Maksejõuetus/pankrot

1 Kelle vastu võib algatada maksejõuetusmenetluse?

Maksejõuetusmenetluse võib algatada sellise ettevõtja (füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu) vastu, kelle:

a) vara oli maksejõuetuse või kompromissi tegemisele eelnenud kolmel aastal vähemalt 300 000,00 eurot

b) aastane brutotulu oli maksejõuetuse või kompromissi tegemisele eelnenud kolmel aastal vähemalt 200 000,00 eurot aastas

c) koguvõlg on (maksejõuetuse või kompromissi tegemise kuupäeval) vähemalt 500 000,00 eurot (olenemata selle tekkimise kuupäevast)

2 Millised on maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused?

a) maksejõuetusmenetluse algatamise tingimuseks on ettevõtja maksejõuetus ja selle algatamise avalduse saab esitada:

– võlgnik,

– võlausaldaja,

– prokurör.

b) võlausaldajatega kompromissi tegemiseks (concordato preventivo) peab ettevõtja olema raskustes (st rahalistes raskustes, mis ei ole nii tõsised, et põhjustaksid maksejõuetust), ja seda saab taotleda ainult võlgnik.

3 Millist vara käsitatakse pankrotivarana? Kuidas koheldakse vara, mille võlgnik on omandanud või mis on talle üle antud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Pankrotivara hulka kuulub kogu vara, välja arvatud:

1) rangelt isiklik vara ja õigused;

2) elatis, töötasu, pension ja maksejõuetute isikute töine tulu, mis on vajalik enda ja oma pere ülalpidamiseks;

3) maksejõuetu isiku laste varast saadud tulu, mis on talle seaduse kohaselt kättesaadav, perekonna vajadusteks loodud usaldusfondides (fondo patrimoniale) olev vara ja neist saadud tulu, kui tsiviilseadustiku artiklis 170 ei ole ette nähtud teisiti;

4) esemed, mida ei saa seaduse tõttu arestida.

Pankrotivara hõlmab ka kogu vara, mille maksejõuetu isik on omandanud pärast menetluse algatamist, kuid ei hõlma selle vara omandamisel ja hoidmisel tekkinud kohustusi.

4 Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?

Pankrotihalduril (halduril) on vara valitsemise, müügi ja tulu võlausaldajatele jaotamise pädevus/kohustus.

Haldur saab maksejõuetut isikut teabe saamiseks küsitleda ning maksejõuetu isik saab halduri ja kohtu nimetatud pankrotihalduri võetud meetmeid vaidlustada, ent ainult juhul kui nende võtmisel rikuti seadust (seega mitte ainuüksi otstarbekuse kaalutlustel).

5 Millistel tingimustel võib teha tasaarvestuse?

Igaüks, kes peab pankrotihaldurile raha maksma, võib selle võla sama menetlusega seotud nõudega tasaarvestada (controcredito), kuid ainult juhul, kui mõlemad (võlg ja nõue) on tekkinud enne menetluse algatamist.

6 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus võlgniku kehtivatele lepingutele?

Haldur saab otsustada, kas maksejõuetusmenetluse algatamisel kehtivad lepingud tuleks täita või lõpetada.

7 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele (välja arvatud pooleliolevatele kohtuasjadele)?

Võlausaldajad saavad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist kohtumenetluse algatada ainult halduri tegevusetuse korral, st juhul kui haldur (tahtlikult või pelgalt hooletusest) sellist menetlust ei algata.

8 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus selliste kohtuasjade jätkamisele, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli?

Kohtuasju, mille võlausaldaja on hiljem maksejõuetuks tunnistatud isiku vastu algatanud, saab jätkata ainult haldur.

9 Kuidas osalevad maksejõuetusmenetluses võlausaldajad?

Võlausaldajate komitee koosneb kolmest või viiest võlausaldajast ja tal on ulatuslikud volitused:

– ta annab loa tehinguteks, kompromisside tegemiseks, kohtuasjadest loobumiseks, kolmandate isikute õiguste tunnustamiseks, hüpoteekide kustutamiseks, tagatiste vabastamiseks, pantide vabastamiseks, pärandite ja kingete vastuvõtmiseks ning kõikideks muudeks erihaldustoiminguteks;

– taotleb kohtult halduri väljavahetamist;

– kiidab heaks likvideerimiskava;

– annab haldurile loa maksejõuetuse väljakuulutamise kuupäeval kehtivate lepingute ülevõtmiseks;

– osaleb maksejõuetu isiku vara inventeerimise toimingutes;

– saab tutvuda kõikide menetlusega seotud dokumentidega;

– annab haldurile ühe või mitme eseme vara hulgast välistamise loa või likvideerimisest loobumise loa, kui likvideerimine näib olevat ilmselgelt ebasoodne;

– esitab kohtu nimetatud pankrotihaldurile vara müügi peatamise avalduse.

Lisaks nimetatud aktiivsetele haldusvolitustele avaldab võlausaldajate komitee arvamust kohtu nimetatud pankrotihalduri või kohtu võetud meetmete kohta:

– annab tagatud nõuetega võlausaldajatele tagatisena hoitava vara müümise loa;

– annab kohtu nimetatud pankrotihaldurile äriühingu tegevuse ajutise jätkamise loa (võlausaldajate komitee peab jätkamise heaks kiitma);

– annab kohtu nimetatud pankrotihaldurile ettevõtte rendileandmise loa (võlausaldajate komitee peab rendileandmise heaks kiitma).

10 Kuidas võib pankrotihaldur kasutada või käsutada pankrotivara?

Haldur võib (eelneval nõusolekul):

– jätkata äriühingu tegevust;

– ettevõtte rendile anda;

– müüa kogu vara, et jaotada tulu võlausaldajatele;

– otsustada väheväärtuslikku vara mitte müüa.

11 Milliseid nõudeid esitatakse võlgniku pankrotivara suhtes ja kuidas käsitletakse nõudeid, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Iga võlausaldaja võib taotleda kohtult võlgniku maksejõetuks tunnistamist. Võlausaldajal ei pea olema täitekorraldust, vaid oluline on, et nõude kohta oleksid dokumentaalsed tõendid.

Kõik võlausaldajad (seega ka need, kes taotlesid maksejõuetuseks tunnistamist ja saavutasid selle) peavad taotlema nende nõuete tunnustamist pärast maksejõuetusmenetluse algatamist.

12 Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?

Võlausaldajad võivad oma nõuded esitada seadusliku esindajata.

Nende avaldus peab sisaldama dokumentaalseid tõendeid nõude kohta ja tuleb esitada elektrooniliselt (kasutades sertifitseeritud e-posti).

13 Milline on pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamise kord? Millised on nõuete rahuldamisjärgud?

Vara müügist saadud tulu jaotatakse kõikide võlausaldajate vahel vastavalt nõuete rahuldamise järgule. Seadus annab paljudele nõuetele (hüpoteegid, pandid, üldised või konkreetsed eelisnõuded) mõne eseme või kogu vara suhtes eelisõiguse.

Kui saadud tulust ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks (nagu see peaaegu alati on), ei jaotata tulu proportsionaalselt nõude suurusega, vaid lähtudes tsiviilseadustikus sätestatud rahuldamisjärgust.

14 Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)?

Maksejõuetusmenetlus lõpetatakse, kui:

– ühtki nõuet ei ole esitatud;

– kõik nõuded on rahuldatud;

– kogu vara müügist saadud tulu on jaotatud;

– kui on kindlaks tehtud, et müüdav vara või muu tulu puudub.

Kui maksejõuetusmenetlus on lõpetatud, saab maksejõuetu isik taas algatada kohtumenetlusi ja neile vastata ning saab halduri teadmata vara omandada.

Võlausaldajatega kompromissi tegemine lõpeb võlgniku ja võlausaldajate kokkuleppe heakskiitmisega, ent kui kompromiss eeldab vara võõrandamist (concordato liquidatorio), jätkub menetlus müügiga ja lõpeb siis, kui kogu vara on müüdud ja tulu võlausaldajatele jaotatud.

Kui võlausaldajatega on tehtud kompromiss, vabastatakse maksejõuetu isik kõikidest võlgadest.

15 Missugused õigused on võlausaldajatel pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist?

Kui maksejõuetusmenetlus on lõpetatud, saavad võlausaldajad esitada võlgniku vastu hagi ülejäänud võla (st halduri poolt tagasi maksmata võla) sissenõudmiseks, kui ei ole toimunud võlgadest vabastamise menetlust, mispuhul ei saa võlausaldajad maksejõuetult isikult midagi nõuda.

Kui võlausaldajatega on tehtud kompromiss, ei saa võlausaldajad võlgnikult midagi nõuda. Ent kui võlgnik ei täida oma kohustusi, võivad võlausaldajad taotleda kompromissi tühistamist, kusjuures taotlus tuleb esitada ühe aasta jooksul.

16 Kes kannab maksejõuetusmenetluse kulud?

Maksejõuetusmenetluse kulud kaetakse pankrotivara müügilt saadud tulust.

Kui vara ei ole, maksab halduri töötasu ja tehtud kulutused riik.

17 Millised on võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust käsitlevad normid?

Maksujõuetu isiku poolt enne maksejõuetusmenetluse algatamist tehtud õigustoiminguid saab tühistada, kui need tehti teatava aja (ühe aasta või kuue kuu) jooksul enne menetluse algatamist.

Maksejõuetu isiku poolt pärast maksejõuetusmenetluse algatamist tehtud õigustoimingud on tühised.

Erihaldustoimingud, mis tehakse võlausaldajatega kompromissi tegemise ajal ja kohtu loata, on tühised.