Väiksemad kohtuvaidlused

Läti
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Lätis on olemas erimenetlus selliste väiksemate kohtuvaidluste jaoks, kus hagi hõlmab rahalist või elatisnõuet ning nõude kogusumma ei ületa 2100 eurot.

Väikeste summadega seotud nõuete suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seaduse 30.3. peatüki artikleid 250.18–250.27 ja 54.1. peatüki artikleid 449.1–449.12.

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Väiksemate kohtuvaidluste menetlust kohaldatakse üksnes rahalisi ja elatisnõudeid käsitlevate hagide puhul (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 35 lõike 1 punktid 1 ja 3).

Väiksemate kohtuvaidluste menetluses ei tohi võla põhisumma või elatisnõude puhul maksete kogusumma olla nõude esitamise päeval suurem kui 2100 eurot. Elatisnõuete puhul kohaldatakse maksete kogusummale kehtestatud ülempiiri iga lapse suhtes eraldi ja kogusumma on ühe aasta jooksul makstav kogusumma.

Väiksemaid kohtuvaidlusi reguleerivaid siseriiklikke õigusnorme ei kohaldata selle väiksemaid kohtuvaidlusi käsitleva menetluse suhtes, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruses (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, välja arvatud seoses esimese astme kohtu otsuste peale apellatsiooni esitamise menetlusega. Euroopa Liidu siseseid piiriüleseid elatisnõudeid hõlmavad hagid on reguleeritud nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes.

Hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv (valsts nodeva) moodustab 15% hagi summast, kuid ei ole väiksem kui 71,41 eurot. Lapse või vanema elatisnõuetega seotud hagi esitamisel riigilõivu maksta ei tule.

1.2 Menetluse kohaldamine

Väiksemate kohtuvaidluste lahendamisel järgib kohus tavapärast kohtumenetlust väiksemate kohtuvaidluste jaoks kehtestatud teatavate eranditega. Kohus alustab asja arutamist kirjaliku avalduse alusel.

Kohus ei alusta avalduse alusel menetlust, kui avaldus ei ole koostatud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse artikliga 250.20 – s.t kui hageja ei ole kasutanud väiksemate kohtuvaidluste jaoks ette nähtud vormi või ei ole märkinud, kas ta taotleb asja arutamiseks kohtuistungi korraldamist.

Sellisel juhul teeb kohus põhjendatud otsuse mitte alustada asja menetlemist avalduse alusel, saadab otsuse hagejale ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. See tähtaeg ei tohi olla lühem kui 20 päeva alates otsuse postitamise päevast. Kohtuniku otsuse võib edasi kaevata 10 päeva jooksul, või 15 päeva jooksul, kui isiku elukoht asub väljaspool Lätit.

1.3 Vormid

Hagiavalduse ja kostja tähelepanekute koostamisel tuleb kasutada vorme, mis on sätestatud valitsuse (Ministru kabinets) 11. oktoobri 2011. aasta määruses nr 783 väiksemate kohtuvaidluste puhul kasutatavate vormide kohta. Määruse lisad sisaldavad järgmisi vorme:

1)      hagiavaldus väiksemate kohtuvaidluste menetluse alustamiseks seoses rahaliste nõuetega;

2)      hagiavaldus väiksemate kohtuvaidluste menetluse alustamiseks seoses elatisnõuetega;

3)      tähelepanekud, mis on seotud hagiavaldusega väiksemate kohtuvaidluste menetluse alustamiseks seoses rahaliste nõuetega;

4)      tähelepanekud, mis on seotud hagiavaldusega väiksemate kohtuvaidluste menetluse alustamiseks seoses elatisnõuetega.

Määrus on kättesaadav Läti Vabariigi ametliku väljaande Latvijas Vēstnesis õigusportaalis aadressil http://www.tiesas.lv/.

Lisaks hageja ja kostja andmetele tuleb väiksemate kohtuvaidluste hagiavalduse vormil esitada järgmine teave.

  1. Avalduse vormile tuleb märkida selle piirkondliku kohtu või linnakohtu (rajona (pilsētas) tiesa) nimi, kellele avaldus esitatakse – välja arvatud juhul, kui pooled on sõlminud kirjaliku lepingu selle kohta, et mis tahes vaidlused lahendatakse mujal, tuleb füüsilise isiku vastu esitada hagi sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub isiku deklareeritud elukoht, või juriidilise isiku puhul sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub juriidilise isiku registrijärgne asukoht (kui nõue on seotud juriidilise isiku filiaali või esinduse tegevusega, siis võib hagi esitada ka asjaomase filiaali või esinduse asukohajärgsele kohtule).
    Teavet selle kohta, milline on pädev kohus ja seega milline kohus tuleb vormile märkida, võib leida internetiportaali http://likumi.lv/doc.php?id=237849 menüüpunktidest Tiesas (kohtud) ja Tiesu darbības teritorijas (kohtute territoriaalne pädevus).
  2. Hagiavalduse vormile tuleb märkida hageja esindaja, kui hageja soovib, et tema huve esindaks kohtus teine isik. Selleks et teine isik saaks toimida kohtus esindajana, tuleb vormistada notariaalselt kinnitatud volikiri (pilnvara) ja see tuleb märkida kui esindamise alus vormi asjakohasesse veergu. Juhul kui esindaja on vandeadvokaat (zvērināts advokāts), peab esindamisõigus olema tõendatud palkamislepinguga (orderis), ning kui advokaat peab toimima menetlusosalise nimel, peab olema vormistatud kirjalik volikiri (mis sellisel juhul ei pea olema notariaalselt kinnitatud).
  3. Hagi ese – vormil tuleb märkida vaidlustatud õigus ning hageja ja kostja vaheline selline õigussuhe, mille olemasolu või puudumist palub hageja kohtul kinnitada, taotledes kohtult oma õigusaktidega tagatud õiguste või huvide kaitsmist.
  4. Nõude summa arvutamise meetod – väiksemate kohtuvaidluste puhul tuleb näidata võla põhisumma – s.t võla summa ilma intresside ja leppetrahvideta –, mis tahes leppetrahvid, kõik lepingu või õigusaktide kohaselt tasumisele kuuluvad intressid ja kõigi nende elementide kogusumma.
  5. Vormil tuleb esitada hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja toetavad dokumendid, nõude aluseks olevad konkreetsed õigusnormid ning samuti meetmed, mida hageja palub kohtul võtta.
  6. Avaldusele peab olema alla kirjutanud hageja või tema esindaja või hageja koos esindajaga, kui kohus seda nõuab. Hagiavaldusele peavad olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et on järgitud kõiki õigusaktidega ette nähtud esialgseid asja kohtuvälise uurimise menetlusi, ning mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid.

1.4 Õigusabi

Tsiviilkohtumenetluse seadus ei sisalda mingeid erisätteid väiksemate kohtuvaidluste puhul antava õigusalase abi kohta. Väiksemate kohtuvaidluste menetlustes võib isik kasutada esindajat.

Juhul kui hageja soovib, et kohtus esindaks tema huve teine isik ja avalduse koostab esindaja, tuleb selles avalduses märkida esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kohtuga kirjavahetuse pidamiseks kasutatav aadress või – kui esindaja on juriidiline isik – tema registrinumber ja registrijärgne asukoht. Tsiviilkohtumenetluses võib esindajana toimida mis tahes füüsiline isik, kes on vähemalt 18-aastane, kes ei ole võetud eestkoste alla ja kelle suhtes ei ole kehtestatud mingeid tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 84 sätestatud piiranguid. Kui isikut esindab kohtus teine isik, peab tal olema selleks asjaomase poole volitus notariaalselt kinnitatud volikirja vormis. Esindatav isik võib anda kohtus teisele isikule suulise volituse, millega ta lubab sellel teisel isikul toimida enda nimel, ja selline volitus tuleb kanda kohtuistungi protokolli. Juriidilise isiku esindajal peab olema kirjalik volikiri või dokument, milles kinnitatakse, et asjaomasel isikul on õigus esindada juriidilist isikut ilma erivolituseta. Juhul kui esindaja on vandeadvokaat, peab esindamisõigus olema tõendatud palkamislepinguga, ning kui advokaat peab toimima menetlusosalise nimel, peab olema vormistatud kirjalik volikiri (mis sellisel juhul ei pea olema notariaalselt kinnitatud). Kui isik kasutab esindajat, esitatakse kohtule vajalikud dokumendid ja need peab allkirjastama esindaja, kes tegutseb isiku nimel kooskõlas talle antud volitustega.

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Tõendite kogumine on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seaduse üldiste sätetega. Sellest tulenevalt võib väiksemate kohtuvaidlustega seotud menetlustes tõendeid koguda poolte või kolmandate isikute tähelepanekute, tunnistajate ütluste, kirjalike tõendite ja eksperdiarvamuste vormis.

1.6 Kirjalik menetlus

Kohtunik alustab väiksemate kohtuvaidlustega seotud menetluse kirjaliku avalduse alusel. Kostjale saadetakse hageja tähelepanekuid sisaldav vorm koos hagiavaldusega ja sellele lisatud dokumentide koopiatega: selle alusel määratakse kindlaks tähtaeg, mille jooksul saab kostja saata oma tähelepanekud seoses hagiavaldusega. Selleks on 30 päeva alates hagiavalduse kostjale saatmise päevast. Kohus teavitab kostjat ka sellest, et kostja tähelepanekute esitamata jätmine ei takista asjas kohtuotsuse tegemist ja et kostja võib taotleda täiemahulise kohtuistungi korraldamist asjas. Kui kohus saadab pooltele dokumendid, selgitab ta neile nende menetlusõigusi, teavitab neid asja arutama hakkavast kohtukoosseisust ja selgitab poole võimalusi esitada vastuväiteid kohtuniku isiku suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadusega on tagatud poolte menetlusõigused seoses asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisega. Pooled võivad kasutada neid õigusi hiljemalt seitse päeva enne asja kohtulikuks arutamiseks kindlaksmääratud kuupäeva.

Kostja võib esitada oma tähelepanekud valitsuse kinnitatud vormil. See on üks valitsuse 11. oktoobri 2011. aasta määruse nr 783 (väiksemate kohtuvaidluste puhul kasutatavate vormide kohta) lisas sätestatud vormidest (vorm on kättesaadav Läti kohtute portaalis: http://likumi.lv/doc.php?id=237849).Oma tähelepanekutes peab kostja esitama järgmise teabe:

  1. selle kohtu nimi, kellele tähelepanekud esitatakse;
  2. hageja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja deklareeritud elukoht või sellise elukoha puudumisel hageja tegelik elukoht; juriidilise isiku puhul tema nimi, registrinumber ja registrijärgne asukoht;
  3. kostja ees- ja perekonnanimi, isikukood, deklareeritud elukoht ja mis tahes muu täiendavalt teatatud aadress (või selle puudumisel kostja tegelik elukoht); juriidilise isiku puhul tema nimi, registrinumber ja registrijärgne asukoht; kostja võib märkida kohtuga kirjavahetuse pidamise eesmärgil ka täiendava aadressi;
  4. kohtuasja number ja hagi ese;
  5. märkus selle kohta, kas kostja tunnustab nõuet täielikult või osaliselt;
  6. vastuväited hagile, nende alused ja nende aluseks olevad õigusnormid;
  7. nõude peale esitatud vastuväiteid toetavad tõendid;
  8. dokumendid, milles palutakse kohtul nõuda tõendeid;
  9. märkus selle kohta, kas kostja soovib kohtukulude hüvitamist;
  10. märkus selle kohta, kas kostja soovib asja menetlemisega seotud kulude hüvitamist, märkides ära summa ja lisades summat põhjendavad dokumendid;
  11. märkus selle kohta, kas kostja taotleb asja arutamiseks kohtuistungi korraldamist;
  12. mis tahes muud asjaolud, mida kostja peab oluliseks asja menetlemise seisukohast;
  13. mis tahes muud taotlused;
  14. tähelepanekutele lisatud dokumentide loetelu;
  15. tähelepanekute koostamise aeg ja koht.

Kostjal on 30 päeva jooksul alates hagiavalduse kostjale saatmisest õigus esitada vastuhagi, kui: 1) põhihagi ja vastuhagi vahel on võimalik teha vastastikune tasaarvestus; 2) vastuhagi rahuldamine välistaks võimaluse, et kohus rahuldab põhihagis sisalduvad nõuded täielikult või osaliselt; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja kiiremat ja korrektsemat lahendamist. Asja menetletakse kooskõlas väiksemate kohtuvaidluste menetlusega, kui vastuhagi kujutab endast väiksemat kohtuvaidlust, s.t hagi summa ei ületa lubatud ülempiiri ja hagi on vormistatud nõuetekohaselt.

Juhul kui vastuhagis esitatud nõude summa on suurem väiksemate kohtuvaidluste jaoks kindlaksmääratud ülempiirist või kui vastuhagi ei ole esitatud rahaliste või elatisnõuete sissenõudmiseks, arutab kohus asja tavapärase kohtumenetluse kohaselt.

Kui pooled ei taotle asja arutamist suulisel kohtuistungil ja kohus ei pea vajalikuks istungit korraldada, tehakse väiksemate kohtuvaidluste puhul otsus kirjalikku menetlust kasutades ning pooli teavitatakse aegsasti kuupäevast, mil kohtu kantseleist on võimalik saada kohtuotsuse koopia. Seda kuupäeva peetakse täieliku kohtuotsuse tegemise kuupäevaks.

Kohus korraldab asja arutamiseks istungi vastavalt tavapärasele kohtumenetlusele, kui seda taotleb üks kohtuvaidluse pool või kui kohus leiab, et istungi korraldamine on vajalik.

Kui isiku elu- või asukoht ei ole Lätis ja tema aadress on teada, toimub kohtudokumentide edastamine ja kättetoimetamine kooskõlas Läti jaoks siduva rahvusvahelise õigusega ja Euroopa Liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus) artiklis 13 sätestatud menetlusega.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Kohus teeb asjas otsuse, andes pooltele otsuse kirjaliku koopia kohe pärast kohtuotsuse koostamist.

Kohtuotsuse koopia võib saata posti teel või võimaluse korral muul viisil kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduses õigusdokumentide edastamise ja kättetoimetamise jaoks sätestatud menetlusega. Kohtuotsuse koopia tuleb saata kohe pärast täieliku kohtuotsuse koostamise kuupäeva. Tähtaegade arvestamine ei olene kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast.

Väiksemas kohtuvaidluses tehtud kohtuotsus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seaduses kohtuotsuste sisuga seotud tavapärastele nõuetele. Kohtuotsus koosneb neljast osast.

  1. Sissejuhatuses märgitakse, et kohtuotsus tehakse Läti Vabariigi nimel. Samuti märgitakse selles osas kohtuotsuse tegemise kuupäev, otsust tegeva kohtu nimetus, kohtukoosseis, kohtuistungi sekretäri nimi, kohtuasja pooled ja vaidluse ese.
  2. Kirjeldavas osas esitatakse hageja nõue, kostja esitatud mis tahes vastuhagi, mis tahes vastuväited ja poolte esitatud tähelepanekute sisu.
  3. Kohtuotsuse põhjendavas osas esitatakse kohtuasjaga seoses kindlaks tehtud asjaolud, kohtu järelduste aluseks olevad tõendid ja mis tahes tõendite arvesse võtmata jätmise põhjused. Selles osas esitatakse ka õigusnormid, mida kohus on kohaldanud, asjaoludele antud õiguslik hinnang ja kohtu järeldused seoses nõude põhjendatuse või alusetusega. Kui kostja on nõuet täielikult tunnustanud, märgitakse otsuse põhjendustes üksnes need õigusnormid, mida kohus on kohaldanud.
  4. Resolutsioonis märgitakse, kas kohus rahuldab hagi täielikult või osaliselt või jätab selle täielikult või osaliselt rahuldamata, ning esitatakse kohtulahendi sisu. Samuti märgitakse resolutsioonis see, kellelt ja kui suures ulatuses mõistab kohus välja kohtukulud, kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks ette nähtud mis tahes tähtajad, otsuse edasikaebamise tähtaeg ja kord ning täieliku kohtuotsuse koostamise kuupäev.

Kohtuasja pooled võivad väiksemas kohtuvaidluses tehtud otsuse edasi kaevata tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud mis tahes alustel.

1.8 Kulude hüvitamine

Kohtukulude tasumisega seoses kohaldatakse väiksemate kohtuvaidluste puhul üldeeskirju.

Kohtuotsusega näeb kohus ette, et kaotanud pool tasub kõik võitnud poole kohtukulud. Juhul kui hagiavaldus rahuldatakse üksnes osaliselt, mõistetakse kostjalt hageja kohtukulud välja proportsionaalselt rahuldatud nõudesummaga ning hageja peab tasuma kostja kohtukulud proportsionaalselt rahuldamata jäetud nõudesummaga. Kui kohtuotsuse peale esitatakse edasikaebus (blakus sūdzība) või tagaselja tehtud kohtuotsusega seoses esitatakse avaldus menetluse taastamiseks ja asja uuesti arutamiseks, siis riigilõivu (valsts nodeva) ei hüvitata.

Kui hageja loobub hagist, peab ta hüvitama kostja kantud kohtukulud. Sellisel juhul ei hüvita kostja hageja kantud kohtukulusid, kuid kui hageja loobub hagist sellepärast, et kostja rahuldas nõude vabatahtlikult pärast hagiavalduse esitamist, võib kohus hageja taotluse alusel teha määruse hageja kohtukulude kostjalt väljamõistmise kohta.

Sarnaselt võib kohus kostja taotluse alusel teha määruse kostja kohtukulude hagejalt väljamõistmiseks juhul, kui asja kohtulikult ei arutata.

Juhul kui hageja on vabastatud kohtukulude tasumisest, võidakse kohtukulud mõista kostjalt riigi kasuks välja proportsionaalselt hagi selle osaga, mis rahuldati.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Esimese astme kohtu otsuse peale võib esitada apellatsiooni (apelācija) järgmistel juhtudel:

  • kohus on materiaalõiguse norme kohaldanud või tõlgendanud ebaõigelt ja sellest tulenevalt on asjas tehtud ebaõige otsus;
  • kohus on rikkunud menetluseeskirju ja sellest tulenevalt on asjas tehtud ebaõige otsus;
  • kohus on fakti või tõendit ebaõigelt hinnanud või esitanud kohtuasja asjaolude kohta ebaõige õigusliku hinnangu ja sellest tulenevalt on asjas tehtud ebaõige otsus.

Juhul kui väiksemas kohtuvaidluses on otsus tehtud kirjalikku menetlust kasutades, hakatakse otsuse edasikaebamise tähtaega arvestama kohtuotsuse koostamise päevast.

Lisaks tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatule tuleb väidetavalt vigase kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses märkida järgmine teave:

  • millist materiaalõiguse normi on esimese astme kohus ebaõigelt kohaldanud või tõlgendanud või milliseid menetluseeskirju ta on rikkunud ja kuidas on see mõjutanud kohtuasja menetlemist;
  • milliseid ebaõigeid järeldusi tegi esimese astme kohus seoses faktidega, milliseid tõendeid on valesti hinnatud, millest võib järeldada, et kohtuasjaga seoses esitatud õiguslik hinnang on vigane, ja kuidas on see mõjutanud kohtuasja menetlemist.

Esimese astme kohtu kohtunik otsustab, kas apellatsioon on lubatav: kui apellatsioon ei vasta tsiviilkohtumenetluse seaduses esitatud nõuetele või ei ole lisatud kõiki vajalikke koopiaid või ei ole vajaduse korral esitatud apellatsioonkaebuse ja sellele lisatud dokumentide koopiate nõuetekohaselt kinnitatud tõlkeid, määrab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Juhul kui puudused kõrvaldatakse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse apellatsioon esitatuks kuupäeval, mil see esimest korda esitati. Vastasel korral loetakse apellatsioon esitamata jäetuks ja see saadetakse apellandile tagasi.

Kui apellatsioon ei ole allkirjastatud või selle on esitanud isik, kellel ei ole nõuetekohast volitust selle esitamiseks, või selle eest ei ole tasutud riigilõivu, siis seda apellatsiooni vastu ei võeta ja see saadetakse apellandile tagasi. Apellatsiooni vastuvõtmata jätmise otsust ei saa vaidlustada.

Kui kohus leiab, et on järgitud apellatsiooni esitamiseks ettenähtud menetlust, teeb apellatsioonikohtu kohtunik apellatsioonimenetluse alustamise kohta otsuse 30 päeva jooksul pärast apellatsiooni saamist; mõnel juhul teeb selle otsuse kolmest kohtunikust koosnev kolleegium.

Tingimusel et olemas on vähemalt üks apellatsiooni esitamise võimalik alus, teeb kohtunik otsuse alustada apellatsioonimenetlust ja teavitab sellest viivitamata kohtuasja pooli, märkides kirjalike tähelepanekute esitamise tähtaja.

Kui kohtunik, kellele tehti ülesandeks teha otsus apellatsioonimenetluse alustamise kohta, leiab, et menetlust ei tuleks alustada, teeb küsimuses otsuse kolmest kohtunikust koosnev kolleegium.

Kui vähemalt üks kolmest kohtunikust on seisukohal, et olemas on vähemalt üks apellatsiooni esitamise võimalik alus, teevad kohtunikud otsuse alustada apellatsioonimenetlust ja teavitavad sellest viivitamata kohtuasja pooli.

Kui kohtunikud jõuavad ühisele seisukohale, et apellatsiooni esitamise mis tahes võimalikud alused puuduvad, teevad kohtunikud otsuse keelduda apellatsioonimenetluse alustamisest ja teavitavad sellest viivitamata kohtuasja pooli. See otsus tehakse resolutsiooni (rezolūcija) vormis ja seda ei ole võimalik vaidlustada.

20 päeva jooksul alates päevast, mil apellatsioonikohus teavitas pooli menetluse alustamisest, võivad kohtuasja pooled esitada apellatsiooni kohta kirjalikke tähelepanekuid, tehes seda nii mitmes eksemplaris, kui palju on kohtuasja pooli.

Pärast apellatsioonimenetluse alustamisest teadasaamist on menetlusosalisel aega 20 päeva vastuapellatsioonkaebuse esitamiseks. Kui kohus saab vastuapellatsioonkaebuse, edastab ta koopia teistele menetlusosalistele.

Väiksemate kohtuvaidlustega seotud apellatsioone menetletakse tavaliselt kirjalikku menetlust kasutades. Pooltele antakse aegsasti teada kuupäev, millal on kohtuotsuse koopia kohtu kantseleis kättesaadav, ning neid teavitatakse kohtu koosseisust ja menetlusosaliste õigusest esitada vastuväiteid kohtuniku isiku suhtes. Kohtuotsus loetakse tehtuks päeval, mil otsuse koopia on kohtu kantseleis kättesaadav. Kuid kui kohus peab vajalikuks, võib väiksema kohtuvaidlusega seotud apellatsiooni menetleda kohtuistungil.

Apellatsioonikohtu otsust ei saa vaidlustada õigusküsimuses ja otsus jõustub selle väljakuulutamise hetkest või kirjaliku menetluse kasutamise korral otsuse koostamise kuupäevast.

Viimati uuendatud: 07/02/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.