Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje inglise keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Maksejõuetus/pankrot

Iirimaa
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

Eraisiku maksejõuetusõigust reguleerivad Iirimaal 1988. aasta pankrotiseadus (muudetud) ja eraisiku maksejõuetuse seadused (2012–2015). Eraisiku maksejõuetuse seaduses on ette nähtud kolm võla lahendamise meetodit ja sellega kehtestatakse pankrotialaste õigusaktide muudatused.

Kõiki eraisiku maksejõuetusmenetlusi, kaasa arvatud pankrot, haldab Iirimaa pankrotiamet (Insolvency Service of IrelandISI), mis on 2013. aastal asutatud sõltumatu ametiasutus ning tegutseb justiits- ja võrdõiguslikkuse ministeeriumi egiidi all.

Eraisiku maksejõuetusmenetlus, mida reguleerib eraisiku maksejõuetuse seadus, sisaldab järgmist kolme abinõud.

  1. Võlakergendusteade: kuni 35 000 euro suurused võlad, kui võlgnikul vara praktiliselt ei ole ja tema sissetulek on väga väike.
  2. Võla ümberkujundamise kokkulepe: piiramatus ulatuses tagamata võlgade kokkulepitud tasumine kuni viieaastase perioodi jooksul (pikendatav teatavatel asjaoludel kuue aastani).
  3. Eraisiku maksejõuetuse kokkulepe: kuni kolme miljoni euro suuruse võla (kokkuleppel võlausaldajaga võimalik suurendada) ning piiramatus ulatuses tagamata võla kokkulepitud tasumine või ümberkujundamine kuni kuueaastase perioodi jooksul (pikendatav teatavatel asjaoludel seitsme aastani).

Nii võla ümberkujundamise kokkulepe kui ka eraisiku maksejõuetuse kokkulepe on kolmeetapiline.

1. etapp. Asjaomane kohus annab välja sissenõudmise eest kaitsva tunnistuse (Protective Certificate), mis väljastamise korral keelab teatavatel nimetatud või „täpsustatud“ võlausaldajatel esitada oma võla sissenõudmiseks võlgniku vastu hagi, kaasa arvatud pankrotiavaldust. Asjaomase kohtu väljastatud sissenõudmise eest kaitsev tunnistus kehtib 70 päeva, kuid teatud alustel on seda võimalik pikendada veel 40 päeva.[i]

2. etapp. See hõlmab läbirääkimisi, mida eraisiku pankrotihaldur peab võlgniku nimel täpsustatud võlausaldajatega, ja ettepaneku hääletamise teel heakskiitmist seadusjärgsel võlausaldajate koosolekul. Viimastes õigusaktides on ainult eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe puhul sätestatud võlgniku võimalus taotleda, et kohus ettepaneku läbi vaataks, kui võlausaldajad on eraisiku pankrotihalduri ettepaneku võlausaldajate koosolekul tagasi lükanud.[ii]

3. etapp. Kokkulepete rakendamine, kaasa arvatud eraisiku pankrotihalduri teostatavad perioodilised väljamaksed võlausaldajatele ja iga-aastased läbivaatamised, kui see on asjakohane.

Võlgnik võib kasutada võlakergendusteadet, võla ümberkujundamise kokkulepet ja eraisiku maksejõuetuse kokkulepet ainult üks kord.

Pankrot on võimalus võlgnike jaoks, kes ei vasta oma olukorra tõttu eespool nimetatud kolme võlalahenduse kõlblikkuskriteeriumidele või kes on eelnevalt kasutanud ühte võlalahendustest, kuid kokkulepe võlausaldajatega on osutunud jätkusuutmatuks.

Kui isik on tõendanud, et tema finantsolukorda ei ole võimalik lahendada maksejõuetuse kokkuleppega ja tal on selle kohta eraisiku pankrotihalduri kiri, võib ta taotleda kõrgemalt kohtult (High Court) pankroti väljakuulutamist. Isik peab esitama pankrotimääruse (Order of Adjudication, Bankruptcy Order) taotluse kõrgema kohtu kontrollibüroole (Examiner’s Office) ja maksma esialgse tasu 200 eurot. Taotluse esitajad kuulatakse ära kõrgemas kohtus; kui isiku pankrot on välja kuulutatud, on ta seadusega kohustatud täitma ametliku pankrotivoliniku (Official Assignee in Bankruptcy) ja pankrotivara haldamise eest vastutava büroo (ISI pankrotiosakond) otsuseid.

Kohe kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse tema tagamata võlad täies ulatuses maha, kuid omandiõigus kogu tema varale läheb üle ametlikule pankrotivolinikule, kelle kõrgem kohus on määranud pankrotivara haldama.

Pankrotimenetluse võib algatada:

  1. võlausaldaja, esitades pankrotiavalduse kõrgemale kohtule, et kuulutada välja talle võlgu oleva eraisiku pankrot, tõendades, et ta on isiku võlausaldaja ja et isik ei ole teinud rahuldavaid katseid oma võlgade tasumiseks;
  2. võlgnik ise, seda nimetatakse enda algatatud pankrotiks (Self-Adjudicating bankruptcy).

Pankrotivõlgnik vabastatakse võlakohustustest aasta pärast pankroti väljakuulutamise kuupäeva, tingimusel et tema suhtes ei ole tehtud määrust pankroti pikendamise kohta (mida teeb ametlik volinik nõuete täitmata jätmise korral).

Eraisiku maksejõuetuse seadusega luuakse uus kutseala, mida reguleerib ISI ja mis jaguneb kaheks kategooriaks:

1. tunnustatud vahendajad (Approved Intermediaries): isik või juriidiline isik, kellele ISI on andnud loa toetada võlgnikke, kes soovivad esitada võla kergendamist puudutava taotluse;

2. eraisiku pankrotihaldurid (Personal Insolvency Practitioners): isik, kellele ISI on andnud loa tegutseda võlgniku ja võlausaldaja(te) kontaktisikuna võla ümberkujundamise kokkuleppe ja eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe tagamise eesmärgil. Eraisiku pankrotihalduril on seadusjärgne kohustus tegutseda eraisiku maksejõuetuse seaduse ja sellega seotud määruste kohaselt.[iii]

1 Kelle vastu võib algatada maksejõuetusmenetluse?

Iirimaal algatavad üksikisikud (kaasa arvatud üksikisikute partnerlused) eraisiku maksejõuetusmenetluse eraisiku maksejõuetuse seaduses sätestatud toimingute kaudu. Võlausaldajad võivad algatada pankrotimenetluse võlgniku vastu või võlgnik võib esitada pankrotiavalduse omal algatusel.

2 Millised on maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused?

Maksejõuetusmenetlus

Esmane tingimus eraisiku maksejõuetusmenetluse algatamiseks on see, et võlgnik on maksejõuetu, st ei suuda tasuda oma võlgu nende maksetähtpäeva saabumisel. Võlgade olemuse ja ulatuse ning võlgniku sissetuleku alusel määratakse seejärel kindlaks, milline kolmest menetlusliigist on asjakohane.

Tagamaks, et isik, kellele kohaldatakse maksejõuetuse kokkulepet, saaks endiselt säilitada mõistliku elatustaseme, sõnastas ISI (pärast laialdast konsulteerimisprotsessi) suunised mõistlike elamiskulude kohta. Need suunised ning maksejõuetuse kokkuleppe jätkusuutlikkuse tagamine aitavad samuti kaitsta võlgniku seadusjärgset õigust mõistlikule elatustasemele, tagades õiglase ja läbipaistva meetodi igapäevaste elamiskulude standardiseerimiseks raskustes olevate võlgnike jaoks. Võlgniku mõistlikud elamiskulud, mis põhinevad ISI kehtestatud vormil, arvutab tema tunnustatud vahendaja või eraisiku pankrotihaldur, kui ta taotleb maksejõuetuse kokkulepet.

1. Võlakergendusteade

Võlgnik saab taotleda võla kergendamist, kui täidetud on järgmised tingimused:

  • ta ei suuda tasuda täielikult oma võlgu nende maksetähtpäeva saabumisel;
  • tema igakuine netotulu on pärast mõistlike elamiskulude mahaarvamist 60 eurot või vähem;
  • tema vara suurus on 400 eurot või vähem. Võlgnikul võib lisaks olla:
    • üks väärisehe, mille väärtus ei ületa 750 eurot;
    • üks mootorsõiduk väärtusega 2000 eurot või vähem ja
    • majapidamisseadmed või tööriistad, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 6000 eurot;
  • tema elukoht on Iiri Vabariigis või tavapärane elukoht või tegevuskoht on viimasel aastal olnud Iiri Vabariigis;
  • ta on täitnud ja allkirjastanud majanduslikku olukorda puudutava deklaratsiooni (Prescribed Financial Statement) ja esitanud seadusjärgse kinnituse, et see on õige ja täpne.

Tüüpilised näited võlakergendusteates sisalduvate võlgade kohta on krediitkaardivõlad, arvelduskrediidid, eraisiku laenud, krediidiühistu laenud, kommunaalarved ja kliendikaardid.

2. Võla ümberkujundamise kokkulepe

Võlgnik võib taotleda võla ümberkujundamise kokkulepet, kui

  • ta ei suuda tasuda täielikult oma võlgu nende maksetähtpäeva saabumisel;
  • tal on vähemalt üks tagamata nõuetega võlausaldaja;
  • tema elukoht on Iiri Vabariigis või eelmisel aastal oli tema tavapärane elukoht või tegevuskoht Iiri Vabariigis;
  • ta on täitnud ja allkirjastanud majanduslikku olukorda puudutava deklaratsiooni ja esitanud seadusjärgse kinnituse, et see on õige ja täpne;
  • ta on saanud eraisiku pankrotihaldurilt arvamuse, milles haldur kinnitab järgmist:
    • teave majanduslikku olukorda puudutavas deklaratsioonis on õige ja täpne;
    • võlgnik täidab võla ümberkujundamise kokkuleppe taotlemiseks vajalikud tingimused;
    • võttes arvesse võlgniku majanduslikku olukorda puudutavat deklaratsiooni, ei ole tõenäoline, et võlgnik muutub järgmise 5 aasta jooksul maksevõimeliseks;
    • kui võlgnik sõlmib võla ümberkujundamise kokkuleppe, on olemas mõistlik väljavaade, et ta muutub järgmise 5 aasta jooksul maksevõimeliseks.

Lisaks võlakergendusteate puhul loetletud võlgadele võivad võlad võla ümberkujundamise kokkuleppes tavaliselt sisaldada laene ja isiklikke käendusi.

3. Eraisiku maksejõuetuse kokkulepe

Võlgnik võib taotleda eraisiku maksejõuetuse kokkulepet, kui

  • ta ei suuda tasuda täielikult oma võlgu nende maksetähtpäeva saabumisel;
  • ta on võlgu vähemalt ühele tagatud nõuetega võlausaldajale, kellel on tagatis Iiri vara või omandi suhtes;
  • tal on tagatisega võlgu vähem kui 3 miljonit eurot (kõikide tagatud nõuetega võlausaldajate nõusolekul võib seda piirmäära suurendada);
  • ta on oma peamise elukohana kasutatava vara osas teinud 6 kuu jooksul tagatud nõuetega võlausaldajaga koostööd hüpoteeklaenuvõlgade menetluse raames (nt hüpoteeklaenuvõlgade lahendamise menetlus, mida reguleerib Iirimaa keskpank) ja
    • tulemus oli, et alternatiivset tagasimaksekokkulepet ei saavutatud, või
    • tagatud nõuetega võlausaldaja kinnitas, et ta sellist kokkulepet ei sõlmi, või
    • võlgnik on sõlminud alternatiivse tagasimaksekokkuleppe ja üritanud seda kokkulepet täita, mille kohta eraisiku pankrotihaldur on andnud kinnituse;
  • tema elukoht on Iiri Vabariigis või eelmisel aastal oli tema tavapärane elukoht või tegevuskoht Iiri Vabariigis;
  • ta on täitnud ja allkirjastanud majanduslikku olukorda puudutava deklaratsiooni ja esitanud seadusjärgse kinnituse, et see on õige ja täpne;
  • ta on saanud eraisiku pankrotihaldurilt teate, mis kinnitab, et eraisiku pankrotihaldur on arvamusel, et
    • teave ettenähtud majanduslikku olukorda puudutavas deklaratsioonis on õige ja täpne;
    • võlgnik täidab eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe taotlemiseks vajalikud tingimused;
    • võttes arvesse võlgniku majanduslikku olukorda puudutava deklaratsiooni, ei ole tõenäoline, et võlgnik muutub järgmise 5 aasta jooksul maksevõimeliseks;
    • kui võlgnik sõlmib eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe, on olemas mõistlik väljavaade, et ta muutub järgmise 5 aasta jooksul maksevõimeliseks.

Lisaks võlakergendusteates ja võla ümberkujundamise kokkuleppes loetletud võlgadele hõlmab eraisiku maksejõuetuse kokkulepe tavaliselt peamise elukoha eluasemelaene, investeeringulaene, väljaüürimiseks ostetud vara hüpoteeke/laene.

Pankrot

Iirimaal on eraisikutel õigus taotleda pankrotti omal algatusel, st ta võib esitada kõrgemale kohtule taotluse enda pankroti väljakuulutamiseks. Sellise taotluse esitamise tingimused on järgmised:

  • isik või võlgnik ei suuda tasuda oma võlgu nende maksetähtpäeva saabumisel;
  • võlgniku võlad peavad ületama vara väärtust 20 000 euro võrra või rohkem;
  • võlgnik peab olema teinud mõistliku katse kasutada oma võlgade tasumiseks ühte eespool nimetatud kolmest maksejõuetuse kokkuleppest. Seda tuleb tõendada kohtus eraisiku pankrotihalduri või tunnustatud vahendaja kirjale viidates.

Võlausaldaja võib samuti esitada pankrotimenetluse algatamise avalduse. Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, ei tohi ta olla põhjendamatult keeldunud võla ümberkujundamise kokkuleppe või eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe ettepaneku vastuvõtmisest.

Pankrotimääruse taotlemiseks esitatakse avaldus, mis kohustab avalduse esitajat esitama kõrgema kohtu kontrollibüroole mitmesuguseid selle kohtu ettenähtud dokumente ja kirjalikke tunnistusi. Kui avaldus rahuldatakse, jõustub pankrotimäärus alates määruse tegemise ajahetkest; määrusel puudub tagasiulatuv mõju pankrotiavalduse esitamise kuupäevani, nagu see võib olla mõnedes jurisdiktsioonides.

Kuni pankroti väljakuulutamise määruse tegemiseni ei ole võlausaldajal pankrotiseaduse järgi konkreetset õiguskaitsevahendit ajutise halduri nimetamiseks – pankrotiseaduse § 23 võimaldab pankrotivõlgniku pärast pankroti väljakuulutamist vahistada, kui ta kavatseb pankroti vältimise eesmärgil riigist lahkuda.

Võlgnikul või võlausaldajal on võimalik vastustada pankrotimäärust, esitades kõrgemale kohtule vastuväite ja kirjalikud tunnistused, milles on märgitud vastuväite alused.

3 Millist vara käsitatakse pankrotivarana? Kuidas koheldakse vara, mille võlgnik on omandanud või mis on talle üle antud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Eraisiku maksejõuetuse seaduse põhieesmärk on kaitsta võimalust mööda võlgniku peamist elukohta ja asjaomased õigusnormid on üles ehitatud seda silmas pidades.

Vara maksejõuetusmenetluses

Võla ümberkujundamise kokkuleppe või eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe puhul ei võta eraisiku pankrotihaldur tavaliselt võlgniku varasid füüsiliselt enda valdusse või omandisse. Pigem võtab eraisiku pankrotihaldur kokkuleppe ajaks kontrolli alla võlgniku tuluvoo ja rahuldab võlausaldaja nõuded sellest tuluvoost kokkuleppe tingimuste alusel. Kasutada olev tuluvoog saadakse pärast mõistlike elamiskulude, rendi- või hüpoteegimaksete ja muude eriolukordadest tulenevate maksete, nt arstiabikulude mahaarvamist. Tagatud laenu maksed tasub võlgnik tavaliselt otse oma võlausaldajatele vastavalt kokkuleppe tingimustele. Kui vara tuleb müüa kokkuleppe raames, müüb selle tavaliselt võlgnik ise.

Pankrotivara

Pankrotiregulatsiooni kohaselt läheb kogu pankrotivõlgnikule kuuluv vara pankroti väljakuulutamise kuupäeval kohe üle ametlikule volinikule (st ametlik volinik on nüüd kõigi pankrotivara hulka kuuluvate varade omanik). Täpsemalt kuulub selle alla järgmine vara:

  • sularaha;
  • kontod finantsasutustes, kaasa arvatud arveldus-, säästu-, investeerimiskontod jne;
  • kogu maa ja kõik ehitised, kaasa arvatud need, mida käsitatakse perekonna kodudena;
  • masinad, seadmed, töövahendid, mööbel, majapidamistarbed ja -seadmed;
  • kõik sõidukid;
  • pensionid (mõnede eranditega), investeerimistooted, aktsiad ja osad;
  • laovarud ettevõttes, mida pankrotivõlgnik omab enda nimel või osana partnerlusest;
  • võlgnevused pankrotivõlgnikule.

Eespool esitatust on erandeid:

  • võlgnikud võivad nõuda isikliku vara väljaarvamist väärtusega kuni 6 000 eurot ja neil on võimalik taotleda kõrgemalt kohtult selle piirmäära suurendamist;
  • isiklike õiguste rikkumisest tulenevad varad on pankrotist välja arvatud, kuna need ei ole õigused, mis tuleks haldurile võlausaldajate jaoks anda, kuna need on isiku enda omad;
  • teatavad pensioniõigused (lisateabeks vt õigusaktid).

Pankrotivõlgnik on kohustatud teavitama ametlikku volinikku, kui ta saab pankroti jooksul varasid, olenemata sellest, kuidas need varad tema valdusse jõudsid. Sellised varad lähevad üle ametlikule volinikule, kui ta seda nõuab, ja lisatakse pankrotivarale.

4 Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?

Maksejõuetusmenetlus

Eraisiku pankrotihaldur tegutseb läbirääkijana võlgniku ja tema võlausaldajate vahel, kui teda on palganud võlgnik. Eraisiku pankrotihaldurid on seaduse alusel kohustatud tegutsema nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja(te) parimates huvides, seetõttu peavad nad püüdma saavutada maksejõuetusmenetluses kõikide asjaomaste poolte jaoks parima võimaliku kokkuleppe.

Eraisiku pankrotihalduri roll ja ülesanded hõlmavad järgmist:

  • tegelemine võlgnikuga, kes kaalub maksejõuetuskokkuleppe ettepaneku esitamist;
  • pankrotihalduriks nimetamisega nõustumine;
  • võlgniku koostatud majanduslikku olukorda puudutava deklaratsiooni läbivaatamine ja võlgniku nõustamine tema võimaluste kohta kasutada kas võla ümberkujundamist või eraisiku maksejõuetuse kokkulepet;
  • veendumine, et võlgniku esitatud majanduslikku olukorda puudutav deklaratsioon on täpne ja täielik;
  • arvamuse esitamine õigusaktides sätestatud kriteeriumide alusel selle kohta, mis liiki maksejõuetuskokkulepe (võla ümberkujundamise kokkulepe või eraisiku maksejõuetuse kokkulepe) võlgniku olukorraga kõige paremini sobib;
  • teabe esitamine seoses valitud menetluse, maksejõuetuskokkuleppe pooleks saamise üldmõju ja tõenäoliste kuludega;
  • võlgniku nimel sissenõudmise eest kaitsva tunnistuse taotlemine;
  • kõikide võlausaldajate teavitamine sissenõudmise eest kaitsvast tunnistusest, eraisiku pankrotihalduri nimetamisest, lisades võlgniku täidetud ettenähtud majanduslikku olukorda puudutava deklaratsiooni ärakirja;
  • ettepaneku koostamine võlausaldajatele ja võlausaldajate seadusjärgse koosoleku kokkukutsumine ettepaneku üle arutamiseks ja hääletamiseks;
  • kui ettepanek heaks kiidetakse, siis ISI ja kõikide võlausaldajate teavitamine tulemusest;
  • kui kohus on kokkuleppe kinnitanud või läbi vaadanud, kokkuleppe tingimuste täitmine, kaasa arvatud vahendite kogumine võlgnikult ja võlausaldajatele tasumine kokkuleppe kestuse ajal;
  • kokkuleppe jälgimine kogu selle kestuse ajal:
  • kokkuleppe läbivaatamine vähemalt üks kord aastas.

Maksejõuetusmenetluses on võlgniku roll osaleda protsessis ausalt, nõustuda eraisiku pankrotihalduri läbiräägitud kokkuleppega ja täita kokkuleppes nõutud tingimusi.

Pankrot

Pankroti väljakuulutamisel lähevad kõik varad pankrotivõlgnikult üle ametlikule pankrotivolinikule. Ametlik pankrotivolinik on sõltumatu seadusjärgne ametnik, kelle roll on pankrotivara valitsemine ja ISI pankrotiosakonna juhtimine.

Iirimaal võib kõrgema kohtu ametliku pankrotivoliniku asemel nimetada pankrotimenetluse usaldusisikuks eraisiku. Praktikas on sellised nimetamised äärmiselt harvad. Pankrotiseaduses ei ole täpsustatud sellise nimetamise jaoks vajalikke kvalifikatsioone.

Võlgniku volitused on pankroti ajal piiratud õigusega pöörduda kõrgema kohtu poole ametliku voliniku teatavate otsuste vaidlustamiseks. Võlgnik on kohustatud täitma ametliku voliniku büroo nõudeid seoses pankrotivara valitsemisega.

5 Millistel tingimustel võib teha tasaarvestuse?

Eraisiku maksejõuetuse seaduse ja 1988. aasta pankrotiseadusega (muudetud) on mõlemaga lubatud tasaarvestuste tegemine. Ette on nähtud, et vara väärtuse või võlgnetava summa kindlaksmääramisel võib sama võlausaldaja võla või laenusaldod (b) tasaarvestada algse summaga (a). Järelejäänud saldot käsitletakse võla või varana, mis võib kuuluda üleandmisele kokkuleppe teinud võlgnikule või tema võlausaldaja(te)le.[iv]

Kui võlgnikul on hoius laenuühistus, mille ees tal on samuti võlgnevus, tasaarvestab laenuühistu nimetatud hoiuse võlgniku võlgnetava summaga.[v]

6 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus võlgniku kehtivatele lepingutele?

Maksejõuetusmenetlus

Sissenõudmise eest kaitsev tunnistus ei võimalda võlausaldajal selle tunnistusega hõlmatud perioodi jooksul mingeid toiminguid teha. Lõplikus kokkuleppes sätestatakse, mis on seoses juba olemasolevate lepingutega kokku lepitud.

Pankrot

Pankrot ei mõjuta tagatud nõuetega võlausaldaja õigusi seoses oma tagatisega, st tagatud nõuetega võlausaldaja säilitab kõik õigused, mis tal on oma tagatise tingimuste kohaselt enne pankrotti – ainuke erinevus on see, et nüüd on vara omanik ametlik volinik, mitte pankrotivõlgnik.

Ametlik volinik on kohustatud realiseerima (müüma või loovutama) kõik pankrotivara hulka kuuluvad varad, et täita võimalikult suures ulatuses pankrotinõuded. Seetõttu muutuvad kõik lepingupõhised nõuded võlgniku suhtes passiivvaraks. Ametlik volinik jätkab ainult erandjuhtudel teenusepõhiseid lepinguid, mille osapool on pankrotivõlgnik.

Kui ametlik volinik jätkab lepingu täitmist, muutub ta isiklikult vastutavaks koos õigusega saada hüvitist pankrotivara vahenditest.[vi]

7 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele (välja arvatud pooleliolevatele kohtuasjadele)?

Maksejõuetusmenetlus

Võla ümberkujundamise kokkulepe või eraisiku maksejõuetuse kokkulepe. Võla ümberkujundamise kokkulepet või eraisiku maksejõuetuse kokkulepet taotleval võlgnikul tuleb esmalt pöörduda sissenõudmise eest kaitsva tunnistuse saamiseks asjaomasesse kohtusse. Kui tunnistus saadakse, takistab see teatavatel nimetatud või täpsustatud võlausaldajatel, keda see tunnistus puudutab, võtmast võlgniku suhtes meetmeid konkreetsete võlgade sissenõudmiseks või täitemenetluse rakendamiseks. Võlausaldajal ei ole lubatud teha järgmist:

  • kohtumenetluse algatamine seoses oma võlaga;
  • kohtumenetluse jätkamine, kaasa arvatud kohtumäärused/-otsused jne, mis algatati enne sissenõudmise eest kaitsva tunnistuse andmist; st sellised kohtumenetlused loetakse sissenõudmise eest kaitsva tunnistuse kestuse ajal peatatuks;
  • muude meetmete võtmine oma võla sissenõudmiseks või maksmise tagamiseks;
  • võlgnikuga ühenduse võtmine seoses tema võlaga, välja arvatud juhul, kui seda taotleb võlgnik;
  • võlgnikuga sõlmitud kokkuleppe muutmine või lõpetamine või
  • pankrotimenetluse algatamine võlgniku suhtes.

Kui võlgnik sõlmib kokkuleppe, kohaldatakse viivitamata eespool nimetatud täitepiiranguid võlausaldajatele kokkuleppe kogu kehtivuse ajal.

Võlakergendusteade. Võlakergendusteate puhul, kui asjaomane kohus on selle rahuldanud, kehtivad selle kestuse ajal samad kaitsemeetmed, nagu on eespool võla ümberkujundamise kokkuleppe / eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe kohta loetletud.

Pankrot

Tagatud ja tagamata nõuetega võlausaldajaid käsitletakse pankroti ajal erinevalt. Pankrotivõlgniku tagamata nõuetega võlausaldajate jaoks on ainuke võimalus oma võlgade sissenõudmiseks esitada pankroti raames nõue summa kohta, mida neile võlgnetakse. Tagamata nõuetega võlausaldajatel ei ole võimalik algatada pankrotivõlgniku suhtes kohtumenetlust pärast pankroti väljakuulutamise kuupäeva. See on kõrgema kohtu tehtud pankrotimääruse otsene ja automaatne tagajärg. Tagatud nõuetega võlausaldajate õigusi pankrotimenetlus ei mõjuta.

8 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus selliste kohtuasjade jätkamisele, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli?

Maksejõuetusmenetlus

Võla ümberkujundamise kokkulepe, eraisiku maksejõuetuse kokkulepe, võlakergendusteade

Vt vastus küsimusele 7.

Pankrot

Nagu ka pankrotivara hulka kuuluvate varade puhul, asendab ametlik volinik pankrotivõlgnikku kostjana pooleliolevates kohtuasjades, mille võlausaldajad on pankrotivõlgniku suhtes algatanud. Ametlikul volinikul on võimalik tegutseda kostjana, sõlmida kokkulepe või menetlusest loobuda. Kui ametlik volinik tegutseb kostjana menetluses edukalt, tasutakse võimalik vastunõue või kulud pankrotivarasse kõikide võlausaldajate kasuks. Kui menetlus on edukas või jõutakse kokkuleppele, muutub kokkulepitud summa pankrotimenetluses tunnustatud nõudeks.

9 Kuidas osalevad maksejõuetusmenetluses võlausaldajad?

ISI on sidusrühmi kaasates koostanud võla ümberkujundamise kokkuleppe ja eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe jaoks standardse protokolli (eel)dokumendi. Selles on sätestatud nii võlgnike kui ka võlausaldajate kohustused kokkuleppe täitmise ajal. Võla ümberkujundamise kokkuleppe ja eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe protokollidokumendi näidised lisatakse sellele dokumendile.

Võlausaldaja osaleb järgmiselt

1. Võlga tõendav dokument: võla ümberkujundamise kokkuleppe ja eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe korral peab eraisiku pankrotihaldur pärast seda, kui kohtunik on võlgnikule väljastanud sissenõudmise eest kaitsva tunnistuse, kirjutama kaasatud võlausaldajatele, et teavitada neid nimetamisest ja kutsuda esitama oma võlga tõendavad dokumendid ja soovi, kuidas nende võlga tuleks kokkuleppe tingimuste raames käsitleda.

Pankroti korral on kõik võlausaldajad kohustatud esitama ametliku võlga tõendava dokumendi, enne kui neile nende jaotis välja makstakse.

2. Hääletamine: kui eraisiku pankrotihaldur, kes tegutseb võla ümberkujundamise kokkulepet või eraisiku maksejõuetuse kokkulepet sõlmida sooviva võlgniku nimel, kutsub kokku võlausaldajate koosoleku, on kaasatud võlausaldajatel õigus hääletada kokkuleppe tingimuste raames, eeldusel, et nad oma võla tõendanud.

3. Vastuväited: võlausaldaja võib esitada kohtutele vastuväite enne võla ümberkujundamise kokkuleppe või eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe tingimuste jõustumist. Konkreetsed tingimused on sätestatud õigusaktides.[vii]

4. Kompromissi pakkumine: võlausaldajatel on õigus hääletada pankrotivõlgniku pakutud kompromissi üle. See toimub juhul, kui pankrotivõlgnik soovib jõuda kokkuleppele mõne või kõikide oma võlausaldajatega enne pankroti tähtaja lõppemist, et säilitada kogu oma vara.

10 Kuidas võib pankrotihaldur kasutada või käsutada pankrotivara?

-

11 Milliseid nõudeid esitatakse võlgniku pankrotivara suhtes ja kuidas käsitletakse nõudeid, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Maksejõuetusmenetlus

Võla ümberkujundamise kokkuleppe või eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe raames võlausaldaja võlgniku vastu ametlikult nõudeid ei esita. Protsessi esimeses etapis koostatakse võlgniku majanduslikku olukorda puudutav deklaratsioon. Selles loetletakse kõik võlausaldajad ja igale võlausaldajale võlgnetav summa ning selle alusel antakse välja sissenõudmise eest kaitsev tunnistus. Pärast tunnistuse väljastamist võib eraisiku pankrotihaldur paluda võlausaldajatel tõendada oma võlga, enne kui ta hakkab maksejõuetuskokkulepet koostama. Kui võlausaldaja ei esita võlga tõendavaid dokumente pärast vastava taotluse saamist, mõjutab see kokkulepet puudutavat hääleõigust ja jaotise suurust.

Võlakergendusteate taotlemisel ei esita võlausaldaja ametlikult nõudeid, kuid ametlik volinik võib paluda neil kinnitada, et võlgniku deklareeritud võlgnetav summa on õige.

Kokkulepe ei hõlma pärast kokkuleppe kuupäeva tekkivaid uusi võlgu. Juhul kui olemasolevate võlgade suurus muutub, võib nõuda üldkokkuleppe muutmist (nt tingimuslik kohustuse realiseerimisel).

Pankrot

Pankroti korral esitatakse pankrotivara koosseis (kõik pankrotivõlgniku varad ja kohustused) kahel vormil, mille pankrotivõlgnik on kohustatud täitma ja esitama pankrotiinspektorile pankroti kohta otsuse tegemise päeval: kinnitus varalise olukorra kohta ja kinnitus isikuandmete kohta. Igat liiki kohustused lisatakse pankrotimenetlusse tõendamata nõuetena, tingimusel, et need tekkisid võlgnikul enne pankroti väljakuulutamise kuupäeva, st kuupäeva, millal nende pankroti tähtaeg algab. Võlgu, mis tekivad pankrotivõlgnikul pärast pankroti väljakuulutamise kuupäeva, ei saa nõudena pankrotimenetlusse lisada.[viii]

12 Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?

Maksejõuetusmenetlus

Pärast sissenõudmise eest kaitsva tunnistuse väljastamist võla ümberkujundamise kokkuleppe ja eraisiku maksejõuetuse kokkuleppega seotud maksejõuetusmenetluses teatatakse konkreetsetele võlausaldajatele sellise tunnistuse väljaandmisest ja neile antakse võlgniku majanduslikku olukorda puudutava deklaratsiooni ärakiri. Võlausaldajat võidakse paluda esitada võlga tõendavad dokumendid ja küsitakse tema eelistust võla käsitlemisel. Võlgnevust võlausaldajale tõendatakse samal viisil, nagu tõendatakse pankrotivõlgniku võlga pankrotiseaduse kohaselt.

Kui võlausaldaja on oma võla tõendanud, on tal õigus hääletada seadusjärgsel võlausaldajate koosolekul, mis kutsutakse kokku võlgniku ettepaneku heakskiitmiseks. Kui võlausaldaja ei esita võlga tõendavaid dokumente või tõendab oma võlga muul viisil ebapiisavalt, ei saa ta osaleda võlausaldajate koosolekul ega kokkuleppega ettenähtud jaotise väljamaksmisel.

Pankrot

Päev pärast seda, kui välja on kuulutatud füüsilise isiku pankrot, saadab ISI pankrotiosakond finants- ja valitsusasutuste loetelusse teate isikute kohta, kelle pankrot on välja kuulutaud. Teade pankroti väljakuulutamise kohta avaldatakse ka ISI veebisaidil ja Iiri riigi ametlikus väljaandes Iris Oifigiul.

Kõikidele võlausaldajatele, kellele on pankrotivara suhtes tagatud nõudeid, antakse (teatades sellest kirjalikult või e-posti teel) alates pankroti väljakuulutamisest kolmekümnepäevane tähtaeg tõendite esitamiseks oma nõuete kohta pankrotivara suhtes. Võlga tõendavateks dokumentideks võivad olla hüpoteegilepingud, arved, konto väljavõte ja teatavatel asjaoludel võidakse võlausaldajalt nõuda kirjalikku tunnistust.

Enne võlausaldajatele pankrotivarast jaotise alusel väljamaksete tegemist teeb ISI teatavaks lähenevad maksed ja juhtumid, millega need seotud on. Nii tagatud kui ka tagamata nõuetega võlausaldajatele antakse jälle kolmkümmend päeva oma nõuete esitamiseks ISI-le ja nõutakse sama tõendamiskohustuse täitmist.

Kõikidel juhtudel nõuab ISI pankrotiosakond võlausaldajatelt, et nad täidaksid standardsed võlga tõendavate dokumentide vormid, mis on kättesaadavad ISI veebilehel.

13 Milline on pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamise kord? Millised on nõuete rahuldamisjärgud?

Eesõigusnõuded

Eraisiku maksejõuetuse kokkulepete ja võla ümberkujundamise kokkulepete puhul makstakse eesõigusnõuded vastavalt kokkuleppe tingimustele ning pankroti korral on selliste nõuete järjekord kohe pärast pankrotitasusid ja -kulusid või ametlikul volinikul pankrotivaraga tegelemisel tekkinud kulusid. Eesõigusnõuded on järgmised:

  • teatavad maksuhaldurile maksmisele kuuluvad summad, nt tulumaks, kapitalikasumi maks, käibemaks, töötasult kinnipeetav maks / sissetulekuga seotud sotsiaalkindlustusmaks jne;
  • teatavad kohaliku omavalitsuse maksud, mis on tekkinud 12 kuu jooksul enne võlgniku pankroti väljakuulutamist või kokkuleppe sõlmimist (alguskuupäev). See sisaldab kohalikke makse ja tasusid;
  • palgad, mida võlgnetakse võlgniku töötajatele alguskuupäevale eelnenud nelja kuu eest;
  • nendele töötajatele võlgnetavad pensioni-, puhkuse- või haigushüvitised.[ix]

Tagatud võlg

Eraisiku maksejõuetuse kokkuleppes on tagatud nõuetega võlausaldaja seotud kokkuleppe tingimustega. Tavalise eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe puhul makstakse laenuandjale võlgniku tulust välja mis tahes summa, mis on lepingus kokku lepitud. Võlgniku ülejäänud igakuisest sissetulekust, kui seda on, tehakse pärast võlgniku mõistlike elamiskulude ja eraisiku pankrotihalduri tasude mahaarvamist väljamakse tagamata nõuetega võlausaldajale.

Pankrotimenetlus ei mõjuta tagatud nõuetega võlausaldaja õigusi. Selline võlausaldaja võib valida seoses oma tagatud võlaga ühe kolmest järgmisest võimalusest:

  • tugineb oma tagatisele – st praktikas seda, et ta jääb pankrotist väljapoole;
  • realiseerib oma tagatise või määrab selle väärtuse ning nõuab puudujääva osa (kui seda on) – võlausaldaja arvutab tagatud vara õiglase turuväärtuse ja arvab selle koguvõlast maha. Võimalikku puudujääki tunnustatakse pankrotivaras tagamata nõudena. Selle protsessi käigus võib tagatud nõuetega võlausaldaja kõnealuse vara müüa;
  • tagatisest loobumine – tagatud nõuetega võlausaldajal on võimalus loobuda täielikult oma tagatisest ja lasta oma nõuet tunnustada pankrotivaras tagamata nõudena.

Tagamata võlg

Nii eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe kui ka võla ümberkujundamise kokkuleppe puhul tasutakse tagamata võlad võlausaldajatele kokkuleppe tingimuste kohaselt. Võlakergendusteate puhul peab isik, kui tema olukord järelevalveperioodi kestel paraneb, sellest ISI-le teatama ja sõltuvalt paranemise ulatusest võidakse tal paluda osaleda oma võlgade tasumises.

Pankrotivara tagamata nõuetega võlausaldajad järjestatakse võrdselt. Nende võlad tasutakse nende vahendite väljamaksmise kaudu, mis jäävad järele pärast pankrotitasude, ametliku voliniku kulude ja eesõigusnõuete tasumist.

14 Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)?

Maksejõuetusmenetlus

Maksejõuetusmenetluse rahuldava lõpetamise üldeeldus on see, et võlgnik täidab kokkuleppest tulenevaid kohustusi kogu selle kehtivus jooksul. Kui seda on järgitud, vabastatakse võlgnik tagamata võlgadest. Tagatud võla staatus sõltub kokkuleppe konkreetsetest tingimustest.

Kui võlgnik rikub võlakergendusteate, võla ümberkujundamise kokkuleppe või eraisiku maksejõuetuse kokkuleppe tingimusi, võidakse see lõpetada. Kui võlgnikul tekib maksetega kuuekuuline viivitus, loetakse kokkulepe nurjunuks. Mõlemal juhul muutub võlgnik vastutavaks kõikide oma sissenõutavaks muutunud võlgade eest, kaasa arvatud kõik sellel võlgade tasumata jätmise perioodil tekkinud viivised, tasud ja intressid.

Pankrot

Pankrotivõlgnik, kes on täitnud pankrotimenetluse nõuded, vabastatakse võlakohustustest automaatselt ühe aasta möödumisel. Pankrotivõlgnik võib igal ajal pankroti kestel teha võlausaldajatele pakkumise (kompromissi) võlgade tasumiseks. Pankrotivõlgnik peab taotlema kõrgemalt kohtult oma pankrotimenetluse peatamist; see takistab ametlikul volinikul pankrotivara hulka kuuluva vara realiseerimise jätkamist. Pankrotivõlgnik võib seejärel kõrgemas kohtus pakkuda võlausaldajatele kompromissi. Selle üle hääletavad pankrotivõlgniku võlausaldajad; kui vähemalt 60% nendest võlausaldajatest (nende arvu ja võla suuruse alusel) nõustuvad pakkumise tingimustega, võetakse see vastu.

Kompromissi raames heakskiidetud summa võidakse maksta välja jaotise alusel või pankrotivõlgniku enda vahendeid kasutades. Ametliku voliniku bürool pankroti haldamise käigus tekkinud mis tahes tasud või kulud tuleb tasuda, samuti tuleb tasuda eesõigusnõuded. Kui ametlik volinik nõustub kõrgema kohtu vahendatud võlausaldajaga sõlmitava kompromisspakkumisega, vabastatakse pankrotivõlgnik võlakohustustest.

15 Missugused õigused on võlausaldajatel pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist?

Maksejõuetusmenetlus

Tagamata nõuetega võlausaldajad – ei kohaldata.

Tagatud nõuetega võlausaldajad – tagatud nõude staatus sõltub kokkuleppe konkreetsetest tingimustest.

Pankrot

Pankroti korral ei ole võlausaldajatel võimalik nõuda pankrotivõlgnikult olemasolevaid võlgu pärast pankroti väljakuulutamise kuupäeva (pankrotivõlgnikul pärast pankroti väljakuulutamist tekkivad võlad võib tavapäraselt sisse nõuda); selle asemel peavad nad võtma ühendust otse ametliku volinikuga. Kui pankrotivõlgnik on pankrotist vabastatud, mis toimub enamikul juhtudest ühe aasta jooksul (kohustuste täitmatajätmine jne võivad pikendada seda tähtaega kuni 15 aastani), kantakse kõik tagamata võlad (kaasa arvatud eesõigusnõudega võlad) maha. Võlad, mis on seotud tagatud nõuetega võlausaldajatega, kui nad otsustavad tugineda oma tagatisele, jäävad alles ka pärast vabastamiskuupäeva. Pankrotimenetlus ei mõjuta tagatud nõuetega võlausaldajate õigusi tagatisega vara suhtes.

Kui tagatud nõuetega võlausaldaja on oma tagatise hinnanud ja esitanud pankrotimenetluses puudujäägi osa suhtes nõude (tagamata võlana), kantakse pärast võimalike väljamaksete tegemist järelejääv osa pärast vabastamist maha. Tuleb märkida, et isegi kui tagatud nõuetega võlausaldaja otsustab ainult tugineda tagatisele (ja ei nõua pankrotimenetluses puudujäävat osa), ei ole tal võimalik nõuda võlgnikult pärast tema pankrotist vabastamist puudujääki. Selle stsenaariumi korral on pankroti mõju tagatisega laenule (või hüpoteegile) selline, et laenu osa, mis ületab seotud vara väärtust (pankroti väljakuulutamise kuupäeval), käsitletakse tagamata võlana.

16 Kes kannab maksejõuetusmenetluse kulud?

Maksejõuetusmenetlus

Võla ümberkujundamise kokkulepe või eraisiku maksejõuetuse kokkulepe: maksejõuetusmenetluses kannavad kokkuleppe kulud üldjuhul võlausaldajad. Eraisiku pankrotihalduri kulud, nagu need on kokku lepitud võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise ajal, või kui kohus need pärast järgnevat läbivaatamist heaks kiidab, arvatakse kasutada olevatest võlgniku vahenditest maha. Kui võlausaldaja esitab vastuväite seoses sissenõudmise eest kaitsva tunnistuse või kokkuleppega, kannab võlausaldaja üldjuhul oma kulud ise [x]. Kui võlausaldaja esitab vastuväite eraisiku maksejõuetuse kokkuleppele, võib võlausaldaja taotleda kohtult kulude tasumist, kui vastuväide rahuldatakse [xi]. Sündmuste tavapärase käigu korral käivad kulud kaasas nende põhjusega, st kulud peab tasuma pool, kelle tegevus need põhjustab.

Võlakergendusteade: võlakergendusteatega kulusid seotud ei ole.

Pankrot

Võlausaldajad kannavad pankrotimenetluse kulud, mis makstakse välja pankrotivaras kasutada olevatest vahenditest.

17 Millised on võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust käsitlevad normid?

Maksejõuetusmenetlus

Võlgnik peab enne maksejõuetusmenetluse algatamist täitma teatavad tingimused, mille hulka kuulub nõue selle kohta, et ta esitab oma majanduslikku olukorda puudutava täieliku ja täpse deklaratsiooni ning allkirjastab seadusjärgse avalduse, mis seda teavet kinnitab. Eraisiku pankrotihaldur peab samuti veenduma, et võlgnik on aus ja on avaldanud talle täielikult kogu asjakohase teabe oma majandusliku olukorra kohta. Võlausaldaja või eraisiku pankrotihaldur või ISI võib ainult seoses võlakergendusteatega taotleda kohtult maksejõuetusmenetluse lõpetamist teatavatel eraisiku maksejõuetuse seaduses ettenähtud alustel, sealhulgas järgmistel juhtudel:

  • võlgnik on oma käitumisega korraldanud oma finantsasjad nii, et ta täidab kokkuleppe või võlakergendusteate sõlmimiseks vajalikud tingimused;
  • seaduses sätestatud menetlusnõuded ei ole täidetud;
  • võlgniku majanduslikku olukorda puudutavas deklaratsioonis on ebatäpsused või väljajätmised, mis on tekitanud või võivad tekitada võlausaldajale materiaalset kahju;
  • võlgnik ei ole täitnud kõlblikkusnõudeid;
  • võlgnik on andnud eelise kolmandale isikule, vähendades sellega oma võlgade tasumiseks kasutada olevat summat; või
  • võlgnik on toime pannud mõne 2012. aasta maksejõuetuse seaduse (muudetud) kohase rikkumise.

Võlausaldajatel ei ole õigust taotleda enne maksejõuetusmenetluse algust tehingute tagasipööramist või vara üleandmist. Kui saab siiski lähtuda sellest, et võlgnik on teinud ülemääraseid makseid pensionifondi, võib võlausaldaja taotleda kohtutelt hüvitist. Kohus võib teha selle kohta määruse, mille järgi peab fondivalitseja tagastama makstud summa tervikuna jagamiseks kokkuleppepoolteks olevate võlausaldajate vahel.

Pankrot

Pankrotialase regulatsiooni kohaselt võib tühistada eelnevad vara üleandmised ja maksed, mille pankrotivõlgnikud on teinud võlausaldajatele või muudele isikutele. See hõlmab järgmisi olukordi:

  • pankrotivõlgnik on maksnud summa või andnud vara üle võlausaldajale, eelistades teda muudele võlausaldajatele, kelle ees tal on võlgnevusi. Ametlik volinik võib taotleda selliste maksete tagasivõitmist, mis on tehtud pankroti väljakuulutamisele eelnenud kolme aasta jooksul. Kui ametlik volinik on edukas, makstakse kõnealune summa tagasi pankrotivarasse kõikide võlausaldajate kasuks;[xii]
  • pankrotivõlgnik on vara üle andnud või kinkinud kolmandale isikule õiglasest turuväärtusest väiksema summa eest. Kui ametliku voliniku taotlus kõrgemale kohtule on edukas, võib sellised pankroti väljakuulutamisele eelnenud kolme aasta jooksul tehtud üleandmised tühistada ja puuduv osa tasutakse pankrotivarasse kõikide võlausaldajate kasuks;[xiii]
  • pankrotivõlgnik on andnud vara üle või teinud makse, mida võib käsitleda nn vältimistehinguna, st pankrotivõlgnik üritas vältida vara või rahasumma käsitlemist pankrotivara osana. Nendel juhtudel kohaldatakse kahte ajavahemikku:
    • ametlikul volinikul on võimalik tagasi võita sellised pankrotimenetlusele eelnenud kolme aasta jooksul tehtud tehingud, kui tema taotlus kõrgemale kohtule on edukas, ja
    • pankrotimenetlusele eelnenud viie aasta jooksul tehtud tehingud, tingimusel, et pankrotivõlgnik ei suuda tõendada, et oli tehingu ajal maksevõimeline.[xiv]

Kõikide eespool esitatud stsenaariumide korral peab ametlik volinik tõendama kirjaliku tunnistusega kõrgemale kohtule kohut rahuldaval viisil, et need tehingud tõepoolest toimusid õigusnormide alusel nimetatud eesmärgil; seega käsitletaks kõnealuseid tehinguid/üleandmisi pankrotivara võlausaldajaid kahjustavatena.



[i] Sissenõudmise eest kaitsvaid tunnistusi käsitleva regulatsiooni kohta vt 2012. aasta maksejõuetuse seaduse (muudetud) 3. peatüki §-d 59–64 (võla ümberkujundamise kokkulepe) ja 4. peatüki §-d 93–98 (eraisiku maksejõuetuse kokkulepe)

[ii] Vt 2012. aasta maksejõuetuse seaduse (muudetud) § 115A

[iii] Vt eraisiku pankrotihalduri õigusliku aluse kohta 2012. aasta eraisiku maksejõuetuse seaduse 5. osa ning kvalifitseerumise kriteeriumide, regulatiivsete standardite ja loa andmise nõuete kohta 2012. aasta eraisiku maksejõuetuse seadusega (eraisiku pankrotihalduritele loa andmine ja nende järelevalve) seotud 2013. aasta määrused (S.I. nr 209, 2013).

[iv] 2012. aasta maksejõuetuse seaduse (muudetud) § 135 ja 1988. aasta pankrotiseaduse (muudetud) esimese lisa § 17

[v] 2012. aasta maksejõuetuse seaduse (muudetud) § 135 lg 2

[vi] 1988. aasta pankrotiseaduse (muudetud) § 61 ja § 136

[vii] 2012. aasta maksejõuetuse seaduse (muudetud) § 87 (võla ümberkujundamise kokkulepe) ja § 120 (eraisiku maksejõuetuse kokkulepe)

[viii] 1988. aasta pankrotiseaduse (muudetud) § 75

[ix] 1988. aasta pankrotiseaduse (muudetud) § 81 ja § 101

[x] 2012. aasta maksejõuetuse seaduse (muudetud) § 97

[xi] 2012. aasta maksejõuetuse seaduse (muudetud) § 115 punkt a

[xii] 1988. aasta pankrotiseaduse (muudetud) § 57

[xiii] 1988. aasta pankrotiseaduse (muudetud) § 58

[xiv] 1988. aasta pankrotiseaduse (muudetud) § 59

Viimati uuendatud: 15/12/2023

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.