakse dokumendid selles esitatud faktide tõendamiseks. Raamatupidamiskohustuslasest võlausaldaja peab avaldusse lisama kinnituse, kas ja millises ulatuses on võlausaldaja lisanud nõude võlausaldaja raamatupidamisse, või esitama selle tegematajätmise põhjused.
  • Mitterahalise nõude avaldus peab sisaldama eksperdiarvamust, millega määratakse kindlaks mitterahalise nõude väärtus; kui see nii ei ole, jäetakse avaldus kõrvale.
  • Võlausaldaja, kellel ei ole Slovakkias elukoha aadressi või registrijärgset asukohta või võlausaldaja ettevõtte organisatsiooniüksust, on kohustatud määrama dokumentide kättetoimetamiseks esindaja, kellel on Slovakkias elukoha aadress või registrijärgne asukoht, ning teavitama pankrotihaldurit kirjalikult sellise esindaja määramisest; vastasel juhul tehakse dokumendid võlausaldajale teatavaks üksnes äriteadete ametlikus väljaandes avaldamise kaudu.

Puudustega avaldused pankrotimenetluses

  • Pärast nõuete esitamise tavapärase tähtaja möödumist esitab pankrotihaldur kohtule põhjendamatu viivituseta nimekirja dokumentidest, mida ta ei käsitle avaldustena, esitades oma arvamuse. Kohus otsustab põhjendamatu viivituseta, kas neid dokumente tuleb käsitleda avaldustena. Kohus saadab oma otsuse pankrotihaldurile, kes teavitab asjaomaseid pooli.
  • Nõude esitamise avaldust pankrotimenetluses ei ole võimalik parandada ega muuta.
  • Nõuete nimekiri pankrotimenetluses
  • Pankrotihaldur kannab esitatud nõuded nõuete nimekirja. Kui võlausaldaja seda taotleb, väljastab pankrotihaldur kiiresti kinnituse selle kohta, kas võlausaldaja nõue kanti nõuete nimekirja.
  • Pankrotimenetluses on nõuete nimekiri alus esitatud nõudega seotud õiguste teostamiseks.

Nõuete tagasilükkamine ja tõendamine pankrotimenetluses

  • Slovakkia õigus ei räägi nõuete tunnustamisest või mittetunnustamisest, vaid nõuete tagasilükkamisest ja tõendamisest.
  • Pankrotihaldur võrdleb iga esitatud nõuet võlgniku raamatupidamise ja muude dokumentidega ning kohustuste nimekirjaga, võttes arvesse võlgniku ja muude isikute kontoväljavõtteid. Pankrotihaldur viib ka ise uurimisi läbi ja kui nõue osutub küsitavaks, on pankrotihaldur kohustatud nõude küsitavad osad tagasi lükkama.
  • Pankrotihaldur või nõude esitanud võlausaldaja (viimatinimetatu saadab selleks pankrotihaldurile ettenähtud vormi) võib nõude selle õigusliku aluse, täidetavuse, summa, järgu või tagatisõigusega tagamise või tagatisõiguse järgu tõttu tagasi lükata. Kui nõude esitab Euroopa Liidu institutsioon, organ või asutus, ei ole võimalik Euroopa Liidu institutsiooni, organi või asutuse esitatud õiguslikku alust ja summat tagasi lükata.
  • Nõue on võimalik tagasi lükata:
    • 30 päeva jooksul alates nõuete esitamise tavapärase tähtaja möödumisest;
    • 30 päeva jooksul alates nõude registreerimisest äriteadete ametliku väljaande nõuete nimekirjas, kui nõue esitati hilisemal kuupäeval.
    • Kui avaldusi on palju või muul olulisel põhjusel võib kohus korduvalt, kas siis pankrotihalduri taotluse alusel või ilma selleta pikendada pankrotihalduri tähtaega nõuete tagasilükkamiseks, iga kord kõige rohkem 30 päeva.
    • Isik, kes nõude tagasi lükkab, peab seda alati põhjendama, ja kui lükatakse tagasi teatud summa, peab see isik märkima tagasilükatud summa, ning järgu tagasilükkamisel esitama järgu, millega see isik nõustub, ning tagatisõiguse tagasilükkamisel märkima selle ulatuse; vastasel juhul on tagasilükkamine kehtetu. Kui kohus oli tagasilükatud nõude vähemalt osaliselt kinnitanud, vastutab nõude tagasilükanud isik kõnealuse võlausaldaja ees nõude tagasilükkamisega põhjustatud kahju eest, välja arvatud juhul, kui nimetatud isik suudab tõendada, et tegi seda ametialase hoolikusega.
    • Pankrotihaldur registreerib nõude tagasilükkamise põhjendamatu viivituseta nõuete nimekirjas ja teavitab kirjalikult võlausaldajat, kelle nõue tagasi lükati.
    • Nõude tagasilükkamine võlausaldaja poolt on kehtiv, kui
      • see esitati ettenähtud vormi kasutades ja
      • pankrotihalduri pangakontole kanti 350 eurot, märkides nõude numbri nõuete nimekirjas muutuva sümbolina; pankrotihaldur avaldab sel eesmärgil äriteadete ametlikus väljaandes pangakonto, kuhu summad kanda; summa võib kontole kanda ainult nõude tagasilükkamise tähtaja jooksul ja eraldi ülekanne tuleb teha iga eraldi avaldusega esitatud nõude tagasilükkamise kohta; summa kuulub üldvarasse; kui esinevad täielikud või osalised alused nõude tagasilükkamiseks, on nõude tagasi lükanud võlausaldajal õigus ülekantud summa tagasi saada, mida võib taotleda nõudena pankrotivara vastu.
      • Võlgnikul on õigus esitatud nõue vaidlustada ja seda peab tegema võlausaldajatele nõuete tagasilükkamiseks kehtestatud tähtaja jooksul. Vastuväide registreeritakse nõuete nimekirjas, kuid see ei mõjuta nõude tõendamist.
      • Võlausaldajal on õigus esitada hagi eesmärgiga määrata tagasilükatud nõue kindlaks kohtus ja hagi tuleb esitada iga isiku vastu, kes nõude tagasi lükkas. Seda õigust tuleb teostada kohtus kõikide nimetatud isikute suhtes 30 päeva jooksul alates sellest, kui pankrotihalduri kirjalik teade tagasilükkamise kohta on võlausaldajale kätte toimetatud, vastasel juhul on see kehtetu. Hagi võib esitada kohtule, kes pankrotimenetlust läbi viib. Tagasilükatud nõude kindlaksmääramise õigust teostatakse õigeaegselt ka juhul, kui hagi esitatakse tähtaja jooksul kohtule, mis ei ole pädev. Menetluse enda suhtes kehtivad üldmenetlusnormid.
      • Kui sellise nõude võlausaldaja, mille järk tagasi lükatakse, ei esita hagi, kohaldatakse kõige madalamat tunnustatud järku.
      • Kui võlausaldaja nõue lükatakse tagasi, kuid nõude üle otsustama oli pädev muu organ kui kohus, on otsuse õiguspärasuse läbivaatamiseks pädev kohus pädev ka nõude kindlaksmääramise menetluses; sama kehtib juhul, kui muu organ kui kohus seda otsust ei teinud.
      • Hagis võib võlausaldaja taotleda nõude õigusliku aluse, täidetavuse, järgu ja summa kindlaksmääramist või selle tagamist tagatisõigusega või tagatisõiguse järgu määramist. Hagis ei ole võlausaldajal võimalik taotleda rohkem, kui ta avalduses on märkinud.
      • Otsus tagasilükatud nõude kindlaksmääramise kohta kehtib pankrotimenetluse kõikide poolte suhtes.
      • Nõude tagasilükkamise tähtaja möödumisel loetakse nõue kindlaksmääratuks ulatuses, milles seda tagasi ei lükatud.
      • Pankrotihaldur võib tunnustada üksnes pankrotihalduri ja võlausaldaja tagasilükatud nõuet selle võlausaldaja nõusolekul, kui kohus ei ole selle kindlaksmääramise kohta veel otsust teinud. Tagasilükatud nõude tunnustamine tähendab, et see loetakse lubatud ulatuses tõendatuks.
      • Kohtu või muu ametiasutuse lõpliku otsusega kindlaksmääratud nõue loetakse lubatud ulatuses tõendatuks.
      • Tagasilükatud nõudega võlausaldaja taotlusel esitab pankrotihaldur kohtule põhjendamatu viivituseta avalduse nõude kohta, mille teine võlausaldaja on tagasi lükanud, koos (tagasilükatud) nõude esitanud võlausaldaja ja tagasilükanud võlausaldaja esitatud dokumentidega ning pankrotihalduri kinnitusega selle kohta, kas ja millises ulatuses on nõue raamatupidamises registreeritud ja millises ulatuses on võlgnik selle vaidlustanud ning kas ja millises ulatuses ning millistel alustel pankrotihaldur seda tunnustab või mitte. Kohus teeb nende dokumentide alusel põhjendamatu viivituseta otsuse selle kohta, kas ja millises ulatuses annab ta võlausaldajale hääleõigused ja tagasilükatud nõudega seotud muud õigused. Kohus toimetab oma otsuse kätte pankrotihaldurile ja võlausaldajale, kelle tagasilükatud nõudega seotud õiguste kohta ta otsuse tegi; seda otsust äriteadete ametlikus väljaandes ei avaldata. Võlausaldaja, kelle tagasilükatud nõudega seotud õiguste kohta kohus otsuse tegi, võib otsuse vaidlustada.

Nõuete esitamine saneerimismenetluses

  • Avaldus esitatakse haldurile 30 päeva jooksul pärast seda, kui on antud luba saneerimiseks. Pärast seda tähtaega saadetud avaldus jäetakse kõrvale.

Avalduse üksikasjad saneerimismenetluses

  • Sätteid avalduse üksikasjade kohta pankrotimenetluses kasutatakse mutatis mutandis. Tagatud nõude puhul tuleb avalduses tagatisõigusele tugineda nõuetekohasel ja õigeaegsel viisil; vastasel juhul loetakse nõue tagamata nõudeks.
  • Nõuet on võimalik muuta või parandada ainult haldurile uue avalduse esitamisega, mis asendab algse avalduse, ning seda saab teha ainult nõuete esitamise tähtaja jooksul.
  • Taotluse alusel väljastab haldur kinnituse, et võlausaldaja nõue on registreeritud nõuete nimekirjas.
  • Kahtluste esinemise korral võib haldur igal ajal saneerimismenetluse käigus esitada kohtule avalduse, et kohus teeks otsuse avalduse arvessevõtmise kohta.

Nõuete nimekiri saneerimismenetluses

  • Haldur kannab esitatud nõuded ja avaldustes esitatud teabe nõuete nimekirja, nii et nimekiri koostatakse kümne päeva jooksul alates nõuete esitamise tähtajast.
  • Nõuete nimekirja koostamisega samal ajal kutsub haldur võlgnikku esitama registreeritud nõuete kohta märkusi halduri seatud tähtaja jooksul, mis ei ole lühem kui viis ega pikem kui kümme tööpäeva.
  • Haldur saadab kolme päeva jooksul alates nõuete tagasilükkamise tähtajast kohtule nõuete nimekirja ärakirja koos tagasilükatud nõuete äramärkimisega; kohtule saadetud nõuete nimekirjas registreeritud teave on otsustava tähtsusega hinnangu andmisel sellele, millises ulatuses on esitatud nõuded tagasi lükatud.
  • Kui nõuete nimekirjas registreeritud teave muutub saneerimise käigus, registreerib haldur sellisest muudatusest teadasaamisel selle kiiresti nõuete nimekirjas ja teavitab kohut samuti viivitamata kirjalikult nõuete nimekirja muutmisest.
  • Nõuete nimekiri on osa halduri toimikust.

Nõuete tagasilükkamine ja tõendamine saneerimismenetluses

  • Haldur võrdleb ametialase hoolikusega iga esitatud nõuet võlgniku raamatupidamise ja muude dokumentidega ning võlgniku kohustuste nimekirjaga, võttes arvesse võlgniku ja muude isikute kontoväljavõtteid. Haldur teeb ka ise uurimisi ja kui leitakse, et nõue on selle õigusliku aluse, täidetavuse, summa, järgu või tagatisõigusega tagamise või tagatisõiguse järgu tõttu küsitav, on haldur kohustatud nõude küsitavad osad tagasi lükkama.
  • Haldur võib nõude tagasi lükata ainult 30 päeva jooksul alates nõuete esitamise tähtajast. Haldur lükkab nõude tagasi, registreerides nõude tagasilükkamise ning tagasilükkamise alused ja ulatuse nõuete nimekirjas; kui haldur lükkab tagasi nõude summa, registreeritakse nõuete nimekirjas ka kindlaksmääratud nõude summa. Nõude tagasilükkamise tähtaja möödumisel loetakse nõue kindlaksmääratuks ulatuses, milles seda tagasi ei lükatud. Esitatud nõudega seotud õiguste teostamise eesmärgil loetakse esitatud nõue kindlaksmääratuks ka juhul, kui tagasi lükatakse ainult selle summa.
  • Võlgnikul või võlausaldajal, kes esitas haldurile nõude, on õigus teha haldurile ettepanek esitatud nõude tagasilükkamiseks. Haldur on kohustatud hindama iga ettepanekut ametialase hoolikusega ja teavitama ettepaneku teinud isikut kirjalikult sellest, kuidas nõuet käsitleti. Haldur registreerib nõude tagasilükkamisega seotud ettepaneku ja selle käsitlemise viisi nõuete nimekirjas.
  • Tagasilükatud nõudega võlausaldaja võib 30 päeva jooksul alates nõuete tagasilükkamise tähtaja möödumisest esitada hagi võlgniku vastu, taotledes kohtult tagasilükatud nõude õigusliku aluse, täidetavuse, summa, tagatisõigusega tagamise või tagatisõiguse järgu kindlaksmääramist; hagis ei saa võlausaldaja taotleda rohkem sellest, mida ta avalduses märkis. Hagi esitatakse saneerimismenetlust läbiviivale kohtule.
  • Kui tagasilükatud nõudega võlausaldaja ei esita hagi tagasilükatud nõude kindlaksmääramiseks seadusjärgse tähtaja jooksul või võtab tagasilükatud nõude kindlaksmääramise avalduse tagasi, jäetakse võlausaldaja esitatud nõue tagasilükatud ulatuses saneerimismenetluses arvesse võtmata, ning kui kohus kinnitab saneerimiskava, ei ole võimalik nõuet võlgniku vastu tagasilükatud ulatuses täita.
  • Kohtuotsus tagasilükatud nõude kindlaksmääramise kohta kehtib kõigi suhtes. Lõpliku kohtuotsuse tegemisel tagasilükatud nõude kindlaksmääramise kohta loetakse nõue tõendatuks kohtu kindlaksmääratud ulatuses; nõuet ei ole võimalik väljaspool seda ulatust võlgniku vastu täitmisele pöörata.
  • Kuni nõude kindlaksmääramise hagi esitamise tähtaja lõpuni või kuni kohus on teinud lõpliku otsuse nõude kindlaksmääramise kohta, võib võlgnik tunnustada seoses võlausaldajaga tagasilükatud nõuet kirjalikult; seejärel loetakse tagasilükatud nõue tunnustatud ulatuses tõendatuks. Kui haldur lükkas nõude tagasi võlausaldaja nõudmisel, on võlgnikul võimalik tunnustada tagasilükatud nõuet üksnes kõnealuse võlausaldaja nõusolekul.
  • Saneerimise käigus registreeritakse nõude tõendamine nõuete nimekirjas. Haldur on kohustatud registreerima nõude tõendamise nõuete nimekirjas kohe, kui nõue loetakse tõendatuks või kui võlgnik on nõuet tunnustanud.
  • Kui kohus kuulutab tagasilükatud nõude kindlaksmääramise menetluse ajal välja võlgniku pankroti, lõpetab kohus oma otsuses tagasilükatud nõude kindlaksmääramise menetluse.

Nõuete esitamine võlakergenduse menetluses

Pankrotil põhinev võlakergendus

  • Võlgnik on kohustatud lisama pankrotil põhineva võlakergenduse avaldusele võlausaldajate nimekirja, mille alusel pankrotihaldur teavitab kõiki nimekirjas olevaid võlausaldajaid kirjalikult pankroti väljakuulutamisest.
  • Võlausaldaja võib esitada nõude 45 päeva jooksul pärast pankroti väljakuulutamist või hiljem kuni ajani, millal pankrotihaldur teeb teatavaks, et hakkab koostama jaotuskava.
  • Kui võlausaldaja saadab avalduse pankrotihaldurile pärast 45päevase tähtaja möödumist, võetakse see arvesse, kuid võlausaldajal ei ole võimalik teostada hääleõigusi.
  • Pankrotti käsitlevad sätted kehtivad avalduse suhtes mutatis mutandis (vorm, avalduse sisu, vääring ja lisad); sätted puudustega avalduste ja nõuete nimekirja kohta kehtivad samuti mutatis mutandis.
  • Esitatud nõude saab tagasi lükata ainult teine registreeritud võlausaldaja. Sätted nõuete tagasilükkamise ja esitamise kohta pankroti korral kehtivad mutatis mutandis. Tagasilükatud nõude tõendamiseks piisab, kui seda tunnustab nõude tagasilükanud võlausaldaja; pankrotihalduri nõusolekut ei ole vaja.
  • Pankrotil põhineva võlakergenduse korral vabastatakse võlgnik kõigi nõuete (mitte ainult esitatud nõuete) tasumisest.
  • Seda on võimalik ära hoida, esitades hagi võlakergenduse tühistamiseks võlgniku ebaausa kavatsuse tõttu. Seaduses on näiteks ebaausa kavatsusena toodud olukord, kus võlgnik on jätnud mõne võlausaldaja (füüsiline isik) pankrotihalduri taotlusest hoolimata võlausaldajate nimekirjast välja.

Maksegraafikul põhinev võlakergendus

  • Võlgnik on kohustatud lisama võlakergenduse avaldusele oma kohustuste nimekirja.
  • Seda liiki menetluses võlausaldajad nõudeid ei esita; selle asemel uurib haldur võlgniku olukorda.
  • Maksegraafiku kehtestamise korral vabaneb võlgnik võlast; seda on võimalik ära hoida, esitades hagi võlakergenduse tühistamiseks võlgniku ebaausa kavatsuse tõttu. Seaduses on näiteks ebaausa kavatsusena toodud olukord, kus võlgnik on jätnud mõne võlausaldaja (füüsiline isik) pankrotihalduri taotlusest hoolimata võlausaldajate nimekirjast välja.

13 Milline on pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamise kord? Millised on nõuete rahuldamisjärgud?

Tulude jaotamine pankroti korral

  • Pankrotimenetluses on tulude jaotamine vastavalt võlausaldaja liigile erinev (tagatisega võlausaldajad, tagamata võlausaldajad, allutatud nõuetega võlausaldajad, leppetrahvid ja võlgnikuga seotud võlausaldajate nõuded):
    • tagatisega võlausaldaja tagatud nõue rahuldatakse (selle tõendatud ulatuses) tagatisega võlgniku eraldiseisvat vara sisaldava vara realiseerimisel saadud tulust pärast pankrotivara vastu esitatud selliste nõuete mahaarvamist, mis kuuluvad nimekirjas oleva eraldiseisva vara moodustava vara hulka. Kui tagatisega võlausaldaja tagatud nõuet ei ole võimalik täielikult rahuldada, rahuldatakse see järelejäänud ulatuses tagamata nõudena.
    • Tagamata nõuded rahuldatakse (nende tõendatud ulatuses) üldvara sisaldava vara realiseerimisel saadud tulust pärast pankrotivara vastu esitatud selliste nõuete mahaarvamist, mis kuuluvad nimekirjas sisalduva üldvara moodustava vara hulka. Kui tagamata nõudeid ei ole võimalik täielikult rahuldada, rahuldatakse need proportsionaalselt vastavalt nende suhtelistele tasemetele.
    • Allutatud nõuded rahuldatakse (nende tõendatud ulatuses) sellise vara realiseerimisel saadud tulust, mis sisaldab üldvara ja jääb üldvarasse alles pärast muude tagamata nõuete täielikku rahuldamist. Kui allutatud nõudeid ei ole võimalik täielikult rahuldada, rahuldatakse need proportsionaalselt vastavalt nende suhtelistele tasemetele. Leppetrahvid ja võlgnikuga seotud võlausaldajate nõuded rahuldatakse samal viisil.
    • Tulu jaotatakse pankrotimenetluses jaotuskava alusel. Enne kava koostamist koostab pankrotihaldur pankrotivara vastu esitatud nõuete nimekirja, mis tuleb rahuldada asjaomase varaga (kas siis eraldiseisva varaga tagatud vara või üldvaraga) seotud tulust. Pankrotihaldur avaldab selle nimekirja ja teeb jaotuskava koostamise kavatsuse teatavaks äriteadete ametlikus väljaandes. Seaduses loetletud isikud, eelkõige võlausaldajate kogud ja võlausaldajad, võivad nimekirjaga tutvuda ja esitada kehtestatud tähtaja jooksul selle suhtes vastuväiteid. Vastuväited võivad olla seotud nõude järguga, nõude liigitamata jätmisega, nõude välistamise ja nõude ulatusega. Pärast tähtaja möödumist koostab pankrotihaldur jaotuskava ja esitab selle võlausaldajate komiteele heakskiitmiseks (kui komitee ei tegutse, esitatakse jaotuskava kohtule). Pärast kava heakskiitmist maksab pankrotihaldur tulu vaidlustamata osa asjaomasele võlausaldajale välja ja säilitab vaidlustatud osa kuni kohtuotsuse tegemiseni.
    • Jaotuskava (kas siis eraldiseisva vara või üldvara alusel) koostatakse üldjuhul viivitamata pärast vara asjaomase osa realiseerimist. Kui asja olemus seda lubab, koostab pankrotihaldur ka osalise jaotuskava, kuid enamiku pankrottide korral on tegemist ainult üheainsa (lõpliku) jaotuskavaga.
    • Jaotuskava sisaldab ka tingimuslikke ja tagasilükatud nõudeid. Tagasilükatud nõuded rahuldatakse ainult juhul, kui kohus otsustab need kindlaks määrata. Tingimuslikud nõuded rahuldatakse ainult nende tekkimise korral.
    • Pärast nimekirja kantud vara täielikku realiseerimist ja kõikide seotud vaidluste lõpetamist koostab pankrotihaldur tulu lõpliku jaotuskava tagamata võlausaldajate jaoks. Lõplik jaotuskava sisaldab ka kõiki eelnevaid jaotuskavasid.

Tulu ei jaotata saneerimise ja maksegraafikul põhineva võlakergenduse korral.

Pankrotil põhinev võlakergendus

  • Pärast pankrotivara realiseerimist ja kõikide vaidluste lõpetamist, mis võivad mõjutada tulu jaotuskava, koostab pankrotihaldur põhjendamatu viivituseta tulu jaotuskava hiljemalt 60 päeva jooksul pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur teeb jaotuskava koostamise kavatsuse teatavaks äriteadete ametlikus väljaandes.
  • Tulust arvab pankrotihaldur kõigepealt maha pankrotimenetluse kulud, seejärel võlgniku kodu mittearestimisele kuuluva summa, kui see on olemas, seejärel tasub proportsionaalselt võlgniku lastele elatise maksmiseks esitatud nõuded ning seejärel jaotab jäägi proportsionaalselt kõikide registreeritud võlausaldajate vahel kooskõlas nende tõendatud nõuete tasemega. Nõuete rahuldamise kulud kannab iga võlausaldaja.
  • Maksed, millega seoses ei ole pankrotihalduril õnnestunud kolme kuu jooksul pärast jaotuskava koostamist kindlaks teha võlausaldaja pangakontot või aadressi, lähevad riigile. Pankrotihaldur teeb need maksed pankroti välja kuulutanud kohtu pangakontole.
  • Pankrotihaldur vastutab võlausaldajate ees kahju eest, mida nad kannavad seetõttu, et tulu jaotuskava rakendamisel ei järgitud seaduses sätestatud norme, välja arvatud juhul, kui pankrotihaldur suudab tõendada, et tegutses ametialase hoolikusega.
    • Pankrotimenetluse kulud tasutakse tagamata võlausaldajatele kuuluva tulu arvel järgmises järjestuses:
    • pankrotihalduri tasu ning vara realiseerimise ja jaotuskava koostamise kulud;
    • pankrotihalduri pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud kulud;
    • pankrotimenetlusega hõlmatud vara valitsemisega seotud kulud;
    • ettemakse eksperdiarvamuse kulude tasumiseks;
    • kulud, mis on seotud võlausaldaja taotlusel pankrotihalduri tehtud uurimistega, summas, mille on heaks kiitnud võlausaldajate esindaja või võlausaldajate koosolek.

14 Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)?

Pankrot

  • Kohus teeb avalduse alusel või ilma selleta otsuse pankrotimenetlus lõpetada, kui ta leiab, et võlgniku varast ei piisa pankrotivara suhtes esitatud nõuete tasumiseks; kohus teeb otsuse ka pankrotihalduri tasu ja kulude kohta, mis tasutakse võlgniku varast, ettemakse kohta ajutise halduri tasu katmiseks ja ettemakse kohta pankrotimenetluse kulude katmiseks.
  • Kohus teeb avalduse alusel või ilma selleta ka otsuse pankrotimenetlus lõpetada, kui ta leiab, et pankroti eeltingimused ei ole täidetud; kohus teeb otsuse pankrotihalduri tasu ja kulude kohta samamoodi kui pankrotimenetluse lõpetamise korral vara ebapiisavuse tõttu.
  • Pankrotihalduri avalduse alusel teeb kohus otsuse lõpetada pankrotimenetlus pärast seda, kui tulude lõplik jaotuskava on rakendatud.
  • Kohus avaldab pankrotimenetluse lõpetamise otsuse viivitamata äriteadete ametlikus väljaandes ja toimetab selle kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Pankrotihalduril ja võlausaldajal, kelle tõendatud nõuet ei ole täielikult või isegi osaliselt rahuldatud, on õigus esitada otsuse suhtes edasikaebus.
  • Kohus teeb pankrotimenetluse lõpetamise otsuse lõplikkuse teatavaks äriteadete ametlikus väljaandes. Teate avaldamine toob kaasa mitme tagajärje lõppemise, samuti lõpevad võlausaldajate komitee ülesanded, kui need on määratud. See ei mõjuta pankrotimenetluse ajal tehtud toimingute kehtivust ega mõju.
  • Pankrotimenetluse lõpetamise päeval sulgeb pankrotihaldur kontod ja koostab eraldi finantsaruanded kooskõlas konkreetsete õigusaktidega. Pankrotihaldur annab kõik vajalikud dokumendid ja järelejäänud vara üle võlgnikule või likvideerijale ning teeb pankrotimenetluse lõpetamiseks vajalikud korraldused. Kui pankrotihaldur on need kohustused täitnud, vabastab kohus pankrotihalduri tema ülesannetest.
  • Pankrotimenetlust on võimalik lõpetada ka otsusega, milles apellatsioonikohus tühistab esimese astme kohtu otsuse või muudab pankroti väljakuulutamisega seotud osa. Kohus toimetab selle otsuse kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Kohus avaldab otsuse kohe ka äriteadete ametlikus väljaandes, millega lõpeb pankrotimenetluse mõju ja kehtivuse kaotanud tagatisõigused taastatakse ning lõpevad pankrotihalduri ja võlausaldajate komitee (kui see on loodud) ülesanded.
  • Eelmises lõikes osutatud otsuses määrab kohus kindlaks ka pankrotihalduri tasu, mille peab kohtuotsuse alusel tasuma isik, kes pankrotiavalduse esitas.
  • Kui võlgnik on füüsiline isik, kes sureb pankrotimenetluse ajal, astuvad tema asemele pankrotimenetlusega hõlmatud vara ulatuses võlgniku pärijad või riik, kui pärijaid ei ole või nad on pärandist loobunud.
  • Nõuete nimekirja väljavõtte alusel võib pärast pankrotimenetluse lõpetamist esitada avalduse tõendatud nõude täitmiseks või arestimismenetluseks, kui võlgnik ei ole seda pankrotihalduri seatud tähtaja jooksul sõnaselgelt vaidlustanud. Pankrotihaldur annab nõuete nimekirja pärast pankrotimenetluse lõpetamist kohtus hoiule.

Saneerimine

  • Kohus teeb otsuse avalduse kohta, mille esitab kava koostaja heakskiitmiskoosolekul vastuvõetud kava kinnitamiseks. Koostaja on kohustatud esitama nimetatud avalduse kümne päeva jooksul alates nimetatud koosolekust ning see peab sisaldama selle koosoleku protokolli ja vastuvõetud kava.
  • Avalduse kava kinnitamiseks võib esitada isegi juhul, kui kava heakskiitmise koosolekul vastu ei võetud või võlgnikuga kokku ei lepitud.
  • Kui kava koostaja ei esita avaldust kava kinnitamise seadusjärgse tähtaja jooksul, palub haldur kohtul kohe pankrot välja kuulutada.
  • Kui ühel rühmadest ei olnud kava vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamust, võib kava koostaja taotleda kava kinnitamise avalduses, et kohus asendaks kava vastuvõtmise rühmas kohtuotsusega, tingimusel, et
  • kava ei tähenda, et rühma kuuluvad pooled, kes vastuvõtmise vastu hääletasid, jäävad selgelt halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, kui kava ei oleks vastu võetud; kohus tugineb oma otsuses nende nõuete rahuldamise tõenäosusele pankrotimenetluses saneerimismenetluse alustamise päeval, töötades kavas esitatud andmetega, kui ei ole tõendatud vastupidist;
  • enamikul kavaga kooskõlas moodustatud rühmadest oli kava vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus ning
  • kohalviibivad võlausaldajad hääletasid kava vastuvõtmise poolt absoluutse häälteenamusega, mis arvutatakse kooskõlas nende tõendatud nõuete summaga.
  • Kohus teeb otsuse kava kinnitamise või tagasilükkamise kohta.
    • Kui ei ole alust kava tagasi lükata, otsustab kohus kinnitada selle 15 päeva jooksul alates kava kinnitamise avalduse saamisest; kohtu kinnitatud kava on kinnitamisotsuse lisa. Kohus teeb kava kinnitamise otsuses ka otsuse saneerimismenetluse lõpetamise kohta.
    • Kohus avaldab otsuse viivitamata äriteadete ametlikus väljaandes. Kohtu kinnitatud kava ei avaldata; seda ei kohaldata uut laenu käsitlevatele sätetele.
    • Kohtu kinnitatud kava on juhtumi toimiku osa. Kava pooltel ja nende esindajatel on õigus tutvuda juhtumi toimiku ja kohtu kinnitatud kavaga ning teha sellest väljavõtteid, dublikaate ja valguskoopiaid või paluda kohtul teha tasu eest valguskoopiaid.
    • Kohus otsustab kava tagasi lükata, kui
      • rikutakse oluliselt õigusakte, mis käsitlevad kava üksikasju, kava koostamise menetlust, kava üle hääletamist või muid kavaga seotud sätteid, kui sellel oli negatiivne mõju ühele kava pooltest;
      • kava vastuvõtmine saavutati pettusega või pakkudes erilisi privileege ühele kava pooltest;
      • heakskiitmise koosolek ei võtnud kava vastu; seda ei kohaldata, kui koosoleku nõusolekut asendab kohtuotsus;
      • kava alusel ei emiteerida aktsiaid või muid osalusi võlgniku või ühendava üksuse omakapitalis uute sularahainvesteeringute eest või võlausaldajate nõuete vahetamise eest tagamata nõuete rühmas, välja arvatud võlausaldajad töötajate tagamata nõuete rühmas, ja seda vähemalt viimasel kahel aastal jaotatud kasumi summas;
      • kava on võlausaldajate rühmade suhtes ebaõiglane, kuna eeldab ka, et kavas sisalduv õigus või kohustused võivad tekkida, muutuda või aeguda sellisel viisil, et tagamata nõuetega rühmade võlausaldajate nõuded rahuldatakse ilma õiglase põhjenduseta tagatisega võlausaldajate nõuetest hiljem;
      • kava on sisuliselt vastuolus võlausaldajate ühise huviga;
      • tagamata nõuete rahuldamise määr on alla 50% nõudest; seda ei kohaldata, kui kõnealune võlausaldaja nõustub kirjalikult väiksema hüvitissummaga;
      • kava keskse osa kohaselt tuleb makseid tagamata nõuete rahuldamiseks teha enam kui viie aasta jooksul; seda ei kohaldata, kui kõnealune võlausaldaja nõustub kirjalikult pikema makseperioodiga võlausaldaja nõuete rahuldamiseks.
    • Kohus avaldab kava tagasilükkamise otsuse viivitamata äriteadete ametlikus väljaandes. Kava koostaja võib esitada otsuse suhtes edasikaebuse 15 päeva jooksul alates selle avaldamisest äriteadete ametlikus väljaandes. Apellatsioonikohus teeb otsuse edasikaebuse kohta 30 päeva jooksul alates selle esitamisest.
    • Kava tagasilükkamise otsuse jõustumisel teeb kohus ühe otsuse saneerimismenetluse lõpetamise ja pankrotimenetluse alustamise kohta ning kuulutab võlgniku vara suhtes välja pankroti. Kohus määrab otsuses ka pankrotihalduri, kes valitakse juhumeetodil. Kohus avaldab selle otsuse viivitamata äriteadete ametlikus väljaandes, misjärel lõpeb saneerimismenetluse algatamise mõju ning võlausaldajate komitee ja halduri büroo tegevus. Kohus toimetab otsuse kätte võlgnikule ja otsusega määratud pankrotihaldurile.

Pankrotil põhinev võlakergendus

Menetlus lõpetatakse kolmel juhul:

  • pankrotihaldur avastab, et pankrotivara ei kata pankrotimenetluse kulusid (võlgnik vabaneb võlast);
  • ükski võlausaldaja ei registreeru pankrotimenetluseks (võlgnik vabaneb võlast);
  • pankrotihaldur rakendab menetluses jaotuskava (st pärast vara realiseerimist jaotab pankrotihaldur raha võlausaldajate vahel), võlgnik vabaneb võlast;
  • kui pankrotimenetluse eeltingimused ei olnud täidetud, tühistab kohus ka võlakergenduse.

Mõlemal juhul teeb pankrotihaldur avalikult teatavaks, et pankrotimenetlus on lõpetatud. Pankrotimenetluse lõpetamisel

  • lõpeb pankrotihalduri ametiaeg;
  • lõpeb võlausaldajate esindaja ametiaeg;
  • pankrotihalduri volitus valitseda võlgniku vara ja teha kõnealuse varaga toiminguid lõpeb;
  • võlgniku kohustus tasuda nõuded pankrotimenetluses pankrotihaldurile lõpeb;
  • nõuete tasaarveldamise lubamatus muutub kehtetuks;
  • lepingute lõpetamise ja lepingutest taganemisega seotud piirangud lõpevad;
  • lõpeb tagasilükatud nõude kindlaksmääramise menetlus.

Maksegraafikul põhinev võlakergendus – lõpetamine

  • Menetlus lõpeb, kui kohus leiab, et pärast maksegraafiku kehtestamise avalduse esitamist ei olnud võlausaldajate eest kaitse tagamise tingimused täidetud;
  • menetlus lõpeb, kui otsuses võlausaldajate eest kaitse tagamiseks andis kohus võlgnikule korralduse hoiustada halduri jaoks ettemakse ja võlgnik ei teinud seda seitsme päeva jooksul alates halduri taotlusest;
  • menetlus lõpeb, kui haldur teatab avalikult, et võlgniku olukord ei luba maksegraafikut kehtestada;
  • menetlus lõpeb, kui kohus otsustab, et võlgniku olukord ei luba maksegraafikut kehtestada;
  • menetlus lõpeb, kui kohus kehtestab maksegraafiku (ainult sel juhul vabaneb võlgnik võlast).

15 Missugused õigused on võlausaldajatel pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist?

Pankrot

  • Nõuete nimekirja väljavõtte alusel võib pärast pankrotimenetluse lõpetamist esitada avalduse tõendatud nõude täitmiseks või arestimismenetluseks, kui võlgnik ei ole seda pankrotihalduri seatud tähtaja jooksul sõnaselgelt vaidlustanud. Pankrotihaldur annab nõuete nimekirja pärast pankrotimenetluse lõpetamist kohtusse hoiule.

Saneerimine

  • Saneerimiskava kehtetuks tunnistamiseks võlausaldaja suhtes on võimalik esitada avaldus järgmistel tingimustel:
    • tegemist peab olema võlausaldajaga, kes hääletas kava vastuvõtmise vastu ja esitas heakskiitmise koosoleku protokollis õigustatud vastuväite,
    • või kava osapoolega, kes võib olla riigiabi andja.
    • Kava kohaselt tuleb võlausaldaja tõendatud nõudega samasse rühma paigutatud nõuded rahuldada erinevas ulatuses või muul viisil, mis tähendab, et nende nõuetega võlausaldajad on võlausaldaja suhtes eelisseisundis; või
    • võlausaldaja kui aktsionäri omandiõigusega samasse rühma määratud omandiõigused tuleb kava kohaselt rahuldada erinevas ulatuses või muul viisil, mis tähendab, et nende omandiõigustega aktsionärid on võlausaldaja suhtes eelisseisundis; või
    • kava koostaja ei määranud võlausaldaja tõendatud nõuet võlausaldaja taotletud rühma ja see seadis võlausaldaja halvemasse olukorda kui siis, kui kava ei oleks vastu võetud; kohus tugineb oma otsuses võlausaldaja nõude tõenäolisele rahuldamisele pankrotimenetluses või
    • kava koostaja ei määranud võlausaldaja tõendatud nõuet tagatud nõuete rühma võlausaldaja taotletud ulatuses ja see seadis võlausaldaja halvemasse olukorda kui siis, kui kava ei oleks vastu võetud; kohus tugineb oma otsuses võlausaldaja nõude tõenäolisele rahuldamisele pankrotimenetluses või
    • kinnitatud kava rakendamine toob kaasa lubamatu riigiabi andmise.
    • Saneerimiskava kehtetuks tunnistamiseks võib (iga võlausaldaja) tugineda ka järgistele põhjustel:
      • kui võlgnik või omandav üksus ei rahulda nõuet või muud kavast tulenevat kohustust kava poole suhtes õigeaegsel ning nõuetekohasel viisil 30 päeva jooksul alates teate saamisest, muutub kava poole nõudega seoses kehtetuks.
      • Pärast saneerimise lõpetamist ei ole võlgnikul ega omandaval üksusel võimalik jaotada kasumit või muid omakapitali vahendeid oma liikmete vahel enne, kui võlausaldajate nõuded tagamata nõuete rühmas on kuni nende tõendatud nõuete tasemeni vastavalt kavale rahuldatud (pankrotimenetluses on võimalik kasumi või muude omakapitali vahendite jaotamine vaidlustada). Kehtetuks tunnistamise avalduse esitab tagamata võlausaldaja.
      • Kui võlgnik või omandav üksus teenib kasumit, mis avaldatakse finantsaruannetes ja tal ei ole seda kasumit vaja ettevõtte või selle olulise osa tegevuses hoidmiseks, nagu kavas ette nähtud, on tagamata võlausaldajal õigus taotleda kava kinnitanud kohtult võlausaldaja esialgse nõude rahuldamist sellest kasumist nõude rahuldamiseks vajaliku summa ja sellele võlausaldajale kava kohaselt tehtud makse vahesumma ulatuses; kohtul ei ole siiski võimalik määrata võlausaldajale kasumist rohkem kui sama rühma muudele võlausaldajatele tasumisele kuuluv osa.
  • Kui kava on võlausaldaja suhtes kehtetu, on võlgnik ja omandav üksus solidaarselt kohustatud tasuma võlausaldaja esialgse nõude selle esitatud ja tõendatud ulatuses koos nõude tõendatud osalt alates saneerimise algusest arvestatud intressiga. Võlgnik ja omandav üksus on kohustatud tasuma võlausaldaja nõude esialgse maksetähtaja jooksul.
  • Kui kava on võlgniku aktsionäri suhtes kehtetu, on võlgnik ja omandav üksus solidaarselt kohustatud tasuma aktsionärile summa, mis vastab aktsionäri osale võlgniku likvideerimisjaotises ajal, kui kohus kava kinnitas. Kui aktsionär ei suuda tõendada vastupidist, loetakse likvideerimisjaotise väärtus nulliks.
  • Kui kava on võlgniku või omandava üksuse suhtes kehtetu, on võimalik teostada võlausaldaja esialgse nõude kohane täite- või arestimismenetlus.

Pankrotil põhinev võlakergendus

Eeldatakse, et avalduse esitanud võlgnikul oli aus kavatsus. Võlausaldajad võivad selle vaidlustada „klassikalises“ tsiviilmenetluses. Neil ei ole võimalik vaidlustada seda võlakergenduse menetluse ajal, vaid alles pärast selle lõppu.

Maksegraafikul põhinev võlakergendus

Eeldatakse, et avalduse esitanud võlgnikul oli aus kavatsus. Võlausaldajad võivad selle vaidlustada „klassikalises“ tsiviilmenetluses. Neil ei ole võimalik vaidlustada seda võlakergendusmenetluse ajal, vaid alles pärast selle lõppu.

Võlgniku kavatsused ei ole ausad, kui

  • võlgnik jättis osa oma varast vara nimekirja märkimata, isegi kui haldur tal seda teha palus, ja kuigi asjaolusid arvestades võlgnik teadis või pidi teadma sellisest varast; tähtsusetu väärtusega vara arvesse ei võeta;
  • võlgnik ei nimetanud võlausaldajate nimekirjas võlausaldajat (füüsiline isik), isegi kui pankrotihaldur tal seda teha palus ja selle tulemusena jättis võlausaldaja oma nõude esitamata, kuigi asjaolusid arvestades võlgnik teadis või pidi teadma sellisest isikust; väikesi võlausaldajaid arvesse ei võeta;
  • võlgnik esitas avalduses või avalduse lisas või halduri palvel tähtsat teavet, mis oli ebaõige, või jättis tähtsa teabe esitamata, kuigi asjaolusid arvestades võlgnik teadis või pidi teadma, et see teave on tähtis;‏
  • võlgnik ei teinud halduriga mõjuva põhjuseta vajalikul viisil koostööd ja seda koostööd oleks võinud võlgnikult põhjendatult nõuda;
  • võlgniku käitumise põhjal enne avalduse esitamist võib otsustada, et võlgnik tekitas rahavoolise maksejõuetuse meelega, et tal oleks võimalik avaldus esitada;
  • võlgniku puhul ei olnud avalduse esitamise ajal tegemist rahavoolise maksejõuetusega ja asjaolusid arvestades teadis ta seda või oleks pidanud teadma;
  • võlgniku käitumise põhjal enne avalduse esitamist võib otsustada, et kohustuste võtmisel arvestas võlgnik sellega, et suudab oma võlad tasuda pankroti teel või maksegraafiku alusel;
  • võlgniku käitumise põhjal enne avalduse esitamist võib otsustada, et võlgnik üritas ühte võlausaldajatest kahjustada või anda ühele võlausaldajatest eelise;
  • võlgnik ei rakenda kohtu kehtestatud maksegraafikut mõjuva põhjuseta nõuetekohasel ja õigeaegsel viisil;
  • võlgnik ei tasu lapsele mõjuva põhjuseta pärast vastavat kuupäeva tasumisele kuuluvat elatist nõuetekohasel ja õigeaegsel viisil; sellele põhjusele võib osutada ainult laps või lapse eestkostja;
  • võlgnik ei täitnud mõjuva põhjuseta kohustust hüvitada nõuetekohasel ja õigeaegsel viisil õigusabikeskuse ettemakse halduri kindlasummalise tasu katmiseks; sellele põhjusele võib tugineda ainult õigusabikeskus;
  • võlgnik taotles võlgadest vabastamist hoolimata asjaolust, et avalduse esitamise ajal ei olnud võlgniku põhihuvid koondunud Slovakkiasse.
  • Kohus asub võlgniku ausat kavatsust mõjutavate tegurite suhtes rangemale seisukohale, kui võlgnikul on või on olnud märkimisväärselt vara ja ärikogemusi ning ta töötab või on töötanud kõrgema astme juhina või juriidilise isiku juhtimisorganites või tal on muid asjakohaseid kogemusi.
  • Kohus asub võlgniku ausat kavatsust mõjutavate tegurite suhtes leebemale seisukohale, kui võlgnikul on ainult põhiharidus, ta on pensionieas või selle lähedal, tal on tõsised terviseprobleemid, ta on ajutiselt või püsivalt kodutu või on teda tabanud muu ebaõnn, mis on teinud ühiskonnas toimimise võlgniku jaoks raskeks.
  • Kohus uurib võlgniku ebaausat kavatsust menetluses ainult avalduse alusel, mis esitatakse võlakergenduse tühistamiseks ebaausa kavatsuse tõttu. Kohus ei uuri võlgniku ebaausat kavatsust pankrotimenetluses ega maksegraafiku kehtestamise menetluses.

16 Kes kannab maksejõuetusmenetluse kulud?

Pankrot

  • Põhimõtteliselt on võlausaldajate koosoleku kokkukutsumise ja pidamise kulude näol tegemist nõudega pankrotivara vastu. Sellest põhimõttest on järgmised erandid:
    • kui võlausaldajate koosolek peeti võlausaldaja algatusel, on koosolekut taotlenud võlausaldaja kohustatud tasuma koosoleku kokkukutsumise ja pidamise kulud, kui võlausaldajate koosolek ei otsusta teisiti.
    • Kui nõude lükkab tagasi ainult võlausaldaja, on tagasilükatud nõude kindlaksmääramise avalduse esitamise tingimuseks nõuetekohase ja õigeaegse ettemakse tegemine kulude katmiseks. Kui avalduse esitaja ei dokumenteeri ettemakse tegemist, lõpetab kohus menetluse.
    • Võlausaldajate komitee liikmel on õigus saada oma ülesannete täitmisel hüvitist lõplike kulude eest, mis tekkisid liikmel nende ülesannete täitmisel; need kulud on nõue üldvara vastu võlausaldajate komitee heakskiidetud summa ulatuses.
    • Kui pankrotimenetlusega hõlmatud vara on täite- või arestimismenetluses realiseeritud, kuid tulu on seda saama õigustatud poolele veel välja maksmata, muutub tulu asjaomase pankrotivara osaks ja menetluskulud on nõue selle vara suhtes.
    • Võlausaldajate komitee taotletud eksperdiarvamuse kulud sisaldavad nõuet üldvara suhtes. Tagatud nõuetega võlausaldaja taotletud eksperdiarvamuse kulud on nõue selle võlausaldaja eraldiseisva vara suhtes (tagatisõiguse ese).
    • Sõltuvalt sellest, millise otsuse kohus teeb, sisaldavad vara nimekirjast väljajätmise menetluse kulud nõuet asjaomase vara vastu.
    • Pankrotimenetluse ja seotud menetluse pooltel tekkinud kulusid pankrotimenetluses nõuete rahuldamisel arvesse ei võeta (konkreetse regulatsioonis võib siiski olla kehtestatud teisiti, nt summa tagasilükatud nõude kindlaksmääramise ja eksperdiarvamuste jaoks).

Saneerimine

  • Põhimõtteliselt tasub kulud võlgnik. Võlgnik katab järgmised kulud:
    • arvamus saneerimise kohta,
    • halduri tasu (kindlasummaline tasu ja tasu ülesannete täitmise eest) ja kulud,
    • võlausaldajate koosoleku kokkukutsumise ja pidamise kulud,
    • lõplikud kulud, mis tekkisid võlausaldajate komitee liikmel oma ülesannete täitmisel; võlgnik tasub need kulud võlausaldajate komitee heakskiidetud summas.

Pankrotil põhinev võlakergendus

  • Pankrotil põhineva võlakergenduse korral eeldatakse, et võlgniku vara on väga piiratud ja seetõttu vähendatakse kulud miinimumini ning need kannab võlausaldaja. Kui võlausaldajatele on teada teatav vara, peavad nad tegema kõik, mis on vajalik vara ülekandmiseks pankrotivarasse omal kulul.
    • Võlakergenduse teostamisel ei ole võlgnikult võimalik sisse nõuda kulusid, mis on menetluse pooltel tekkinud seoses nende osalemisega pankrotimenetluses või maksekava kehtestamise menetluses.
      • Võlgniku olukorra uurimisel töötab pankrotihaldur vara nimekirja, võlausaldajate nimekirja ning võlgniku, võlausaldajate ja muude isikute esitatud teabe alusel. Pankrotihaldur uurib varasid ja kohustusi ametialase hoolikusega ning viib vajaduse korral läbi muid uurimisi, mis ei nõua palju aega ja mida on võimalik teha mõõdukate kuludega.
      • Pankrotihaldur teostab muid uurimisi võlausaldaja nõudel, kui võlausaldaja teeb ettemakse uurimiste kulude katmiseks. Pankrotihaldur teostab sellise uurimise võlausaldaja kulul. Pankrotimenetluses on võlausaldajal õigus nende kulude hüvitamisele pankrotimenetluse kuluna võlausaldajate esindaja või kui võlausaldajate esindajat ei ole määratud, siis võlausaldajate komitee heakskiidetud ulatuses.
      • Tagatud nõuetega võlausaldaja kulude kohta on eraldi normid, mis tuleneb asjaolust, et selline võlausaldaja saab valida, kas olla menetluse pool või mitte.
        • Koormatud vara muutub pankrotivaraks ainult juhul, kui eelisjärgu tagatisega võlausaldaja registreerub.
        • Kui registreerub ainult hilisemate tagatud nõuetega võlausaldaja, laieneb pankrotimenetlus koormatud varale üksnes juhul, kui on võimalik eeldada, et rahuldatakse hilisema tagatisõigusega tagatud nõuetega võlausaldaja nõue. Selle hindamiseks, kas pankrotimenetlus laieneb koormatud varale, hinnatakse selle väärtust vastavalt eksperdiarvamusele, mis on koostatud pankrotihalduri juhiste järgi hilisema tagatisega võlausaldaja taotlusel ja kulul. Kui hilisema tagatisega võlausaldaja ei tee ettemakset eksperdiarvamuse kulude katmiseks pankrotihalduri kehtestatud tähtaja jooksul, eeldatakse, et pankrotimenetlus ei laiene koormatud varale.
      • Pankrotihaldur võib kokku kutsuda (kuid ei pea seda tegema) võlausaldajate koosoleku, kui ta peab seda vajalikuks. Pankrotihaldur kutsub koosoleku kokku registreeritud võlausaldaja taotlusel, kes teeb ettemakse koosoleku pidamise kulude katmiseks ja tasub pankrotihalduri kindlasummalise tasu selle pidamise eest.

Maksegraafikul põhinev võlakergendus

  • Kõnealuse menetluse kulud kannab esmajoones võlgnik.
  • Süsteem on kujundatud nii, et menetlus algab alles (lisaks ametliku avaldusega seotud osale) pärast ettemakse tasumist halduri tasu ja menetluse vältimatute kulude katmiseks.
  • Võlakergenduse teostamisel ei ole võlgnikult võimalik sisse nõuda kulusid, mis on menetluse pooltel tekkinud seoses nende osalemisega pankrotimenetluses või maksekava kehtestamise menetluses.
  • Kui võlausaldaja ei nõustu esitatud maksegraafikuga, võib ta esitada haldurile vastuväite. Haldur esitab vastuväite kohta märkused ja selle kohta teeb otsuse kohus.

17 Millised on võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust käsitlevad normid?

  • Pankrotiseaduses (Zákon č. 7/2005 Z.z. o konkurze a reštrukturalizácii) on sätestatud, et võlausaldajat kahjustavad toimingud tunnistatakse teatud tingimustel kehtetuks. Kehtetusel on tagajärjed ainult juhul, kui võlgniku toimingud vaidlustatakse. Pankrotihalduril ja võlausaldajatel on õigus need vaidlustada, kuid võlausaldajal on see õigus ainult juhul, kui pankrotihaldur ei tegutse pärast võlausaldaja taotlust õigustoimingu vaidlustamiseks mõistliku aja jooksul. Õigustoimingu vaidlustamise õigus aegub, kui seda ei teostata võlgniku suhtes või kohtus aasta jooksul alates pankroti väljakuulutamisest; õigustoimingu vaidlustamise õigus loetakse võlgniku suhtes teostatuks ainult juhul, kui võlgnik tunnistab õigust kirjalikult. Seaduse kohaselt võib vaidlustada ka õigustoimingud, mille alusel on õigused täitmisele pööratavad või juba rahuldatud.
  • Kui enne pankroti väljakuulutamist oli käimas saneerimismenetlus ja pankrot kuulutati välja selle menetluse ajal, siis perioodi kindlaksmääramisel, mille jooksul tehti õigustoiming, mida on võimalik pankrotiseaduse kohaselt vaidlustada, võetakse aluseks saneerimismenetluse algus.
  • Õigustoimingud peab tegema võlgnik ja need tuleb teha hüvitise ja eeliseta ning piiramata võlgniku võlausaldajate esitatud nõude rahuldamist. Need õigustoimingud peavad olema seotud võlgniku varaga.
  • Pankrotiseaduses on määratletud muud üksikasjalikud reeglid selle kohta, kuidas tõendada võlausaldaja kahjustamise kavatsust. Mõningatel juhtudel ei ole vaja kavatsust üldse tõendada, samas kui teistel juhtudel on see ümberlükatav eeldus. Seaduses on sätestatud ka kohtus taotletud tühisuse õiguslikud tagajärjed, milleks on vara tagastamine, mille omandas pool, kelle suhtes õigust teostati.
  • Saneerimise korral on võlausaldajat kahjustavad toimingud olulised võlausaldajate parimate huvide väljaselgitamiseks: saneerimiskava tulemuse ja võimaliku pankroti võrdlemisel peab haldur võtma arvesse ka õigustoiminguid, mida on võimalik tühiseks tunnistada.
  • Jättes need kõrvale, õigustoiminguid saneerimismenetluses ei vaidlustata.
  • Mõningatel juhtudel hõlmab seadus saneerimismenetluselt pankrotimenetlusele ülemineku tingimusi ja kui see toimub, on võimalik teatud toimingud kehtetuks tunnistada.
    • Haldur võib võlgniku õigustoimingud heaks kiita ainult juhul, kui need suurendavad võlgniku vara väärtust või on vajalikud saneerimise eesmärgi saavutamiseks. Kui võlgnik teeb ilma pankrotihalduri nõusolekuta õigustoimingu, mis sellist nõusolekut eeldab, ei piira see õigustoimingu kehtivust, kuid õigustoiming on võimalik pankrotimenetluses vaidlustada, kui pankrot kuulutati võlgniku vara suhtes välja kahe aasta jooksul alates saneerimismenetluse algusest.
    • Pärast saneerimise lõpetamist ei ole võlgnikul ega omandaval üksusel võimalik jaotada kasumit või muid omakapitali vahendeid oma liikmete vahel enne, kui võlausaldajate nõuded tagamata nõuete rühmas on kuni nende tõendatud nõuete tasemeni vastavalt kavale rahuldatud; pankrotimenetluses on võimalik kasumi või muude omakapitali vahendite jaotamine vaidlustada ja see on samuti kava kehtetuse alus.
    • Lisaks on tühised võlgniku või halduri saneerimismenetluse ajal tehtud toimingud, mis annavad kava poolele eelise, mida ei ole kavas ette nähtud.
  • Võlakergenduse korral jäävad kehtima võlausaldajate õigused taotleda tsiviilõiguse alusel hüvitist mis tahes vara arvel, mis on võlgniku vara hulgast välja jäetud õigustoimingu alusel, mida on võimalik tühiseks tunnistada. Lisaks võetakse võimalikes järgnevates ausa kavatsusega seotud menetlustes arvesse võlgniku käitumist, mille põhjal on võimalik otsustada, et võlgnik on meelega tekitanud rahavoolise maksejõuetuse, või mille põhjal on võimalik otsustada, et võlgniku eesmärk oli võlausaldaja kahjustamine või talle eelise andmine.
Viimati uuendatud: 29/06/2020

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.