Väiksemad kohtuvaidlused

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Jah, olemas on väiksemate nõuete erimenetlus.

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Väiksemate nõuete erimenetlust toimetatakse esimese astme üldkohtus (esimese astme kohus (tingsrätt)), kui hageja nõue jääb allapoole teatavat piirväärtust. Praegu (alates 2019. aastast) on piirväärtus 23 250 Rootsi krooni. Piirväärtus ei ole õigusaktidega kindlaks määratud summa, vaid see on seotud n-ö hinna baassummaga (prisbasbelopp) ja see tähendab, et piirväärtus arvutatakse vastavalt hinnasuundumustele.

1.2 Menetluse kohaldamine

Selle menetluse kasutamine ei ole piiratud ainult teatavat liiki asjadega, näiteks tarbijavaidlustega. Menetluse kasutamise tingimus on, et tegemist peab olema tsiviilasjaga ning et nõude suurus peab jääma allapoole piirväärtust. Seda menetlust ei saa kasutada perekonnaasjade puhul.

1.3 Vormid

Euroopa väiksemate nõuete menetluse algatamise avalduse vorm on kättesaadav Rootsi riikliku kohtute ameti (Domstolsverket) veebisaidil.

1.4 Õigusabi

Menetluse algatamiseks saab abi esimese astme kohtust. Ametiasutustel on üldine teenuse osutamise kohustus, mis on sätestatud seaduses. See kohustus tähendab, et isikud võivad esimese astme kohtusse näiteks helistada või sinna kohale minna ning saada üldist nõu menetluse ja selle suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta. Kohtu eesistuja on samuti kohustatud tagama, et kohtuasja ettevalmistavas etapis ja sõltuvalt asja laadist selgitatakse vaidlusküsimusi ning et pooled täpsustavad, millele nad kavatsevad kohtuasjas tugineda. Praktikas täidab kohtunik oma kohustusi lisaküsimuste ja märkuste esitamise kaudu.

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Väiksemaid nõudeid hõlmavate asjade jaoks ei ole ette nähtud erieeskirju. Seega võib esitada nii suulisi kui ka kirjalikke tõendeid. Tunnistajate kirjalike ütluste kasutamine on lubatud ainult teatavatel erijuhtudel. Lisateave tsiviilasjades tõendite kogumist käsitlevate Rootsi õigusnormide kohta on kättesaadav siin.

1.6 Kirjalik menetlus

Kohus võib teha otsuse ainult kirjaliku menetluse tulemusena. Seda võimalust kasutatakse juhul, kui suuline menetlus ei ole asja uurimiseks vajalik ja seda ei taotle kumbki pool.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Väiksemate nõuetega seotud asjades tehtud kohtuotsuste vormistamiseks ei ole ette nähtud erinorme. Järgmisena esitatud korda kohaldatakse kõigi tsiviilasjade, sealhulgas väiksemate nõuete kohta tehtud kohtuotsuste suhtes. Kohtuotsus tuleb vormistada kirjalikult ja see peab sisaldama eraldi osades järgmist teavet: kohtu nimi ning kohtuotsuse tegemise kuupäev ja koht, pooled ja nende esindajad või õigusnõustajad, kohtuotsuse resolutsioon, poolte nõuded ja väited ning nende aluseks olevad asjaolud, kohtuotsuse põhistused, sealhulgas teave selle kohta, millised asjaolud loeti tõendatuks.

1.8 Kulude hüvitamine

Väiksemaid nõudeid hõlmavate asjade kõige olulisem eritunnus on kulusid käsitlevad erinormid. Võitnud poolel on õigus saada hüvitist ainult tunniajalise õigusnõustamise kulude katteks ja seda ainult ühe korra igas kohtuastmes. Samuti on tal võimalik saada hüvitist avalduse esitamise tasu, reisikulude ja istungil osalemisega seotud elamiskulude, tunnistajatega seotud kulude ning dokumentide tõlkimisega seotud kulude katteks. Hüvitis määratakse juhul, kui taotletav kuluhüvitis on mõistlik selleks, et võitnud pool saaks oma õigusi maksma panna. Esindajate tasu ei hüvitata seega suuremas summas, kui ühe töötunni eest küsitud tasu ulatuses.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Madalama astme kohtu otsuse võib kaevata edasi kõrgema astme kohtule.

Selleks et apellatsioonikohus (hovrätt) saaks esimese astme kohtu (tingsrätt) otsuse läbi vaadata, tuleb taotleda edasikaebamisluba. Edasikaebamisluba antakse üksnes juhul, kui apellatsioonkaebuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus on oluline õiguse kohaldamise seiskohast, kui on alust esimese astme kohtu otsuse muutmiseks või kui apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks on muud eripõhjused. Pool, kes soovib esimese astme kohtu otsuse edasi kaevata, peab seda tegema kirjalikult ning apellatsioonkaebus peab jõudma esimese astme kohtusse kolme nädala jooksul alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast.