What is the EJN (in civil and commercial matters)?

The European Union's wide variety of national legal systems and this diversity, together with new Union legislation, has led to a need to provide support and information through a specific network to authorities dealing with cross-border cases. These cases may cover business, consumer or employment disputes, divorce, child custody or succession issues. The Network brings together national authorities responsible for assisting local courts and was set up to facilitate judicial and legal cooperation between Member States. The EJN (in civil and commercial matters) was established by Council Decision 2001/470/EC of 28 May 2001 and started operating on 1 December 2002. This legal basis was modified once in 2009 (the consolidated version is available here). All Member States except Denmark participate in the EJN (in civil and commercial matters).

Have a look at the EJN's infographic!

The objectives of EJN (in civil and commercial matters)

Since its inception, the EJN (in civil and commercial matters) has been an important tool for providing support for the implementation of EU civil justice instruments in daily legal practice. The EJN (in civil and commercial matters) facilitates and supports relations between national judicial authorities through contact points in each Member State and thereby helps to facilitate cross-border cases. This cooperation between authorities aims to provide help for people involved in cross-border civil and commercial judicial cases.

Who are the EJN (in civil and commercial matters) members?

There are more than 500 members of the Network who fall under the five categories mentioned below. Each Member State has at least one contact point.

The Network is composed of

• contact points designated by Member States;
• bodies and central authorities specified in Union law or in international instruments whereby Member States are party, or in domestic law relating to judicial cooperation in civil and commercial matters;
• liaison magistrates with responsibilities for cooperation in civil and commercial matters;
• other judicial or administrative authorities responsible for judicial cooperation in civil and commercial matters whose membership is deemed to be useful by the Member State;
• professional associations representing legal practitioners directly involved in the application of Union law and international instruments in civil and commercial matters at national level in the Member States

Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.

Võrgustiku kontaktpunktid ja liikmed – Belgia

Belgia on määranud kaks kontaktpunkti. Üks neist on kassatsioonikohtu (Cour de cassation) kohtunik, kes koordineerib võrgustiku suhteid kohtunikkonna liikmetega, teine föderaalse justiitsministeeriumi (Service public fédéral Justice) teenistuja, kes töötab tsiviilasjades tehtava rahvusvahelise õigusalase koostöö talituses.

Lisaks kuulub Belgiast võrgustikku praegu 15 kohtunikku, kelle liikmesus tuleneb nõukogu otsuse 2001/470/EÜ artikli 2 lõike 1 punktist d. Apellatsioonikohtu (cour d’appel) igast tööpiirkonnast määratakse kolm või neli kohtunikku, kes on spetsialiseerunud kas perekonna-, kaubandus- või menetlusõigusele ja esindavad erinevaid kohtuastmeid (apellatsioonikohus, esimese astme kohtud (tribunaux de première instance), kaubanduskohtud (tribunaux de commerce) ja rahukohtud (justices de paix)).

Ülalnimetatud otsuse artikli 2 lõike 1 punkti d alusel on Belgia võrgustiku liige ka peakohtusekretäride riikliku nõukogu (Conseil national des greffiers en chef) esindaja.

Belgia on kooskõlas otsuse artikli 2 lõike 1 punktiga e määranud võrgustiku liikmeks ka neli kutseorganisatsioonide esindajat: notarite esindaja, kohtutäiturite esindaja ja kolm advokatuuri esindajat (üks prantsuskeelse, teine saksakeelse ja kolmas flaamikeelse advokatuuri nimel).

Toimub ka koordineerimine mitme keskasutuse vahel, kes on määratud eri määruste kohaselt (määrus (EÜ) nr 2201/2003, määrus (EÜ) nr 4/2009, määrus (EÜ) nr 1393/2001 jne).

Ühendust hoitakse ka Euroopa tarbijakeskuse Belgia haruga.

Võrgustiku tegevus

Suurem osa suhtlusest toimub e-posti teel. Euroopa Komisjoni, eriti sekretariaadi esitatavat teavet jagatakse liikmetele peamiselt mõne kontaktpunkti kaudu. Liikmed osalevad võrgustiku kohtumistel sõltuvalt teemast. Lisaks korraldatakse kord aastas võrgustiku kuuluvate Belgia kohtunike kohtumine.

Liikmetel palutakse korrapäraselt edastada teavet uute õigusaktide kohta võimalikult laiale ringile või saata kolleegidele küsimustikke. Üldiselt jagatakse Euroopa Komisjoni edastatavat teavet ja kasulikke internetilinke kohtutele päris palju. Lisaks osalevad võrgustiku mõned liikmed Euroopa õigusaktide uudiskirja väljaandmises (Eur-alert!).

Koostööd tehakse ka kohtunike koolitusinstituudiga, mis võimaldab kontaktpunktidel ja liikmetel astuda üles koolitustel, mida instituut korraldab viimaste Euroopa õigusaktide ning eriti tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava Euroopa ja rahvusvahelise õigusalase koostöö korra kohta.

Kui käsitletakse konkreetseid küsimusi, näiteks välisriigi õiguse sisu või konkreetse piiriülese mõjuga menetluse edenemist, suheldakse üldjuhul meili teel ning suhtlemisse kaasatakse ühelt poolt Belgia kontaktpunkt ja asjaomast vaidlust menetlev Belgia kohtunik ning teiselt poolt vaidlustesse kaasatud liikmesriikide kontaktpunktid.

Riiklik õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades

Bulgaaria tsiviil- ja kaubandusasjade riikliku õigusalase koostöövõrgustiku (edaspidi „riiklik võrgustik“) õigusraamistik on sätestatud tegevuseeskirjades (Pravila za deynostta), mille võttis vastu 13. märtsi 2018. aasta otsusega kõrgem kohtute nõukoda (Vissh sadeben savet) ning mis asendasid 11. detsembri 2014. aasta otsusega vastuvõetud ja 19. märtsi 2015. aasta otsusega muudetud eeskirju.

Riikliku võrgustiku eesmärk on pakkuda õigusasutustele vajalikku abi õigusabitaotluste koostamisel, edastamisel ja täitmisel ning Bulgaaria kohtute rahvusvahelise õigusalase koostöö kohta statistika kogumisel ja säilitamisel ning teha koostööd Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja muude sarnaste institutsioonide kontaktpunktidega.

Kõrgema kohtute nõukoja kohtunike kolleegium (Sadiyska kolegiya) vastutab riikliku võrgustiku toimimise, riiklikes ja rahvusvahelistes projektides osalemise ning koostöö eest kõigi riiklike või rahvusvaheliste institutsioonide, organisatsioonide ja üksustega, kes täidavad ülesandeid rahvusvahelise õigusabi valdkonnas. Kõrgema kohtute nõukoja rahvusvaheliste suhete ja protokollide direktoraat (Direktsiya Mezhdunarodna deynost i protokol) toetab ja koordineerib teabe vahetamist võrgustiku liikmete, riiklike kontaktpunktide ja kohtunike koja vahel. Kohtunike kolleegium annab hindamis- ja konkursikomisjoni (Komisiya po atestiraneto i konkursite) kaudu riikliku võrgustiku toimimise metoodilisi juhiseid ja haldab selle koordineerimist.

Lisateave

Riikliku võrgustiku liikmeks saada soovijad peavad olema rajooni-, regionaalse kohtu või apellatsioonikohtu kohtunikud ning vastama ametialase seisundi, ausameelsuse, võõrkeelte oskuse jms osas teatavatele nõuetele. Riikliku võrgustiku kohtunikud määratakse värbamiskonkursi järel kõrgema kohtunike nõukoja kohtunike kolleegiumi otsusega viieks aastaks ametisse. Riiklikku võrgustikku kuulub kuni seitse kohtunikku igast apellatsiooniringkonnast ning kuni 15 kohtunikku Sofia ringkonnast. Kõrgema kohtunike nõukoja kohtunike kolleegium lõpetab sõnaselgelt ette nähtud juhtudel hindamis- ja konkursikomisjoni ettepaneku alusel põhjendatud otsusega võrgustiku liikmesuse.

Kontaktpunktid

Kõrgema kohtunike nõukoja kohtunike kolleegium, tegutsedes hindamis- ja konkursikomisjoni ettepanekul, määrab võrgustiku liikmete hulgast viieks aastaks ühe kontaktpunkti tsiviilasjades ja ühe kontaktpunkti kaubandusasjades.

Ülesanded

– Riikliku võrgustiku liikmed abistavad tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevasse Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku või muudesse rahvusvahelistesse õigusalase koostöö võrgustikesse kuuluvaid riiklikke kontaktpunkte ja Bulgaaria kohtunikke rahvusvahelise õigusalase koostöö tegemisel.

– Osana sellest abist on riikliku võrgustiku liikmed kohustatud teavitama, nõustama, vajaduse korral koordineerima ning tegema muid toiminguid, et hõlbustada rahvusvahelist õigusalast koostööd kooskõlas Bulgaaria vastavate õigusasutuste pädevusega. Riikliku võrgustiku liikmed on kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa õigusaktidega kohustatud osutama taotluse korral abi igale riiklikule kohtunikule, prokurörile, eeluurimiskohtunikule või vastavaid volitusi omavale riikliku keskasutuse esindajale.

– Riikliku võrgustiku liikmed hõlbustavad rahvusvahelise õigusalase koostöö alal koolituste korraldamist ringkonnas, kus nad oma ülesandeid täidavad.

– Riikliku võrgustiku liikmed aitavad kohtunikel teha rahvusvahelist õigusalast koostööd vastavas apellatsiooniringkonnas, mille eest nad vastutavad.

– Riikliku võrgustiku liikmed teevad Euroopa ja riikide kohtupraktika ning tsiviil- ja kaubandusasjade koostöö menetluslike muudatuste kohta uuringuid ning populariseerivad ja levitavad neid.

– Riikliku võrgustiku liikmed koostavad tegevuse kvartaliaruandeid vastava apellatsioonikohtu ringkonna kohta seoses ühenduse ja rahvusvahelise õiguse rakendamise ja rahvusvahelise õigusalase koostööga ning saadavad aruanded koos kõrgema kohtunike nõukojaga ühiselt ajakohastatavasse ja värskendatavasse andmebaasi ning varustavad riiklikke kontaktpunkte tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate kohtudokumentide elektroonilise versiooniga, mille asjaomase apellatsiooniringkonna kohtud on edastanud ELi õiguse kohaldamisel, et hallata nõutavat andmebaasi.

– Nad täidavad ka kõrgema kohtunike nõukoja kohtunike kolleegiumi määratud lisaülesandeid, kui on vaja anda teavet, teostada uuringut, korraldada koolitust või teha muid rahvusvahelise õigusalase koostööga seotud toiminguid.

– Riikliku võrgustiku liikmed haldavad ajakohastatud kontaktandmete andmebaasi (e-posti aadressid, muud aadressid kirjavahetuse pidamiseks, telefoninumbrid) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika andmebaasi, mis avaldatakse kõrgema kohtunike nõukoja veebisaidil jaotises „Tsiviil- ja kaubandusasjade riikliku õigusalase koostöövõrgustik“.

– Kõik riikliku võrgustiku liikmed täidavad oma ülesandeid asjaomases apellatsiooniringkonnas.

– Riikliku võrgustiku liikmed osalevad aastakoosolekul, mis toimub veebruaris ja kus võetakse vastu võrgustiku eelmise kalendriaasta tegevusaruanne; riiklik kontaktpunkt koostab liikmete 15. jaanuariks esitatud iga-aastaste tegevusaruannete põhjal tegevusaruande.

– Pärast tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktide korralistel koosolekutel osalemist esitavad osalejad kõrgema kohtute nõukoja kohtunike kolleegiumile aruande, mis avaldatakse tegevuse avalikustamise eesmärgil kõrgema kohtute nõukoja veebisaidil rahvusvahelise koostöö ning tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku jaotises.

Tšehhi Vabariigis on praegu kuus Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunkti: viis Tšehhi Vabariigi justiitsministeeriumis ja üks Brüsselis (Tšehhi Vabariigi alaline esindus ELi juures).

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktid Tšehhi Vabariigis vahetavad teavet muude ELi liikmesriikide kontaktpunktidega, tegeledes kohtute ja notarite teabepäringutega teiste riikide õiguse kohta, ja päringute menetlemisega seotud meeldetuletustega, eelkõige tõendite kogumist käsitleva määruse (EÜ) nr 1206/2001 ja dokumentide kättetoimetamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohaselt, ning muude küsimustega.

Vastavalt nõukogu 28. mai 2001. aasta otsusele 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk, rajas Tšehhi Vabariik 2004. aastal riigisisese õigusalase koostöö võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) koostöö tegemiseks tsiviil- ja kaubandusasjades, mis vastutab Tšehhi Vabariigi tõhusa osalemise eest Euroopa tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavas õigusalase koostöö võrgustikus.

Võrgustikku kuuluvad kohtunikud, Tšehhi advokatuuri esindajad, Tšehhi notarite koja esindajad, Tšehhi testamenditäitjate koja esindajad, rahvusvahelise lastekaitseameti esindajad, Euroopa tarbijakeskuse esindajad, Charles’i ülikooli õigusteaduskonna esindajad ja liikmeks määratud justiitsministeeriumi töötajad.

Võrgustiku liikmed osalevad eelkõige Euroopa tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö võrgustiku tegevuses ja sellest tulenevate ülesannete täitmisel ning ELi nõukogu ja komisjoni tsiviil- ja kaubandusasjade töörühmade ja komiteede töös. Võrgustiku liikmed avaldavad oma arvamust Euroopa ühenduste õigusaktide eelnõude ning muude tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat koostööd käsitlevate ettepanekute kohta.

Võrgustikul on praegu umbes 130 liiget. Justiitsministeerium korraldab kord aastas kõigi võrgustiku liikmete koosoleku. Koosolekul arutatakse aktuaalseid teemasid, mis puudutavad eelkõige Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku, Euroopa e-õiguskeskkonna portaali toimimist ja Euroopa Kohtu praktikat. Sellistel koosolekutel on võrgustiku liikmetel ainulaadne võimalus silmast-silma kohtuda ja ELi õigusaktide kohaldamisega seotud praktilisi kogemusi vahetada.

Võrgustiku liikmetele jagatakse asjaomaste dokumentide kogumikku ja muid Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku raames koostatud väljaandeid.

Võrgustiku liikmed saavad suhelda mitteametlikult e-posti teel. Võrgustikul on oma meililist (e-posti aadress), kuhu ja mille kaudu saavad võrgustiku liikmed saata päringuid ja vahetada kogemusi. Selle sidekanali kaudu saab justiitsministeerium võrgustiku liikmetele kiiresti edastada uudiseid õigusalase koostöö kohta ELis.

Saksamaa föderaalse ülesehituse tõttu on peale Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku föderaalse kontaktpunkti kontaktpunktid ka igal liidumaal. Föderaalne kontaktpunkt asub föderaalses justiitsametis (Bundesamt für Justiz). Liidumaade kontaktpunktid asuvad olenevalt iga liidumaa korralduslikust struktuurist kas kohtus (Baieri liidumaa – liidumaa kõrgeim üldkohus Münchenis (Oberlandesgericht München), Bremeni liidumaa – Bremeni esimese astme või apellatsioonikohus (Landgericht Bremen), Hamburgi liidumaa – Hamburgi esimese astme kohus (Amtsgericht Hamburg), Hesseni liidumaa – liidumaa kõrgeim üldkohus Frankfurdis (Oberlandesgericht Frankfurt am Main), Alam-Saksi liidumaa – liidumaa kõrgeim üldkohus Celles (Oberlandesgericht Celle), Nordrhein-Westfaleni liidumaa – liidumaa kõrgeim üldkohus Düsseldorfis (Oberlandesgericht Düsseldorf) ja Saksi liidumaa – liidumaa kõrgeim üldkohus Dresdenis (Oberlandesgericht Dresden)) või liidumaa justiitsministeeriumis (Landesjustizministerium). Kokku tegutseb Saksamaal Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku raames seega 17 kontaktpunkti. Föderaalne kontaktpunkt vastutab lisaks sissetulevate ja väljaminevate taotlustega tegelemisele riikliku võrgustiku koordineerimise ning ürituste, näiteks Euroopa õiguspäeva ja Saksamaa Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku liikmete kohtumiste korraldamise eest.

Ülesanded on jaotatud riigisiseselt liidumaade kontaktpunktide ja föderaalse kontaktpunkti vahel. Föderaalne kontaktpunkt vastab kõigile Saksa tsiviil- või kaubandusõigusega ning kohtute üldise korraldusega seotud teabepäringutele. Konkreetset kohtuasja puudutavatele päringutele vastab aga tavaliselt selle liidumaa kontaktpunkt, mille kohtus asja arutatakse. Kõik Saksamaa kontaktpunktid on siiski staatuse poolest võrdsed, mis tähendab, et päringuga võib pöörduda ükskõik millise kontaktpunkti poole 17st ja vajaduse korral saab konkreetsete kohtuasjade puhul abistada ka föderaalne kontaktpunkt. Selline ülesannete riigisisene jaotus tagab, et päringuga tegeleb selleks kõige sobivam kontaktpunkt.

Peale kontaktpunktide on neli kohtunikku, kes abistavad Saksamaa kohtuid määrusega (EL) 2019/1111 (Brüsseli IIb määrus) reguleeritud valdkonnas. Nende tööülesanded on jagatud sisekokkuleppe abil liidumaade kaupa. Välispäringuid võib esitada ükskõik kellele neljast sidekohtunikust. Vajaduse korral suunatakse päringu esitaja seejärel viivitamata ülesannete riigisisese jaotuse ning konkreetse juhtumiga seotud keeleoskuse, eripädevuse ja eriteadmiste alusel pädeva kohtuniku juurde.

Peale selle vastutab Prantsusmaa justiitsministeeriumi juures tegutsev Saksamaa kontaktametnik Saksamaa ja Prantsusmaa vahelise õigusabi osutamise eest. Kui üksikute kohtuasjadega seoses tekib Prantsusmaalt õigusabi taotlemisega probleeme või kui tuleb välja selgitada Prantsuse õiguse sisu, võib lisaks kontaktpunktidele abi küsida ka Saksamaa kontaktametnikult.

Vastavalt nõukogu 28. mai 2001. aasta otsuse 2001/470/EÜ (millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk [uus nimetus on Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades] ja mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta otsusega nr 568/2009/EÜ, millega muudetakse nõukogu 28. mai 2001. aasta otsust 2001/470/EÜ, millega luuakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 2 lõike 1 punktile e nimetas Saksamaa Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku liikmeks föderaalse advokatuuri (Bundesrechtsanwaltskammer), föderaalse notarite koja (Bundesnotarkammer), patendivolinike koja (Patentanwaltskammer), Saksamaa advokaatide ühenduse (Deutscher Anwaltverein), Saksamaa kohtutäiturite liidu (Deutscher Gerichtsvollzieher Bund e.V.) ja Saksamaa kohtuametnike liidu (Bund Deutscher Rechtspfleger).

Teised Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku liikmed Saksamaal on määruses (EL) 2020/1784 (mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamise määrus)) ja määruses (EL) 2020/1783 (mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumise määrus)) ette nähtud keskasutused. Need keskasutused ja liidumaade kohtuasutused edastavad kohtutele ajakohast teavet tasuta õigusabi andmise kohta tsiviilasjades. Nad kehtestavad ka lisameetmeid ja toetavad kohtuid dokumentide kättetoimetamisel ja tõendite kogumisel välisriigiga seotud kohtuasjades. Peale selle on Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku liikmed ka nõukogu määruse (EL) 2019/1111 (Brüsseli IIb määrus) ning nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ülalpidamiskohustuste määrus)) kohased keskasutused.

Lisateavet Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse kohta Saksamaal ja kontaktandmete loetelu leiab föderaalse justiitsameti (Bundesamt für Justiz) veebisaidilt (http://www.bundesjustizamt.de/ejnzh).

Võrgustiku kontaktpunktideks on Eestis Justiitsministeeriumi 2 nõunikku rahvusvahelise justiitskoostöö talitusest, kes mõlemad täidavad ka keskasutuse esindaja ülesandeid. Kontaktpunktide peamisteks ülesanneteks on:

• tagada, et kohalikud õiguskaitseasutused saaksid üldist teavet tsiviil- ja kaubandus asjades tehtava õiguskoostöö kohta käivate ühenduse ja rahvusvaheliste õigusaktide kohta;
• edastada teistele kontaktpunktidele, asutustele ja oma liikmesriigi õigus asutustele kogu teave, mis on vajalik liikmesriikide heaks õigus koostööks, et aidata neil ette valmistada tulemuslikke õiguskoostöö taotlusi ja luua asjakohaseimad otsekontaktid;
• edastada kogu teave, et lihtsustada ühenduse või rahvusvahelise õigusakti alusel kohaldatava liikmesriigi muu õiguse rakendamist;
• otsida lahendusi probleemidele, mis võivad tekkida seoses õigus koostöö taotlusega;
• hõlbustada õigus koostöö taotluste töötlemist asjaomases liikmesriigis, eelkõige juhtudel, kui selle liikmesriigi õigusasutused esitavad mitu taotlust, mis tuleb rahuldada mõnes teises liikmesriigis;
• aidata võrgustiku veebilehe kaudu teavitada üldsust Euroopa Liidus tsiviil- ja kaubandus asjades tehtavast õigus koostööst, asjakohastest ühenduse ja rahvus vahelistest õigusaktidest ning liikmesriikide õigusest, eelkõige seoses õigus kaitse kätte saadavusega;
• teha koostööd võrgustiku koosolekute organiseerimisel ja osaleda nendel;
• aidata ette valmistada üldsusele mõeldud infot ja ajakohastada seda;
• tagada võrgustiku liikmete vahel kooskõlastatud tegevus liikmesriigi tasandil;
• koostada kaks korda aastas tegevusaruanne, mis sisaldab vajadusel võrgustiku parimaid tavasid, ning esitada see võrgustiku liikmete koosolekul, pöörates erilist tähelepanu võrgustiku toimimise parandamisele.

Võrgustiku sidekohtunikuks on Viru Maakohtu kohtunik, kes on Eesti esindaja ka Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi loodud kohtute võrgustikus. Sidekohtuniku ülesandeks on nõustada kohtute ametnikke Euroopa Liidu tsiviil- ja kaubandus õiguse teemal ning jagada võrgustikuga oma kogemusi eri õigus aktide kohaldamisel.

Peale 2011. aastat, kui jõustus teine EJN-civil’i otsus, mis laiendas võrgustiku tegevust kutseorganisatsioonidele, said Eestis EJN-civil’i liikmeteks:

• kohtutäiturite ja pankrotihaldurite esindajana Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, kes on osalenud kohtumistel olenevalt teemast ka eelnevalt ning 2022 aastal määrati ka konkreetne kontaktpunkt.

Kutseorganisatsioonide esindajate ülesanneteks on:

• kogemuste ja teabe vahetamine seoses Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide tõhusa ja praktilise kohaldamisega;
• koostöö seoses infolehtede koostamise ja ajakohastamisega;
• kutseorganisatsioonide osalemine asjakohastel kohtumistel.

Olenevalt kohtumiste temaatikast kaasab kontaktpunkt ka muid riigisiseseid eksperte võrgustiku kohtumistele oma kogemusi jagama. Näiteks on kohtumistel osalenud mitu teist kohtunikku peale sidekohtuniku, muude ministeeriumide esindajad, Notarite Koda, Riigikohtu nõunikud, Tarbijakaitseameti esindaja, Tartu Ülikooli õppejõud, Sotsiaalkindlustusamet jms.

Kontaktpunktid

Iirimaal on kaks kontaktpunkti. Üks kontaktpunkt on piirkonna- ja ringkonnakohtutele ning üks kõrgema astme kohtutele nagu kõrgem kohus, apellatsioonikohus ja ülemkohus. Kontaktpunktid teevad tihedat koostööd ja töötavad üheskoos võrgustikuga seotud küsimustes. Iirimaa kontaktpunktid asuvad Dublinis kohtuteenistuses. Kuigi igal neist on omaette pädevus, kattub osa nende kontaktpunktide tööst, kuna igaühel neist on oma direktoraadis ainuvastutus võrgustiku eest. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu tehtud päringud tuleks suunata asjaomasele vastava pädevusega kontaktpunktile. Kontaktpunktid töötavad eraldi büroodes, kuid kohtuteenistuse direktoraatides Dublinis Iirimaal. Võrgustiku töö on ühendatud muude ülesannetega. Kontaktpunktid saavad aga võrgustiku küsimustega tegelemisel paluda teiste kolleegide toetust ja abi. Kontaktpunktid suhtlevad Iirimaal Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku liikmetega korrapäraselt nii e-posti ja telefoni teel kui ka isiklikel kohtumistel, sealhulgas keskasutustega, ülemkohtu ja kõrgema kohtu toimingute eest vastutava direktoriga ning kohtuteenistuse reformi- ja arendusdirektoriga [liikmeid käsitleva artikli 2 lõike  1 punkt d]; ning justiits- ja õigusreformi ministeeriumi ametnikega [liikmeid käsitleva artikli 2 lõike 1 punkt d]. Samuti suhtlevad kontaktpunktid korrapäraselt kohtunikkonna hulgast nimetatud liikmega Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku arengu küsimustes.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku toimimine Iirimaal

Iirimaal ei ole ametlikku riiklikku võrgustikku.  On olemas nende inimeste võrgustik, kes on teatud poliitikavaldkondade eksperdid ja kelle poole on kontaktpunktil võimalik pöörduda, et saada esitatud päringutele vastuseid.

Kontaktpunkt suhtleb tihedalt teiste Iirimaa laiendatud võrgustikku kuuluvate liikmetega, sealhulgas mitmete kohtunikega, kellel on teatud õigusvaldkondades erioskused või kellel on kohustused rahvusvahelises teabevahetusalases töös. Kontaktpunktidega saab ühendust e-posti teel. Kontaktpunkt tagab, et enne võrgustiku vastavaid koosolekuid peetakse nõu asjakohaste poliitika-, haldus- või õigusekspertidega ning koosolekute protokolle ja teavet asjaomaste tegevusmeetmete kohta levitatakse asjakohasel viisil.

Kontaktpunkt peab poliitikaküsimustes korrapäraselt ühendust ka justiitsministeeriumiga ning keskasutusega, kes tegeleb pereliikmete elatise ja piiriüleste küsimustega.

Teabe esitamine

Iirimaal ei ole Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku riiklikku veebisaiti. Teavet esitatakse kohtuteenistuse veebisaidi kaudu ning Iirimaa muude eri ministeeriumide olemasolevate saitide kaudu. Kontaktpunkt töötab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku liikmesriikidele ja kõnealusele võrgustikule erinevaid teabeallikaid pakkudes koos teiste kontaktpunktidega ning muude üksustega.

Võrgustiku struktuur

Kontaktisikute arv: määratud on 22 kontaktisikut. 19 neist on riiklikku võrgustikku kuuluvad kohtunikud, kes täidavad samal ajal kohtunikuülesandeid. Kolm on ametnikud justiits-, läbipaistvuse ja inimõiguste ministeeriumist, täpsemalt tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise õiguskoostöö osakonnast, mis on keskasutus nõukogude määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega (Brüsseli IIa määrus) (millega täiendatakse Haagi 1980. aasta rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslike küsimuste konventsiooni)), nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 (ülalpidamiskohustused), direktiivi 2002/8/EÜ (õigusabi), nõukogu määruse (EÜ) nr 1206/2001 (tõendite kogumine) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine) tähenduses.

Riiklik võrgustik: loodud on tsentraliseeritud struktuuriga mitteametlik riiklik võrgustik, mille põhiliikmed on keskasutus, Ateena kohtunikud ja kolm õiguselukutsete esindajat (advokaatide, kohtutäiturite ja notarite ühendused). Tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise õiguskoostöö osakond vastutab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku töö jälgimise ja kontaktisikute töö koordineerimise eest liikmesriigi tasandil seoses Kreeka kohustustega Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku raames ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaali postitatava sisu vallas. Võrgustiku riiklikud kontaktisikud aitavad koostada teabelehti, ajakohastada Kreeka ametlikke teateid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õiguskoostööd käsitlevate ELi õigusaktide kohta, täita Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku või muude ELi asutuste küsimustikke ning vastata teiste kontaktisikute või ELi asutuste küsimustele, mis on peamiselt seotud ELi õigusaktide rakendamisega Kreekas.

Korraldatakse korrapäraseid koosolekuid, mida koordineerib tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise õiguskoostöö osakond ja mis toimuvad tavaliselt kaks kuni neli korda aastas. Koosolekute eesmärk on vahetada arvamusi, kogemusi ja teavet. Päevakorras on peamiselt Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku üleeuroopalistel koosolekutel arutatud teemad, ELi õigusaktide (määruste ja direktiivide) rakendamisel tekkida võivad küsimused ning eespool mainitud Kreeka kohustused seoses Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaaliga.

Teabe edastamine üldsusele

Justiits-, läbipaistvuse ja inimõiguste ministeeriumi veebisaidil on Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule eraldi viidatud. Praegu tegeletakse veebisaidi ajakohastamisega, et sellel oleks täielikult ja selgelt kirjeldatud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku rolli ja kasulikkust seoses ELi õigusaktidega tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õiguskoostöö kohta.

Liikmesriigi tasandil edastatakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate ELi õigusaktide kohta teavet Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku trükiste jagamise ning Ateenas ja muudes Kreeka linnades seminaride ja ühepäevaste ürituste korraldamise teel, kus käsitletakse Euroopa õiguslikke muudatusi tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õiguskoostöö valdkonnas ning nende riigisisest mõju (riikliku võrgustiku liikmed osalevad vahel peakõnelejatena). Need üritused toimuvad justiitsministeeriumi ja ka riigi advokatuuride, riikliku kohtunikekooli, riikliku õigusnõukogu, tsiviil- ja kaubandusõiguslike ühenduste jt egiidi all.

Peale selle korraldatakse ühepäevast üritust, Euroopa õiguspäeva, mis on mõeldud Euroopa õiguselukutsete esindajate tähelepanu juhtimiseks ja ELi seadusandlike algatuste edusammude teemal dialoogi alustamiseks ning mida on justiits-, läbipaistvuse ja inimõiguste ministeeriumi egiidi all viimastel aastatel peetud peaaegu igal aastal.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku toimimine Hispaanias

Vastavalt Eurojusti Hispaaniat esindava liikme staatust, kohtualluvuskonflikte, rahvusvahelise õigusalase koostöö võrgustikke ja välisriiki lähetatavate justiitsministeeriumi töötajate staatust reguleeriva 7. juuli 2015. aasta seaduse 16/2015 artiklile 33 kuulub Hispaanias rahvusvahelise õigusalase koostöö võrgustike kontaktisikute määramine ja tagasikutsumine kooskõlas võrgustike loomise normidega justiitsministeeriumi (Ministerio de Justicia) pädevusse.

Määratud isikutel peab olema tõendatud töökogemus rahvusvahelise õiguskoostöö valdkonnas ning olenevalt olukorrast kas hea inglise või prantsuse keele oskus. Esindatud peavad olema vähemalt kohtunikud, prokuratuur (Ministerio Fiscal) ja justiitsministeerium. Seetõttu peavad asjaomaste ametite seast kontaktisikute määramise ja nende tagasikutsumise ettepanekud esitama justiitsministeeriumile kohtute üldnõukogu (Consejo General del Poder Judicial) ja peaprokurör (Fiscal General del Estado). Kontaktisiku staatus lõpeb kohe, kui asjaomane isik lõpetab töö asutuses, kes tegi ettepaneku tema määramiseks. Sellest tuleb teavitada justiitsministeeriumi, kes peab omakorda teavitama võrgustiku sekretariaati.

Rahvusvahelise õigusalase koostöö võrgustike Hispaania kontaktisikud on aktiivsed vahendajad, kelle ülesanne on hõlbustada eri riikide õigusasutuste vahelist koostööd. Nende teenused on kättesaadavad asjaomastele Hispaania ametiasutustele, aga ka kõigile teistele kontaktisikutele, kellele antakse õigus- ja praktilist teavet, mis on vajalik õiguskoostöö parandamiseks. Hispaania kontaktisikud peavad esitama igal aastal oma tegevust käsitleva statistika asutusele, kus nad töötavad.

Kontaktisikud

Hispaanias asuvad võrgustiku kontaktisikud justiitsministeeriumis, kohtute üldnõukogus ja peaprokuratuuris (Fiscalía General del Estado). Praegu tegutseb kaheksa kontaktisikut, kes on jaotunud järgmiselt:

• kuus kontaktisikut on määranud justiitsministeerium – kaks rahvusvahelise õiguskoostöö alampeadirektoraadi ametnikku (Subdirección General de Cooperación Jurídica Internacional) ja neli kohtusekretäri (Letrados de la Administración de la Justicia);
• ühe kontaktisiku on määranud kohtute üldnõukogu;
• ühe kontaktisiku on määranud peaprokuratuur.

Keskasutus

Hispaanias on tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava rahvusvahelise õiguskoostöö vallas keskasutuseks justiitsministeeriumi rahvusvahelise õiguskoostöö ja inimõiguste peadirektoraat (Dirección General de Cooperación Jurídica Internacional y Derechos Humanos).

Sidekohtunikud

Hispaania on juba kehtestanud õigusnormi, mille kohaselt peavad Euroopa Liidu liikmesriigi silmapaistvad sidekohtunikud saama Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisikuteks ja nendena tegutsema vastavalt 7. juuli 2015. aasta seaduse nr 16/2015 artiklile 34. See staatus lõpeb koos sidekohtuniku staatuse lõppemisega. Hispaania on määranud sidekohtuniku järgmistesse riikidesse: Ühendkuningriik ja Iirimaa, Ameerika Ühendriigid ja Kanada, Maroko, Belgia, Madalmaad ja Luksemburgi Suurhertsogiriik.

Muud õiguskoostöö eest vastutavad õigus- või haldusasutused

Hispaanias tegutsevad järgmised rahvusvahelise õiguskoostöö eest vastutavad sisevõrgustikud:

• kohtute üldnõukogu juures tegutsev Hispaania rahvusvahelise õiguskoostöö õigusvõrgustik (Red Española de Cooperación Judicial Internacional – REJUE), mille eesmärk on anda selleks soovi avaldanud Hispaania õigusasutustele abi seoses nende poolt õigustegevuse käigus esitatud või saadud õiguskoostöö taotlustega ja abistada õiguskoostöö võrgustike teisi liikmeid. Hispaania rahvusvahelise õiguskoostöö õigusvõrgustiku liikmed võivad oma liikmesuse ühildada Euroopa õigusalase koostöö võrgustike liikmesusega. Nii on Hispaania rahvusvahelise õiguskoostöö õigusvõrgustiku (tsiviilosakonna) kohtunikud ka tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku liikmed, mis hõlbustab neil ametikohustuste täitmisel suhtlemist kolleegidega teistes võrgustikku kuuluvates riikides;
• prokuröride rahvusvahelise õiguskoostöö võrgustik (Red de Fiscales de Cooperación Jurídica Internacional), mis loodi 2002. aastal, et pakkuda rahvusvahelise õiguskoostöö küsimustele keskendunud teenust igas prokuratuuris;
• selle võrgustiku prokurörid, kes on rahvusvahelise koostöö eksperdid, aitavad vahendada, suunata ja pakkuda kiiresti ja tõhusalt rahvusvahelist õigusabi;
• kohtusekretäride võrgustik (Red de Letrados de la Administración de Justicia – RECILAJ) on riiklikul tasandil toimiv koordineeriv struktuur, mille lõi justiitsministeerium 2010. aastal. Sellesse kuuluvad rahvusvahelisele õiguskoostööle spetsialiseerunud kohtusekretärid, kes aitavad eri kohtuasutustel (Oficinas Judiciales) vastata rahvusvahelise õiguskoostööga seotud päringutele ja lahendada rahvusvahelise õiguskoostööga seotud probleeme.

Kutseühingud

Hispaanias on järgmised õiguspraktikuid esindavad kutseühingud, mis aitavad otseselt kaasa tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva õiguskoostööga seotud liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide kohaldamisele:

• notarite üldnõukogu (Consejo General del Notariado);
• Hispaania advokaatide üldnõukogu (Consejo General de la Abogacía Española);
• Hispaania omandi- ja äriregistri pidajate ühendus (Colegio de Registradores de la Propiedad y Mercantiles de España);
• Hispaania õigusesindajate üldnõukogu (Consejo General de Procuradores de España).

Teave võrgustiku kohta

Hispaania justiitsministeerium, kes annab teavet rahvusvahelise õiguskoostöö ja rahvusvahelise õigusabi kohta, on lisanud oma veebisaidile lingi tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidile: Cooperación Jurídica Internacional (mjusticia.gob.es)

Hispaania kohtunike üldnõukogu annab teavet tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta oma veebisaidil https://www.poderjudicial.es/cgpj/es/Temas/Redes-Judiciales/Otras-redes-judiciales/Red-Judicial-Europea-Civil-y-Mercantil/, kus on ka lingid Euroopa justiitsatlasele tsiviilasjades ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaalile.

Peaprokuratuur annab teavet tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta oma veebisaidil.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Ülevaade võrgustikust - Prantsusmaa

Prantsusmaal kuuluvad tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku kohtunikud, advokaadid (avocats), notarid ja kohtu täitevametnikud (commissaires de justice). Võrgustikuga võivad aga ühineda kõikide õiguselukutsete esindajad, kes selle vastu huvi tunnevad, eelkõige kui nad osalevad ELi õiguse rakendamises tsiviil- ja kaubandusasjades (kohtusekretärid (greffiers), kohtu vanemsekretärid (directeurs des services des greffes), kaubanduskohtute kohtunikud ja sekretärid).

Alates võrgustiku loomisest on Prantsuse kontaktisikuks olnud alati kohtunik, kes töötab justiitsministeeriumi tsiviilasjade direktoraadis (Direction des affaires civiles et du Sceau du Ministère de la justice). See kohtunik töötab täpsemalt vastastikuse abi, rahvusvahelise eraõiguse ja ELi õiguse osakonnas (Département de l’entraide, du droit international privé et européen – DEDIPE), mis on määratud paljude tsiviil- ja kaubandusalaste rahvusvaheliste koostöövahendite kohaldamise keskasutuseks. Kontaktisik saab jagada Prantsuse õiguspraktikute ja teistest ELi riikidest pärit võrgustiku liikmetega oma praktilisi teadmisi tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö kohta ning olla abiks piiriüleste juhtumitega seotud probleemide lahendamisel.

Prantsuse võrgustik on korraldatud riiklikul ja kohalikul tasandil. Niisiis on igas Prantsusmaa apellatsioonikohtus ja kassatsioonikohtus (Cour de cassation) määratud kohtunik-referent. Tema ülesandeks on hõlbustada koostööd kohalikul tasandil ja anda kohtunikele teavet tsiviilasjades tehtava õiguskoostöö vahendite rakendamise ja eelkõige ELi õiguse kohta. Apellatsioonikohtute ja kassatsioonikohtu kohtunik-referendid võivad ka teavitada riiklikku kontaktisikut probleemidest Euroopa õigusaktide kohaldamisel. Riiklik kontaktisik edastab teabe nende probleemide kohta Euroopa Komisjoni juures asuvale võrgustiku sekretariaadile.

Teiste ametite esindajad on liikmed ja osalevad võrgustiku tegevuses oma riiklike esindusorganite kaudu:

– kohtu täitevametnikke (commissaires de justice, varasem nimetus huissiers de justice) esindab riiklik kohtu täitevametnike koda (Chambre nationale des commissaires de justice – CNCJ);

– advokaate esindab riiklik advokatuuride nõukogu (Conseil national des barreaux – CNB) ja Délégation des barreaux de France (DBF) (Prantsusmaa advokatuuride delegatsioon), mis on CNB Brüsseli delegatsioon. DBFi veebisaidi tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vahelehel on esitatud kogu teave advokaatide võrgustiku osaluse kohta Prantsusmaal;

– notareid esindab notarite kõrgem nõukogu (Conseil supérieur du notariat – CSN).

Võrgustikku kuuluvad ka ELi riikides töötavad Prantsuse sidekohtunikud ja keskasutused, kes vastutavad tsiviil- ja kaubandusasju puudutavate koostöölepingute kohaldamise eest (nt Euroopa ja välisasjade ministeeriumi elatisnõuete büroo).

Euroopa Komisjoni õigusprogrammi raames toetatud projekti „Connaître la législation de l’Union européenne“ (CLUE) (ELi õigusaktide tundmaõppimine) käigus on tegutsetud aktiivselt, et suurendada Prantsusmaal teadlikkust tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevast Euroopa õigusalase koostöö võrgustikust.

Viimastel aastatel on tänu CLUE I projektile olnud võimalik suurendada õigusalase koostöö ja ELi õiguse vahendite nähtavust (igakuise uudiskirja, võrgustiku video ja ministeeriumi siseveebi kaudu) ning edendada heade tavade vahetust praktikute vahel (korraldades perekonnaõigust puudutava rahvusvahelise eraõiguse seminare ja koostades praktilise juhendi apellatsioonikohtu kohtunik-referentidele). Uut, CLUE II projekti hakati ellu viima 2021. aasta veebruaris ja see jätkub samas vaimus, kuid täiendavate eesmärkide (rohkem seminare, teemasid ja vahendeid ELi õiguse tutvustamiseks) ning sooviga jagada parimaid tavasid muude riiklike võrgustikega.

Kord aastas kohtuvad Pariisis kõik Prantsuse võrgustiku liikmed, et arutada võrgustiku senist tegevust ning ELi õiguse arengut tsiviil- ja kaubandusasjades.

Lisateavet Prantsuse võrgustiku kohta saab veebisaidilt justice.gouv.fr.

Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleval Euroopa õigusalase koostöö võrgustikul on Horvaatia Vabariigis 2 kontaktisikut.

Kontaktisikuteks on Horvaatia Vabariigi justiits- ja haldusministeeriumi Euroopa asjade, rahvusvahelise ja õiguskoostöö ning korruptsioonivastase võitluse direktoraadi ning rahvusvahelise õigusabi ja tsiviilasjades tehtava õiguskoostöö osakonna töötajad.

Kontaktisikuid abistavad mitu nimetatud osakonna ametnikku, nii et tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase võrgustiku raames tehtav töö on tegelikult rahvusvahelise õigusabi ja tsiviilasjades tehtava õiguskoostöö osakonna meeskonnatöö, mida tehakse osakonna muude tegevuste kõrvalt.

Kuigi Horvaatias ei ole ametlikku riigisisest võrgustikku, teevad kontaktisikud koostööd kohtunike ning teiste justiitsministeeriumi ja muude pädevate asutuste ekspertide, õigusteaduse professorite, notarite ning muude eri õigusvaldkondade ekspertide ja spetsialistidega. Võrgustiku tegevuses osaleb ka töö-, pensionite, pere- ja sotsiaalpoliitika ministeerium, kes võtab mõne määruse keskasutusena aktiivselt osa ka Euroopa Komisjoni korraldatavatest võrgustiku koosolekutest. Võrgustik on avatud kõikidele õigusspetsialistidele, kes soovivad osaleda ja on huvitatud osalemisest Euroopa õigusaktide kohaldamises Horvaatias.

Teavet vahetatakse Horvaatias e-posti ja telefoni teel ning koosolekuid korraldatakse vajadust mööda.

Teabevahetus teiste liikmesriikide kontaktisikutega toimub e-posti teel ning kontaktisikud ja teised võrgustiku liikmed osalevad regulaarselt Euroopa Komisjoni korraldatavatel tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku koosolekutel.

Kuna justiits- ja haldusministeerium on teatavate määruste kohaldamisel keskasutus, täidavad kontaktisikud keskasutuse ülesandeid, teevad järelepärimisi ja vastavad teiste liikmesriikide kontaktisikute järelepärimistele (vajaduse korral koostöös kohtunike ning muude spetsialistide ja ekspertidega), esitavad komisjonile nõutud andmeid ja teevad vajalikke toiminguid teabe avaldamiseks Euroopa Komisjoni asjakohastes portaalides. Kontaktisikud jagavad Euroopa Komisjoni väljaandeid kohtutele, üldsusele ja muudele sihtrühmadele ning tegelevad võrgustiku nähtavuse suurendamisega.

Kontaktandmed: EJNcontact@mpu.hr

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Ülevaade võrgustikust - Itaalia

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku Itaalia haruna tegutseb Itaalia justiitsministeeriumi justiitsküsimuste osakonna rahvusvaheliste asjade ja õigusalase koostöö peadirektoraadi rahvusvahelise õigusalase koostöö büroo.

Võrgustikul on Itaalias praegu viis kontaktpunkti.

Kontaktpunktid suhtlevad järjepidevalt võrgustiku teiste liikmetega ja teevad nendega koostööd koostöötaotluste menetlemisel või üldsuse jaoks praktilist teavet sisaldavate ja e-õiguskeskkonna portaalis avaldatavate teabelehtede koostamisel.

Võrgustiku Itaalia haru teised liikmed on:

– alaealiste asjade ja kogukonna asjade osakond (Dipartimento per la giustizia minorile e di comunità);

– automatiseeritud teabesüsteemide peadirektoraat (Direzione generale per i sistemi informativi automatizzati, e-õiguskeskkonna portaali kontaktpunkt);

– kohtudokumentide kättetoimetamisega tegelev keskasutus;

– riiklik advokatuur (Consiglio Nationale Forense) ja

– Itaalia Notarite Koda (Consiglio Italiano del Notariato).

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohtaktpunktidel on sidemeid ka

– kohtukolledžiga (Scuola Superiore della Magistratura);

– Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku Itaalia haruga;

– siseturu infosüsteemiga (IMI) Itaalias ning

– katoliikliku ülikooli (Università Cattolica del Sacro Cuore) rahvusvahelise eraõiguse professori Pietro Franzinaga, kes on kontaktpunkte nõustav ekspert.

Võrgustiku Itaalia liikmed kohtuvad üldjuhul korra aastas.

Kontaktpunktid abistavad piiriüleste küsimustega tegelevaid kohtuid ja õigusametnikke.

Kõik komisjoni saadetud trükised (brošüürid, ülevaated jne) jaotatakse kohtutele, õigusametnikele ja asjaga seotud isikutele.

Aeg-ajalt võtavad kontaktpunktid vastu teiste liikmesriikide delegatsioone, kes külastavad Itaaliat oma õigusalase koolituse raames.

Võrgustikule on viidatud justiitsministeeriumi veebisaidil https://www.giustizia.it/giustizia/it/mg_2_1_2_1.wp?previsiousPage=mg_14_7

Loetelu asutustest, kes rakendavad tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö seisukohast kõige olulisemaid õigusnorme, nimelt järgmisi:

– nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001;

– direktiiv 8/2003 õigusabi kohta.

Keskasutus Itaalias on mõlemal juhul:

justiitsministeerium

justiitsküsimuste osakond (Dipartimento Affari di Giustizia)

rahvusvaheliste asjade ja õigusalase koostöö peadirektoraat – Büroo I (rahvusvaheline õigusalane koostöö) (Direzione Generale degli Affari internazionali e della Cooperazione Giudiziaria).

Via Arenula 70,

00186 Rooma

Telefon: +39 06 68852633, +39 06 68852180

E-post: cooperation.dginternazionale@giustizia.it

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 dokumentide kättetoimetamise kohta

Keskasutus Itaalias on:

Rooma apellatsioonikohtu juures asuv kohtutäiturite büroo (Ufficio Unico degli Ufficiali Giudiziari presso la Corte d’Appello di Roma)

Viale Giulio Cesare 52,

00192 Rooma

Telefon: +39 06 328361

Faks: +39 06 328367933

– nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003 (Brüsseli IIa määrus);

– nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009 (ülalpidamiskohustused)

Keskasutus Itaalias on:

justiitsministeerium

alaealiste asjade ja kogukonna asjade osakond (Dipartimento per la giustizia minorile e di comunità)

Via Damiano Chiesa 24,

00136 Rooma

Telefon: +39 06 68188 535/331/326

Faks: +39 06 68808085

E-post: autoritacentrali.dgmc@giustizia.it

Küprosel on võrgustik korraldatud riiklike kontaktpunktide määramisega. Praegu on kontaktpunkte kuus (6): üks kohtunik, kaks Küprose Vabariigi õigusbüroo juristi, kaks justiits- ja avaliku korra ministeeriumi ametnikku (üks õigusala ja üks haldusala ametnik) ning üks Küprose advokatuuri liige.

Kuue kontaktpunkti koordineerimise eest vastutavad justiits- ja avaliku korra ministeeriumi kontaktpunktid. Kui teise liikmesriigi võrgustikult või kontaktpunktilt saabub küsimus või teabenõue, tagavad justiits- ja avaliku korra ministeeriumi kontaktpunktid, et nõue edastatakse teistele kontaktpunktidele ning seda arutatakse nendega, et otsustada, milline Küprose asutus või amet tuleks määrata selle nõudega tegelema või taotletud teavet andma.

Võrgustiku riikliku kontaktpunkti ja keskasutuse esindaja ülesandeid täidab justiitsministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakond (Tieslietu ministrijas Starptautiskās sadarbības departments).

Kontaktpunktide peamised ülesanded on:

– tagada, et kohalikud õigusasutused saaksid üldist teavet tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide kohta, ning anda teavet, mis on vajalik edukaks õigusalaseks koostööks liikmesriikide vahel, et aidata neil ette valmistada täidetavaid õigusabitaotlusi;

– otsida lahendusi küsimustele, mis võivad tekkida õiguskoostöö taotluste puhul;

– aidata võrgustiku veebisaidi kaudu teavitada üldsust Euroopa Liidus tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavast õigusalasest koostööst ning asjaomastest liidu ja rahvusvahelistest õigusaktidest;

– teha koostööd võrgustiku kohtumiste korraldamisel ja nendel kohtumistel osaleda;

– aidata ette valmistada ja ajakohastada üldsusele suunatud teavet;

– tagada võrgustiku liikmete koostöö riigi tasandil.

Olenevalt arutatavast teemast kutsub kontaktpunkt võrgustiku kohtumistele ka teiste asutuste eksperte oma kogemusi jagama. Näiteks on sellistel kohtumistel kontaktpunkti kõrval osalenud paljud kohtunikud, justiitsministeeriumi eri valdkondade esindajad, notarid, sertifitseeritud lepitajad, elatise tagamise fondi (Uzturlīdzekļu garantijas fonds) juhatuse esindajad, kohtutäiturite koja (Tiesu izpildītāju padome) esindajad ja teadusringkonna esindajad.

11. jaanuaril 2023 sõlmisid justiitsministeerium ja Euroopa Komisjon lepingu, et viia ellu projekt, mille eesmärk on suurendada Läti õigusalase koostöö võrgustiku suutlikkust Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku raames („Stiprināt Latvijas Nacionālā tiesiskās sadarbības tīkla kapacitātes Eiropas Tiesiskās sadarbības tīkla ietvaros“, projekt „LVJUCO“). Projektiga edendatakse pädevate asutuste õigusalast koostööd ja suurendatakse üldsuse teadlikkust riiklikust õigusalase koostöö võrgustikust.

Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisikuks on justiitsministeeriumi rahvusvahelise õiguse töörühma jurist, kes täidab ka tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevates ELi õigusaktides ette nähtud kesk- või pädeva asutuse ülesandeid. Lisaks neile ülesannetele täidab kontaktisik ka ELi õigusaktides ning mitme- ja kahepoolsetes rahvusvahelistes lepingutes ette nähtud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga seotud ülesandeid ning osaleb Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni tsiviilasjadega tegelevate töörühmade tegevuses.

Leedus ei ole võrgustiku liikmeid koondavat ametlikku riiklikku õigusüksust loodud. Võrgustikuga seotud koostöö ja suhtlus toimub tavaliselt vajadust mööda e-posti teel.

Euroopa Komisjon edastab teabe võrgustiku kohtumiste ja muude võrgustiku tegevusega seotud küsimuste kohta justiitsministeeriumi määratud kontaktisikule, kes siis olenevalt küsimusest või kohtumise teemast edastab selle teabe kas pädevatele riiklikele asutustele või kohtutele (riikliku kohtuameti kaudu). See tagab, et võrgustikku puudutav teave ja küsimused jõuavad õige asutuseni.

Vajaduse korral hoiavad kontaktisik ning riiklike pädevate asutuste ja kohtute esindajad omavahel ühendust ning kasutavad probleemi lahendamiseks lisaks e-postile ka telefoni. Kontaktisik vastab teiste riikide kontaktisikute päringutele isiklikult või edastab need viivitamata vastamiseks pädevale asutusele; samuti korraldab kontaktisik vastuse saatmise päringu esitanud kolleegile. Kontaktisik aitab ka kohtutel vastata nende tegevuse käigus tekkinud praktilistele küsimustele koostöö kohta teiste liikmesriikidega ning suunab kohtute esindajad ja kohtusse pöördujad asjaomase teabe saamiseks e‑õiguskeskkonna portaali vastava osa juurde.

Leedus on määruses sätestatud ülesannete täitmise eest vastutavateks võrgustiku liikmeteks ja/või keskasutusteks justiitsministeerium (ja vastavad ministeeriumi osakonnad), sidekohtunikud, riiklik kohtuamet, riigi õigusabi talitus, riiklik laste õiguste kaitse ja lapsendamise amet, Leedu Kohtutäiturite Koda, Leedu Notarite Koda ja riikliku sotsiaalkindlustusameti Mažeikiai osakond.

Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) kontaktpunktid ja liikmed Luksemburgis

Kontaktpunktid

- Kontaktpunkt, kes on määratud prokuratuuri (Parquet Général) juurde vastavalt nõukogu otsuse 2001/470/EÜ (millega luuakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades) (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta otsusega nr 568/2009) artikli 2 lõike 1 punktile a, täidab artikli 3 lõike 1 punktis a, artikli 5 lõike 2 punktides a–c ning artikli 5 lõigetes 3 ja 4 sätestatud õigusalase koostöö ülesandeid.

Prokuratuuri juures tegutsev kohtunik lahendab võrgustiku raames esitatud teabe- ja õigusalase koostöö taotlusi.

Prokuratuuri juures tegutsev kontaktpunkt toimib ka keskasutusena, eelkõige määruse (EÜ) nr 4/2009 ja 2007. aasta laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise Haagi konventsiooni kontekstis.

- Kontaktpunkt, kes on määratud justiitsministeeriumi juurde, täidab nõukogu otsuse 2001/470/EÜ (millega luuakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades) (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta otsusega nr 568/2009) artikli 3 lõike 1 punktis b, artikli 5 lõike 2 punktides d ja e, artikli 5 lõigetes 3 ja 4 ning artiklites 14, 15 ja 18 sätestatud haldusülesandeid.

Justiitsministeeriumi juures tegutsev kontaktpunkt vastutab halduslike järelmeetmete võtmise ja koordineerimise ning teabevahetuse eest Euroopa Komisjoniga, täpsemalt võrgustiku sekretariaadiga, aga ka võrgustiku riikliku tasandi liikmetega.

Võrgustiku liikmed

- Eksperdid, kes on määratud nõukogu otsuse 2001/470/EÜ (millega luuakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 2 lõike 1 punkti d kohaselt.

- Kutseliidud, kes on määratud nõukogu otsuse 2001/470/EÜ (millega luuakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades) (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta otsusega nr 568/2009) artiklite 2 ja 5a kohaselt.

• - Kohtutäiturid (huissiers de justice), kelle esindusorganisatsioon on Luksemburgi Suurhertsogiriigi kohtutäiturite koda (Chambre des huissiers de justice).
• - Advokaadid (avocats), kelle esindusorganisatsioonid on Luxembourgi advokatuur (Barreau de Luxembourg) ja Diekirchi advokatuur (Barreau de Diekirch).
• - Notarid (notaires), kelle esindusorganisatsioon on Luksemburgi Suurhertsogiriigi notarite koda (Chambre des notaires).

Kontaktpunktide ja võrgustiku liikmete vaheline suhtlus

Luksemburgis ei ole riiklikul tasandil ametlikku võrgustikku.

Võrgustiku liikmeid kutsutakse võrgustiku koosolekutel osalema vastavalt sellele, millist küsimust arutatakse.

Võrgustiku liikmete ja kontaktpunktide vaheline teabevahetus ja koordineerimine toimub elektrooniliste sidevahendite või telefoni teel.

Ungari riiklik kontaktasutus on justiitsministeeriumi (Igazságügyi Minisztérium) rahvusvahelise eraõiguse osakond (Nemzetközi Magánjogi Főosztály). Ülesanded on jaotatud osakonna mitme töötaja vahel, kes täidavad neid oma muu tegevuse kõrvalt.

Võrgustikku kuuluvad keskasutustena justiitsministeerium (rahvusvahelise eraõiguse osakond) ja siseministeerium. Võrgustiku liikmeteks on teise õigusasutusena ka Riiklik Kohtute Amet (Országos Bírósági Hivatal) ning kutseorganisatsioonidena Ungari Notarite Koda (Magyar Országos Közjegyzői Kamara), Ungari Advokatuur (Magyar Ügyvédi Kamara) ja Ungari Kohtutäiturite Koda (Magyar Bírósági Végrehajtói Kar). Liikmete esindajad osalevad regulaarselt võrgustiku koosolekutel olenevalt loomulikult koosolekute päevakorrast.

Ungaris ei ole võrgustiku Ungari liikmetest moodustatud ametlikku riigisisest võrgustikku. Liikmed teevad omavahel koostööd juhtumipõhiselt ja vajadust mööda.

Justiitsministeeriumi rahvusvahelise eraõiguse osakonna koostatud dokumendid, mis sisaldavad praktilist teavet ELis ja kolmandate riikidega tsiviilasjades tehtava õiguskoostöö kohta, on kättesaadavad siin.

Maltal on praegu kolm (3) tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunkti. Kontaktpunktide töö kooskõlastamise tagab asjaolu, et nad töötavad samas büroos ja suhtlevad omavahel pidevalt kõigis Malta võrgustiku tegutsemisega seotud küsimustes. Kontaktpunktid on sisse seadnud omavahelise koostöö süsteemid, mis omakorda soodustavad võrgustiku tõhusamat toimimist eelkõige teabe andmisel seda vajavatele eraõiguslikele õigusala töötajatele.

Riikliku võrgustiku ülevaade

• Õigusabi

Õigusabi valdkonnas on edastava ja vastuvõtva asutuse pädevus menetlusabi juristil (Advocate for Legal Aid), kes tegutseb tsiviilkohtu kantselei juures kohtumajas, aadressil Republic Street, Valletta, Malta.

• Dokumentide kättetoimetamine

Peaprokuratuur (Office of the Attorney General), mis asub aadressil The Palace, St. George’s Square, Valletta, tegutseb keskasutusena dokumentide kättetoimetamise valdkonnas nii edastava kui ka vastuvõtva asutuse rollis. Peaprokuratuur hoolitseb taotlusvormide saatmise ja kättetoimetatavate dokumentide vastuvõtmise eest välisriikide edastavatelt asutustelt. Dokumendid edastatakse seejärel määratud isikule kohtumajas kättetoimetamiseks kooskõlas dokumentide kättetoimetamise suhtes kohaldatavate Malta menetlusnormidega.

Dokumentide kättetoimetamise valdkonnas suhtleb peaprokuratuur edastava ja/või vastuvõtva asutusena kuni kättetoimetamiseni ka taotlejate ja/või nende seaduslike esindajatega.

• Väiksemate nõuete menetlused

Pädev asutus selles valdkonnas on väikeste hagide kohus (Small Claims Tribunal), mis tegutseb kohtumajas Vallettas. Selle kohtu otsuste peale esitatud kaebusi arutatakse samuti Valletta kohtumajas tegutsevas apellatsioonikohtus madalama astme pädevuses.

Pädev asutus igal konkreetsel juhul oleneb selle isiku elukohast, kelle vastu täitmist taotletakse. Pädevus täitmisele pööramise küsimustes ja artikli 23 tähenduses on vastavalt väikeste hagide kohtu seaduse (Small Claims Tribunal Act; Malta seadustekogu 380. peatükk) artikli 10 lõikele 4 Malta magistraadikohtul ja Gozo magistraadikohtul.

• Tõendite kogumine

Keskasutus on peaprokuratuur Vallettas.

Taotlusi vastu võtvad kohtud:

1. tsiviilkohtu esimene kolleegium;
2. tsiviilkohtu perekonnaasjade osakond;
3. Malta magistraadikohus;
4. Gozo magistraadikohus kõrgema astme pädevuses või madalama astme pädevuses.

Kohtud on pädevad rahuldama nõukogu määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt esitatud taotlusi.

Kontaktasutused ja võrgustiku liikmed Madalmaades

Madalmaades on võrgustiku keskseks kontaktasutuseks julgeoleku- ja justiitsministeerium. Kontaktasutus on määratud ka kohtualluvusega seotud küsimuste jaoks.

Peale kontaktasutuste kuuluvad võrgustikku vabade õiguselukutsete esindajaid (juristid, notarid ja kohtutäiturid) ühendavad kutseliidud.

Vastavalt eri määrustele (sh määrus (EÜ) nr 2201/2003, määrus (EÜ) nr 4/2009 ja määrus (EÜ) nr 1393/2001) kuuluvad võrgustikku ka riigi keskasutused.

Teabevahetus Euroopa Komisjoniga (kõnealusel juhul tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaadiga) toimub tavaliselt keskse kontaktasutuse kaudu. See tagab, et teave ja küsimused jõuavad vajaduse korral õige asutuseni.

Kontaktasutused ja võrgustiku liikmed, eelkõige keskasutused, suhtlevad sageli otse üksteisega ning muude liikmesriikide kontaktasutuste ja võrgustiku liikmetega.

Liikmed kutsutakse võrgustiku koosolekutele olenevalt päevakorras olevatest küsimustest.

Kord aastas korraldatakse ka Madalmaade kontaktasutuste ja liikmete kohtumine. See annab võimaluse arutada võrgustiku tegevust ja kindlaks teha valdkonnad, kus saab vastastikust teabevahetust parandada.

Austria on föderaalse justiitsministeeriumi osakonnas I 9 loonud keskse kontaktpunkti, kes tegeleb võrgustiku kaudu tehtud õigusalaste päringutega, mis on saadud välisriikide kontaktpunktidelt, täidab mitmesuguseid koordineerimise ja korraldamisega seotud ülesandeid ning korraldab ja redigeerib Austriat puudutavat teavet, mida avaldatakse võrgustiku teabelehtedel Euroopa õiguskeskkonna portaalis.

Lisaks on kõigis neljas liidumaa kõrgeima kohtu (Oberlandesgericht) tööpiirkonnas kontaktpunktideks nimetatud kaks (Viinis ja Linzis mõlemas kolm) kohtunikku. Nad pakuvad piiriüleses õigusalases koostöös üksikjuhtumite puhul (näiteks kui tõendite piiriülesel kogumisel või dokumentide kättetoimetamisel tekib raskusi) välisriigi kontaktpunktidele ja Austria kohtutele abi ja toetust. Sellistel juhtudel peaksid välisriigi kontaktpunktid võtma ühendust asjaomase kohaliku õigusasutuse kontaktpunktiga, mitte föderaalse justiitsministeeriumi keskse kontaktpunktiga. Viinis asuva liidumaa kõrgeima kohtu tööpiirkond hõlmab Viini, Alam-Austria ja Burgenlandi liidumaid, Linzis asuva liidumaa kõrgeima kohtu tööpiirkond hõlmab Ülem-Austria ja Salzburgi liidumaid, Innsbruckis asuva liidumaa kõrgeima kohtu tööpiirkond hõlmab Tirooli ja Vorarlbergi liidumaid ning Grazis asuv liidumaa kõrgeim kohus vastutab Steiermarki ja Kärnteni liidumaade eest.

Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku Austria (ja muude riikide) kontaktpunktide nimed ja kontaktandmed leiate järgmisel lingil:https://e-justice.europa.eu/contactPoint.do.

Eraisikud / menetluste pooled ega nende õiguslikke esindajad ei tohi võrgustiku kontaktpunktiga otse ühendust võtta. Nad saavad aga paluda menetlust juhtivalt kohtunikult nende edasisuunamist kontaktpunkti juurde.

Austria advokatuur (Österreichische Rechtsanwaltskammertag) ja Austria notarite koda (Österreichische Notariatskammer) kuuluvad tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevasse Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku alates 1. jaanuarist 2011, kuid kooskõlas selle võrgustiku kohta 28. mail 2001 tehtud otsusega (2001/470/EÜ), mida on muudetud 18. juuni 2009. aasta otsusega 568/2009/EÜ, ei ole neil pädevust üksikjuhtumeid menetleda.

Österreichischer Rechtsanwaltskammertag
1010 Wien, Wollzeile 1-3
Telefon: +43 1 535 1275. Faks: +43 1 535 1275 13
E-post: rechtsanwaelte@oerak.at
Keeled: saksa ja inglise

Österreichische Notariatskammer
1010 Wien, Landesgerichtsstraße 20
Telefon: +43 1 402 45 09 0. Faks: +43 1 406 34 75
E-post: kammer@notar.or.at
Keeled: saksa, prantsuse ja inglise

Poolas on 12 tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunkti. Üks kontaktpunkt asub justiitsministeeriumis; teised asuvad 11 regionaalses kohtus (sąd okręgowy) ja nende pädevus laieneb kõrgema astme apellatsioonikohtutele (edaspidi „kohtute kontaktpunktid“).

Justiitsministeeriumi kontaktpunkt vastab Poola tsiviil- ja äriõigusega seotud päringutele ning edastab vastastikuse õigusabi taotlusi käsitlevad küsimused pädevale õigusasutuse kontaktpunktile, välja arvatud juhul, kui küsimus on suunatud otse ministeeriumi kontaktpunktile.

Justiitsministeeriumi kontaktpunkt saab Euroopa Komisjonilt teavet võrgustiku kohtumiste ja muude küsimuste kohta ning edastab selle riiklikele pädevatele asutustele või kohtutele, olenevalt küsimusest või kohtumise teemast.

Poola kontaktpunktide tegevust koordineerib justiitsministeerium.

Tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevasse Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku kuuluvad ka kohtunik-koordinaatorid, kes tegelevad rahvusvahelise koostöö ja inimõigustega seotud töö koordineerimisega tsiviilasjades ning aitavad kohtute kontaktpunktidena tegutsevaid isikuid. Kohtunik-koordinaatorid täidavad oma ülesandeid kõigis asjaomase regionaalse kohtu alluvusse kuuluvates kohtutes, st regionaalses kohtus ja selle regionaalse kohtu alluvusse kuuluvates rajoonikohtutes. Kui asjaomase regionaalse kohtu alluvusse kuulub apellatsioonikohus, täidavad koordinaatorid oma ülesandeid ka selles kohtus.

Tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik hõlmab ka keskasutusi, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määruses (EL) nr 2020/1784 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) (uuesti sõnastatud); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (uuesti sõnastatud); keskasutus nõukogu 25. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/1111 (mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve) (uuesti sõnastatud) tähenduses ja keskasutus nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) tähenduses.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Ülevaade võrgustikust - Portugal

Kontaktisik

Portugal on nimetanud Euroopa tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisiku. Kontaktisikuks on kohtunik, kelle nimetab konkurentsipõhise valikumenetluse (concurso) teel ametisse kohtunike ülemkogu (Conselho Superior da Magistratura).

Riiklik võrgustik

Riiklikku võrgustikku kuuluvad keskasutused, nagu on ette nähtud ELi õigusaktidega, muude rahvusvaheliste õigusaktidega, millega Portugal on ühinenud, või tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate riiklike õigusnormidega; haldusasutused, kes vastutavad tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö eest; kutseorganisatsioonid, kes esindavad tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate rahvusvaheliste ja ELi õigusaktide kohaldamisel vahetult osalevaid õigusala töötajaid.

Riiklikku võrgustikku ei kuulu sidekohtunikke ega eksperte.

Võrgustiku riiklikud liikmed

Peale kontaktisiku kuulub riikliku võrgustiku struktuuri veel kolmteist liiget:

• õiguspoliitika peadirektoraat (Direcção-Geral da Política de Justiça),
• õigusemõistmise peadirektoraat (Direcção-Geral da Administração da Justiça),
• taasintegreerimise ja vanglateenistuste peadirektoraat (Direcção-Geral de Reinserção e Serviços Prisionais),
• registri- ja notariaalasjade amet (Instituto dos Registos e do Notariado, I.P.),
• kohtusüsteemi finantshalduse ja -taristu amet (Instituto de Gestão Financeira e Equipamentos da Justiça, I.P.),
• rahukohtunike nõukogu (Conselho dos Julgados de Paz),
• sotsiaalkindlustusamet (Instituto de Segurança Social, I.P.),
• kuriteoohvrite kaitse komitee (Comissão de Protecção às Vítimas de Crimes),
• üks kohtunik, kes kuulub Haagi rahvusvahelisse kohtunike võrgustikku,
• advokatuur (Ordem dos Advogados),
• nõuandeadvokaatide ja täitevametnike ühendus (Ordem dos Solicitadores e dos Agentes de Execução),
• notarite ühendus (Ordem dos Notários).
• peaprokuratuur (Procuradoria-Geral da República)

Keskasutused

Järgmised eespool nimetatud liikmetest on keskasutused ja üksused, kes on pädevad täitma teatavaid ELi õigusega ette nähtud ülesandeid.

Õigusemõistmise peadirektoraat – justiitsministeerium

• 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009
• 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1784
• 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1783
• Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välismaal kättetoimetamise 1965. aasta Haagi konventsioon
• Tsiviil- ja kaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise 1970. aasta Haagi konventsioon
• Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 2007. aasta Haagi konventsioon
• Välisriigist ülalpidamise taotlemise 1956. aasta New Yorgi konventsioon

Taasintegreerimise ja vanglateenistuste peadirektoraat – justiitsministeerium

• 25. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1111
• Rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlev 1980. aasta Haagi konventsioon
• Vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlev 1996. aasta Haagi konventsioon

Registri- ja notariaalasjade amet – justiitsministeerium

• 4. juuli 2012. aasta määrus (EÜ) nr 650/2012

Sotsiaalkindlustusamet – solidaarsuse ja sotsiaalkindlustuse ministeerium (Ministério da Solidariedade e da Segurança Social)

• 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/8/EÜ

Kuriteoohvrite kaitse komitee – justiitsministeerium

• 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/80/EÜ

Peaprokuratuur

• Täiskasvanute rahvusvahelise kaitse 2000. aasta Haagi konventsioon

Riikliku võrgustiku koordineerimine mittehierarhilises süsteemis

Portugalis ei ole riiklikul võrgustikul mittehierarhilist struktuuri. Koordineerimine, mille eest vastutab kontaktisik, põhineb riike esindavate liikmete vabatahtlikul koostööl. Liikmed osalevad kord kvartalis toimuvatel kohtumistel, mida korraldab kontaktisik. Alati, kui ELi õigusnormide kohaldamiseks on vaja teha Portugali õigussüsteemis muudatusi, korraldatakse kohtumine, kus osalevad ainult riiklikud liikmed.

Võrgustikku ei kuulu ekspertidest liikmeid. Kui probleem eeldab eksperdi arvamust, palub kontaktisik kõige sobivamal riiklikul asutusel teha koostööd vabatahtlikus ja mitteametlikus korras. Kontaktisik kutsub kõiki riiklikke liikmeid korrapäraselt üles tegema tsiviil- ja kaubandusasjades koostööd oma konkreetsetes pädevus- ja vastutusvaldkondades.

2001. aastal loodi justiitsministri määruse kohaselt Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku mudelil põhinev rahvusvahelise õigusabi kohalike korrespondentide võrgustik (Rețeaua de corespondenți locali în domeniul asistenţei judiciare internaţionale). 2004. aasta märtsis korraldati võrgustik justiitsministri kahe määruse kohaselt ümber kaheks erivõrgustikuks: Rumeenia kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö võrgustikuks (Reţeaua Judiciară Română în materie penală), mis vastab Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule, ning Rumeenia tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õiguskoostöö võrgustikuks (Reţeaua Judiciară Română în materie civilă şi comercială), mis vastab tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevale Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule. Neid kahte võrgustikku on pärast asjaomaste ELi õigusaktide muutmist ja riikliku kohtusüsteemi personali hulgas tehtud muudatusi korduvalt ümber korraldatud (2005., 2007., 2010., 2014., 2016., 2019. ja 2022. aastal).

Viimati ajakohastati neid justiitsministri 25. juuli 2022. aasta määruse nr 3501/C alusel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta otsusega nr 568/2009/EÜ, millega muudetakse nõukogu 28. mai 2001. aasta otsust 2001/470/EÜ. Määrus koostati vastavalt valitsuse määrusele nr 123/2007 teatavate meetmete kohta õiguskoostöö tugevdamiseks Euroopa Liidu liikmesriikidega, mis on heaks kiidetud muudatustega seadusega nr 85/2008.

Rumeenia tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õiguskoostöö võrgustik on tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku riigi tasandi vaste.

Rumeenia on määranud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaks riiklikku kontaktisikut. Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisikud on justiitsministeeriumi töötajad. Sellega tagatakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ülesannete täitmine.

Kooskõlas [nõukogu otsuse 2001/470/EÜ] artikliga 6 kuuluvad Rumeenia tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õiguskoostöö võrgustikku üks kassatsioonikohtu (Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie) I tsiviilkolleegiumi kohtunik ja üks II tsiviilkolleegiumi (varem kaubandusasjade kolleegium) kohtunik; üks iga apellatsioonikohtu I tsiviilkolleegiumi ja II tsiviilkolleegiumi (varem kaubandusasjade kolleegium) kohtunik; üks iga alaealiste ja perekonnaasjade kolleegiumi/erikohtu kohtunik, kes on spetsialiseerunud rahvusvahelise lapserööviga seotud tsiviilasjadele ning kuriteoohvritele hüvitise väljamõistmisele; rahvusvahelise õiguse ja õiguskoostöö direktoraadi ametnikud, kes täidavad ka justiitsministeeriumi kui tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava rahvusvahelise õiguskoostöö valdkonna keskasutuse ülesandeid, ning üks nii Rumeenia notarite (notari publici), kohtutäiturite (executori judecătoreşti) kui ka advokaatide (avocaţi) kutseühingu määratud esindaja. Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku riiklikud kontaktisikud on Rumeenia tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õiguskoostöö võrgustiku täisliikmed.

Kohtunikud, kes on Rumeenia tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õiguskoostöö võrgustiku liikmed, määrati kõrgema justiitsnõukogu (Consiliul Superior al Magistraturii) otsusega.

Rumeenia tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õiguskoostöö võrgustiku liikmed on loetletud justiitsministri 25. juuli 2022. aasta määruse nr 3501/C lisas. Lisa on määruse lahutamatu osa.

Rumeenia tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õiguskoostöö võrgustiku liikmed – kassatsioonikohtu, apellatsioonikohtute ning alaealiste ja perekonnaasjade erikohtute/kolleegiumite kohtunikud ning Bukaresti esimese astme või apellatsioonikohtu kohtunikud (rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni Haagi rahvusvahelise võrgustiku sidekohtunikud ja kuriteoohvritele hüvitiste määramise komisjoni määratud kohtunik):

kassatsioonikohus (Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie)

Denisa-Livia BĂLDEAN, kohtunik, I tsiviilkolleegium

Adina-Georgeta PONEA, kohtunik, I tsiviilkolleegium

Andreia-Liana CONSTANDA, kohtunik, I tsiviilkolleegium

Roxana POPA, kohtunik, II tsiviilkolleegium

Alba Iulia apellatsioonikohus (Curtea de Apel)

Cristina-Gheorghina NICOARĂ, kohtunik, I tsiviilkolleegium

Adina-Camelia IFTIMUȘ, kohtunik, II tsiviilkolleegium

Bacău apellatsioonikohus

Sorina CIOBANU, kohtunik, esimees, I tsiviilkolleegium

Loredana ALBESCU, kohtunik, esimees, Bacău apellatsioonikohus

Braşovi apellatsioonikohus

Elena-Clara CIAPĂ, kohtunik, tsiviilkolleegium

Simona-Petrina GAVRILĂ, kohtunik, tsiviilkolleegium

Braşovi alaealiste asjade ja perekonnakohus (Tribunalul pentru Minori şi Familie)

Andrei IACUBA, kohtunik, Brașovi alaealiste asjade ja perekonnakohus

Bukaresti apellatsioonikohus

Andreea-Florina MATEESCU, kohtunik, III tsiviilkolleegium

Dorina ZECA, kohtunik, IV tsiviilkolleegium

Maria-Cristina FINTOC, kohtunik, IV tsiviilkolleegium

Ștefan-Ciprian CMECIU, kohtunik, V tsiviilkolleegium

Felix-Lucian ȘALAR, kohtunik, VI tsiviilkolleegium

Romeo GLODEANU, kohtunik, V tsiviilkolleegium

Bogdan CRISTEA, kohtunik, VIII haldus- ja maksuvaidluste kolleegium

Bukaresti esimese astme või apellatsioonikohus

Anca Magda VOICULESCU, kohtunik, IV tsiviilkolleegium (rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni Haagi rahvusvahelise võrgustiku sidekohtunik)

Sorin-Vasile IVANCIUC, kohtunik, I kriminaalkolleegiumi esimees, Bukaresti esimese astme või apellatsioonikohus, kuriteoohvritele hüvitiste määramise komisjon

Cluj apellatsioonikohus

Axente-Irinel ANDREI, kohtunik, II tsiviilkolleegiumi esimees

Constanţa apellatsioonikohus

Luminița-Marinela DAN, kohtunik, II tsiviilkolleegium

Ecaterina GRIGORE, kohtunik, haldus- ja maksuvaidluste kolleegium

Craiova apellatsioonikohus

Lotus-Manuela GHERGHINĂ, kohtunik, II tsiviilkolleegium

Gabriela IONESCU, kohtunik, I tsiviilkolleegiumi esimees

Galați apellatsioonikohus

Aneta-Luminița CRISTEA, kohtunik, I tsiviilkolleegium

Cosmin-Răzvan MIHĂILĂ, kohtunik, Galați apellatsioonikohtu esimees

Andreea ARHIP, kohtunik, II tsiviilkolleegiumi esimees

Alexandru BLEOANCĂ, kohtunik, II tsiviilkolleegium, Galați apellatsioonikohtu aseesimees

Iaşi apellatsioonikohus

Maria-Cristina POPA, kohtunik, tsiviilkolleegiumi esimees

Elena-Crizantema PANAINTE, kohtunik, töö- ja sotsiaalkindlustusvaidluste kolleegium

Alina-Gianina PRELIPCEAN, kohtunik, haldus- ja maksuvaidluste kolleegium, Iași apellatsioonikohtu aseesimees

Oradea apellatsioonikohus

Dorina-Mihaela BEREȘ, kohtunik, I tsiviilkolleegium

Marcela FILIMON, kohtunik, II tsiviilkolleegiumi esimees – haldus- ja maksuvaidlused

Piteşti apellatsioonikohus

Emilia-Raluca TRANDAFIR, esimees, Pitești apellatsioonikohus

Corina PINCU IFRIM, kohtunik, I tsiviilkolleegium

Maria-Ruxandra DANCIU, kohtunik, II tsiviilkolleegium – haldus- ja maksuvaidlused

Alina PAVELESCU, kohtunik, tsiviilkolleegium, Argeși esimese astme või apellatsioonikohus

Beatrix-Yvone Vesna PIESS-MALIMARCOV, kohtunik, tsiviilkolleegium, Vâlcea esimese astme või apellatsioonikohus

Ploieşti apellatsioonikohus

Adriana-Maria RADU, kohtunik, I tsiviilkolleegiumi esimees

Aida-Liliana STAN, kohtunik, II tsiviilkolleegium – haldus- ja maksuvaidlused

Ionel STĂNESCU, kohtunik, II tsiviilkolleegium – haldus- ja maksuvaidlused, Ploiești apellatsioonikohtu aseesimees

Suceava apellatsioonikohus

Ștefania-Fulga ANTON, kohtunik, I tsiviilkolleegium

Ana-Maria TURCULET, kohtunik, II tsiviilkolleegiumi esimees

Marius-Ionel GALAN, kohtunik, haldus- ja maksuvaidluste kolleegiumi esimees

Târgu Mureşi apellatsioonikohus

Andreea CIUCĂ, kohtunik, Târgu Mureși apellatsioonikohtu esimees

Adriana-Loredana BERINDEAN, kohtunik, II tsiviilkolleegium – haldus- ja maksuvaidlused

Timișoara apellatsioonikohus

Mădălina JEBELEAN, kohtunik, I tsiviilkolleegium

Ramona-Ioana RISTEA, kohtunik, II tsiviilkolleegium

Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku riiklikud kontaktisikud – kohtuniku või prokuröriga võrdsustatud staatuses õigustöötajad:

Flavius-George PĂNCESCU, talituse juht, rahvusvaheline õiguskoostöö tsiviil- ja kaubandusasjades, rahvusvahelise õiguse ja õiguskoostöö direktoraat, justiitsministeerium

Ioana BURDUF (kohtuniku või prokuröriga võrdsustatud staatuses õigustöötaja), rahvusvahelise õiguse ja õiguskoostöö direktoraat, justiitsministeerium

Rumeenia tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õiguskoostöö võrgustiku liikmed – rahvusvahelise õiguse ja õiguskoostöö direktoraadis töötavad kohtuniku või prokuröriga võrdsustatud staatuses õigustöötajad, kes täidavad justiitsministeeriumi kui rahvusvahelise õiguskoostöö valdkonna keskasutuse ülesandeid ja tagavad võrgustikule sekretariaaditeenused:

Camelia TOBĂ (kohtuniku või prokuröriga võrdsustatud staatuses õigustöötaja), rahvusvahelise õiguse ja õiguskoostöö direktoraat, justiitsministeerium

Rumeenia tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õiguskoostöö võrgustiku liikmed – üks Rumeenia riikliku notarite liidu, riikliku kohtutäiturite liidu ja riikliku advokatuuride liidu esimehe määratud esindaja:

Octavian ROGOJANU, notar (notar public), Rumeenia riikliku notarite liidu nõukogu sekretär

Constantin Adrian STOICA, kohtutäitur, Rumeenia riiklik kohtutäiturite liit (Uniunea Executorilor Judecătorești din România)

Costea-Corin C. DĂNESCU, advokaat, Rumeenia riiklik advokatuuride liit (Uniunea Națională a Barourilor din România)

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Ülevaade võrgustikust - Sloveenia

Euroopa tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö võrgustik tegutseb Sloveenias kolme kontaktisiku ja 16 võrgustiku liikme kaudu.

Kontaktisikuteks on Sloveenia Vabariigi justiitsministeeriumi töötajad. See võimaldab kontaktisikute tööd iga päev ühtlustada ja koordineerida.

Esimese astme kohtud, mida Sloveenia Vabariigis on 11, on pädevad andma rahvusvahelist õigusabi tsiviil- ja kaubandusasjades. Sellele tuginedes nimetas Sloveenia kooskõlas nõukogu 28. mai 2001. aasta otsuse nr 2001/470/EÜ (millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk) artikli 2 lõike 1 punktiga d Euroopa tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö võrgustiku liikmeks iga esimese astme kohtu esindaja. Peale selle nimetas Sloveenia kaks spetsialistist võrgustikuliiget (kohtunikku), kes on pädevad perekonnaasjades tehtavas õigusalases koostöös, kusjuures üks kohtunik töötab esimese astme kohtus ja teine justiitsministeeriumis.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku loomist käsitleva nõukogu otsuse 2009. aasta muudatusega võimaldati Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus teha koostööd muude õigusala töötajatega. Alates 2011. aastast on võrgustiku liikmed ka Sloveenia notarite koda (Notarska zbornica Republike Slovenije), Sloveenia advokatuur (Odvetniška zbornica Republike Slovenije) ja Sloveenia täitevametnike koda (Zbornica izvršiteljev Slovenije).

Kohtunike ja muude õigusala töötajate kaasamine Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevusse on tähtis Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku eesmärkide saavutamise seisukohast, sest see tagab otsese koostöö kohtunike ja muude õigusala töötajate vahel, mis on oluline spetsiifiliste kohtuasjade sujuvamaks lahendamiseks kohtus.

Kontaktisikud ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku liikmed vahetavad üksteisega teavet sageli ja vajadust mööda, sealhulgas e-posti ja telefoni teel ja silmast silma, ning kohtuvad iga-aastastel riigi tasandil peetavatel koosolekutel.

Praegu on võrgustiku Slovakkia liikmed järgmised:

• neli kontaktisikut Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumist (rahvusvahelise õiguse sektsiooni (Sekcia medzinárodného práva) rahvusvahelise eraõiguse osakond (Odbor medzinárodného práva súkromného));
• perekonnaõiguse sidekohtunik;
• järgmiste ELi õigusaktides kindlaks määratud keskasutuste esindajad:

laste ja noorte rahvusvahelise õiguskaitse keskus (Centrum pre medzinárodnoprávnu ochranu detí a mládeže),
õigusabikeskus (Centrum právnej pomoci);

• järgmiste kutseliitude esindajad:

Slovakkia Advokatuur (Slovenská advokátska komora),
Slovaki Vabariigi Notarite Koda (Notárska komora Slovenskej republiky),
Slovakkia Kohtutäiturite Koda (Slovenská komora exekútorov).

Vastavalt nõukogu otsusele 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk, loodi Slovakkias tsiviilasjades tehtava õiguskoostöö võrgustik (Súdna sieť pre občianske veci Slovenskej republiky), et tagada Slovaki Vabariigi tõhus osalemine tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevas Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus. Slovakkia tsiviilasjades tehtava õiguskoostöö võrgustikku kuuluvad iga piirkondliku kohtu (okresný súd) ja maakonnakohtu (krajský súd) ning kõrgeima kohtu (Najvyšší súd) kontaktisikud (kohtunikud või vanemkohtuametnikud).

Kontaktisikud Soomes

Soomes on kontaktisikuteks määratud kaks ametnikku, kes töötavad justiitsministeeriumis rahvusvahelise õigusabi üksuses. Kontaktisik töötab üksuses, mis tegutseb mitmete tsiviil- ja kriminaalõigusalaste ELi määruste ja rahvusvaheliste kokkulepete keskasutusena. Lisaks võrgustikutööle täidab kontaktisik keskasutuse ülesandeid ja tsiviilõigusalase koostööga seotud muid ülesandeid.

Kontaktisikul on eraldi e-posti aadress kohtute ja muude õigus- ja haldusasutuste jaoks, kes teevad õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades, mille puhul vajatakse praktilist abi piiriüleste juhtumitega seotud probleemide lahendamisel.

Kontaktisik teeb aktiivset koostööd riiklike õigusasutuste, advokaatide ja muude õigusala töötajatega. Kontaktisiku ülesanded hõlmavad ELi tsiviil- ja kaubandusõiguse normide ja nende praktilise kohaldamise kohta teabe jagamist ning seotud küsimustes koolituste pakkumist. Kontaktisik abistab ka riiklikke õigusasutusi piiriüleste abitaotlustega seotud probleemide puhul ning osaleb aktiivselt asjaomaste võrgustike ja töörühmade töös.

Soome advokatuur on nimetatud võrgustiku liikmeks võrgustiku loomise otsuse artikli 2 lõike 1 punkti e alusel.

Lisaks kontaktpunktile ja Soome advokatuurile osalevad võrgustiku töös ka Soome tsiviilõiguse võrgustiku liikmed (vt täpsemalt allpool).

Soome riiklik võrgustik piiriülestes tsiviilasjades

Soomes loodi piiriüleste tsiviilasjade riiklik võrgustik 2016. aastal.

Riikliku võrgustiku ülesanne on näiteks jagada ning edastada teavet ELi tsiviilõiguse õigusaktide ja nendega seotud teabeallikate ning Euroopa tsiviilõiguse võrgustiku kohta nii Soome õigusasutustele kui ka teistele õiguspraktikutele.

Riiklikku võrgustikku on määratud esimese astme kohtute, apellatsioonikohtute, õiguskaitseasutuste, õigusabiasutuse, Soome advokatuuri ja justiitsministeeriumi esindajad. Võrgustiku kontaktpunkt Soomes koordineerib võrgustiku tegevust.

Riiklik võrgustik kohtub kaks korda aastas. Riikliku võrgustiku esindajad osalevad ka Euroopa tsiviilõiguse võrgustiku koosolekutel ja töös.

Rootsis on määratud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisikuks justiitsministeeriumi menetlusõiguse ja kohtute osakonna töötaja ning Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kontaktisikuks justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna töötaja.

Rootsist kuuluvad võrgustikku Rootsi riiklik kohtuamet, advokatuur, täitevamet, sotsiaalkindlustusamet, perekonnaõiguse ja vanemate toetamise amet ning kuriteoohvrite kahju hüvitamise ja toetamise amet ning kaks keskasutust (justiitsministeeriumi kriminaalasjade ja rahvusvahelise õiguskoostöö osakond ning välisministeeriumi konsulaarasjade ja tsiviilõiguse osakond).

Kontaktisikud

Iga Ühendkuningriiki kuuluva nelja jurisdiktsiooni jaoks on määratud üks kontaktisik. Kuna iga jurisdiktsioon on eraldiseisev, siis nende kontaktisikute töö ei kattu, sest igaühel neist on oma jurisdiktsioonis võrgustiku eest ainuvastutus. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu tehtud päringud tuleks saata asjaomase jurisdiktsiooni kontaktisikule.

Inglismaa ja Walesi kontaktisik töötab Londonis asuvas justiitsministeeriumis. Teda abistab üks töötaja ja ta võib võrgustiku asjadega tegelemisel pöörduda veel mitme kolleegi poole. Võrgustiku töö on kombineeritud muude ülesannetega.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku toimimine Inglismaal ja Walesis

Inglismaal ja Walesis puudub ametlik võrgustik. Justiitsministeeriumis on siiski välja arendatud selliste inimeste võrgustik, kes on teatavate poliitikavaldkondade eksperdid ja kelle poole on kontaktisikul võimalik pöörduda, et esitatud päringutele vastuseid saada.

Kontakte on arendatud ka teiste asjakohaste ministeeriumidega, kelle poole kontaktisik saab pöörduda, et saada nõu või vastuseid päringutele, mille sisu kuulub selle ministeeriumi haldusalasse. Kontaktisik teeb tihedat koostööd ka teiste võrgustiku laiendatud liikmetega Inglismaal ja Walesis, sealhulgas mitme kohtunikuga, kellel on eriteadmised konkreetsetes õigusvaldkondades või kes vastutavad rahvusvahelise suhtluse eest, eelkõige rahvusvahelise perekonnaõiguse asjade eest vastutava kohtuniku ja kõrge kohtu kohtunikuga (Senior Master), kes vastutab dokumentide kättetoimetamist ja tõendite kogumist käsitlevate eeskirjade eest.

Kõigi võrgustiku ja ministeeriumidevahelise mitteametliku võrgustiku laiendatud liikmetega saab ühendust võtta e-posti teel. Justiitsministeeriumi ja kohtuameti (Her Majesty’s Courts and Tribunals Service) töötajatel on juurdepääs sisevõrgule, mida saab kasutada võrgustiku teabe levitamiseks, ning kohtunikega saab samuti e-posti teel ühendust võtta. Võrgustiku kohta saab teavet ka Inglismaa ja Walesi kohtute sisevõrgust.

Kontaktisik tagab, et enne võrgustiku temaatilisi koosolekuid peetakse nõu asjakohaste poliitika-, haldus- või õigusekspertidega ning koosolekute protokolle ja teavet asjaomaste meetmete kohta levitatakse sobival viisil.

Kontaktisik kuulub rahvusvahelise perekonnaõiguse komiteesse, mis koosneb kõrgematest perekonnaasjade kohtunikest, juristidest, akadeemiliste ringkondade esindajatest ning Inglismaa ja Walesi asjaomastest keskasutustest. Komitee koguneb kord kvartalis ning jagab muu hulgas teavet ELis viimati vastu võetud õigusaktide ja võrgustiku tegevuse kohta. Kontaktisik on osalenud ka mõnel lordkantsleri rahvusvahelise eraõiguse nõuandekomitee koosolekul. See komitee koosneb kõrgematest kohtunikest ja akadeemiliste ringkondade esindajatest ning nõustab justiitsministeeriumi seoses ELi ettepanekutega tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas.

Kontaktisik suhtleb regulaarselt nii Inglismaa ja Walesi advokatuuri nõukogu (Bar Council) kui ka õigusnõustajate ühendusega (Law Society), mis on vastavalt advokaate ja õigusnõustajaid esindavad organid, samuti Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku Ühendkuningriigi esindajaga, kes vastutab kõigi Ühendkuningriigi jurisdiktsioonide eest. Varem on peetud kohtumisi ka Ühendkuningriigi SOLVITi kontaktisikutega.

Teabe esitamine

Inglismaal ja Walesis puudub Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisait. Teavet esitatakse muude olemasolevate veebisaitide, sealhulgas, nagu eespool mainitud, kohtute sisevõrgu kaudu. Kontaktisik on siiski teinud koostööd teiste asutustega, pakkudes eri teabeallikaid, sealhulgas kohtuameti veebisaidil kodanikele juhtnööre selle kohta, kuidas esitada piiriüleseid nõudeid või neile vastata, eelkõige seoses Euroopa täitekorralduse, Euroopa maksekäsu ja Euroopa väiksemate nõuete määrusega. Ta on teinud Ühendkuningriigis koostööd ka Euroopa tarbijakeskuste võrgustikuga, mis on koostanud juhendi Euroopa väiksemate nõuete määruse kohta. Kasutatakse võimalusi suurendada asjakohastel koosolekutel ja konverentsidel ning asjakohaste väljaannete kaudu teadlikkust Euroopa õigusalase koostöö võrgustikust ja e-õiguskeskkonna portaali teabelehtedest.

Kontaktisikud

Iga Ühendkuningriigi nelja jurisdiktsiooni jaoks on määratud üks kontaktisik. Kuna iga jurisdiktsioon on eraldiseisev, siis nende kontaktisikute töö ei kattu, sest igaühel neist on oma jurisdiktsioonis võrgustiku eest ainuvastutus. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu tehtud päringud tuleks saata asjaomase jurisdiktsiooni kontaktisikule.

Kontaktisik töötab Põhja-Iirimaa justiitsministeeriumis. Kontaktisik ei tegele võrgustiku küsimustega kogu oma tööaja jooksul, kuid võib võrgustiku asjadega tegelemisel paluda abi mitmelt töökorralduse ja poliitikaga tegelevalt kolleegilt. Võrgustiku töö on kombineeritud mitmesuguste muude ülesannetega.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku toimimine Põhja-Iirimaal

Põhja-Iirimaal puudub ametlik kohalik võrgustik. Justiitsministeeriumis (Department for Justice) on aga välja arendatud konkreetsete poliitikavaldkondade ekspertide võrgustik. Kontaktisikul on ka teistes asjaomastes ministeeriumides mitu väljakujunenud kontaktisikut, kellele saab saata päringuid, mis ei kuulu kontaktisiku ministeeriumi pädevusse. Kuna Põhja-Iirimaa on väike jurisdiktsioon, on kontaktisikul hästi toimiv sisekontaktide võrgustik, mille liikmed saavad aidata vastata enamikule saadud päringutele ja teabetaotlustele.

Kõige tõhusam viis päringute ja teabe edastamiseks on e-post. See võimaldab edastada teateid kiiresti ja täielikult eelkõige väliskontaktidele, tagades seega, et asjaomased töötajad saavad vajaliku teabe, mis aitab neil päringutele vastata.

Kontaktisik tagab, et enne võrgustiku temaatilisi koosolekuid peetakse nõu asjakohaste poliitika-, haldus- või õigusekspertidega. Koosolekute protokolle ja teavet asjaomaste meetmete kohta levitatakse sobival viisil.

Teabe esitamine

Põhja-Iirimaal puudub Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohalik veebisait. Teavet esitatakse muude olemasolevate veebisaitide kaudu. Üha enam viidatakse e-õiguskeskkonna portaalile. Kontaktisik on teinud koostööd teiste teabeallikate koostajate, sealhulgas Põhja-Iirimaa kohtuametiga (https://www.justice-ni.gov.uk/topics/courts-and-tribunals), kuna selle avalik veebisait sisaldab teavet võrgustiku töö kohta, näiteks teavet välisriikide kohtuotsuste täitmisele pööramise, Euroopa väiksemate nõuete ja maksekäsumenetluste kohta jne. Põhja-Iirimaa valitsuse veebisait (http://www.nidirect.gov.uk) sisaldab ka teavet Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohta.

Kasutatakse võimalusi suurendada asjakohastel koosolekutel ja konverentsidel ning asjakohaste väljaannete kaudu teadlikkust Euroopa õigusalase koostöö võrgustikust ja e-õiguskeskkonna portaali teabelehtedest.

Kontaktisikud

Iga Ühendkuningriiki kuuluva nelja jurisdiktsiooni jaoks on määratud üks kontaktisik. Kuna iga jurisdiktsioon on eraldiseisev, siis nende kontaktisikute töö ei kattu, sest igaühel neist on oma jurisdiktsioonis võrgustiku eest ainuvastutus. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu tehtud päringud tuleks saata asjaomase jurisdiktsiooni kontaktisikule.

Šotimaa kontaktisik töötab Šotimaa valitsuse ELi esinduses Brüsselis. Ta võib võrgustiku asjadega tegelemisel pöörduda mitme kolleegi poole. Võrgustiku töö on kombineeritud muude ülesannetega.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku toimimine Šotimaal

Šotimaal puudub ametlik kohalik võrgustik. Õigusküsimuste direktoraadis (Justice Directorate) on aga välja arendatud konkreetsete poliitikavaldkondade ekspertide võrgustik. Kontaktisik võib pöörduda nende kolleegide poole, et saada vastuseid konkreetsetele päringutele.

Kontakte on loodud ka mujal Šotimaa valitsuses. Kontaktisik pöördub nende isikute poole, et saada nõu või vastuseid nende tööga seotud päringutele. Kontaktisik teeb vajadust mööda koostööd ka teiste isikutega väljaspool valitsust. Näiteks võib tuua Šotimaa õigusnõustajate ühenduse (Law Society) ja advokatuuri (Faculty of Advocates), mis on vastavalt õigusnõustajaid ja advokaate esindavad kutseühendused. Kontaktisik on loonud sidemeid ka kohtutäiturite esindusorganiga Society of Messengers at Arms and Sheriff Officers (SMASO).

Kõige levinum viis teabele juurde pääseda ja seda vahetada on e-post. Kontaktisik on aga ka isiklikult koosolekutel osalenud.

Kontaktisik tagab, et enne võrgustiku temaatilisi koosolekuid peetakse nõu asjakohaste poliitika-, haldus- või muude ekspertidega. Koosolekute protokolle ja teavet asjaomaste meetmete kohta levitatakse sobival viisil.

Teabe esitamine

Šotimaal puudub Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohalik veebisait. Teavet esitatakse muude olemasolevate veebisaitide kaudu. Üha enam viidatakse e-õiguskeskkonna portaalile. Kontaktisik on teinud koostööd teiste teabeallikate koostajate, sealhulgas Šotimaa kohtuametiga (Scottish Courts and Tribunals Service (SCTS)). Šotimaa kohtuameti veebisaidil antakse kodanikele juhtnööre piiriüleste nõuete esitamise kohta, eelkõige seoses Euroopa täitekorralduse, Euroopa maksekäsu ja Euroopa väiksemate nõuete määrusega. Kasutatakse võimalusi suurendada asjakohastel koosolekutel ja konverentsidel ning asjakohaste väljaannete kaudu teadlikkust Euroopa õigusalase koostöö võrgustikust ja e-õiguskeskkonna portaali teabelehtedest.