Euroopa maksekäsk

France
Contenu fourni par
European Judicial Network
Réseau judiciaire européen (en matière civile et commerciale)

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 1405–1425 on sätestatud lihtsustatud maksekäsumenetlus, mida tuntakse nimetuse procédure d’injonction de payer all.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Menetlus on kättesaadav kõikide nõuete sissenõudmiseks, mis on lepingulist laadi või tulenevad kohustusest, mis on kehtestatud kutseala või ametikohta reguleerivate eeskirjadega ja on kindlaksmääratud suurusega.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Menetlus on kättesaadav kõikide nõuete sissenõudmiseks, mis on lepingulist laadi või tulenevad kohustusest, mis on kehtestatud kutseala või ametikohta reguleerivate eeskirjadega ja on kindlaksmääratud suurusega.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetlus on vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Seda liiki menetlus tuleb algatada võlgniku või ühe asjaomase võlgniku elukohajärgses kohtus, mis välistab menetluse kasutamise, kui ainuke võlgnik elab välisriigis.

1.2 Pädev kohus

Avaldus tuleb esitada ringkonnakohtule (tribunal d’instance), alama astme kohtule (juridiction de proximité), kaubanduskohtu esimehele (tribunal de commerce) või alates 1. jaanuarist 2013 kõrgema astme kohtu esimehele (tribunal de grande instance), sõltuvalt sellest, milline kohus on teatavat liiki asja puhul pädev.

Ainupädevus kuulub võlgniku või ühe asjaomase võlgniku, kelle suhtes menetlus on algatatud, elukohajärgsele kohtule. See on avaliku korra põhimõte (ordre public) ja kohus peab mis tahes küsimuse pädevuse puudumise kohta tõstatama omal algatusel.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Vormilistes nõuetes on loetletud teatud teave, mida avaldus peab sisaldama:

  • võlausaldajate ja võlgnike ees- ja perekonnanimed, kutsealad ja kodused aadressid (domiciles) või juriidiliste isikute puhul nende vorm, nimi ja registreeritud tegevuskoht,
  • nõude täpne summa koos nõude eri osade jaotusega ja nõude alus.

On olemas vorm, mis ei ole küll kohustuslik, kuid on rangelt soovituslik. See on CERFA vorm, mis on kättesaadav justiitsministeeriumi veebisaidil ja kõikide asjaomaste kohtute kantseleis (greffe).

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Avalduse võib esitada võlausaldaja ise või tema esindaja.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõude põhjust ei ole vaja esitada üksikasjalikult, vaid üksnes kokkuvõtlikult (vt eespool vastus 1.3.1).

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Avaldusele tuleb lisada tõendavad dokumendid, mis näitavad nõude kehtivust (arved, rendileping, müügileping, laenuleping, tunnistajate ütlused jne). Kohaldatakse tsiviilmenetluse suhtes kehtivaid tavaõiguse eeskirju.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Enne maksekäsu väljastamist uurib kohus avalduse kehtivust ja võib selle osaliselt või tervikuna tagasi lükata, kui leiab, et nõue ei ole asjakohaselt põhjendatud.

1.5 Edasikaebamine

Kui avaldus lükatakse tagasi, ei ole võlausaldajal edasikaebamise õigust, kuid ta võib vabalt järgida tavaõiguse menetlust, st esitada hagi võla tasumiseks tavalisel viisil.

1.6 Vastuväide

Võlgnikul on üks kuu aega, et esitada vastuväide (former opposition) kas isiklikult maksekäsu välja andnud kohtu kantseleis või samale kohtukantseleile adresseeritud tähtkirjaga. Vastuväite vormile muid nõudeid ei ole.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Vastuväite esitamine algatab menetluse. Kohtuametnik kutsub kõik pooled kohtuistungile (isegi need, kes ei ole vastuväidet esitanud). Kohus kaalub oma pädevuse raames mitte üksnes esialgset avaldust, vaid ka täiendavaid avaldusi ja sisulisi vastuväiteid.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kui teatamisest on möödunud üks kuu, pöördub võlausaldaja maksekäsu väljastanud kohtu kantseleisse ja palub lisada täitekorralduse. Avaldusele vormilisi nõudeid ei esitata (võlausaldaja võib lihtsalt teha avalduse või saata kirja tavapostiga). Täitekorraldus annab maksekäsule kohtuasjas tehtavale otsusele sarnase toime.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Otsuse suhtes ei saa esitada tavalist edasikaebust (appel) või edasikaebust õigusküsimuses kassatsioonikohtule (pourvoi en cassation). Ainuke vaidlustamise võimalus on esitada edasikaebus õigusküsimuses kassatsioonikohtule viisi vastu, kuidas kohtuametnik täitekorralduse lisas.

Seotud lingid

Justiitsministeeriumi veebisait

Legifrance’i veebisait

Viimati uuendatud: 26/07/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Donnez votre avis

Utilisez le formulaire ci-dessous pour nous faire part de vos commentaires et suggestions concernant notre nouveau site web