Väiksemad kohtuvaidlused

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Peale menetluse, mida on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruses (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus (ja 2016. aasta seaduse CXXX (tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohta) paragrahvides 598–602, milles käsitletakse küsimusi, mida nimetatud määrusega ei reguleerita), ei ole Ungari õiguses alates 1. jaanuarist 2018 väiksemate nõuete suhtes kohaldatavat erimenetlust. Väiksemate nõuete menetlemist reguleeriti varem 1952. aasta seadusega III (tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohta), kuid see seadus tunnistati kehtetuks 1. jaanuaril 2018 jõustunud 2016. aasta seadusega CXXX (tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohta). See tähendab, et alates 1. jaanuarist 2018 ei ole Ungari tsiviilkohtumenetluses erinorme, mida kohaldataks väiksemate nõuete suhtes. Seega kohaldatakse väiksemate nõuete maksmapanemiseks üldnorme. Enne 1. jaanuari 2018 alustatud menetlused viiakse siiski lõpule vastavalt 1952. aasta seadusele III (tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohta). Järgnev teave puudutab seega ainult pooleli olevaid menetlusi, mida alustati enne 1. jaanuari 2018.

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Väiksemate nõuete menetlust on võimalik kasutada selliste nõuete sissenõudmiseks, mille suurus ei ületa 1 miljonit Ungari forintit, ja juhul, kui menetlus on algatatud maksekäsule vastuväidete esitamise tulemusena või järgneb maksekäsumenetlusele, st juhul, kui:

a) notar lükkab ametiülesannete täitmise korras (ex officio) tagasi taotluse maksekäsu väljastamiseks ja hageja pöördub nõude täitmiseks kohtusse;

b) notar lõpetab maksekäsumenetluse dekreediga ja hageja pöördub nõude täitmiseks kohtusse.

1.2 Menetluse kohaldamine

Menetlust toimetatakse piirkonnakohtutes (járásbíróság).

1.3 Vormid

Menetluse algatamise avalduste esitamiseks ei ole vorme ette nähtud, kuid sellise avalduse esitamisele eelneva maksekäsumenetluse jaoks, mis kuulub tsiviilõiguse notarite pädevusse, on vorm kättesaadav Ungari tsiviilõiguse notarite koja veebisaidil ja notaribüroodes.

1.4 Õigusabi

Õigusabi on kättesaadav. Selleks et füüsilistel isikutel oleks hõlpsam oma õigusi maksma panna, võib need füüsilised isikud, kelle sissetulek ja rahaline olukord ei võimalda neil menetluskulusid kanda, vabastada isiku taotluse alusel nende kulude tasumisest täielikult või osaliselt. Tasusid käsitleva seaduse kohaselt võidakse pooltele teha soodustusi seoses kohtukulude tasumisega (nad võidakse tasu maksmisest vabastada või neil võidakse lubada maksetähtpäeva edasi lükata) ning puudust kannatavatel isikutel on samuti õigus palgata õigusnõustaja või advokaat õigusabi käsitleva seaduse alusel, kui see on vajalik nende isikute õiguste tulemuslikuks maksmapanemiseks.

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Maksekäsule vastuväidete esitamise tulemusena algatatud menetluste raames teavitab kohus kostjat hiljemalt kohtukutses nendest faktidest ja tõenditest, mille hageja on kohtule esitanud. Pool võib esitada tõendid hiljemalt kohtuistungi esimesel päeval. Erandina sellest reeglist võib pool esitada tõendeid mis tahes ajal menetluse kestel, kui vastaspool sellega nõustub või kui pool tugineb tõendite esitamisel faktidele või tõenditele, lõplikele kohtuotsustele või muudele haldusmäärustele, mis poolest olenemata põhjustel on saanud talle teatavaks pärast tõendite esitamisele kehtestatud standardtähtaja möödumist või millest teda teavitati pärast sellist tähtaega temast olenemata põhjustel, ning kui pool tõendab seda piisavalt.

Juhul kui hagiavaldust muudetakse või esitatakse vastuhagi, võib pool esitada asjakohased tõendid muudatuste tegemise või vastuhagi esitamise ajal, kusjuures tasaarvestusnõudele vastuväidete esitamise korral võib tasaarvestusnõudega seotud tõendid esitada samaaegselt vastuväite esitamisega. Kohus peab tagasi lükkama kõik tõendid, mis esitatakse neid sätteid rikkudes. Kõikides muudes aspektides kohaldatakse tõendeid käsitlevaid üldreegleid.

1.6 Kirjalik menetlus

Kohus korraldab ka kohtuistungi.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Kohtuotsuse sisu suhtes kohaldatakse üldkohaldatavaid eeskirju, mis sisaldavad sätet, et kohtuotsuse resolutiivosale peab järgnema osa, milles antakse pooltele teavet apellatsiooni kohustuslike elementide kohta ja nende elementide esitamata jätmisega kaasnevate õiguslike tagajärgede kohta.

1.8 Kulude hüvitamine

Reeglina kohaldatakse põhimõtet, mille kohaselt peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Apellatsiooni esitamise võimalus on mitmeti piiratud, kusjuures kõige olulisem piirang on, et apellatsiooni võib esitada üksnes selle alusel, et esimeses astmes on tõsiselt rikutud menetlusnorme või on valesti kohaldatud juhtumi kohta sisulise otsuse tegemise aluseks olevaid õigusnorme. Apellatsioonide esitamise ja esitamise tähtaegade suhtes kohaldatakse üldeeskirju, s.t et apellatsioonid tuleb esitada esimeses astmes otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kättetoimetamist ning apellatsioonide kohta teeb otsuse pädev maakohus.