Väiksemad kohtuvaidlused

Poola
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Poola õiguses on ette nähtud lihtsustatud menetlus. Seda reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (kodeks postępowania cywilnego) artiklitega 5051–50514.

Lihtsustatud menetluse puhul on tõendite esitamist ja hagi menetlemist ühtlustatud ja optimeeritud, kiirendades ja lihtsustades kohtumenetlust ning kehtestades pooltele rangemad vorminõuded ja kohustades neid tegutsema hagi esitamisel distsiplineeritult.

Poola tsiviilkohtumenetluse seadustik hõlmab ka Euroopa väiksemate nõuete menetlust. See menetlus kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, et ühtlustada ja lihtsustada menetlusi tsiviil- ja kaubandusasjades. Määrust kohaldatakse kõikides ELi liikmesriikides, välja arvatud Taanis. Määrus võeti Poola õigusesse üle tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 50521–50527a.

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Lihtsustatud menetlust kohaldatakse järgmistel juhtudel, mis kuuluvad rajoonikohtute (sądy rejonowe) pädevusse:

  • lepingutel põhinevad nõuded, mille väärtus on kuni 20 000 Poola zlotti, ja varjatud puudustega seotud garantii või kvaliteedigarantiiga seotud nõuded või tarbekaupade tarbijalepingule mittevastavusega seotud nõuded, kui lepingu eseme väärtus ei ületa nimetatud summat;
  • eluruumi üürimise tasudega ja üürnike makstavate tasudega ning elamukooperatiivile kuuluva eluruumi kasutustasudega seotud nõuded olenemata nõude summast.

Kõrgeima kohtu (Sąd Najwyższy) praktika kohaselt tuleb kohustuste täitmata jätmise või puuduliku täitmisega seotud nõuded lahendada lihtsustatud menetluses, kui nõude väärtus ei ületa 20 000 Poola zlotti. Kui hageja esitab väiksema kui 20 000 Poola zloti suuruse nõude, mis moodustab juba rohkem kui 20 000 Poola zloti ulatuses rahuldatud nõude ülejäänud osa, lahendatakse ka see nõue lihtsustatud menetluses. Fraas „lepingutel põhinevad“ tähendab, et nõudeid, mis tulenevad õigusvastasest teost, alusetust rikastumisest ja vara omandiõigusest, kaasomandist või ühistest õigustest või muudest asjaõigustest, mille omandamise ja teostamisega kaasneb maksekohustus, ei saa lahendada lihtsustatud menetluses. Samuti ei saa lihtsustatud menetluses lahendada nõudeid, mis ei tulene mitte lepingutest, vaid õigustoimingutest: ühepoolsed õigustoimingud, käsundita asjaajamine, pärandi sundosa ja haldusotsustest või otseselt õigusnormidest tulenevad kohustused.

Lihtsustatud menetlust võidakse kohaldada kohtuasjades, mis puudutavad füüsilisi ja juriidilisi isikuid või ettevõtteid, töötajaid ja tööandjaid. Menetluse kohaldamine ei ole piiratud teatavat liiki üksustega. See tähendab, et töötajatega seotud või majandusküsimusi võib lahendada lihtsustatud menetluses.

Euroopa väiksemate nõuete menetlus kuulub rajoonikohtute ja regionaalsete kohtute (sądy okręgowe) ning kohtunike pädevusse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud territoriaalsele kohtualluvusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 16 koostoimes seadustiku artikliga 17 ja artikli 505 lõikega 22).

Kooskõlas eelnimetatud direktiiviga on väiksemad nõuded tsiviil- ja kaubandusasjades (sh tarbijaküsimustes) esitatud nõuded, mille väärtus ilma nõude viiviste, kulude ja muude kõrvalnõueteta ei ületa 5000 eurot (nõudevormi pädevasse kohtusse laekumise kuupäeval).

1.2 Menetluse kohaldamine

Artikli 5053 kohaselt saab igas lihtsustatud menetluses menetleda ainult ühte nõuet. Mitu nõuet saab liita üheks nõudeks ainult juhul, kui need tulenevad samast lepingust või sama liiki lepingutest. Kui mitu nõuet on liidetud üheks nõudeks seadusevastaselt, teeb kohtu eesistuja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 1301 korralduse nõue tagasi lükata, juhul kui vorminõuete rikkumist ei ole edukalt kõrvaldatud. Kui hageja taotleb nõude osalist rahuldamist, lahendatakse asi lihtsustatud menetluses juhul, kui seda menetlust saaks kohaldada hageja esitatud asjaoludest tulenevale tervele nõudele. Lihtsustatud menetluses nõudeid muuta ei saa. Vastunõude esitamine ja tasaarvestus on lubatud, kui nõude suhtes saab kohaldada lihtsustatud menetlust. Esmane ja teisene menetlusse astumine, kolmandate isikute märkused ja menetluspoole muutmine ei ole lubatud.

Kohtuvaidlus lahendatakse lihtsustatud menetluses olenemata poolte soovist, mis tähendab, et see menetlus on kohustuslik.

1.3 Vormid

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule (artikkel 5052 koostoimes artikli 125 lõikega 2) tuleb kõik lihtsustatud menetluses esitatavad menetlusdokumendid, sh nõue, kostja vastus, tagaseljaotsuse tühistamise taotlus ja tõendid, esitada ametlikul vormil.

Ametlikud vormid on kättesaadavad omavalitsustes, kohtu kantseleis ja justiitsministeeriumi veebisaidil (http://bip.ms.gov.pl/pl/formularze). Nõutud vormi kasutamata jätmine on vorminõuete rikkumine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldsätetes (artikkel 130) on ette nähtud, et kui menetlusdokument, mis oleks tulnud esitada ametlikul vormil, on esitatud muul kujul või seda ei ole võimalik läbi vaadata, sest muud vorminõuded on täitmata, palub kohtu eesistuja poolelt puudused ühe nädala jooksul kõrvaldada ja saadab menetlusdokumendi sellele poolele. Puuduste kõrvaldamise teates tuleks täpsustada, millised puudused menetlusdokumentides esinevad. Kui pool puudusi tähtaja jooksul ei kõrvalda ja esitab puudustega menetlusdokumendid uuesti, teeb kohtu eesistuja korralduse menetlusdokumendid tagastada.

Euroopa väiksemate nõuete menetluses kasutatakse nelja tüüpvormi, mis on lisatud eelnimetatud määrusele eraldi lisadena. Need vormid on nõudevorm, vorm, millega kohus palub nõudevormi täiendada või parandada, vastuse vorm ja tõend Euroopa väiksemate nõuete menetluse raames tehtud kohtuotsuste kohta.

1.4 Õigusabi

Lihtsustatud menetluses kehtib tõendite koondamise põhimõte. Kohus ei võta arvesse poolte kinnitusi ja väiteid ning tõendeid, mis on esitatud pärast nõude, vastunõude või tagaseljaotsuse tühistamise taotluse esitamist või pärast esimese kohtuistungi lõppu (välistamise süsteem), v.a juhul, kui pool tõendab, et neid ei saanud või ei olnud vaja varem esitada (kohtuniku äranägemisel).Selle põhjuseks on lihtsustatud menetluse kiirus. Kui kohus leiab, et nõude summat on võimatu või väga raske lõplikult tõendada, võib ta oma äranägemisel ja pärast kõikide asjaolude kaalumist nimetada kohtuotsuses asjakohase summa. Kui kohus leiab, et juhtum on eriti keerukas või selle lahendamiseks on vaja eriteadmisi, lahendatakse asi tavamenetluses. Kohus võib tunnistajaid ja muid isikuid välja kutsuda nii, nagu ta peab kõige otstarbekamaks, et vähendada lihtsustatud menetluse kulusid. Lihtsustatud menetluse kiirendamiseks eksperdiarvamusi arvesse ei võeta (artikkel 5056). Lihtsustatud menetluse kiirendamiseks eksperdiarvamusi arvesse ei võeta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 5056).

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Lihtsustatud menetluses kehtib tõendite koondamise põhimõte. Kohus ei võta arvesse poolte kinnitusi ja väiteid ning tõendeid, mis on esitatud pärast nõude, vastunõude või tagaseljaotsuse tühistamise taotluse esitamist või pärast esimese kohtuistungi lõppu (välistamise süsteem), v.a juhul, kui pool tõendab, et neid ei saanud või ei olnud vaja varem esitada (kohtuniku äranägemisel).Selle põhjuseks on lihtsustatud menetluse kiirus. Kui kohus leiab, et nõude summat on võimatu või väga raske lõplikult tõendada, võib ta oma äranägemisel ja pärast kõikide asjaolude kaalumist nimetada kohtuotsuses asjakohase summa. Kui kohus leiab, et juhtum on eriti keerukas või selle lahendamiseks on vaja eriteadmisi, lahendatakse asi tavamenetluses. Kohus võib tunnistajaid ja muid isikuid välja kutsuda nii, nagu ta peab kõige otstarbekamaks, et vähendada lihtsustatud menetluse kulusid. Lihtsustatud menetluse kiirendamiseks eksperdiarvamusi arvesse ei võeta (artikkel 5056).

1.6 Kirjalik menetlus

Üldjuhul on lihtsustatud menetlus kirjalik menetlus. Enamik poolte taotlusi tuleks esitada ametlikul erivormil. Lihtsustatud menetluses võib taotlusi siiski esitada ka suuliselt. Pool võib taotleda, et kohtuotsuse põhjendused esitatakse kohe pärast kohtuotsuse tegemist (artikkel 5058). Pool, kes osaleb kohtuistungil, kus tehakse kohtuotsus, võib loobuda edasikaebamise õigusest, esitades vastava avalduse pärast kohtuotsuse tegemist. Kui kõik õigustatud isikud loobuvad edasikaebamise õigusest, on kohtuotsus lõplik ja siduv.

Euroopa väiksemate nõuete menetlus on kirjalik menetlus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 125 lõige 2 koostoimes artikli 505 lõikega 21).

1.7 Kohtuotsuse sisu

Kui kohus leiab, et juhtum on eriti keerukas või selle lahendamiseks on vaja eriteadmisi, võib kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 5057 lahendada asja tavamenetluses. Sellisel juhul lisalõivu ei võeta. Asja arutab seda esimesena arutanud kohus, kohaldades lihtsustatud menetluse asemel muud asjakohast menetlust. Vastavalt artiklile 5057 tuleb kohtuistungil teha otsus, mida ei saa edasi kaevata.

1.8 Kulude hüvitamine

Nagu tavamenetluses, peab hageja ka lihtsustatud menetluses maksma hagi esitamise eest lõivu. Lihtsustatud menetluses lahendatavate nõuete esitamise eest küsitavate lõivude suhtes kohaldatakse siiski teistsuguseid eeskirju, nimelt 28. juuli 2005. aasta kohtulõivude seaduse (tsiviilasjad) artiklit 28. Selles artiklis on sätestatud kindlasummaline lõiv, mis sõltub nõude summast või lepingu esemest. Järgmise suurusega nõuetelt tuleb maksta järgmised lõivud:

  • nõude summa kuni 2000 Poola zlotti: lõiv 30 Poola zlotti;
  • nõude summa 2000 kuni 5000 Poola zlotti: lõiv 100 Poola zlotti;
  • nõude summa 5000 kuni 7500 Poola zlotti: lõiv 250 Poola zlotti;
  • nõude summa üle 7500 Poola zloti: lõiv 300 Poola zlotti.

Lihtsustatud menetluses jagatakse kohtukulud poolte vahel vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 98–110 sätestatud üldeeskirjadele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 98 kohaselt peab vaidluse kaotanud pool hüvitama teise poole taotlusel teise poole õiguste tagamise ja kaitsega seotud kulud. Kohus mõistab kohtukulud välja iga konkreetset kohtuasja lõpetavas kohtuotsuses.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Määruse kohaselt tehtud kohtuotsuse võib edasi kaevata apellatsioonikohtusse. Kui otsuse tegi rajoonikohus, esitatakse apellatsioonkaebus selle kohtu kaudu regionaalsele kohtule ning kui otsuse tegi regionaalne kohus, esitatakse apellatsioonkaebus selle kohtu kaudu apellatsioonikohtule (sąd apelacyjny) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 367 ja 369 koostoimes artikli 505 lõigetega 26 ja 27).

Kui määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, teeb kohus tagaseljaotsuse. Kostja võib tagaseljaotsuse edasi kaevata otsuse teinud kohtusse. Kui vaidluse tulemus on ebasoodne, võib hageja selle edasi kaevata vastavalt üldnormidele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 339 lõige 1, artikkel 342 ja artikli 344 lõige 1).

Viimati uuendatud: 11/03/2022

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.