Standard forms have been drawn up for the European Payment Order and are available here in all languages. This link will also provide more information about which courts can issue a European Payment Order and where the application forms should be sent.

To start the procedure, Form A must be filled in, giving all the details of the parties and the nature and amount of the claim. The court will examine the application, and if the form is correctly filled in, the court should issue the European Payment Order within 30 days.

The European Payment Order must then be served on the defendant by the court. S/he can either pay the amount of the claim, or contest it. S/he has 30 days to lodge any statement of opposition to the European Payment Order. If this happens, the case may, subject to a choice of the claimant, either be transferred to the normal civil law courts to be dealt with under national law; or dealt with in accordance with a European Small Claims Procedure, or discontinued.

If there is no statement of opposition by the defendant, the European Payment Order will become automatically enforceable. A copy of the European Payment Order, and if necessary a translation, must be sent to the enforcement authorities of the Member State where it needs to be enforced. Enforcement takes place in accordance with the national rules and procedures of the Member State where the European Payment Order is being enforced. For details on the enforcement, please consult the relevant section.

Please note that the guide does not reflect two amendments that entered into force on 14 July 2017. The first amendment adds an option of continuation of the proceedings in a case of lodging a statement of opposition in accordance with the rules of Regulation (EC) 861/2007 establishing a European Small Claims Procedure. The second amendment extends the application of the European Small Claims Procedure to claims of a value up to 5000 euro.

For further information in this regard please consult the new text of Article 17 of the Regulation as well as Article 2 of Regulation (EC) 861/2007, as amended by Regulation (EU) 2015/2421.

Related link

Practice Guide for the application of the Regulation on the European Order for Payment  (5809 Kb) 

European payment order – notifications of the Member States and a search tool helping to identify competent court(s)/authority(ies)

Please note that there are also national order for payment procedures. You can obtain information about such national procedures by selecting the relevant country's flag.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Belgias on kehtestatud maksekäsu lihtmenetlus (procédure sommaire d’injonction de payer/summiere rechtspleging om betaling te bevelen). Selle kohtumenetluse seadustiku (Code judiciaire/Gerechtelijk Wetboek) artiklites 1338–1344 kirjeldatud lihtsustatud menetluse kaudu on teatavatel juhtudel võimalik saavutada väikeste summade tasumine.

Maksekäsu lihtmenetluse kohta leiab lisateavet föderaalse justiitsministeeriumi veebisaidilt:

• klõpsake lehe vasakus allservas Législation belge – Législation consolidée et index législatif/Belgische wetgeving - Geconsolideerde wetgeving en wetgevingsindex (Belgia õigus – konsolideeritud õigusaktid ja õigusaktide indeks);
• klõpsake Législation belge/Belgische wetgeving (Belgia õigus);
• valige Nature juridique/Juridische aard (õiguslik olemus) alt CODE JUDICIAIRE/GERECHTELIJK WETBOEK (kohtumenetluse seadustik);
• lahtrisse Mot(s)/Woord(en) (sõna(d)) sisestage „664“;
• klõpsake Recherche/Opzoeking (otsi) ja seejärel Liste/Lijst (loetelu);
• klõpsake Détail/Detail (üksikasjad);
• otsige Chapitre XV/Hoofdstuk XV (XV peatükk).

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Saab kasutada ainult rahaliste nõuete puhul.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Kohtumenetluse seadustiku artiklis 1338 on sätestatud, et maksekäsu lihtmenetluses esitatav kindlasummaline nõue ei tohi ületada 1860 eurot.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsu lihtmenetluse kasutamine on vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Ei. Kohtumenetluse seadustiku artiklis 1344 on sätestatud, et lihtmenetlust käsitlevaid norme kohaldatakse juhul, kui võlgniku alaline elukoht (domicile/woonplaats) või viibimiskoht (résidence/verblijfplaats) on Belgias.

1.2 Pädev kohus

Seda menetlust võib kasutada rahukohtus (juge de paix/vrederechter), tingimusel et nõude menetlemine kuulub kohtu pädevusse (teabe saamiseks rahukohtu pädevusvaldkondade kohta vt teabeleht „Kohtualluvus – Belgia“). Kohtumenetluse seadustiku artiklis 1338 osutatud vaidluste puhul võib seda menetlust kasutada ka nõuete puhul, mis jäävad kaubanduskohtu (tribunal de commerce/rechtbank van koophandel) või politseikohtu (tribunal de police/politierechtbank) pädevusse.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Menetluse algatamiseks tüüpvormi pole. Kuid seaduses on siiski täpsustatud andmeid, mis peavad sisalduma maksenõudel ja kohtule esitataval nõudega seotud avaldusel.

Enne kohtule avalduse esitamist peab sissenõudja saatma võlgnikule maksenõude (sommation de payer/aanmaning tot betaling). See kohustus on sätestatud Belgia kohtumenetluse seadustiku artiklis 1339. Maksenõude võib võlgnikule kätte toimetada kohtutäitur (huissier de justice/gerechtsdeurwaarder) või see võidakse saata väljastusteatega tähtkirjaga. Lisaks on artiklis 1339 täpsustatud andmed, mis tuleb maksenõudel esitada, vastasel korral on see tühine. Nimelt:

• väljavõte kohtumenetluse seadustiku peatüki nendest artiklitest, milles käsitletakse maksekäsu kiirmenetlust;
• ametlik nõue summa tasumiseks 15 päeva jooksul alates maksenõude saatmise kuupäevast või alates maksenõude võlgnikule kättetoimetamise kuupäevast;
• nõude summa;
• selle kohtu nimi, kuhu nõue esitatakse, kui võlgnik võlga ei tasu.

15 päeva jooksul alates kuupäevast, millal lõpeb maksenõudes nimetatud 15päevane tähtaeg, esitatakse nõue kohtule kahes eksemplaris koostatud avalduse (requête/verzoekschrift) kujul. Kohtumenetluse seadustiku artiklis 1340 on täpsustatud andmed, mida avaldus peab sisaldama:

• kuupäev, kuu ja aasta;
• avaldaja perekonnanimi, eesnimi, elukutse ja elukoht või viibimiskoht ning vajaduse korral tema esindajate perekonnanimi, eesnimi ja elukoht või viibimiskoht;
• nõude ese ja täpne nõutav summa, sealhulgas üksikasjalik loetelu nõude moodustavatest elementidest ja nõude alused;
• selle kohtu nimi, kes peab nõude lahendama;
• poole advokaadi allkiri.

Avaldaja võib avalduses esitada ka vastuväiteid maksetähtaja edasilükkamisele.

Avaldusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

• nõude aluseks oleva dokumendi koopia;
• kohtutäituri teatis maksenõude kättetoimetamise kohta või tähitud kirja ja selle kättesaamisteatise koopia või originaalkiri, millele on lisatud tõendid selle kohta, et kirja saaja ei võtnud kirja vastu või ei läinud sellele postkontorisse järgi. Samuti peab olema lisatud kinnitus selle kohta, et võlgnik on märgitud aadressil registreeritud rahvastikuregistris.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Avalduse peab olema allkirjastanud advokaat. Kohtumenetluse seadustiku artiklis 1342 on samuti sätestatud, et kohtumääruse ärakiri tuleb edastada avaldaja advokaadile lihtkirja teel. Need on ainsad õigussätted, milles nõutakse advokaadi kaasamist.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Avaldus peab olema piisavalt üksikasjalik. Kohtumenetluse seadustiku artikli 1340 esimese lõigu punkti 3 kohaselt peab avalduses olema märgitud nõude ese ja täpne nõutav summa, sealhulgas üksikasjalik loetelu nõude moodustavatest elementidest ja nõude alused.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Jah. Artikli 1338 kohaselt peab nõue olema põhjendatud võlgniku koostatud kirjaliku dokumendiga, kuid see dokument ei pea siiski sisaldama võlgnevuse mis tahes kujul omaksvõtmist.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

15 päeva jooksul alates avalduse esitamise kuupäevast kohus kas rahuldab avalduse või jätab selle rahuldamata. Selle kohta teeb määruse kolleegium (en chambre du conseil/in raadkamer). Kohus võib ette näha tasumise edasilükkamise või nõude osaliselt rahuldada (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1342). Kohtul on juurdepääs võla erinevaid komponente käsitlevale teabele ning ta võib nõude teatavad osad rahuldamata jätta. Kohus võib arvesse võtta mis tahes makseid, mis võivad vahepeal tehtud olla. Kohus võib nõude kohe tagasi lükata, kui ei ole täidetud vajalikud tingimused (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1338–1344).

Kui kohus otsustab avalduse täielikult või osaliselt rahuldada, on tema määrusel samasugune õigusjõud nagu tagaselja tehtud kohtuotsusel.

Sissenõudja peab seejärel kohtumääruse võlgnikule kätte toimetama.

Kohtumenetluse seadustiku artikli 1343 lõikes 2 on sätestatud, et määruse kättetoimetamist käsitlev dokument peab sisaldama järgmist, vastasel juhul on see tühine:

• avalduse koopia;
• ajavahemik, mille jooksul võib võlgnik esitada määruse kohta vastuväited;
• selle kohtu andmed, kellele need vastuväited tuleb esitada, ning vorminõuded, mis sellega seoses tuleb täita.

Selleks et määruse kättetoimetamist käsitlev dokument oleks õiguslikult kehtiv, tuleb selles hoiatada võlgnikku, et kui ta ei vaidlusta määrust ette antud tähtaja jooksul, võidakse kasutada kõiki olemasolevaid õiguskaitsevahendeid, et nõutud summad temalt sisse nõuda.

Kui võlgnik ei esita vastuväiteid või kaebust ettenähtud tähtaja jooksul, muutub määrus lõplikuks.

1.5 Edasikaebamine

Sissenõudja kaebus

Sissenõudja võimalused kaebuse esitamiseks on sätestatud kohtumenetluse seadustiku artikli 1343 lõikes 4. Avalduse tagasilükkamise või osalise rahuldamise määrust sissenõudja edasi kaevata ei saa. kuid ta saab esitada nõude uuesti tavamenetluses (mitte lihtmenetluses). Kui nõue rahuldatakse osaliselt, ei saa sissenõudja esitada nõuet uuesti tavamenetluses, kui ta on kohtumääruse võlgnikule kätte toimetanud.

Võlgniku vastuväide või kaebus

Võlgnik võib määruse vaidlustada kahel viisil: esitades kõrgema astme kohtule kaebuse (appel/hoger beroep) või esitades määruse teinud kohtule vastuväite (opposition/verzet) (kohtumäärust käsitletakse kui tagaseljaotsust, kui kohus rahuldab sissenõudja avalduse täielikult või osaliselt, vt kohtumenetluse seadustiku artikli 1343 lõige 4). Mõlemal juhul on vaidlustamiseks aega üks kuu alates lahendi kättetoimetamise kuupäevast (vt kohtumenetluse seadustiku artiklid 1048 ja 1051). Tähtaega on võimalik pikendada, kui ühe poole elu- või viibimiskoht või kättetoimetamisaadress (domicile élu/gekozen woonplaats) ei asu Belgias.

Sellisel juhul järgitakse vastuväidete ja kaebuse esitamist käsitlevaid tavanorme, kusjuures kehtib üks erand, mis on sätestatud kohtumenetluse seadustiku artikli 1343 lõike 3 teises lõigus: vastupidiselt artiklis 1047 sätestatule (milles nõutakse, et teatise toimetab kätte kohtutäitur) võib vastuväite esitada kohtu kantseleile (greffe/griffie) avalduse kujul nii mitmes eksemplaris, kui palju menetlusosalisi ja advokaate on menetlusse kaasatud. Kohtusekretär (greffier/griffier) teavitab seejärel tähitud kirja (pli judiciaire/gerechtsbrief) teel sissenõudjat ja tema advokaati vastuväidetest.

Et vastuväide oleks õiguslikult kehtiv, peab see sisaldama järgmisi andmeid:

• kuupäev, kuu ja aasta;
• vastuväite esitaja eesnimi, perekonnanimi, elukutse ja elu- või viibimiskoht;
• sissenõudja eesnimi, perekonnanimi ja elu- või viibimiskoht ning tema advokaadi nimi;
• vaidlustatud kohtumääruse andmed;
• põhjendused, millele vastuväidete esitaja tugineb.

Kohtusekretär kutsub pooled kohtu määratud ajal istungile.

1.6 Vastuväide

Belgia õiguses ei ole lihtmenetluse puhul sõnaselgelt sätestatud võimalust esitada nõudega seoses vastuväiteid.

Võlgnik võib edastada rahukohtule teavet, kuid see ei välista kohtumääruse käsitamist tagaseljaotsusena.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Nagu eespool öeldud, ei ole võimalik esitada vastuväiteid. Lihtmenetlust jätkatakse olenemata sellest, kas võlgnik esitab seoses määrusega vastuväited või mitte.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Vt vastus küsimusele nr 1.7.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Граждански процесуален кодекс; ametlik väljaanne nr 59, 20. juuli 2007; jõustunud 1. märtsil 2008 ja viimati muudetud ametlikus väljaandes nr 86/2017) 37. peatükis „Täitemenetlus“ („Заповедно производство“) on ette nähtud lihtsustatud menetlus, mille abil võib hageja oma nõude sisse nõuda, kui on tõenäoline, et kostja nõuet tunnistab.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Võlausaldaja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 410 alusel taotleda täitekorraldust järgmiste nõuete korral:

• rahalised nõuded või asja asendamise nõuded, kui need nõuded kuuluvad läbivaatamisele rajoonikohtus;
• sellise vallasasja üleandmine, mille võlgnik on saanud tagastamiskohustusega või mis on panditud või mille võlgnik on üle andnud valdusest loobumise kohustusega, kui nõue kuulub läbivaatamisele rajoonikohtus.

Taotlus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 127 lõigete 1 ja 3 ning artikli 128 lõigete 1 ja 2 nõuetele. Lisaks peab selles olema märgitud pangakonto number või osutatud mõnele muule makseviisile.

Peale selle on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 417 sõnaselgelt sätestatud, et täitekorraldust võib taotleda ka juhul, kui nõue – olenemata selle suurusest – on seotud järgmisega:

• haldusakt, mille kohaselt on täitmisele pööramine tehtud tsiviilkohtute ülesandeks;
• dokument või konto väljavõte, mis on aluseks valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste või pankade nõuetele;
• notariaalselt kinnitatud akt, kokkulepe või leping, milles on sätestatud rahas või muudes asendatavates asjades tasumise kohustus ning teatava vara üleandmise kohustus;
• pandiregistri väljavõte registreeritud väärtpaberi ja täitemenetluse algatamise kohta panditud vara üleandmise korral;
• pandiregistri väljavõte registreeritud järelmaksuga müügilepingu kohta, mille kohaselt säilib omandiõigus kuni hinna tasumiseni, või liisingulepingu kohta, juhul kui müüdud või liisitud vara tagastatakse;
• kohustuste ja lepingute seaduse artikli 160 ja artikli 173 lõike 3 kohane pandi- või hüpoteegileping;
• kehtiv leping, mis on aluseks eraõiguslikule, riigi või kohaliku omavalitsuse nõudele, kui selle täitmine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korra kohaselt;
• puudustest teavitamise teade;
• lihtveksel, käskveksel või muu samaväärne esitajaväärtpaber, võlakiri või vastav kupongvõlakiri.

Kui avaldusele on lisatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 kohane dokument, mis on nõude aluseks, võib võlausaldaja taotleda, et kohus pööraks nõude viivitamatut täitmisele ja annaks välja täitedokumendi.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Kui nõue tuleneb mõnest tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 kohasest dokumendist, ei ole selle suurusele ülemmäära kehtestatud.

Vastavalt ülejäänud sätetele, mis käsitlevad rahalisi nõudeid, asjade asendamise nõudeid või vallasasja üleandmist, saab täitekorralduse teha ainult juhul, kui nõue kuulub läbivaatamisele rajoonikohtus. Rajoonikohtu pädevusse kuuluvad tsiviil- ja kaubandusasju puudutavad nõuded, mille suurus on kuni 25 000 leevi, ja kõik elatisnõuded ning töövaidlustest ja puudustest teavitamise teatest tulenevad nõuded.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine ei ole kohustuslik. Isegi kui täitekorralduse tegemise eeltingimused on täidetud, ei ole hageja kohustatud oma õiguste kaitseks seda menetlust valima, vaid võib esitada nõude üldises hagimenetluses.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Täitekorraldust ei tehta, kui võlgnikul ei ole Bulgaaria Vabariigi territooriumil alalist elukohta ega harilikku viibimiskohta või asu- ega tegevuskohta.

1.2 Pädev kohus

Taotlus esitatakse võlgniku alalise elukoha või asukoha järgsele rajoonikohtule, millel on kolm päeva aega kontrollida kohalikku pädevust. Kui kohus leiab, et asi ei kuulu tema pädevusse, annab ta asja üle pädevale kohtule.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Justiitsministri heaks kiidetud taotlusvormide kasutamine on kohustuslik. Taotlusvormid on esitatud justiitsministri 20. veebruari 2008. aasta määruse nr 6 (täitekorralduste, täitekorralduse tegemise taotluste ja muude maksekäsumenetlusega seotud dokumentide vormide heakskiitmise kohta) lisas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 425).

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

See ei ole kohustuslik.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Taotluses tuleb esitada nõude aluseks olevad asjaolud ja nõude sisu.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 410 kohaselt ei ole taotlusele tarvis nõude kinnituseks tõendeid lisada. Taotleja võib sellised tõendid lisada, kuid ei ole kohustatud seda tegema, sest menetluse eesmärk on ainult kontrollida, ega nõude paikapidavuses ei esine kahtlusi. Piisab, kui taotleja väidab, et tal on nõue. Kui võlgnik esitab täitekorraldusele vastuväite, kontrollitakse nõude paikapidavust hagimenetluses. Taotlusele tuleb lisada volikiri, kui selle esitab volitatud esindaja, ning riigilõivu ja õiguskulude tasumise tõend, kui see on asjakohane.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 410 kohane täitekorralduse taotlus jäetakse rahuldamata järgmistel juhtudel:

• kui nõue ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 410 nõuetele, st kui see ei ole suunatud rahasumma maksmisele või asjade asendamisele kuni 25 000 leevi suuruses summas või tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 410 lõike 1 punkti 2 kohastele vallasasjadele; juhul, kui taotlus ei vasta vorminõuetele, ei jäeta seda käiguta, vaid jäetakse kohe rahuldamata. Ainult erandlikel juhtudel, kui taotleja ei ole kasutanud heakskiidetud taotlusvormi või on kasutanud valet vormi, annab kohus korralduse puudus kõrvaldada, lisades oma teatele asjakohase vormi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 425 lõige 2);
• kui nõue on vastuolus seaduse või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;
• kui võlgniku alaline elu- või asukoht ei ole Bulgaaria Vabariigi territooriumil või kui tema harilik viibimis- või tegevuskoht ei ole Bulgaaria Vabariigi territooriumil.

1.5 Edasikaebamine

Pooled ei saa täitekorraldust edasi kaevata, välja arvatud selles osas, mis puudutab kulusid. Taotleja võib taotluse täielikult või osaliselt rahuldamata jätmise määruse asjakohasesse regionaalsesse kohtusse edasi kaevata määruskaebusega, mille ärakirja kätte ei toimetata. Viivitamata täidetavat täitekorraldust, mille kohus on teinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 kohaselt esitatud dokumendi saamise korral, saab samuti edasi kaevata. Määruskaebus viivitamata täidetava täitekorralduse peale tuleb esitada koos täitekorraldusele esitatava vastuväitega ja see võib põhineda ainult kaalutlustel, mis tulenevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 kohastest õigusaktidest.

1.6 Vastuväide

Täitekorralduse kättesaamise järel võib võlgnik esitada sellele või selle osale kahe nädala jooksul kirjaliku vastuväite. Ta ei pea oma vastuväidet põhjendama, välja arvatud juhtudel, millele on osutatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 414a:

- ta on oma kohustuse täitnud;

- ta ei ole tekitanud mingeid kulusid, sest tema käitumine ei ole andnud alust nõuet esitada. Sellistel juhtudel tuleb vastuväide saata kolme päeva jooksul taotlejale märkuste esitamiseks. Kui taotleja märkusi ei esita, tunnistab kohus täitekorralduse kas tervena või osaliselt kehtetuks, sealhulgas selle kulusid puudutavas osas. Kui täitekorralduse alusel on välja antud täitedokument, tunnistatakse ka see kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 208 kehtetuks.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Juhul kui võlgnik on esitanud vastuväite ettenähtud ajavahemiku jooksul, kui täitekorraldus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 47 lõike 5 ette nähtud korras kohale toimetatud (saaja aadressile on jäetud teade) ning juhul kui kohus on keeldunud täitekorraldust tegemast, teavitab ta taotlejat, et viimasel on võimalik esitada ühe kuu jooksul hagi oma nõude olemasolu tuvastamiseks. Selleks peab taotleja tasuma nõutava riigilõivu. Juhul kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 418 alusel on välja antud täitedokument, tuleb nõuda täitmise peatamist. Kui taotleja ei suuda tõendada, et ta on esitanud ettenähtud tähtaja jooksul tuvastushagi, siis tunnistab kohus maksekäsu kehtetuks täielikult või selles osas, mille suhtes ei ole nõuet esitatud.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kui vastuväidet ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud või kui vastuväide on tagasi võetud, siis tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 416 kohaselt täitekorraldus jõustub ja kohus annab selle põhjal välja täitedokumendi, millele osutatakse ka täitekorralduses.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Nõude vaidlustamise võimaluseta jäetud võlgnik võib ühe kuu jooksul pärast täitekorraldusest teadasaamist esitada apellatsioonikohtule vastuväite, kui:

• täitekorraldus ei toimetatud võlgnikule kätte nõuetekohaselt;
• täitekorraldus ei toimetatud talle kätte isiklikult ja tema alaline elukoht ei olnud kättetoimetamise päeva seisuga Bulgaaria Vabariigis;
• ta ei saanud täitekorralduse kättetoimetamisest konkreetsete ettenägematute asjaolude tõttu õigel ajal teada;
• ta ei saanud esitada vastuväidet konkreetsete ettenägematute asjaolude tõttu, mida ei oleks saanud vältida.

Vastuväite esitamine korralduse täitmist ei peata, aga kui võlgnik seda taotleb ja kui ta annab asjakohase tagatise, võib kohus selle täitmise peatada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 423 lõige 2).

Kohus tunnistab vastuväite vastuvõetavaks, kui on täidetud mõni eespool loetletud eeltingimus. Kui apellatsioonikohus tunnistab vastuväite vastuvõetavaks põhjusel, et võlgniku alaline elu- või asukoht või tema harilik viibimis- või tegevuskoht ei asu Bulgaaria Vabariigi territooriumil, tunnistab ta täitekorralduse ja selle alusel välja antud täitedokumendi ametlikult kehtetuks. Kui apellatsioonikohus tunnistab vastuväite vastuvõetavaks muul põhjusel, peatab ta täitekorralduse täitmise ja saadab asja rajoonikohtusse tagasi, teavitades taotlejat, et viimane võib esitada ühe kuu jooksul oma nõude asjus hagi, tasudes ülejäänud osa nõutavast riigilõivust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 423 lõige 3).

Peale selle võib võlgnik vaidlustada nõude, mille kohta on tehtud täitekorraldus, hagimenetluses, kui asjas ilmneb olulisi uusi faktilisi asjaolusid või leidub uusi kirjalikke tõendeid, mis ei saanud olla talle teada vastuväite esitamise tähtaja jooksul või mida ta ei oleks saanud selle tähtaja jooksul hankida. Hagi võib esitada kolme kuu jooksul alates päevast, mil võlgnik sai uuest asjaolust teada või mil ta sai uusi kirjalikke tõendeid, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast nõude sundkorras sissenõudmise lõppu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 424).

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Peale Euroopa maksekäsumenetluse, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, on Tšehhi Vabariigis veel kolm seda liiki menetlust – maksekäsumenetlus, elektrooniline maksekäsumenetlus ja käskveksli või tšeki maksekäsumenetlus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (občanský soudní řád) seaduse nr 99/1963 paragrahvid 172–175).

1.1 Menetluse kohaldamisala

Maksekäsu võib välja anda isegi ilma hageja sõnaselge taotluseta, hagi alusel, millega nõutakse rahalise nõude täitmist, kui selline õigus tuleneb hageja esitatud ja dokumenteeritud asjaoludest. Kohus otsustab alati omal äranägemisel, kas ta lahendab asja maksekäsu väljaandmise teel; kui kohus maksekäsku välja ei anna, määrab ta istungi. Maksekäsku ei ole võimalik välja anda, kui see tuleb kätte toimetada välismaal asuvale kostjale või kui kostja asukoht on teadmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 172 lõige 2).

Elektroonilise maksekäsu võib välja anda ainult hageja taotlusel, mis esitatakse selleks ettenähtud elektroonilisel vormil ja allkirjastatakse sertifitseeritud elektroonilise allkirjaga, tingimusel et nõue ei ületa 1 000 000 CZK; selle nõude summa ei sisalda lisanõudeid. Elektroonilist maksekäsku ei ole võimalik välja anda, kui see tuleb kätte toimetada välismaal asuvale kostjale või kui kostja asukoht on teadmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 174a lõige 3).

Käskveksli või tšeki maksekäsk võib anda õigused, mis tulenevad vekslist või tšekist. Kui vorminõuded on täidetud, on kohus kohustatud tegema lihtmenetluses otsuse, mis seisneb käskveksli (tšeki) maksekäsu väljaandmises. Käskveksli või tšeki maksekäsu võib välja anda ainult hageja algatusel ja isegi juhul, kui see tuleb kätte toimetada välisriigis. Käskveksli või tšeki maksekäsu võib kätte toimetada ainult kostjale isiklikult; muud kättetoimetamise viisid on välistatud.

Euroopa maksekäsumenetluse algatamise eesmärk on sisse nõuda vaidlustamata rahalised nõuded teatava summa ulatuses. Ajaks, kui esitatakse hagi Euroopa maksekäsu väljaandmiseks, peab vaidlustamata rahaliste nõuete maksetähtaeg olema saabunud. Hagi esitamiseks tuleb täita vorm A, kus esitatakse kogu teave poolte ning nõude sisu ja summa kohta. Kohus vaatab taotluse läbi ja kui vorm on täidetud nõuetekohaselt, peaks ta 30 päeva jooksul välja andma Euroopa maksekäsu.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Otsuseid võib maksekäsu, elektroonilise maksekäsu või Euroopa maksekäsu kujul teha ainult seoses rahaliste nõuetega.

Käskveksli või tšeki maksekäsu võib välja anda ainult vekslist või tšekist tulenevate rahaliste nõuete täitmiseks.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Elektroonilise maksekäsu korral kohaldatakse maksimumsummat 1 000 000 CZK (pluss lisanõuded); Euroopa maksekäsu või käskveksli (tšeki) maksekäsu korral maksimumsummat ei ole.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsumenetlus ei ole kohustuslik; hageja võib esitada oma rahalise nõude tavapärase tsiviilkohtumenetluse kaudu. Kui hageja esitab tavahagi ja selles esitatud nõue on vastavuses maksekäsu väljaandmise nõuetega, võib kohus maksekäsu välja anda isegi juhul, kui hageja ei ole seda sõnaselgelt taotlenud. Elektroonilise maksekäsu, Euroopa maksekäsu ja käskveksli (tšeki) maksekäsu võib välja anda ainult hageja taotlusel.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Maksekäsku või elektroonilist maksekäsku ei ole võimalik välja anda, kui see tuleb kostjale kätte toimetada välisriigis. Sellisel juhul jätkab kohus menetlust kooskõlas tsiviilkohtumenetluse tavaeeskirjadega.

Kui Tšehhi kohtu või teise liikmesriigi kohtu välja antud Euroopa maksekäsk tuleb kätte toimetada Tšehhi Vabariigis, tuleb see kostjale isiklikult üle anda. Muud kättetoimetamise viisid ei ole lubatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 174b lõige 1).

1.2 Pädev kohus

Maksekäsu või elektroonilise maksekäsu kohta teeb otsuse territoriaalselt pädev ringkonnakohus (okresní soud). Käskveksli (tšeki) maksekäsu kohta teeb otsuse alati piirkondlik kohus (krajský soud) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahv 9). Euroopa maksekäsu väljaandmise hagi esitamisega seotud kohtualluvuse kohta vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus) artikkel 6.

1.3 Vorminõuded

Maksekäsu või käskveksli (tšeki) maksekäsu väljaandmise hagi esitamiseks tüüpvorm puudub.

Kohus võib maksekäsu välja anda ilma hageja sõnaselge taotluseta. See ei kehti elektrooniliste maksekäskude ning käskveksli ja tšeki maksekäskude kohta.

Maksekäsu või käskveksli või tšeki maksekäsu väljaandmise hagi või taotlus peab seetõttu vastama kohtule esitatava dokumendi suhtes kehtivatele üldistele nõuetele – kui seaduses ei ole teatavat liiki dokumendi puhul muid andmeid nõutud, peab dokumendist selguma vähemalt järgnev: kohus, kellele see esitatakse, selle esitanud isik, küsimus, mida see puudutab ja mida taotletakse; ning see peab olema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud. Allkirja ja kuupäeva lisamise kohustus ei kehti elektroonilisel vormil dokumentide kohta, mille vorming vastab konkreetsetele nõuetele. Dokument tuleb esitada kirjalikult ja seda võib teha paberil või elektroonilisel vormil avaliku andmesidevõrgu kaudu või faksi teel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 42 lõiked 1 ja 4). Elektroonilisel vormil või faksi teel esitatud dokumendile tuleb kolme päeva jooksul lisada originaal või samasuguse sõnastusega kirjalik dokument. See ei kehti elektrooniliste dokumentide suhtes, millele on lisatud sertifitseeritud elektrooniline allkiri, mis põhineb akrediteeritud pakkuja välja antud sertifitseeritud sertifikaadil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 42 lõige 3).

Elektroonilise maksekäsu väljaandmise taotluse võib esitada ainult elektroonilises vormingus ettenähtud vormil (vorm asub aadressil https://www.justice.cz/). Lisaks üldistele nõuetele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 42 lõige 4) tuleb taotluses märkida ka poolte eesnimed, perekonnanimed ja aadressid ning (olenevalt olukorrast) isikukoodid või identifitseerimisnumbrid (ettevõtja nimi või juriidilise isiku nimi ja registreeritud asukoht, registreerimisnumber, riigi nimi ja riigi selle asjaomase organisatsiooniüksuse nimetus, kes riiki kohtus esindab) ning vajaduse korral ka nende esindajate nimed, otsustavate asjaolude kirjeldus, selle tõendi nimetus, mille hageja soovib esitada, ning selgitus selle kohta, mida hageja taotleb (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 79 lõige 1). Taotluses tuleb märkida ka isiku sünnikuupäev, juriidilise isiku registreerimisnumber või äritegevusega tegeleva isiku registreerimisnumber (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 174a lõige 2). Taotlus tuleb allkirjastada hageja sertifitseeritud elektroonilise allkirjaga, mis põhineb sertifitseeritud pakkuja sertifitseeritud sertifikaadil.

Euroopa maksekäsu taotluse esitamiseks tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006 I lisas esitatud vorm A. Vormis tuleb esitada kogu teave poolte ning nõude sisu ja summa kohta.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Ainult elektroonilise maksekäsu korral. Vorm asub aadressil https://www.justice.cz/. Taotlus tuleb allkirjastada hageja sertifitseeritud elektroonilise allkirjaga, mis põhineb sertifitseeritud pakkuja sertifitseeritud sertifikaadil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahv 174a). Euroopa maksekäsu väljaandmise taotluse esitamise vorminõuete kohta vt eespool punkt 1.3.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Maksekäsk või elektrooniline maksekäsk on võimalik välja anda ainult juhul, kui esitatud nõue tuleneb hageja esitatud ja dokumenteeritud asjaoludest (vt punkt 1.3.4). Järeldus, et esitatud nõue tuleneb hageja esitatud asjaoludest, eeldab otsustavate asjaolude kirjeldust, mida toetavad piisavad tõendid, mis on lisatud ja mis võimaldavad kohtul hageja esitatud nõude asjaolusid õiguslikult analüüsida. Asja asjaolud tuleb esitada tervikuna, et oleks võimalik hinnata, millist juriidilist õigust taotletakse (millist õigusakti tuleb kohaldada). Lisaks peab hageja esitama kõik asjaolud selle kohta, millise õigusaktiga on seotud õiguste ja kohustuste loomine, muutmine või lõppemine, ja kõik need peavad tuginema nõuetekohaselt tõenditele.

Käskveksli või tšeki maksekäsu väljaandmise menetluses nõutakse hagejalt, et ta esitaks veksli või tšeki originaali, mille autentsuses ei ole põhjust kahelda, ja õiguse teostamiseks nõutavad muud dokumendid.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Jah. Menetluse laadist olenevalt tuleb esitada dokumentaalsed tõendid, mis kajastavad hageja esitatud nõuet. Kui taotletakse elektroonilise maksekäsu väljaandmist, tuleb dokumentaalsed tõendid lisada elektroonilisel vormil. Veksli või tšeki originaal tuleb lisada käskveksli (tšeki) maksekäsu väljaandmise taotlusele. Hageja õigus esitada erinevat liiki tõendeid ei ole ulatuse poolest mingil viisil piiratud.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kui maksekäsku ei ole võimalik välja anda, ei lükka kohus selle väljaandmise taotlust tagasi, vaid jätkab kooskõlas tsiviilkohtumenetluse tavaeeskirjadega (eelkõige määrab istungi). Maksekäsku ei ole võimalik välja anda, kui hageja ei esita rahalist nõuet, kui kostja asukoht on teadmata või kui maksekäsk tuleb kostjale kätte toimetada välisriigis.

Kohus lükkab elektroonilise maksekäsu väljaandmise taotluse tagasi, kui see ei sisalda kõiki seaduses nõutud andmeid või kui see on arusaamatu või mitmeti mõistetav ja sellised puudused muudavad menetluse jätkamise võimatuks. Sellisel juhul ei palu kohus hagejal esitatud dokumenti parandada või täiendada.

Kui veksli või tšeki maksekäsu väljaandmise taotlust ei ole võimalik rahuldada, määrab kohus istungi.

1.5 Edasikaebamine

Kohus ei tee maksekäsu, elektroonilise maksekäsu või käskveksli (tšeki) maksekäsu tühistamise otsuseid, seetõttu on küsimus tagasilükatud maksekäsu edasikaebamise kohta ebaoluline.

1.6 Vastuväide

Vastuväite võib esitada maksekäsu või elektroonilise maksekäsu vaidlustamiseks. Kostja võib esitada vastuväite 15 päeva jooksul alates maksekäsu või elektroonilise maksekäsu kättetoimetamisest. Vastuväite elektroonilise maksekäsu vaidlustamiseks võib esitada ka sertifitseeritud elektroonilise allkirjaga elektroonilisel vormil. Vastuväitele ei ole vaja lisada põhjendusi, kuid see peab vastama kohtule esitatava dokumendi üldistele nõuetele, st eelkõige peab dokument olema allkirjastatud ja varustatud kuupäevaga ning sellest peaks nähtuma, millisele kohtule on see adresseeritud, kes selle esitab, millist küsimust see puudutab ja mida taotletakse.

Vastuväited käskveksli (tšeki) maksekäsu vaidlustamiseks võib esitada 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest. Vastuväites peab kostja esitama kogu teabe selle kohta, mille suhtes tal seoses käskveksli (tšeki) maksekäsuga vastuväiteid on.

Euroopa maksekäsumenetluses võib kostja tasuda nõutud summa või vaidlustada nõude 30 päeva jooksul, esitades vastuväite Euroopa maksekäsu välja andnud kohtule. Vastuväite esitamiseks kasutab ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1896/2006 sätestatud vormi F. Asi edastatakse seejärel tsiviilasju lahendavale üldkohtule ja sellega tegeletakse vastavalt riiklikele õigusaktidele.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kasvõi üks kostja esitab ettenähtud aja jooksul vastuväite, tühistatakse kogu maksekäsk või elektrooniline maksekäsk, kohus määrab istungi ja menetlus jätkub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse tavaeeskirjadega.

Kui kostja esitab ettenähtud aja jooksul vastuväite käskveksli (tšeki) maksekäsu kohta, määrab kohus selle arutamiseks samuti istungi. Sõltuvalt vastuväitega seotud menetluse tulemusest võtab kohus seisukoha kohtuotsuse kaudu, jättes käskveksli (tšeki) maksekäsu kehtima (vastuväide leitakse olevat põhjendamatu) või tühistades selle oma otsusega täielikult või osaliselt (vastuväide on täielikult või osaliselt põhjendatud). Selle otsuse suhtes on võimalik esitada edasikaebus. Erinevalt maksekäsu või elektroonilise maksekäsu suhtes esitatud vastuväitest ei tühistata käskveksli (tšeki) maksekäsku vastuväite esitamise teel.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Maksekäsul, elektroonilisel maksekäsul ja Euroopa maksekäsul, mida ei ole vastuväitega vaidlustatud, on sunniviisilisele täitmisele kuuluva kohtuotsuse toime. Kui kostja jätab käskveksli (tšeki) maksekäsu suhtes vastuväite esitamata või võtab selle tagasi, on sellel samuti sunniviisilisele täitmisele kuuluva kohtuotsuse toime.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Taotluse alusel lisab kohus maksekäsule, elektroonilisele maksekäsule või käskveksli (tšeki) maksekäsule õigusliku toime ja täitmisele pööratavuse klausli. Selliste klauslitega maksekäsk kujutab endast täitedokumenti.

Kui Euroopa maksekäsumenetluses jätab kostja vastuväite ettenähtud tähtajaks esitamata, muutub Euroopa maksekäsk automaatselt täitmisele pööratavaks. Täitmisele pööramine toimub kooskõlas selle liikmesriigi eeskirjade ja menetlustega, kus Euroopa maksekäsk täitmisele pööratakse.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kui vaidlustatakse maksekäsk, elektrooniline maksekäsk või veksli (tšeki) maksekäsk, mille suhtes ei ole esitatud vastuväidet või vastuväiteid ja millel on sunniviisilisele täitmisele kuuluva kohtuotsuse toime, siis ei ole võimalik tavapäraseid õiguskaitsevahendeid kasutada. Seaduses ettenähtud juhtudel on kostjal võimalik kasutada ainult erakorralist õiguskaitsevahendit, tühistamishagi, ning täitmisele pööratava maksekäsu korral ka menetluse taasalustamise hagi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 228 lõige 2 ja paragrahvi 229 lõige 2).

Kui pärast Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamiseks kehtestatud 30päevase ajavahemiku möödumist ei ole vastuväidet esitatud, võib kostja paluda Euroopa maksekäsu läbivaatamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklis 20 sätestatud tingimustele. Euroopa maksekäsu läbivaatamise taotluse menetluses on kohtualluvus selle välja andnud kohtul. Euroopa maksekäsu läbivaatamise taotlus on ainuke õiguskaitsevahend, mida kostja saab kasutada täitmisele pööratava Euroopa maksekäsu suhtes riigis, kus maksekäsk välja anti. Otsus Euroopa maksekäsu läbivaatamise taotluse kohta väljastatakse nii hagejale kui ka kostjale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahvi 174b lõiked 2 ja 3).

Seotud lingid

https://www.justice.cz/

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

1.1 Menetluse kohaldamisala

Jah. Tsiviilkohtumenetluse eeskirjadega on ette nähtud maksekäsumenetlus (Mahnverfahren), mille eesmärk on tagada selliste rahaliste nõuete laekumine, mida ei ole tingimata vaidlustatud. See on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) paragrahviga 688 ja sellele järgnevate paragrahvidega.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Seda menetlust võib peamiselt kasutada siis, kui maksenõue käsitleb eurodes väljendatud kindlaksmääratud summat.

Seda ei saa siiski kasutada järgmistel juhtudel:

• nõuded, mis tulenevad sellisest tarbijakrediidi lepingust, mille intressimäär on baasmäärast üle 12% suurem;
• nõuded, mis sõltuvad selliste kohustuste täitmisest, mis on veel täitmata;
• kui maksekäsk tuleks edastada avaliku teadaandena, sest vastustaja aadress on teadmata.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nõude summale ei ole ülempiiri kehtestatud.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsumenetluse kasutamine on võlausaldaja jaoks vabatahtlik. Võlausaldaja võib valida selle menetluse ja tavapärase menetluse vahel.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Põhimõtteliselt võib Saksamaa maksekäsumenetlust kasutada ka juhul, kui vastustaja on mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi resident. Tuleb siiski märkida, et Saksamaa tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 688 lõikes 3 on sätestatud, et nende juhtumite korral, kus maksekäsk tuleks kätte toimetada välisriigis, võib maksekäsumenetlust kasutada üksnes juhul, kui see on ette nähtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitleva seadusega (Anerkennungs- und Vollstreckungsausführungsgesetz). Praegu on sellisteks riikideks kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning Island, Norra ja Šveits ning Israel.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsumenetlus kuulub selle jaoskonnakohtu (Amtsgericht) ainupädevusse, kellel on avalduse esitaja suhtes üldine pädevus. See määratakse kindlaks füüsilise isiku elukoha või juriidilise isiku registrijärgse asukoha alusel. Paljud Saksamaa liidumaad on siiski loonud kesksed kohtud maksekäsuasjade menetlemiseks (Mahngerichte) (nt Berliinis asuv Weddingi jaoskonnakohus). See tähendab, et maksekäsumenetluse toimetamise pädevus on koondatud liidumaa mitmesse või siis ainult ühte jaoskonnakohtusse. Sellistel juhtudel on avalduse esitaja jaoks üldise pädevusega kohus tema elukohajärgne maksekäsuasjade menetlemise keskne kohus.

Juhul kui avalduse esitajal ei ole Saksamaal ühtegi üldise kohtualluvuse kohta, on ainupädevus Berliinis asuval Weddingi jaoskonnakohtul. Juhul kui vastustaja ei asu üldise kohtualluvuse alusel ühegi Saksamaa kohtu tööpiirkonnas, on asja pädev menetlema see jaoskonnakohus, kes oleks pädev vaidlust lahendama kohtu sisulist pädevust arvesse võtmata (tavaliselt on jaoskonnakohtud pädevad menetlema üksnes kuni 5000 euro suurust summat hõlmavaid hagisid). Ka sellisel juhul võib mõnel liidumaal olla ette nähtud keskne kohus maksekäsuasjade menetlemiseks.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Kui deklaratsiooni või avalduse esitamiseks on olemas tüüpvorm, tuleb seda kasutada. Tüüpvormid on olemas näiteks maksekäsu ja täitmismääruse tegemise ja uuesti kättetoimetamise jaoks.

Automatiseeritud maksekäsumenetlust kasutatakse kõigis liidumaades. Sellisel juhul võib avaldused esitada kas valmistrükitud pabervormil või elektroonilist andmevahetust kasutades. Mitu tarkvaraarendajat pakuvad tarkvaraprogramme avalduste elektrooniliseks esitamiseks automatiseeritud maksekäsumenetluse raames. Mõnes jaoskonnakohtus on samuti võimalik esitada veebipõhiseid avaldusi interneti teel.

Maksekäsumenetlustes kasutatavaid valmistrükitud pabervorme võib osta kirjatarvete kauplustest.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei, õigusesindaja kasutamine ei ole nõutav.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõude aluseid ei ole vaja üksikasjalikult kirjeldada. Esitada on vaja üksnes nõude lühikirjeldus ja täpne nõutav rahasumma. Selleks tuleb täita vastavad lahtrid maksekäsumenetluse jaoks ettenähtud valmistrükitud vormil. Põhinõue ja kõik kõrvalnõuded tuleb loetleda eraldi.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Esitatud nõudeid kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid ei ole vaja esitada.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Maksekäsu tegemise avaldus lükatakse tagasi, kui maksekäsumenetlus ei ole vastuvõetav, kui avalduse saanud kohtul puudub asjas pädevus või kui maksekäsu saamise avaldus ei vasta vorminõuetele. Avaldus lükatakse tagasi ka siis, kui maksekäsu saab väljastada üksnes nõude osa kohta. Enne maksekäsu tegemisest keeldumist tuleb avalduse esitaja ära kuulata.

Enne maksekäsu väljastamist ei uuri kohus seda, kas nõue on põhjendatud.

1.5 Edasikaebamine

Maksekäsu väljastamisest keeldumist ei saa üldjuhul vaidlustada. Viivitamatu vastuväite (sofortige Beschwerde) esitamine on võimalik ainult juhul, kui avaldus esitati ainult masinloetavas vormis ja see lükati tagasi põhjusel, et kohtu arvates ei olnud avaldus sobilik elektroonilise töötlemise süsteemi jaoks. Praktikas seda võimalust siiski laialdaselt ei kasutata.

1.6 Vastuväide

Kui maksekäsk väljastatakse ja toimetatakse vastustajale kätte, on vastustajal selle vaidlustamiseks aega kaks nädalat. Pärast nimetatud tähtaja möödumist esitatud vastuväide on siiski kehtiv juhul, kui ei ole väljastatud täitmismäärust.

Maksekäsu kättetoimetamisel antakse vastustajale valmistrükitud vorm, mille abil saab ta esitada vastuväite. Selle valmistrükitud vormi kasutamine on siiski vabatahtlik. See tähendab, et vastuväite võib esitada ka muus vormis. Ainus vorminõue on see, et vastuväide tuleb esitada kirjalikult.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui vastustaja vaidlustab nõude õigeaegselt, ei tohi täitmismäärust väljastada ja maksekäsu aluseks olevat nõuet ei saa täitmisele pöörata. Asja suhtes ei alustata tavapärast kohtumenetlust seejärel siiski automaatselt. Selleks tuleb esitada sõnaselge avaldus tavapärase kohtumenetluse alustamiseks. Asjaomase avalduse võib esitada maksekäsumenetluse raames kas avalduse esitaja või vastustaja. Avalduse esitaja võib otsustada esitada sellise avalduse niipea, kui ta saab vastuväitest teada, ning ta võib selle ennetava abinõuna lisada juba maksekäsule.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Avalduse alusel väljastab kohus täitmismääruse. Avaldust ei saa esitada enne vaidlustamiseks ette nähtud tähtaja möödumist; avaldus peab sisaldama deklaratsiooni selle kohta, kas ja milliseid makseid on maksekäsu alusel tehtud. Kui maksed on tehtud osaliselt, peab avalduse esitaja nõude summat vastavalt vähendama.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Täitmismäärus on võrdväärne ajutiselt täitmisele pööratava tagaselja tehtud kohtuotsusega. Vastuväite võib esitada kahe nädala jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Jah. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 49. peatükk  reguleerib maksekäsu kiirmenetlust.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Menetlust kohaldatakse eraõigussuhtest tulenevale kindla rahasumma maksmise nõudele.

Maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata lepinguvälistele nõuetele, välja arvatud:

• teatud  liikluskindlustuse seadusest tulenevad nõuded;
• nõuded, mille kohta on võlgnik andnud võlatunnistuse või mille kohta on sõlmitud muu täitmiseks kohustav kokkulepe.

Maksekäsu kiirmenetlust ei toimu, kui:

• nõue ei ole avalduse esitamise ajal veel sissenõutav, välja arvatud viivisenõuded kõrvalnõudena või kui nõude esitamine sõltub vastastikuse kohustuse täitmisest ja kohustus ei ole veel täidetud;
• nõude esemeks on mittevaralise kahju hüvitamine;
• nõue esitatakse pankrotivõlgniku vastu;
• nõue, mis on esitatud mitme võlgniku vastu, ei tulene samast alusest või kohustusest.

Maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata kõrvalnõuetele ulatuses, mis ületab põhinõuet.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Jah. Maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 8000 eurot. See summa hõlmab nii põhi- kui ka kõrvalnõudeid.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsu kiirmenetluse kasutamine on vabatahtlik. Võlausaldaja võib otsustada, kas ta soovib kasutada maksekäsu menetlust või alustada tavalist menetlust.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah. Siseriiklikust õigusest ei tulene piirangut maksekäsumenetluse kohaldamiseks muus riigis elava/asuva kostja suhtes. Kostja kohtualluvus määratakse EL piires kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 järgi.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsu kiirmenetluse avaldusi lahendab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja maksekäsu osakond.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Maksekäsu kiirmenetlus toimub üksnes elektrooniliselt ning sellest tulenevalt saab maksekäsu kiirmenetluse avaldusi esitada kohtule ainult portaali Avalik E-toimik või infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu.

E-toimiku kaudu saab avaldusi esitada aadressil : https://www.e-toimik.ee/

TsMS § 485 lg 2 kohaselt võib vastuväite esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Vorm leitav Riigi Teatajas.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei, esindaja kaasamine pole kohustuslik.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Maksekäsu kiirmenetluse avalduses tuleb märkida lühikirjeldus nõude aluseks olevatest asjaoludest ning tõenditest, mida avaldaja saaks kasutada oma nõude tõendamiseks hagimenetluses. Nõue peab põhinema faktidel ja olema dokumentaalselt tõendatud. Nõue on selgelt põhjendamatu juhul, kui arvestades maksekäsu alusena avalduses toodud asjaolusid, ei ole nõuet õiguslikult võimalik rahuldada.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Esitatud nõuete kinnituseks ei ole vaja lisada kirjalikke tõendeid. Küll aga märgitakse avaldusse tõendite lühikirjeldus, mida avaldaja saaks kasutada oma nõude tõendamiseks hagimenetluses.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui:

1. tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud;
2. avaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele;
3. makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada;
4. avaldaja ei teavita kohut talle määratud tähtaja jooksul menetlusosalise korraldatud menetlusdokumendi kättetoimetamise tulemustest;
5. ilmnevad menetluse peatumise alused.

1.5 Edasikaebamine

Maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise määruse peale ei saa edasi kaevata. Avalduse rahuldamata jätmine ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses või maksekäsu kiirmenetluses.

1.6 Vastuväide

Võlgnik võib nõude või selle osa vastu esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul.

Vastuväite võib esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Vastuväite põhjendamine ei ole vajalik.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui võlgnik õigel ajal esitab makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule. Korteriomandi ja kaasomandi asjas jätkatakse hagita menetlust, kui avaldaja ei ole taotlenud hagimenetluse läbiviimist või menetluse lõpetamist. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

Kui avaldaja on selgesõnaliselt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, menetlus lõpetatakse.

Kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Maksekäsus selgitatakse võlgnikule, et ta võib määruse kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul esitada maksekäsu peale määruskaebuse. Võlgnikule selgitatakse, et määruskaebuse esitamine on võimalik üksnes  tuginedes ühele järgmistest asjaoludest:

1. makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet;
2. võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu;
3. maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.

Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud menetluse peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele eelnimetatud asjaoludest.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Iirimaal puudub konkreetne maksekäsumenetlus, kuid hageja puhul, kellele võlgnetakse teatud rahasumma või kelle nõue on kergesti kvantifitseeritav, võidakse teha tagaseljaotsus.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Kui kostja ei ilmu kohtusse või ei esita vastulauset hageja nõudele, võidakse hageja kasuks teha tagaseljaotsus. Kui esialgne nõue puudutab kindlaksmääratud või teadaolevat summat, võib lõpliku kohtuotsuse saamiseks pöörduda kõrgema kohtu keskkantseleisse või ringkonnakohtu kantseleisse, sõltuvalt nõude summast (välja arvatud mõningate asjade korral, nt raha laenamise juhtumid, mille puhul hageja peab esitama avalduse tagaseljaotsuse tegemiseks või saama kohtu loa kohtuotsuse tegemiseks tema kasuks). Teiste sõnadega, paljude lihtsalt võla sissenõudmise asjade korral on hagejal/nõude esitajal võimalik saada tagaseljaotsus ilma kohtusse minemata ja kohtuotsus asjaomaselt kohtukantseleilt haldusmenetluse kaudu.

Kui nõue ei ole esitatud kindlaksmääratud rahasumma kohta, peab hageja taotlema kohtult kohtuotsuse tegemist ja kohtuotsust ei ole võimalik saada muul viisil kui kohtusse pöördumise kaudu.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Tagaseljaotsust on võimalik teha peaaegu igat liiki asjade korral. Menetlus ei ole piiratud lepinguliste või rahaliste nõuetega, kuigi süsteem on sellistel juhtudel veelgi lihtsam. Peamised erandid hõlmavad raha laenamist.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine on vabatahtlik, kuna hageja peab astuma teatud samme, enne kui talle võimaldatakse tagaseljaotsus, näiteks esitama asjaomasele kohtukantseleile vajalikud dokumendid või väljastama ja toimetama kostjale vastava avalduse ja kirjaliku kinnituse. Kui kostja ei ole vastanud hageja nõudele või on keeldunud seda tegemast ja kui hageja ei taotle otsuse tegemist tagaseljamenetluses, on hageja jaoks ainuke võimalus loobuda nõude täitmisest.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Vastavalt riikidevahelistele lepingutele kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta Iirimaa ja teiste liikmesriikide vahel (nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida nüüd asendab nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012) või sarnastele kolmandate riikidega sõlmitud lepingutele on menetlus kättesaadav, kui kostja elab teises kohtualluvuse piirkonnas. Kui kostja elab väljaspool kohtualluvuse piirkonda, peab hageja tagama, et kostjale toimetatakse dokumendid kätte nõuetekohaselt kooskõlas kohtu asjaomaste eeskirjadega, mida kohaldatakse kättetoimetamisele väljaspool kohtualluvuse piirkonda. Kui teises kohtualluvuse piirkonnas elav kostja jätab kohtusse ilmumata või nõudele vastamata, võib hageja taotleda kohtult tagaseljaotsuse kohaldamist tavapärasel viisil.

1.2 Pädev kohus

Pädev kohus sõltub asjaomase nõude laadist või summast. Hageja peaks pöörduma kohtusse, kus ta algatas menetluse, ja kohtul on võimalik kindlaks teha, kas kostja ilmus kohtusse ja vastas nõudele või mitte ning kas tähtaeg selle tegemiseks on möödunud. Kui nõude summa on väiksem kui 75 000 eurot (60 000 eurot isikukahjunõuete korral), võib hageja esitada nõude ringkonnakohtule. Kui see ületab seda summat, tuleb nõue esitada kõrgemale kohtule. Kui nõude summa on väiksem kui 15 000 eurot, tuleb nõue esitada ringkonnakohtule. Kui nõue on väiksem kui 2000 eurot, võib nõude esitada väiksemate nõuete menetluse kohaselt.

1.3 Vorminõuded

Hageja peab tagama, et ta järgib kohtu eeskirjades ette nähtud õiget menetlust. Ta peab teate menetluse kohta kostjale kätte toimetama. Kui kostja ei ilmu kohtusse või ei vasta nõudele, võib hageja taotleda tagaseljaotsuse tegemist. Kui tegemist on kindlasummalise nõudega, siis kõik, mida hageja peab tegema, on esitada maksetaotlus või -nõue, ja kui see on tehtud, on hagejal üldjuhul õigus saada asjaomase kohtu kantseleilt kohtuotsus, ilma et oleks vaja kohtumäärust või kohtuniku poole pöörduda. Asjaomase kohtukantselei töötajad kontrollivad seejärel, kas kostja on nõuet tunnistanud, kas selle tegemise tähtajad on möödunud ja kas hageja on esitanud kantseleile vajalikud tõendid, näiteks kirjaliku kinnituse kättetoimetamise kohta ja kirjaliku võlakinnituse, milles on esitatud tegelikult tasumisele kuuluv summa.

Kui nõue on täpsustamata summa kohta või kui nõue ei ole lihtsasti kvantifitseeritav, peab hageja esitama kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Jah. Kõrgemas kohtus on asjaomane eeskiri kohtuotsuse tegemiseks mitteilmumise korral kõrgeimate kohtute 1986. aasta eeskirjade muudetud artikkel 13 ja kohtuotsuse tegemiseks vastulause esitamata jätmise korral artikkel 27. Ringkonnakohtus tuleb tagaseljaotsuse tegemise taotlusele lisada teatud dokumendid, mis hõlmavad hagidokumendi originaali ja nõude kättetoimetamise kinnitust. Lisaks peab taotlus kohtuotsuse tegemiseks olema kooskõlas vormidega 9 ja 10 nimekirjast, mis on lisatud ringkonnakohtu 2001. aasta eeskirjadele. Vormid on kättesaadavad eeskirjadele lisatud nimekirjas.

Sarnaselt on piirkonnakohtu vormid kättesaadavad piirkonnakohtu eeskirjadele lisatud nimekirjas.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei. Kui nõude väärtus ületab 75 000 eurot (60 000 eurot isikukahjuga seotud hagide puhul), on see ringkonnakohtu nõue, ja kui see hõlmab keerukaid küsimusi, siis on soovitatav, kuigi mitte kohustuslik, küsida õigusnõustamist ja esindamist.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Esialgses nõudes tuleb märkida poolte nimed, aadressid, ja kui see on asjakohane, siis ametikoht. Selles tuleb esitada ka nõude summa, kirjeldus nõude tekkimise ja hagi põhjuse kohta ning andmed esitatud maksenõuete kohta.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Esialgses nõudes märgib hageja/nõude esitaja ära kõik nõudega seotud asjaomased üksikasjad, näiteks võlgnetav/nõutav summa, nõude tekkimise üksikasjad, sõltuvalt nõude laadist maksenõuded ja muude asjakohaste faktide kirjeldus, kui see on asjakohane, nt andmed vigastuste või kahjude kohta, saadud ravi või hagi alusest tulenevad muud negatiivsed tagajärjed.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus lükkab tagasi taotluse või avalduse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui taotleja ei ole täitnud kohtumenetluse korra nõudeid. Näiteks kui dokumentide kättetoimetamise eeskirju ei ole nõuetekohaselt täidetud, jäetakse tagaseljaotsuse nõue rahuldamata.

1.5 Edasikaebamine

Kui kohus keeldub tagaseljaotsust tegemast, on selle põhjus tavaliselt see, et hageja ei ole täitnud kohtukorra nõudeid, ja seega võib hagejal olla vaja alustada uuesti, toimetades kätte uue nõude kostja vastu kooskõlas kohtukorraga.

Kostja võib taotleda tagaseljaotsuse tühistamist. Tagaseljaotsuse edukaks vaidlustamiseks peaks kostja esitama kohtule rahuldava põhjenduse, miks ta jättis kohtusse ilmumata või nõudele vastamata, ja kohus peaks veenduma, et esitatud põhjused selgitavad või põhjendavad tegematajätmist. Kui kostja vaidlustab kohtuotsuse edukalt, see tühistatakse ja kostjal on võimalus end menetluses kaitsta.

1.6 Vastuväide

Kui kohus on seisukohal, et kohtuotsus tuleks tühistada, võib kostja end menetluses kaitsta ja esitada vastulause ning asja menetlemine jätkub tavapärasel viisil.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja esitab vastulause eeskirjadega või kohtu lubatud aja jooksul, olenevalt olukorrast, jätkub asja menetlemine tavapärasel viisil. Kohtunik määrab kindlaks, kuidas tuleb asja menetleda, kui sellega seoses on vaja mingeid juhiseid.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Vastulause esitamata jätmine võib kaasa tuua olukorra, mille puhul hageja taotletav kohtuotsus tehakse tagaseljaotsusena

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Tagaseljaotsus on täitmisele pööratav otsus. Vt vastused punktile 1.3.d eespool.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kostja võib pöörduda kohtusse kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks. Seda avaldust arutab sama kohus. Kohus võib kohtuotsuse tühistada, kui ta on seisukohal, et see on õigustatud, ja kui kohtuotsuse tegemisel esines rikkumisi või kui ta on veendunud, et kostjal on tegelik väljavaade nõue vaidlustada. Kummalgi poolel on võimalik esitada edasikaebus määruse suhtes, millega kohtuotsus tühistatakse või kohtuotsuse tühistamisest keeldutakse.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Võimalik on väljastada maksekäsk. Kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikleid 623–634, st presidendi dekreeti 503/1985, mida on muudetud ja mis kehtib.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Tsiviil- ja kaubandusasjad: eraõiguse alla kuuluvad vaidlused, kui seaduse kohaselt ei kehti nende suhtes teiste kohtute jurisdiktsioon (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1)

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Rahalised nõuded või väärtpaberinõuded, st tšekkide, arvete, lihtvekslitega seotud nõuded, kui nõue ja tasumisele kuuluv summa on tõendatud avaliku või eraõigusliku dokumendiga ja kui need nõuded on väljendatud eurodes või välisvaluutas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 623).

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nõude väärtusele ei ole ülemmäära kehtestatud.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsumenetlus on vabatahtlik, kuna võlausaldajal on alati võimalik esitada tavaline hagi, mille alusel algab tema nõude määratlemise menetlus, millele järgneb otsuse tegemine nõude kohta, vastupidiselt maksekäsumenetlusele, kus tehakse maksekäsk, mis ei ole kohtuotsus, vaid täitedokument (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 631).

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Ei, maksekäsku ei ole võimalik välja anda (ja väljastamise korral on see tühine), kui see tuleb kätte toimetada isikule, kes elab välismaal või kelle alaline asukoht on teadmata, välja arvatud juhul, kui see isik on seaduslikult määranud endale esindaja ad litem Kreekas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 624). Asukoht on koht, kus võlgnik füüsiliselt (corpore) kättetoimetamise ajal asub.

1.2 Pädev kohus

Rahukohtunik vastutab kuni kahekümne tuhande (20 000) euro suuruste rahaliste nõuete eest ja esimese astme kohtu kohtunik kõikide teiste rahaliste nõuete eest. Territoriaalne pädevus, st ratione loci pädevusega kohus määratakse kohalikku pädevust käsitlevate üldsätete, nimelt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 22–41 alusel. Näiteks nende sätete alusel võib ratione loci pädevus olla võlgniku alalise asukoha või võlainstrumendi (nt tšekk) väljaandmise koha või käskveksli aktsepteerimise või tasumise koha järgsel kohtul (ringkonna tsiviilkohus või esimese astme kohus).

1.3 Vorminõuded

Avaldus esitatakse

a) suuliselt magistraadile asjaomase aruande koostamise kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 626 lõige 1 koostoimes artikli 215 lõikega 2), kirjaliku avalduse esitamise võimalust välistamata, või

b) kohustuslikus korras kirjalikult esimese astme kohtu kohtunikule esimese astme kohtu kantselei kirjalikul nõudmisel; avaldus peab sisaldama järgmist:

1. kohus, kellele avaldus esitatakse (ringkonna tsiviilkohus või esimese astme kohus),
2. õigusliku vahendi liik, st maksekäsu avaldus;
3. kõikide poolte ees- ja perekonnanimi, isanimi ja alaline asukoht: võlausaldaja ja võlgnik ja/või nende seaduslikud esindajad, ja kui nad on juriidilised isikud, siis nende ärinimi ja registreeritud asukoht;
4. õigusliku vahendi sisu selgel, määratletud, sisutihedal ja loetaval viisil kreeka keeles, ja kui see sisaldab võõrkeelseid dokumente, nt võõrkeelsed arved, tuleb esitada nende ametlik tõlge;
5. kuupäev ja poole või tema seadusliku esindaja või volitatud esindaja allkiri, ja kui advokaadi kohalviibimine on kohustuslik, siis advokaadi allkiri;
6. hagi esitanud poole, tema seadusliku esindaja ja tema volitatud esindaja aadress ja eelkõige maja või büroo või asutuse tänav ja number;
7. maksekäsu avaldus; ja
8. nõue ning raha või väärtpaberite täpne summa koos taotletava makse eest tasumisele kuuluva võimaliku intressiga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 626 lõiked 1 ja 2 koostoimes artikliga 118 ja artikli 119 lõikega 1).

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Ei, tüüpvormi kasutamine ei ole kohustuslik.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Jah, kui taotlus esitatakse esimese astme kohtule ja käsitleb nõudeid, mis ületavad kakskümmend tuhat (20 000) eurot, või ringkonna tsiviilkohtule nõuete puhul, mis jäävad vahemikku kaksteist tuhat (12 000) eurot kuni kakskümmend tuhat (20 000) eurot.

Kui taotlus esitatakse ringkonna tsiviilkohtule ja see käsitleb kuni kaheteistkümne tuhande (12 000) euro suurust nõuet, võib pool algatada kohtumenetluse või kaitsta oma huve, ilma et teda esindaks volitatud advokaat (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 94).

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Maksekäsu avalduses tuleb vähemalt lühidalt nimetada õigusakti liik, millest võlgnetav nõue (= võlg) tulenes, nt laenu- või müügilepingutest tulenevad nõuded, rendinõuded või tasumata tšekid. Lepingu või õigusakti liik üldiselt moodustab ka makse aluse, ning nõude tekkimise aeg, näiteks aeg, millal võlgnik oleks pidanud nõutud summa tasuma ja jättis selle tegemata, tuleb konkreetselt ära märkida. Avalduses tuleb loetleda dokumendid, millest vastavalt avaldusele tuleneb nõude liik ja summa.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Maksekäsu nõude olemasolu on võimalik tõendada ainult dokumentidega, kuna tunnistajaid ei ole võimalik selles menetluses küsitleda. Dokumendid esitatakse koos avaldusega ja neid hoitakse kohtukantseleis kuni vastuväite esitamise tähtaja lõppemiseni; seega teavitatakse sellest poolt, kelle vastu on maksekäsk suunatud – nõude võlgnikku. Tõenditena tunnustatakse kõiki dokumente (avalikke ja eraõiguslikke), millel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 432–465 kohaselt tõendusjõud, kaasa arvatud väärtpaberid (nt tšekid, käskvekslid). Nendes dokumentides tuleb ühetähenduslikult esitada võlausaldaja – soodustatud isiku – ametinimetus ja andmed (täisnimi), võlgniku ametinimetus ja andmed, samuti nõude alused ja summa.

Eraõigusliku dokumendina käsitatakse eelkõige mis tahes dokumenti, mis ei ole avalik ja millel peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 443 kohaselt olema väljaandja omakäeline allkiri, et sellel oleks tõendamisväärtus; iga isikut, kes võtab dokumendist tulenevaid kohustusi, käsitatakse selle väljaandjana.

Avaliku dokumendina (nt notariaalsed lepingud) käsitatakse mis tahes dokumenti, mille on nõuetekohases vormis koostanud ametiisik või isik, kes täidab avalikke ülesandeid.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Avaldus lükatakse tagasi:

a) kui õiguslikud nõuded maksekäsu väljaandmiseks ei ole täidetud ja seega ei ole võlgniku või soodustatud isiku nõue või selle summa lisatud dokumentidega kohe ja ühetähenduslikult tõendatud, või

b) kui avalduse esitaja ei esita kohtuniku nõutud selgitusi või keeldub täitmast soovitusi oma avalduse täitmiseks või parandamiseks või esitatud eraõiguslikel dokumentidel olevate allkirjade autentsuse kinnitamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 628 ja 627). Kuna pädev kohtunik võib nõuda avalduse esitajalt täiendavaid andmeid, dokumente ja paranduste tegemist, siis juhul, kui viimatinimetatu seda ei tee, lükatakse avaldus sel põhjusel tagasi.

Tagasilükkamine märgitakse avalduse lõppu ja esitatakse lühidalt tagasilükkamise põhjus. See tähendab, et pädev kohtunik ei anna välja kohtuotsust ja seetõttu ei ole võimalik tagasilükkamise kohta tehtud märkust edasikaebusega vaidlustada. Avalduse esitaja võib loomulikult esitada oma nõude kohta tavalise hagi (vt eespool punkt 1.1.3) või esitada uue maksekäsu avalduse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 628 lõige 3).

1.5 Edasikaebamine

Edasikaebamise õigust ei ole võimalik teostada, kui maksekäsu avaldus lükatakse tagasi.

1.6 Vastuväide

Kui maksekäsu avaldus võetakse vastu ja maksekäsk antakse välja, võib võlgnik, kelle vastu see on suunatud, esitada maksekäsu suhtes vastuväite viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamise kuupäevast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 632 lõige 1). Vastuväite võib esitada ka enne maksekäsu kättetoimetamist.

Ratione loci ja ratione materiae pädevusega kohus on maksekäsu välja andnud ringkonna tsiviilkohus või esimese astme kohus.

Vastuväidet arutatakse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 632 lõige 2) kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 643, 649 ja 650 sätetega, mis kuuluvad võlainstrumentide ja üürivaidlustega seotud erimenetluste alla, koostoimes tavamenetlusi käsitlevate sätetega, mis ei ole vastuolus eespool nimetatud erimenetluste sätetega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 591 lõike 1 punkt a).

Vastuväide, mis tuleb kätte toimetada eespool nimetatud viieteistkümne (15) tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul, ja mida vastasel juhul vastu ei võeta, tuleb edastada maksekäsu avaldusele alla kirjutanud advokaadile või toimetada selle isiku aadressile, kelle vastu on maksekäsk suunatud (mis on maksekäsus märgitud), välja arvatud juhul, kui õigusliku vahendi abil on teatatud aadressi muutumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 632 lõike 1 punkt b).

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Vastuväite esitamine ei peata maksekäsu täitmist, mis on otseselt täitmisele pööratav dokument (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 631). Maksekäsu välja andnud kohus võib siiski, – kasutades tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 686 kehtestatud ajutisi meetmeid, ja pärast seda, kui pool, kelle vastu maksekäsk on suunatud, on esitanud avalduse, – määrata täitmise peatamise koos tagatisega või ilma või tingimuslikult, kuni tehakse lõplik kohtuotsus esitatud vastuväite kohta.

Tingimused maksekäsu täitmise peatamise avalduse rahuldamiseks on järgmised: a) vastuväite esitamine ettenähtud aja jooksul ja b) oletus vastuväite vähemalt ühe aluse edukuse kohta.

Kohtuotsus, millega antakse peatamise korraldus, võtab dokumendilt ära täitmisele pööratavuse ja nõrgestab selle täidetavust dokumendina.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui vastuväidet ei esitata ettenähtud aja jooksul (viieteistkümne päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest), võib pool, kelle kasuks maksekäsk välja anti, maksekäsu uuesti võlgnikule kätte toimetada, kellel on teine võimalus vastuväite esitamiseks. Viimatinimetatu võib esitada vastuväite kümne tööpäeva jooksul alates uue kättetoimetamise kuupäevast. Sellisel juhul korraldust eespool nimetatud peatamiseks ei anta (vt punkt 1.7).

Kui ületatakse ka kümnepäevane tähtaeg, omandab maksekäsk res judicata jõu, mis tähendab, et maksekäsus esitatud ajaloolistel ja õiguslikel alustel on täielikult kehtiv mitte üksnes maksekäsk, vaid ka nõue.

Selle res judicata maksekäsu, mille suhtes vastuväidet ettenähtud aja jooksul ei esitatud, võib tagasi pöörata ainult erakorralist õiguskaitsevahendit kasutades, milleks on juhtumi uuesti avamine. Seda võib teha väga piiratud, peamiselt vormilistel alustel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 633 lõige 2 ja artikkel 544) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 544 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul kohtus, kes maksekäsu välja andis.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Maksekäsk on vahend, mis on täitmisele pööratav alates selle väljaandmise kuupäevast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 631). Seega ei ole muid meetmeid selle täitmisele pööramiseks vaja ning kui korraldust täitmise peatamiseks ei anta, algatatakse täitemenetlus kokkuvõttes järgmiselt.

Täitekorraldus lisatakse maksekäsu originaalile, nimelt lisatakse maksekäsu teksti algusesse fraas „Kreeka rahva nimel“ ja lõppu fraas „Iga kohtutäitur on kohustatud selle otsuse täitma jne“, sellest antakse välja ametlik ärakiri (täitemäärus) ja seejärel toimetatakse võlgnikule kätte maksekorraldus (sissenõue) maksekäsu summa tasumiseks.

Kui maksekäsku ei toimetata kätte kahe (2) kuu jooksul alates selle väljastamisest, muutub see kehtetuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 630 A)

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kohtuotsus vastuväite kohta ei ole lõplik, vaid selle suhtes kehtivad kõik edasikaebamise õigused.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Jah, maksekäsumenetlus on olemas. Selle põhieesmärk on nõuete kaitsmine ja sellega on loodud täitedokument võlgade jaoks, mis vastavad mitmele õigusaktides sätestatud nõudele.

Õigus menetleda ja otsustada maksekäsuasju kooskõlas menetlusõiguses kehtestatud tingimustega on kohtusekretäridel (Letrados de la Administración de Justicia).

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

See kehtib rahaliste nõuete kohta, mis on kindlad, sissenõutavaks muutunud ja kindlasummalised. Alates 31. oktoobrist 2011 ei ole summa piiratud. Võlg tuleb tõendada ühel järgmistest viisidest:

a) mis tahes vormis, liiki või füüsilisel andmekandjal dokumentide abil, mille on allkirjastanud võlgnik või millel on võlgniku tempel, märk või kaubamärk või muu füüsiline või elektrooniline tähis;

b) arvete, saatelehtede, tõendite, telegrammide, fakside või muude dokumentide esitamisega, mille võlausaldaja võib olla koostanud ühepoolselt, kuid mida tavapäraselt kasutatakse krediidi ja võlgade dokumenteerimiseks seda liiki suhetes, mis esinevad võlausaldaja ja võlgniku vahel;

c) kui koos võlga kinnitava dokumendiga esitatakse äridokumendid, mis tõendavad kaua kestnud eelneva suhte olemasolu;

d) ühisomandis oleva varaga seotud juhtumite korral (propiedad horizontal), kui võlga tõendatakse kinnituste vormis tasumisele kuuluvate summade maksmata jätmise kohta seoses ühiste kuludega, mida linna kortermajades asuva kinnisvara omanikud peavad maksma.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei, alates 31. oktoobrist 2011 ülempiiri ei ole.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Ei, välja arvatud võlad seoses ühiste kulude tasumisega, mida linna kortermajades või elamukompleksides asuva kinnisvara omanikud peavad maksma, kuna sellisel juhul on avalduse esitaja valikul pädevus ka kinnisvara asukoha järgsel kohtul.

1.2 Pädev kohus

Esimese astme kohus võlgniku alalises asukohas või elukohas või kohas, kus asub linnavara, mille suhtes kehtivad ühisomandis olevat linnavara käsitlevad aktid.

1.3 Vorminõuded

Esitada tuleb kirjalik dokument, milles täpsustatakse võlausaldaja ja võlgniku andmed ning kirjeldatakse lühidalt võla päritolu ja summat.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvormide kasutamine ei ole kohustuslik, kuid soovi korral on need kättesaadavad kohtuametniku büroos või ühises menetlusteenistuses. Vorm on võimalik alla laadida, klõpsates järgmisel lingil: vorm.

1.3.1 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Maksekäsumenetluse algatamist puudutava algse avalduse esitamiseks ei ole vaja kasutada procurador’i (poole esindaja) või advokaati. Kuid kui avalduse esitaja soovib, et teda kaitseks advokaat, tuleb sellest teisele poolele teatada, nii et too saab astuda mis tahes samme, mida peab oma kaitseks vajalikuks.

Võlgniku vastuväite või täitemenetluse korral on advokaadi ja procurador’i kasutamine kohustuslik, kui nõude summa ületab 2000 eurot.

1.3.2 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Tuleb esitada lühike selgitus võla tekkimise kohta.

1.3.3 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Vt eespool punkt 1.1.1.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kui ei täideta eespool nimetatud nõudeid territoriaalse pädevuse ja prima facie tõendite esitamise kohta või kui menetlusviga ei parandata, siis tähendab see, et kohus lükkab avalduse tagasi. Avalduse tagasilükkamise otsuse suhtes võib esitada edasikaebuse provintsikohtule (Audiencia Provincial).

Kauplejate ja tarbijate vaheliste lepingute korral peab kohtunik omal algatusel hindama, kas leping sisaldab ebamõistlikult kahjustavaid lepingutingimusi. Kui kohtunik pärast poolte ärakuulamist järeldab, et leping sisaldab ebamõistlikult kahjustavaid lepingutingimusi, teeb ta selle järelduse tagajärgede kohta ühe järgmistest otsustest: nõue on vastuvõetamatu või menetlust tuleb jätkata ebamõistlikult kahjustavaid lepingutingimusi kohaldamata. Selle otsuse peale võib samuti esitada edasikaebuse provintsikohtule (Audiencia Provincial).

1.5 Edasikaebamine

Avalduse tagasilükkamise otsuse suhtes võib esitada kaebuse provintsikohtule. Kaebus tuleb esitada 20 päeva jooksul algse otsuse teinud kohtule.

1.6 Vastuväide

Võlgnikul on maksmiseks või vastuväite esitamiseks aega 20 päeva alates maksenõude kuupäevast ja kuni kl 15.00 selle aja lõppemisele järgneval päeval. Vastuväide tuleb esitada kirjalikult. Seda ei ole võimalik teha kohtus suuliselt. Kui nõude summa ületab 2000 eurot, peavad vastuväitele alla kirjutama advokaat ja procurador. Konkreetseid vaidlustamisaluseid ei ole kehtestatud ja seega võib võlgnik esitada nii sisulisi kui ka lihtsalt vormilisi või menetluslikke põhjuseid.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui nõude summa jääb alla 6000 euro, teeb kohtusekretär määruse, millega maksekäsumenetlus lõpetatakse ja määratakse menetluse jätkamine suulises kiirmenetluses. Teade vastuväite kohta toimetatakse avalduse esitajale, kes saab selle kirjalikult vaidlustada 10 päeva jooksul. Vastuväidete ja vaidlustustega seoses võivad pooled paluda istungi korraldamist.

Kui nõude summa ületab 6000 eurot ja avalduse esitaja ei esita asjaomast nõuet ühe kuu jooksul alates talle vastuväite kättetoimetamisest, menetlus lõpetatakse ja avalduse esitajalt nõutakse kulud sisse.

Kui avalduse esitaja esitab nõude, toimetatakse teade kostjale, kellel on 20 päeva aega selle vaidlustamiseks, ja juhtumi menetlemist jätkatakse tavamenetluses.

Kui nõude summa ületab 6000 eurot, annab kohus võlausaldajale kuu aega nõude esitamiseks tavamenetluses.

Kui vastuväites esitatud väidete valguses ei soovi võlausaldaja tavamenetlust jätkata, peab ta nõude sõnaselgelt tagasi võtma.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui võlgnik jätab maksenõudele vastamata või ei ilmu kohale, teeb kohtusekretär määruse, millega maksekäsumenetlus lõpetatakse, ning teavitab võlausaldajat määrusest, et anda võlausaldajale võimalus algatada täitemeetmed, mida ta võib teha lihtsa avalduse alusel.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Võlausaldaja peab esitama täitmise taotluse. Kui summa ületab 2000 eurot, peavad taotlusele alla kirjutama advokaat ja procurador.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Edasikaebuse võimalus puudub. Ainuke võimalus on esitada täitemeetme suhtes vastuväide, mis tuleb põhjendada.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 1405–1425 on sätestatud lihtsustatud maksekäsumenetlus, mida tuntakse nimetuse procédure d’injonction de payer all.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Menetlus on kättesaadav kõikide nõuete sissenõudmiseks, mis on lepingulist laadi või tulenevad kohustusest, mis on kehtestatud kutseala või ametikohta reguleerivate eeskirjadega ja on kindlaksmääratud suurusega.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Menetlus on kättesaadav kõikide nõuete sissenõudmiseks, mis on lepingulist laadi või tulenevad kohustusest, mis on kehtestatud kutseala või ametikohta reguleerivate eeskirjadega ja on kindlaksmääratud suurusega.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetlus on vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Seda liiki menetlus tuleb algatada võlgniku või ühe asjaomase võlgniku elukohajärgses kohtus, mis välistab menetluse kasutamise, kui ainuke võlgnik elab välisriigis.

1.2 Pädev kohus

Avaldus tuleb esitada ringkonnakohtule (tribunal d’instance), alama astme kohtule (juridiction de proximité), kaubanduskohtu esimehele (tribunal de commerce) või alates 1. jaanuarist 2013 kõrgema astme kohtu esimehele (tribunal de grande instance), sõltuvalt sellest, milline kohus on teatavat liiki asja puhul pädev.

Ainupädevus kuulub võlgniku või ühe asjaomase võlgniku, kelle suhtes menetlus on algatatud, elukohajärgsele kohtule. See on avaliku korra põhimõte (ordre public) ja kohus peab mis tahes küsimuse pädevuse puudumise kohta tõstatama omal algatusel.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Vormilistes nõuetes on loetletud teatud teave, mida avaldus peab sisaldama:

• võlausaldajate ja võlgnike ees- ja perekonnanimed, kutsealad ja kodused aadressid (domiciles) või juriidiliste isikute puhul nende vorm, nimi ja registreeritud tegevuskoht,
• nõude täpne summa koos nõude eri osade jaotusega ja nõude alus.

On olemas vorm, mis ei ole küll kohustuslik, kuid on rangelt soovituslik. See on CERFA vorm, mis on kättesaadav justiitsministeeriumi veebisaidil ja kõikide asjaomaste kohtute kantseleis (greffe).

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Avalduse võib esitada võlausaldaja ise või tema esindaja.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõude põhjust ei ole vaja esitada üksikasjalikult, vaid üksnes kokkuvõtlikult (vt eespool vastus 1.3.1).

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Avaldusele tuleb lisada tõendavad dokumendid, mis näitavad nõude kehtivust (arved, rendileping, müügileping, laenuleping, tunnistajate ütlused jne). Kohaldatakse tsiviilmenetluse suhtes kehtivaid tavaõiguse eeskirju.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Enne maksekäsu väljastamist uurib kohus avalduse kehtivust ja võib selle osaliselt või tervikuna tagasi lükata, kui leiab, et nõue ei ole asjakohaselt põhjendatud.

1.5 Edasikaebamine

Kui avaldus lükatakse tagasi, ei ole võlausaldajal edasikaebamise õigust, kuid ta võib vabalt järgida tavaõiguse menetlust, st esitada hagi võla tasumiseks tavalisel viisil.

1.6 Vastuväide

Võlgnikul on üks kuu aega, et esitada vastuväide (former opposition) kas isiklikult maksekäsu välja andnud kohtu kantseleis või samale kohtukantseleile adresseeritud tähtkirjaga. Vastuväite vormile muid nõudeid ei ole.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Vastuväite esitamine algatab menetluse. Kohtuametnik kutsub kõik pooled kohtuistungile (isegi need, kes ei ole vastuväidet esitanud). Kohus kaalub oma pädevuse raames mitte üksnes esialgset avaldust, vaid ka täiendavaid avaldusi ja sisulisi vastuväiteid.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kui teatamisest on möödunud üks kuu, pöördub võlausaldaja maksekäsu väljastanud kohtu kantseleisse ja palub lisada täitekorralduse. Avaldusele vormilisi nõudeid ei esitata (võlausaldaja võib lihtsalt teha avalduse või saata kirja tavapostiga). Täitekorraldus annab maksekäsule kohtuasjas tehtavale otsusele sarnase toime.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Otsuse suhtes ei saa esitada tavalist edasikaebust (appel) või edasikaebust õigusküsimuses kassatsioonikohtule (pourvoi en cassation). Ainuke vaidlustamise võimalus on esitada edasikaebus õigusküsimuses kassatsioonikohtule viisi vastu, kuidas kohtuametnik täitekorralduse lisas.

Seotud lingid

Justiitsministeeriumi veebisait

Legifrance’i veebisait

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Euroopa maksekäsk - Horvaatia

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Horvaatia Vabariik kohaldab Euroopa maksekäsku ja selliste maksekäskude tegemise menetlust reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o parničnom postupku (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr-d 53/91, 91/92, 112/99, 129/00, 88/01, 117/03, 88/05, 2/07, 96/08, 84/08, 123/08, 57/11, 25/13, 89/14 ja 70/19) sätted ning Euroopa maksekäsu avalduse ja Euroopa maksekäsule vastuväite esitamise kord (Pravilnik o načinu podnošenja zahtjeva za izdavanje europskog platnog naloga i prigovora protiv europskog platnog naloga) (NN nr 124/13).

1.1 Menetluse kohaldamisala

Euroopa maksekäsumenetlust kohaldatakse selliste rahaliste nõuete sissenõudmisele, mille summa on kindlaks määratud ja mille maksetähtpäev on Euroopa maksekäsu avalduse esitamise ajaks möödunud. Euroopa maksekäsumenetlus loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, ning nimetatud määrust kohaldatakse piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades, olenemata kohtu liigist, koos määruses sätestatud eranditega.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Euroopa maksekäsku saab kasutada rahaliste nõuete sissenõudmiseks. Maksekäsu esemeks võivad olla ainult sellised nõuded, mis kujutavad endast lepingulisi või lepinguväliseid kohustusi ja mille nimiväärtus on kindlaks määratud.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nõude väärtusele ei ole kehtestatud ülemmäära.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine ei ole kohustuslik, kuna nõude esitaja võib ise otsustada, mil viisil ta oma nõude esitab, kuni see ei ole vastuolus imperatiivsete normide ja ühiskondliku moraaliga. Kohus teeb maksekäsu, isegi kui nõude esitaja ei ole seda oma nõudes taotlenud, kui kõik selle tegemise nõuded on täidetud. Seega on maksekäsu tegemine kohtu jaoks kohustuslik, kui selle tegemise nõuded on täidetud.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah.

1.2 Pädev kohus

Õigus teha otsus Euroopa maksekäsu tegemise ja läbivaatamise avalduste kohta ning väljastada tõend täidetavuse kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1896/2006 on kostja alalise või peamise elukoha või registrijärgse asukoha järgsel esimese astme kohtul (općinski sud) või – kaubanduskohtute pädevusse kuuluvates küsimustes – kaubanduskohtul (trgovački sud).

1.3 Vorminõuded

Euroopa maksekäsu avaldus ja vastuväide maksekäsule tuleb esitada ainult masinloetaval kujul, kui kohus peab dokumenti masintöötlemiseks sobivaks. Avalduse vormi võib esitada paberil või muu kohtu aktsepteeritava sidevahendi abil.

Euroopa maksekäsu avalduse ja sellele vastuväite esitamise viisi reguleerib Euroopa maksekäsu avalduse ja Euroopa maksekäsule vastuväite esitamise kord, mis jõustus 17. oktoobril 2013.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Euroopa maksekäsu avaldus ja vastuväide maksekäsule tuleb esitada määruses (EÜ) nr 1896/2006 ette nähtud vormidel pädevale kohtule. See tähendab, et tüüpvormi kasutamine on Euroopa maksekäsu tegemise menetluses kohustuslik ning vormid on võimalik alla laadida e-õiguskeskkonna portaalist.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Igal poolel – füüsilisel või juriidilisel isikul – on õigus vabalt otsustada, kas ta esindab ennast menetluses ise või kaasab vahendaja, kelleks on tavaliselt advokaat. See tähendab, et advokaadi kaasamine ei ole Euroopa maksekäsu tegemise menetluses kohustuslik.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Pool peab täitma vormi A (Euroopa maksekäsu avaldus) masinloetaval kujul, mis võimaldab poolel esitada täiendavaid avaldusi ja lisateavet, et nõuet vajaduse korral üksikasjalikumalt selgitada.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Vormi A punkt 10 nõuab poolelt talle kättesaadavate tõendite lisamist ja selle kirjeldamist, millega on konkreetne tõend seotud. Tõendeid ja nende kogumist reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 219–271 ja kohus otsustab, millist esitatud tõenditest kasutada juhtumi asjaolude tuvastamiseks. Lisaks otsustab kohus oma veendumuste kohaselt, millised asjaolud loetakse tõendatuks, hinnates põhjalikult ja hoolikalt iga tõendit eraldi ja kõiki tõendeid kogumis ning lähtudes menetluse kui terviku tulemusest.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Avalduste tagasilükkamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 109 sätestatud üldnormi. Selles artiklis on sätestatud, et kui avaldus ei ole arusaadav või ei sisalda kõike vajalikku selle alusel tegutsema asumiseks, annab kohus avalduse esitanud poolele korralduse dokument ära parandada, st seda muuta kooskõlas esitatud juhtnööridega, ning tagastab selle paranduse või muudatuse tegemise eesmärgil. Dokument loetakse tagasivõetuks, kui seda ei tagastata kohtule ega parandata kooskõlas kohtult saadud juhtnööridega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui see tagastatakse ilma ühegi paranduse või muudatuseta, jäetakse see rahuldamata.

1.5 Edasikaebamine

Vastuväide on võlgnikule kättesaadav õiguskaitsevahend, kui on esitatud Euroopa maksekäsu avaldus. Lisaks on pooltel määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 20 kohaselt erandjuhtudel võimalus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist nimetatud artiklis sätestatud tingimustel.

1.6 Vastuväide

Võlgnik võib esitada vastuväite Euroopa maksekäsule päritoluriigi kohtule, kasutades tüüpvormi F, mis saadetakse talle koos Euroopa maksekäsuga. Vastuväide tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast võlgnikule maksekäsu kättetoimetamist ja võlgnik peab vastuväites märkima, et ta vaidlustab nõude, ilma et ta peaks seda põhjendama.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui võlgnik esitab Euroopa maksekäsule vastuväite määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 16 tähenduses, toimub edasine menetlus kooskõlas määruses (EÜ) nr 861/2007 sätestatud Euroopa väiksemate nõuete menetlust reguleerivate õigusnormidega, kui need on kohaldatavad, vastasel juhul kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse sätetega, mis käsitlevad maksekäsule vastuväite esitamist (artikkel 445a, artiklid 451–456), võttes samal ajal arvesse määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklit 17.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui 30 päeva jooksul pärast maksekäsu võlgnikule kättetoimetamist ja võttes arvesse ajavahemikku, mis on piisav vastuväite kättesaamiseks, ei ole kohtule vastuväidet esitatud, peab kohus tunnistama Euroopa maksekäsu täidetavaks, kasutades tüüpvormi G.

Täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsk (määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklid 18 ja 19), mille on teinud Euroopa Liidu territooriumil tegutsev kohus, on täitedokument, mille alusel saab Horvaatia Vabariigis taotleda täitmist samal viisil kui Horvaatia kohtu tehtud täitmisotsuse alusel.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Üldjuhul peab nõude esitaja taotlema kohtult täitedokumendi väljastamist ja kohus kuulutab Euroopa maksekäsu täidetavaks tüüpvormi G kasutades.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Võlgnik võib taotleda Horvaatias tehtud Euroopa maksekäsu läbivaatamist tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 507n alusel, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklit 20. Taotluse kohta otsust tegev kohus võib täitmisele pööramise edasi lükata, kohaldades asjakohaseid täitemenetluse norme täitmisele pööramise edasilükkamise kohta võlgniku taotlusel. Täitedokumendi peale edasikaebuse esitamine Euroopa maksekäsus esitatud nõudega seotud põhjustel on lubatud ainult juhul, kui need põhjused tekkisid pärast maksekäsu kättetoimetamist ja kui neid ei olnud enam võimalik määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 16 kohases vastuväites esitada.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Muude lihtmenetluste hulgas on Itaalia tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Codice di procedura civile) loetletud ka maksekäsumenetlus (procedimento di ingiunzione) (artikkel 633 jj). Tegemist on ex parte menetlusega, sest kohus teeb otsuse võlausaldaja taotluse kohta, ilma et ta kuulaks ära võlgniku või annaks talle võimaluse esitada vastuseid või märkusi.

Võlgnik kuulatakse ära alles hiljem, kui ta maksekäsu vaidlustab.

Maksekäsumenetlust võib taotleda ainult teatavate nõuete korral (rahasumma tasumise nõue või nõue tarnida teatav kogus asendatavaid kaupu jne) ning tingimusel, et täidetud on teatavad tsiviilseadustikus (Codice civile) sätestatud tingimused (nt võlausaldajad peavad esitama kirjalikke tõendeid oma nõude toetamiseks).

Kui nõuet menetlev kohus leiab, et see on põhjendatud, käsib ta võlgnikul tasuda summa teatava tähtaja jooksul, milleks on tavaliselt 40 päeva, kuid kohus teavitab võlgnikku ka sellest, et võlgnik võib vaidlustada maksekäsu sama tähtaja jooksul, ja kui vastuväiteid ei esitata, muutub maksekäsk lõplikuks ja see võidakse täitmisele pöörata.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Menetlust kohaldatakse selliste nõuete suhtes, mille on esitanud võlausaldajad, kellele võlgnetakse raha või teatav kogus asendatavaid kaupu, või mis tahes isikud, kellel on õigus saada konkreetset vallasvara.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Kui menetlus on seotud rahalise nõudega, peab summa olema täpselt kindlaks määratud. See välistab võimaluse esitada avaldus maksekäsu saamiseks lepinguväliste nõuete korral. Näiteks ei ole võimalik nõuda sellise kahju hüvitamist, mis on tekkinud ebaseadusliku tegevuse tulemusel.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei, ülemmäär puudub. Maksekäsku võib taotleda mis tahes väärtusega nõuete korral.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsumenetluse kasutamine on vabatahtlik. Võlausaldaja võib alati esitada tavapärase hagi.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsu saamiseks peab pöörduma selle rahukohtu (giudice di pace) või madalama astme kohtu (tribunale) poole, kellel oleks pädevus tavapärase menetluse korral. Rahukohus on pädev menetlema ainult väiksemaid kohtuvaidluseid vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 7 sätestatud kriteeriumidele. Kui avaldus esitatakse madalama astme kohtule, menetleb asja ühest kohtunikust koosnev koosseis.

Nõuded, mis on seotud kas siis kohtumenetluse või kohtuvälise menetluse raames osutatud õigusteenuste eest makstavate tasude või advokaatide, kohtutäiturite või kohtumenetluse käigus teenuseid osutanud mis tahes muude isikute kulude hüvitamisega, vaatab läbi kohus, kes menetles juhtumit, millele võlausaldaja nõudes osutatakse.

Advokaadid võivad taotleda maksekäsku oma klientide suhtes selle piirkonna kohtult, mille advokatuuri (consiglio dell’ordine) liikmed nad on. Samamoodi võivad notarid esitada nõude selle piirkonna kohtule, mille notarite koja (consiglio notarile) liikmed nad on (vt ka teabeleht „Kohtualluvus“).

1.3 Vorminõuded

Maksenõue peab sisaldama tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 638 sätestatud teavet ning avaldus koos vajalike lisadega tuleb esitada kohtusekretärile. 18. oktoobri 2012. aasta dekreetseaduse nr 179 (mis on seadusena kinnitatud 17. detsembri 2012. aasta seadusega nr 221) artiklis 16-bis on sätestatud: „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku IV köite I jaotise I peatükis osutatud menetlustes tuleb meetmed ning poolte seisukohad ja dokumendid alates 30. juunist 2014 esitada üksnes elektrooniliselt (see ei kehti vastuväidete suhtes).“ Seetõttu käsitatakse kõiki pärast 30. juunit 2014 paberil esitatud ex parte menetlusega seotud avaldusi vastuvõetamatutena. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1896/2006 ei kehti dekreetseaduse nr 179/2012 artikkel 16-bis Euroopa maksekäsu suhtes ning avaldused sellise maksekäsu taotlemiseks tuleb esitada paberil, mitte elektrooniliselt.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Ei, spetsiaalne vorm puudub.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Üldjuhul küll, kuid teatavate juhtumite korral võivad hagejad esindada end kohtus ise. Üks selline juhtum on seotud olukorraga, kus nõuet menetleb rahukohus ja nõue ei hõlma suuremat summat kui 1100 eurot. Teine selline olukord tekib siis, kui hageja on kvalifitseeritud tegutsema juhtumit menetlevas kohtus advokaadina.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Avalduses tuleb esitada nõude suurus ja nõude põhjendused. Nõude põhjendused ei pea olema üksikasjalikud ning need võib esitada asjakohaste faktide ja dokumentide kokkuvõtliku kirjeldusena.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Jah. Nõudega seotud kirjalikud tõendid hõlmavad eelkõige kirjalikku kättesaamiskinnitust ja ühepoolset lubadust. Kui nõue on seotud kaupade tarnimise või teenuste osutamisega ning kui kaupu tarnis või teenuseid osutas üks ettevõtja teisele ettevõtjale või isikule, kes ei tegele kutse- või äritegevusega, võivad nõudega seotud kirjalikud tõendid hõlmata ka kinnitatud väljavõtteid võlausaldaja äriühingu raamatupidamisdokumentidest, tingimusel et raamatupidamine toimub seaduses sätestatud viisil. Nõude kirjalikuks tõendamiseks sobivad ka äriühingu esitatud arved, tingimusel et neile on lisatud hageja arvete registri kinnitatud koopia.

Tõendeid käsitlevaid erieeskirju kohaldatakse advokaatide, notarite ja muude kutsealade esindajate esitatud tasu- ja hüvitisnõuete suhtes ning riigi ja riigiasutuste nõuete suhtes.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kui kohus leiab, et nõue ei ole piisavalt põhjendatud, teavitab ta sellest kohtusekretäri kaudu hagejat, paludes hagejal esitada täiendavaid tõendeid. Kui hageja ei vasta või võtab avalduse tagasi või kui avaldust ei ole võimalik vastu võtta, jätab kohus avalduse rahuldamata, tehes põhjendatud kohtumääruse.

Sel juhul võib nõude uuesti esitada erimenetluse või tavapärase menetluse raames.

1.5 Edasikaebamine

Kui avaldus jäetakse rahuldamata, siis võib sellise otsuse peale esitada korralise apellatsioonkaebuse või kassatsioonkaebuse.

1.6 Vastuväide

Kui kohus võtab avalduse vastu, väljastab ta maksekäsu, mis tuleb kostjale kätte toimetada 60 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemise päevast, kui see maksekäsk toimetatakse kätte Itaalias, või 90 päeva jooksul, kui see toimetatakse kätte väljaspool Itaaliat.

Maksekäsu saamise korral on võlgnikul aega 40 päeva nõude vaidlustamiseks.

Kui selleks on piisav alus, võib nõudega seotud vastuväidete esitamise tähtaega lühendada 10 päevale või pikendada 60 päevale. Kui kostja elab mõnes muus ELi riigis, on tähtaeg 50 päeva ja seda võidakse lühendada 20 päevani. Kui kostja elab ELi mittekuuluvas riigis, on tähtaeg 60 päeva ja seda võidakse lühendada 30 päevani või pikendada 120 päevani.

Kostjad võivad nõude vaidlustada isegi pärast tähtaja möödumist, kui nad suudavad tõendada, et neid ei teavitatud õigeaegselt, sest maksekäsku ei toimetatud kätte nõuetekohaselt või esines ettenägematuid asjaolusid või vääramatu jõud. Nõuet ei saa vaidlustada pärast seda, kui esimese täitemeetme võtmisest on möödunud kümme päeva.

Vastuväide (opposizione) maksekorralduse vaidlustamiseks esitatakse maksekorralduse väljastanud kohtule kohtukutsena (citazione), mis tuleb toimetada hagejale avalduses märgitud aadressil. Maksekäsu vaidlustamiseks esitatud kohtukutse peab sisaldama kohtukutsetes harilikult sisalduvat teavet. Eelkõige peab vaidlustaja esitama nõude peale vastuväite esitamise põhjendused.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Seda laadi vastuväite esitamise tulemusel algatatakse tavapärane kohtumenetlus, mille käigus kohus uurib maksenõude kehtivust.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui ettenähtud aja jooksul vastuväiteid ei esitata või kui kostja ei ilmu kohtusse, tunnistab maksekäsu väljastanud kohus selle käsu hageja avalduse alusel täitmisele pööratavaks.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

On neli võimalikku stsenaariumi.

Esimene neist hõlmab olukorda, kus nõudele vastuväidete esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Taotleja võib paluda kohtul tunnistada maksekäsk esialgselt viivitamata täitmisele pööratavaks. Seda taotlust on võimalik rahuldada ainult juhul, kui on täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustikus esialgse täitmisele pööramise eritingimused. Näiteks juhul, kui nõue põhineb käskvekslil või tšekil või kui täitmisele pööramisega viivitamine tekitaks võlausaldajale tõsist kahju. Kohus võib sellises varajases etapis täitmisele pööramise tingimusena nõuda, et võlausaldaja annaks tagatise võlgniku kasuks.

Teine stsenaarium on seotud olukorraga, kus võlgnik, kellele maksekäsk on kätte toimetatud, ei esita vastuväiteid ettenähtud aja jooksul. Sel juhul võib võlausaldaja taotleda maksekäsu täitmisele pööramist.

Kolmas stsenaarium on seotud olukorraga, kus võlgnik on esitanud vastuväited ja juhtumi menetlemine on veel pooleli. Sel juhul võib võlausaldaja taotleda maksekäsu esialgset täitmisele pööramist. Selle taotluse saab rahuldada vaid juhul, kui on täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimused (näiteks kui vastuväiteid ei ole tõendatud mis tahes kirjalike tõendite abil). Kohus võib samuti ette näha, et esialgset täitmisele pööramist kohaldatakse ainult maksekäsu mingi osa suhtes, s.t selle summa ulatuses, mida võlgnik ei ole vaidlustanud. Kohus võib samuti ette näha, et maksekäsk kuulub esialgselt täitmisele, kui võlausaldaja annab tagatise, mis katab võimaliku hüvitise summa koos kulude ja kahjuhüvitise summaga.

Neljas stsenaarium on seotud olukorraga, kus vastuväiteid ei võeta arvesse: selle tulemusel muutub maksekäsk täitmisele pööratavaks, kui see ei olnud juba täitmisele pööratud.

Maksekäsud, mis on tunnistatud täitmisele pööratavateks mis tahes eespool nimetatud stsenaariumi kohaselt, võimaldavad võlausaldajal seada võlgniku varale kohtuliku hüpoteegi.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Maksekäsk, mis on muutunud täitmisele pööratavaks seetõttu, et võlgnik ei esitanud vastuväiteid, võidakse tühistada seaduses sätestatud erandjuhtudel (näiteks kui leitakse, et kohtuotsus tehti selliste tõendite alusel, mis osutusid hiljem valeks). Kui maksekäsk mõjutab kolmandate isikute õigusi, võivad ka need kolmandad isikud esitada vastuväited.

Kohtuotsuse peale, millega lõpetatakse vastuväidete menetlemine, võib esitada korralise apellatsioonkaebuse.

Lingid

►Itaalia põhiseadus (itaalia ja inglise keeles)

https://www.senato.it/sites/default/files/media-documents/COST_INGLESE.pdf

►Itaalia seadused ja seadustikud

https://www.normattiva.it/?language=en

►Itaalia tsiviilkohtumenetluse seadustik

http://www.altalex.com/documents/codici-altalex/2015/01/02/codice-di-procedura-civile

►Halduskohtumenetluse seadustik (inglise keeles)

https://www.giustizia-amministrativa.it/cdsintra/wcm/idc/groups/public/documents/document/mday/mzk3/~edisp/nsiga_4276977.pdf

►Halduskohtumenetluse seadustik (prantsuse keeles)

https://www.giustizia-amministrativa.it/cdsintra/wcm/idc/groups/public/documents/document/mday/njiz/~edisp/nsiga_4506451.pdf

► Itaalia halduskohtumenetluse seadustik (saksa keeles)

https://www.giustizia-amministrativa.it/cdsintra/wcm/idc/groups/public/documents/document/mday/nda5/~edisp/nsiga_4289867.pdf

► Itaalia kohtusüsteem

https://www.csm.it/web/csm-internet/magistratura/il-sistema-giudiziario=

► Maksumenetluse seadustik

http://def.finanze.it/DocTribFrontend/getAttoNormativoDetail.do?id=%7bECD81E71-D37B-4722-AA36-116B5BCB2232%7d

► Justiitsministeerium

https://www.giustizia.it/giustizia

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Puudub spetsiifiline riiklik maksekäsumenetlus peale selle, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1896/2006, mille kohaldamiseks on vastu võetud menetluseeskirjad.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Ei ole asjakohane.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei ole asjakohane.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Ei ole asjakohane.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Ei ole asjakohane.

1.2 Pädev kohus

Ei ole asjakohane.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Ei ole asjakohane.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei ole asjakohane.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Ei ole asjakohane.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Ei ole asjakohane.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Ei ole asjakohane.

1.5 Edasikaebamine

Ei ole asjakohane.

1.6 Vastuväide

Ei ole asjakohane.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Ei ole asjakohane.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Ei ole asjakohane.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Ei ole asjakohane.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Lätis on võimalik nii nõude vaidluseta sundtäitmine (tsiviilkohtumenetluse seaduse (Civilprocesa likums) 50. peatüki artiklid 400–406) kui ka nõude sundtäitmine kohtuteate alusel (sama seaduse 50.¹ peatüki artiklid 406.¹–406.¹⁰).

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Nõude vaidluseta sundtäitmine on lubatud:

1. avalikku registrisse kantud hüpoteegiga või kommertspandiga tagatud nõudeid käsitlevate lepingute alusel;
2. selliste notariaalselt tõestatud tähtajaliste lepingute või samaväärse õigusjõuga tähtajaliste lepingute alusel, mis käsitlevad rahalisi väljamakseid või vallasvara tagastamist;
3. selliste notariaalselt tõestatud või kinnistusraamatusse kantud tähtajaliste vara rendi- või üürilepingute alusel, mille kohaselt on rentnik või üürilevõtja kohustatud tähtaja saabumisel või maksmisele kuuluvate summade tasumata jätmisel vabastama renditud või üüritud vara ning tasuma rendi- või üürimakseid;
4. selliste vaidlustatud lihtvekslite puhul, mis ei ole vormistatud notariaalaktina.

Osutatud nõuete suhtes ei saa kohaldada vaidluseta sundtäitmist, kui:

1. sundtäitmine on seotud riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluva varaga;
2. nõue on aegunud, kusjuures tähtpäev tuleneb üheselt dokumendist endast.

Nõude sundtäitmine kohtuteate alusel on lubatud juhul, kui tegemist on maksenõudega, mis on dokumentaalselt tõendatud ja mille maksetähtaeg on saabunud, samuti juhul, kui tegemist on kauba tarne- või ostulepingus või teenuste osutamise lepingus sätestatud hüvitise maksmise kohustusega, kui selline kohustus on dokumentaalselt tõendatud ja kohustuse täitmise tähtaega ei ole kindlaks määratud.

Nõude sundtäitmine kohtuteate alusel ei ole lubatud juhul, kui:

1. tasu soovitakse täitmata vastusoorituse eest;
2. võlgniku ametlikult teatatud või tegelik elukoht ei ole teada;
3. võlgniku ametlikult teatatud või tegelik elukoht, asukoht või registrijärgne asukoht ei ole Lätis;
4. nõutud leppetrahv on suurem võla põhisummast;
5. nõutud viivis on suurem võla põhisummast;
6. tegemist on maksenõudega, mille võlasumma on üle 15 000 euro;
7. tegemist on ühise maksenõudega.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nõude sundtäitmine kohtuteate alusel ei ole lubatud maksenõuete puhul, mille võlasumma ületab 15 000 eurot.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine ei ole kohustuslik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Nõude sundtäitmine kohtuteate alusel ei ole lubatud, kui võlgniku ametlikult teatatud või tegelik elukoht, asukoht või registrijärgne asukoht ei ole Lätis.

1.2 Pädev kohus

Nõude vaidluseta sundtäitmise avaldus esitatakse selle rajooni- või linnakohtu kinnistusametile, kus:

1. asub võlgniku ametlikult teatatud elukoht või – selle puudumisel – tegelik elukoht, kui avaldus on seotud rahalise maksega, vallasvara tagastamisega või kohustustega, mis tulenevad kommertspandiga tagatud lepingutest;
2. asub kinnisvara, kui nõude vaidluseta sundtäitmise avaldus on seotud kinnisvara tagatiseks seadmist käsitlevate dokumentidega või renditud või üüritud kinnisvara vabastamise või tagastamise kohustusega; juhul kui nõue on tagatud mitme kinnisvaraga ja avalduse menetlemine kuuluks mitme rajooni- või linnakohtu kinnistusameti pädevusse, menetleb avaldust ühe kinnisvara asukoha järgse rajooni- või linnakohtu kinnistusamet, kusjuures valiku teeb avalduse esitaja;
3. on registreeritud laevahüpoteek, kui avaldus on seotud laeva hüpoteegist tuleneva kohustusega.

Avaldus nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel tuleb esitada võlgniku ametlikult teatatud elukoha järgse rajooni- või linnakohtu kinnistusametile või ametlikult teatatud elukoha puudumisel tema tegeliku elukoha järgse või registrijärgse asukoha rajooni- või linnakohtu kinnistusametile.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Avaldusi nõuete sundtäitmiseks kohtuteate alusel saab esitada üksnes elektrooniliselt kohtute veebisüsteemis (kohtulahendite portaal (e-lietas portāls)) kättesaadaval veebivormil.

Võlgnik võib esitada vastuse veebisüsteemis kättesaadaval veebivormil või koostada vastuse kooskõlas ministrite kabineti 21. juuli 2009. aasta määruse nr 792 3. lisaga (vormid nõuete sundtäitmise korral kohtuteate alusel). Vorm on kättesaadav siin.

Nõude vaidluseta sundtäitmise avalduse jaoks vormi koostatud ei ole. Avaldus tuleks teha tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 404 kohaselt.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei, see ei ole kohustuslik. Esindamist käsitlevad üldnormid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse 12. peatükis, milles käsitletakse esindajaid.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Avaldus ei pea sisaldama üksikasjalikku põhjendust.

Nõude vaidluseta sundtäitmise avalduses tuleb osutada nõudele, mille rahuldamist võlausaldaja vaidluseta menetluse korras taotleb, ja õigustoimingule, millest nõue tuleneb, ning märkida võla põhisumma, leppetrahv ja viivised ning lihtveksli puhul ka selle vaidlustamisega seotud kulud ja seaduses sätestatud hüvitis. Vaidluseta sundtäitmise avaldusele tuleb lisada täidetav dokument ja selle ärakiri ning lihtveksli puhul ka notariaaldokument, millega lihtveksel vaidlustati; samuti tuleb esitada tõendid võlgnikule teate edastamise kohta, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud, et sellist teadet ei pea saatma.

Selleks et esitada avaldus nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel, tuleb täita kohtute veebisüsteemis (kohtulahendite portaal) kättesaadav veebivorm, millel esitatakse järgmine teave: avalduse esitaja ja võlgniku andmed, maksenõue, andmed nõude aluseks olevate dokumentide kohta, nõude täitmise tähtaeg, nõutav summa ja selle arvutusmeetod ning ka avalduse esitaja kinnitus selle kohta, et nõue ei sõltu (ega ole sõltunud) vastusooritusest.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Nõude vaidluseta sundtäitmise avaldusele tuleb lisada täidetav dokument ja selle tõestatud ärakiri või lihtveksli puhul selle vaidlustamist käsitlev dokument ning tõendid võlgnikule teate edastamise kohta, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud, et sellist teadet ei pea saatma (teate edastamise tõendiks võib olla vannutatud kohtutäituri või tema abi koostatud avaldus, milles kinnitatakse, et adressaat keeldus teadet vastu võtmast).

Nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel ei pea esitama nõude aluseks olevaid kirjalikke tõendeid, kuid avalduses tuleb märkida nõude tekkimise aluseks olevad dokumendid ja kohustuse täitmise tähtaeg. Kui võlgnik vaidlustab maksenõude kehtivuse 14 päeva jooksul kohtu saadetud teate kättesaamisest, siis kohtumenetlus nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel lõpetatakse. Kui menetlus nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel otsustatakse võlgniku vastuväidete tõttu lõpetada, ei takista see hagi esitamist tavapärase kohtumenetluse korras.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Nõude vaidluseta sundtäitmise puhul teeb otsuse üks kohtunik seitsme päeva jooksul avalduse esitamisest, tuginedes avaldusele ja sellele lisatud dokumentidele; ta ei teavita sellest eelnevalt avalduse esitajat ega võlgnikku. Kohtunik jätab avalduse rahuldamata, kui see on alusetu või kui avalduses nimetatud leppetrahv ei ole proportsionaalne võla põhisummaga või kui täidetav dokument sisaldab ebaõiglasi lepingulisi sätteid, millega rikutakse tarbija õigusi.

Kui esitatud on avaldus nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel ja kohus võtab avalduse menetlusse, kuid võlgnik esitab 14 päeva jooksul kohtu edastatud teate kättesaamisest vastuväited, millega ta vaidlustab maksenõude kehtivuse, lõpetab kohtunik menetluse nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel.

1.5 Edasikaebamine

Kohtuniku otsust nõude vaidluseta sundtäitmise või nõude sundtäitmise kohta kohtuteate alusel ei saa edasi kaevata.

Kui võlgnik on seisukohal, et avalduse esitaja nõue on asjaoludest lähtuvalt alusetu, võib ta kolme kuu jooksul alates otsuse saatmise kuupäevast esitada võlausaldaja vastu hagi eesmärgiga nõue vaidlustada. Sellise hagi esitamisel võib võlgnik taotleda täitemenetluse peatamist. Kui võlausaldaja nõue on juba täitemenetluse raames rahuldatud, võib võlgnik taotleda oma nõude tagamist.

1.6 Vastuväide

Nõude vaidluseta sundtäitmise kohta teeb otsuse kohtunik üksi ning võlgniku arvamust arvesse ei võeta.

Kui esitatakse avaldus nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel, edastab kohtunik võlgnikule teate, tehes talle ettepaneku tasuda avalduses märgitud summa või esitada kohtule vastuväited 14 päeva jooksul pärast teate saatmist.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Nõude sundtäitmine kohtuteate alusel – kui võlgnik vaidlustab maksenõude kehtivuse 14 päeva jooksul kohtu saadetud teate saatmisest, siis kohtumenetlus nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel lõpetatakse. Kui võlgnik on avaldusega osaliselt nõus, teavitatakse avalduse esitajat võlgniku vastusest ja kindlaksmääratud tähtajast, mille jooksul peab avalduse esitaja andma kohtule teada, kas nõude see osa, mille täitmisega võlgnik on nõustunud, on täidetud. Kui võlgnik on avaldusega osaliselt nõus, võtab kohtunik vastu otsuse selle osa sundtäitmise kohta, millega võlgnik nõustus, kuid ülejäänud osa puhul kohtumenetlus lõpetatakse.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui avaldus on esitatud nõude sundtäitmiseks kohtuteate alusel ja võlgnik ei esita vastuväiteid teates täpsustatud tähtaja jooksul, teeb kohtunik otsuse seitsme päeva jooksul alates vastuväidete esitamiseks määratud tähtaja lõpust ning näeb ette avalduses kirjeldatud maksenõude sundtäitmise ja kohtukulude sissenõudmise.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Nõude sundtäitmine kohtuteate alusel: kohtuniku otsus avalduses märgitud maksenõude sundtäitmise kohta jõustub kohe. Tegemist on täitedokumendiga, mida saab täita vastavalt kohtuotsuste täitmist käsitlevatele normidele.

Nõude vaidluseta sundtäitmine: kui kohtunik on kontrollinud avalduse kehtivust ja leidnud, et avaldus tuleks menetlusse võtta, teeb ta otsuse selle kohta, milline nõue ja mil määral täidetakse. Kohtuniku otsus jõustub kohe. Tegemist on täitedokumendiga, mida on võimalik täita vastavalt kohtuotsuste täitmist käsitlevatele normidele. Kohtuniku otsus saadetakse täitmiseks koos täitmisele kuuluva dokumendi tõestatud ärakirjaga.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kohtuniku otsust nõude vaidluseta sundtäitmise või nõude sundtäitmise kohta kohtuteate alusel ei saa edasi kaevata. Kui aga võlgnik on seisukohal, et avalduse esitaja nõue on asjaoludest lähtuvalt alusetu, võib ta esitada võlausaldaja vastu hagi eesmärgiga nõue vaidlustada (kui tegemist on nõude vaidluseta sundtäitmisega, on hagi esitamise tähtaeg kuus kuud alates kohtuniku otsuse tõestatud ärakirja saatmise kuupäevast, ning kui tegemist on nõude sundtäitmisega kohtuteate alusel, on tähtaeg kolm kuud alates otsuse tõestatud ärakirja saatmise kuupäevast). Sellise hagi esitamisel võib võlgnik taotleda täitemenetluse peatamist. Kui võlausaldaja nõue on juba rahuldatud, võib võlgnik taotleda oma nõude tagamist.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Euroopa maksekäsu avaldused vaadatakse läbi Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Lietuvos Respublikos civilinio proceso kodeksas) XXIII peatükis sätestatud eeskirjade kohaselt, arvestades seal sätestatud erandeid.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku XXIII peatükis sätestatud menetlust kohaldatakse juhtudel, kui võlausaldaja avaldus on seotud rahaliste nõuetega (mis tulenevad lepingust, lepinguvälisest kahjust, töösuhetest, elatise väljamõistmisest jne).

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei ole.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku XXIII peatüki kohaselt menetletavaid asju võib võlausaldaja valikul menetleda ka hagi- või dokumendimenetluses.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku XXIII peatüki kohaselt jäetakse avaldus läbi vaatamata, kui võlgniku elu- või registreeritud asukoht on välisriigis.

Kui kohtumenetlus on algatatud võlausaldaja nõude alusel ja pärast maksekäsu väljastamist ilmneb, et võlgniku elu- või töökoht ei ole teada, tühistab kohus maksekäsu ja võlausaldaja avaldus jääb rahuldamata. Sellist kohtumäärust ei saa eraldi määruskaebusega vaidlustada. Kohus võib neil asjaoludel maksekäsu tühistada ja jätta võlausaldaja avalduse rahuldamata ainult juhul, kui kohus oli eelnevalt määranud tähtaja, mille jooksul võlausaldaja pidi välja selgitama võlgniku elu- või töökoha või võtma meetmeid, mis oleksid võimaldanud kohtul menetlusdokumendid muul viisil kätte toimetada.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsu avaldusel põhinevaid kohtuasju menetlevad elu- või asukohajärgsed piirkonnakohtud.

1.3 Vorminõuded

Lisaks menetlusdokumentide sisu ja vormi suhtes kehtestatud üldistele nõuetele peab maksekäsu avaldus sisaldama järgmist:

1)      võlausaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja aadress, või kui võlausaldaja on juriidiline isik, siis võlausaldaja täisnimi, registreeritud asukoht, registrikood ja arvelduskonto number, asjakohase krediidiasutuse andmed, ja kui avalduse esitab esindaja, siis võlausaldaja esindaja nimi ja aadress;

2)      võlgniku ees- ja perekonnanimi, isikukood (kui see on teada), aadress ja töökoht (kui see on teada), ning kui võlgnik on juriidiline isik, siis võlgniku täisnimi, registreeritud asukoht, registrikood ja arvelduskonto number (kui see on teada) ja asjakohase krediidiasutuse andmed (kui need on teada);

3)      nõude suurus;

4)      kui nõue puudutab viivise väljamõistmist, siis viivise määr, suurus ja arvutusperiood;

5)      nõue, selle aluseks olevad faktilised asjaolud ja seda toetavad tõendid;

6)      põhjendatud taotlus ajutiste meetmete kohaldamiseks võlgniku suhtes, kui sellisteks meetmeteks on alust ja on olemas teave võlgniku vara kohta;

7)      kinnitus Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 431 lõikes 2 täpsustatud aluse puudumise kohta (maksekäsu väljastamise ajal ei ole võlausaldaja kohustus (või osa kohustusest), mille täitmist nõutakse, täidetud, ja võlgnik nõuab selle täitmist; kohustuse teatavat osa ei saa täita ja võlausaldaja nõuab, et see osa täidetaks; võlgniku elu- või registreeritud asukoht on välisriigis; võlgniku elu- ja töökoht on teadmata).

8)      avaldusele lisatud dokumentide loetelu.

Maksekäsu avaldus elatise väljamõistmiseks peab sisaldama ka võlgniku sünnikuupäeva ja ‑kohta, elatise saaja sünnikuupäeva ja elukohta (kui avalduse esitab muu isik kui elatise saaja ise), nõutud igakuise elatise suurust ja perioodi, mille eest tasumist nõutakse.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Soovitatav on kasutada justiitsministri poolt heaks kiidetud standardvormi.

Maksekäsu avalduse vormi leiab Leedu kohtute elektrooniliste teenuste portaalist https://e.teismas.lt/lt/public/documentstemplates/.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei ole.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Seda ei ole reguleeritud.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Maksekäsu avaldusele ei tule tõendeid lisada.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus jätab maksekäsu avalduse rahuldamata järgmistel juhtudel:

– Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 137 lõikes 2 täpsustatud asjaoludel (vaidlust ei tuleks lahendada tsiviilkohtumenetluses; nõue ei kuulu konkreetse kohtu pädevusse; kohtule avalduse esitanud isik ei ole järginud asjaomast liiki juhtumite puhul seaduses ette nähtud eelnevat kohtuvälise lahendamise menetlust; samade poolte sama esemega ja samadel alustel põhinevas vaidluses on tehtud kehtiv kohtu- või vahekohtuotsus või on olemas kehtiv kohtumäärus hageja nõudest loobumise avalduse rahuldamise kohta või poolte lepituskokkuleppe heakskiitmise kohta; samade poolte vahel on pooleli sama esemega ja samadel alustel põhinev kohtuasi; pooled on sõlminud kokkuleppe vaidluse üleandmiseks vahekohtule; avaldus on esitatud teovõimetu isiku nimel; avalduse on huvitatud isiku nimel esitanud isik, kes ei ole volitatud teda asjas esindama);

– avaldus ei vasta Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 431 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vastuvõetavuse kriteeriumidele.

1.5 Edasikaebamine

Maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise määruse peale saab esitada määruskaebuse.

1.6 Vastuväide

Võlgnik võib võlausaldaja nõude või selle osa vastu esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväite. Kui võlgnik on osa võlausaldaja nõudest täitnud või tunnustab osa nõudest, kuid ei ole seda siiski täitnud, võib ta esitada vastuväite võlausaldaja nõude ülejäänud osa vastu.

Võlgniku vastuväide võlausaldaja nõude vastu tuleb esitada kirjalikult 20 päeva jooksul pärast makseettepaneku kättetoimetamist võlgnikule. Vastuväited peavad vastama menetlusdokumentide sisu ja vormi suhtes kehtestatud üldistele nõuetele, välja arvatud nõudele märkida vastuväite aluseks olevad asjaolud. Kui võlgnik on mõjuvatel põhjustel esitanud vastuväite pärast ettenähtud tähtaja möödumist, võib kohus tähtaja võlgniku taotlusel ennistada. Võlgniku vastavasisulise taotluse rahuldamata jätmise määruse peale saab esitada eraldi määruskaebuse.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kohus saab võlgniku vastuväite, peab ta võlausaldajat hiljemalt kolme tööpäeva jooksul teavitama, et võlausaldaja võib esitada hagi hagimenetlust käsitlevate üldeeskirjade (sh kohtualluvuse eeskirjade) kohaselt ja tasuda kohtulõivu täiendava osa hiljemalt 14 päeva jooksul pärast kohtu teate saamist. Kohtu kohaldatud ajutisi meetmeid ei või enne hagi esitamise tähtaja lõppu tühistada.

Kui võlgnik rahuldab kohtu ettepaneku kohaselt osaliselt võlausaldaja nõude või tunnustab osaliselt nõuet, kuigi ei rahulda seda, ja esitab vastuväite ainult võlausaldaja nõude ülejäänud osa suhtes, väljastab kohus uue makseettepaneku nõude selle osa kohta, mille vastu võlgnik ei ole asjakohase peatüki eeskirjade kohaselt vastuväidet esitanud. Kui võlgnik esitab makseettepanekule vastuväite ainult menetluskulude väljamõistmisega seoses, otsustab kohus nende kulude hüvitamise määrusega. Võlausaldaja võib esitada oma nõude rahuldamata osa suhtes hagi asjakohases artiklis sätestatud menetluse kohaselt.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui võlausaldaja ei esita kohtule nõuetekohaselt koostatud hagi 14 päeva jooksul, arvatakse võlausaldaja avaldus mitteesitatuks ja tagastatakse võlausaldajale kohtumäärusega ning makseettepanek ja kohaldatud ajutised meetmed tühistatakse. Selle määruse peale saab esitada eraldi määruskaebuse, kuigi see ei takista võlausaldajal esitada hagi üldise menetluse kohaselt.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Makseettepanek jõustub, kui võlgnik ei esita võlausaldaja avaldusele 20 päeva jooksul vastuväidet. Maksekäsku ei saa kiirkorras täitmisele pöörata.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Maksekäsku ei saa vaidlustada apellatsiooni või kassatsiooni korras.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Euroopa maksekäsk - Luksemburg

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Lisaks 12. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1896/2006 ette nähtud Euroopa maksekäsumenetlusele on Luksemburgi õiguse alusel võimalik võlgu kiiresti sisse nõuda, esitades selleks ringkonnakohtule avalduse esialgse maksekäsu saamiseks (üle 15 000 euro suuruste nõuete korral; kuni 15 000 euro suuruste nõuete korral kasutatakse rahukohtus korraldatavat väiksemate kohtuvaidluste menetlust; vt väiksemate kohtuvaidluste menetlust Luksemburgis käsitlev teabeleht).

1.1 Menetluse kohaldamisala

Asjaomane isik võib algatada kas kiirmenetluse ajutise meetme võtmiseks (action en référé) või taotleda esialgset maksekäsku (ordonnance sur requête, provision sur requête).

Ajutise meetme võtmiseks toimetatavale kiirmenetlusele peab järgnema täielik menetlus nõude sisu uurimiseks, kusjuures üldjuhul on need menetlused kallid.

Esialgne maksekäsk kujutab endast kiireimat ja kõige ökonoomsemat võla sissenõudmise meetodit.

Menetlus varieerub sõltuvalt sissenõutava summa suurusest.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Esialgse maksekäsu võib teha selliste rahaliste nõuete korral, mille põhisumma on suurem kui 15 000 eurot (see summa ei hõlma intresse ja kulusid).

Esialgse maksekäsu võib teha ainult Luksemburgis elava või asuva võlgniku vastu.

Esialgse maksekäsu menetlust võib kasutada ainult nende rahaliste nõuete korral, mis on tõendatavad kirjalike dokumentide abil. Seda menetlust ei saa kasutada näiteks kiireloomulise kahjuhüvitise saamiseks.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Sellisel juhul tuleb kasutada Euroopa maksekäsumenetlust.

1.2 Pädev kohus

Võlausaldaja, kes soovib saada esialgset määrust seoses summaga, mis on suurem kui 15 000 eurot, peab esitama avalduse selle ringkonnakohtu (Tribunal d’Arrondissement) esimehele, kelle tööpiirkond hõlmab võlgniku elu- või asukohta, välja arvatud juhul, kui võlausaldajal on võimalus tugineda kohtualluvuse kokkulepet sisaldavale kehtivale sättele. Luksemburgi Suurhertsogiriigis on kaks ringkonnakohut – üks Luxembourgis ja teine Diekirchis.

Kohaldatakse tavapäraseid kohtualluvust käsitlevaid norme.

1.3 Vorminõuded

Avaldus esialgse maksekäsu saamiseks tuleks saata ringkonnakohtu kantseleile. Selleks et avaldus oleks kehtiv, peab see sisaldama hageja ja kostja ees- ja perekonnanimesid, nende ameteid ning elu- või asukohti, küsimust, mille kohta avaldus on tehtud, põhjendusi ja avaldust toetavaid dokumente.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvorm puudub.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Võlausaldajat ei pea maksekäsu taotlemisel esindama advokaat.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Võlausaldaja peab märkima, mille kohta avaldus on tehtud (s.t nõude suuruse), ja esitama põhjendused (s.t asjaolud, mille alusel raha võlgu ollakse). See avaldus võib olla lühike, aga peab sisaldama asjakohaseid põhjendusi. Esitatava selgituse ulatus sõltub praktikas sellest, kui keerulise juhtumiga on tegemist: kui kõik selgub juba dokumentidest, tuleb esitada vaid lühike selgitus.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Võlausaldajad peavad oma avaldust dokumentidega toetama. Kohtunik teeb avalduse vastuvõetavuse kohta otsuse peamiselt nende dokumentide põhjal.

Vastuvõetavad on ainult dokumendid. Võlausaldaja ei saa menetluse selles etapis tugineda oma nõude põhjendamisel muudele tõenditele, näiteks kutsuda tunnistajaid.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohtunik jätab avalduse rahuldamata, kui ta leiab, et esitatud selgitused ei ole piisavad tõendamaks, et nõue on põhjendatud.

Nagu mis tahes muud kohtuotsust, tuleb ka keeldumismäärust põhjendada.

1.5 Edasikaebamine

Keeldumismääruse peale ei saa esitada apellatsiooni, kuid võlausaldajal on siiski õigus algatada täielik kohtumenetlus seoses nõude sisuga või kiirmenetlus ajutise meetme võtmiseks.

1.6 Vastuväide

Võlgnik, kellele on toimetatud kätte esialgne maksekäsk, võib 15 päeva jooksul esitada määruse peale vastuväite.

Vastuväide kujutab endast kirjalikku avaldust, mille kostja või tema esindaja esitab kohtu kantseleile. See avaldus peab sisaldama vähemalt nende põhjenduste lühikirjeldust, millele vastuväide tugineb, ning sellele peavad olema lisatud mis tahes dokumendid, mis võivad aidata vastuväidet põhjendada.

Kohtuistungi sekretär sisestab vastuväite kohturegistrisse, väljastab kättesaamiskinnituse ja teavitab vastuväitest hagejat.

Kuigi vastuväite esitamiseks on aega 15 päeva, on tegelikult võimalik vastuväidet esitada senikaua, kui võlausaldaja ei ole taotlenud täitmisele pööratavat määrust. Kuna juhtub harva, et võlausaldajad taotlevad täitmisele pööratava määruse väljastamist kohe pärast 15-päevase perioodi lõppemist, on võlgnikel sageli rohkem aega, kui õigusaktides sätestatud, kuid neil puudub see kindlustunne, mis neil on esimese 15 päeva jooksul.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Võlgniku vastuväide peatab menetluse, mis tähendab, et täitmisele pööratavat määrust ei saa väljastada kohe. Kättetoimetamise kuupäev avaldab siiski teatavat mõju. Näiteks arvestatakse endiselt intressi alates kuupäevast, mil määrus võlgnikule kätte toimetati.

Kohtunik vaatab vastuväite läbi. Kui kohtunik leiab, et vastuväide on põhjendatud, paneb ta oma järeldused kirja põhistatud määrusesse ja teeb otsuse, et varem tehtud määrus on õigustühine. Kui vastuväide on põhjendatud osaliselt, annab kohtunik korralduse nõude selle osa tasumiseks, mis on põhjendatud. Kui vastuväide jäetakse rahuldamata, teeb kohtunik määruse võlgniku vastu.

Selle menetluse raames võib kohtunik teha määruse pooli ära kuulamata. Kohtunik võib kutsuda pooled kohtuistungile, kuid menetlusosaliste seisukohtade ärakuulamiseks ei pea korraldama avalikku kohtuistungit.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui võlgnik ei esita vastuväidet 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, võib võlausaldaja paluda, et kohus teeks täitmisele pööratava määruse.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Võlausaldaja või tema esindaja esitab kohtu kantseleile kirjaliku avalduse, mis kantakse kohturegistrisse.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kui määrus toimetati võlgnikule kätte isiklikult, on täitmisele pöörataval määrusel selline õigusjõud, nagu oleks see tehtud sellise menetluse raames, mis hõlmab mõlema poole ärakuulamist, ning selle määruse peale võib esitada üksnes määruskaebuse 15 päeva jooksul pärast selle kättetoimetamist. Kui esialgset määrust ei toimetatud võlgnikule kätte isiklikult, on täitmisele pöörataval määrusel tagaselja tehtud määruse õigusjõud ning selle määruse peale võib esitada vastuväite kaheksa päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kusjuures see tähtaeg kulgeb paralleelselt määruskaebuse esitamise tähtajaga.

Lingid

http://www.legilux.lu/; https://justice.public.lu/fr.html

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Ungaris on olemas maksekäsumenetlus, mida reguleerib 2009. aasta L seadus maksekäsumenetluse kohta. Maksekäsumenetlus on lihtsustatud kohtuväline tsiviilõiguslik menetlus maksenõuete rahuldamiseks ja selle läbiviimine kuulub notarite pädevusse. Maksekäsumenetlus hõlmab andmete automaatset töötlemist, milleks notarid kasutavad Ungari notarite koja ühtset veebipõhist IT-süsteemi, mis on notaritele, pooltele ja teistele menetluses osalevatele isikutele kättesaadav kogu riigis. Notariaalsel menetlusel kui kohtuvälisel tsiviilõiguslikul menetlusel on samad tagajärjed nagu kohtumenetlusel.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Maksekäsumenetluses võib sisse nõuda tähtajaks tasumata rahalise nõude, välja arvatud teatavate juhtumite korral.

Kui 2016. aasta CXXX seaduses (tsiviilkohtumenetluse kohta) sätestatud asjaomaste normide järgi arvutatud vaidlusalune summa ei ületa 3 miljonit Ungari forinti, võib tähtajaks täitmata nõude, mis piirdub ainult rahasumma tasumisega, sisse nõuda ainult maksekäsumenetluses või püüdes jõuda kohtueelse kokkuleppe saavutamiseni. See tingimus kehtib üksnes siis, kui

1. on teada kummagi poole elukoht või selle puudumisel viibimiskoht või asukoht või filiaali asukoht (edaspidi „kättetoimetamise aadress“) Ungaris ja
2. tasumise nõude aluseks ei ole 2012. aasta I seaduse (tööseadustiku kohta) kohaselt sõlmitud õigussuhe, avalikus sektoris töötamine, teenistussuhe, riiklikus tööhõivekavas osalemine, spordiseaduse kohaselt sõlmitud tööleping, kutseõppe raames sõlmitud õpipoisileping, riikliku kõrgharidusseaduse kohaselt sõlmitud üliõpilase praktikaleping või töösuhe, mille sotsiaalkooperatiivi või töökooperatiivi liige on sõlminud kooperatiiviga, või avalik teenistus või haldusleping 2017. aasta I seaduse (halduskohtumenetluse seadustiku kohta) tähenduses. Sellistest õigussuhetest tulenevaid rahalisi nõudeid saab maksekäsumenetluse abil sisse nõuda ainult juhul, kui asi ei ole seotud õigussuhte sõlmimise, muutmise või lõpetamisega või õigussuhtest tulenevate kohustuste töötajapoolse süülise rikkumise või töötajapoolse väärkäitumise õigusliku tagajärjega.

Kui tsiviilkohtumenetlust käsitlevas seaduses sätestatud asjaomaste normide järgi arvutatud vaidlusalune summa on suurem kui 30 miljonit Ungari forinti, ei saa rahalist nõuet maksekäsumenetluses sisse nõuda.

Raha sissenõudmisele suunatud nõude täitmiseks ei loeta hüpoteegiõigusel põhineva nõude esitamist hüpoteegivõlgniku vastu.

Maksekäsku ei saa väljastada, kui ei ole teada poolele maksekäsu kättetoimetamise aadress Ungaris.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Vt punktis 1.1 esitatud vastus.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Jah, 30 miljonit Ungari forinti.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Alla 3 miljoni Ungari forindi suuruste nõuete puhul on see kohustuslik, nagu on märgitud punktis 1.1; kõigil muudel juhtudel on see vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Maksekäsku ei saa väljastada, kui ei ole teada võlgnikule maksekäsu kättetoimetamise aadress Ungaris.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsumenetluses on notaritel pädevus kogu riigi territooriumil. Maksekäsumenetluses ei ole lubatud näha ette erisusi seoses kohtualluvuse küsimusega.

Suuliselt või kirjalikult esitatud nõudeid menetleb see notar, kellele nõue esitati, kuid elektroonilised nõuded määrab notarile menetlemiseks automaatselt arvutiprogramm.

1.3 Vorminõuded

Maksekäsu väljastamise taotlused tuleb esitada kirjalikult asjakohasel vormil või suuliselt.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvormi kasutamine on kohustuslik nii elektroonilise kui ka paberkandjal taotluse puhul. Vormi saab alla laadida Ungari notarite koja veebisaidilt või seda vormi võib küsida notaritelt.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Taotlus peab sisaldama järgmist:

• nõude aluseks olev õigussuhe, nõutav õigus ning põhinõude summa ja seotud tasud;
• nõude aluseks oleva õigussuhte alguskuupäev ja kuupäev, mil nõue muutus sissenõutavaks;
• andmed, mille alusel saab nõude tuvastada.

Taotlus võib sisaldada nõutava õiguse aluseks olevate asjaolude lühikirjeldust ning viidet tõendusmaterjalile.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Maksekäsumenetluses tõendeid ei koguta. Ometi võib taotlus sisaldada nõutava õiguse aluseks olevate asjaolude lühikirjeldust ning viidet tõendusmaterjalile. See tingimus ei takista notarit uurimast, kas kulude tasumisest osalise vabastuse, nende osamaksetena tasumise või maksetähtaja pikendamise taotlus on piisavalt põhjendatud.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Notar lükkab taotluse tagasi, kui on võimalik tuvastada järgmist:

1. Ungari notarite pädevus või tavalisse tsiviilkohtumenetlusse üleviimise korral Ungari kohtute pädevus on välistatud õigusnormide, Euroopa Liidu siduva õigusakti või rahvusvahelise konventsiooniga või kuulub ainupädevus välisriigi kohtule;
2. nõude sissenõudmine kuulub kohtute või muude ametiasutuste ainupädevusse;
3. õigusnormide kohaselt ei saa maksekäsku teha;
4. poolte vahel on samade õigustega seoses ja samadel faktilistel alustel juba käimas maksekäsumenetlus või on menetluse algatamise õiguslikud tagajärjed juba saabunud või on asjas juba tehtud kehtiv maksekäsk või lõplik kohtuotsus;
5. poolel puudub kohtumenetlusteovõime;
6. võlausaldajal puudub maksekäsu avalduse esitamise ajal kättetoimetamise aadress Ungaris või võlausaldaja märgitud kättetoimetamise aadress Ungaris ei eksisteeri enam pärast avalduse esitamist või võlausaldajale ei olnud võimalik dokumente tema märgitud Ungari aadressil kätte toimetada;
7. võlausaldaja taotleb maksekäsu kättetoimetamist selle avaldamisega;
8. maksekäsku ei olnud korduvalt võimalik võlgniku Ungari aadressil kätte toimetada, välja arvatud juhul, kui maksekäsk loetakse kättetoimetatuks;
9. võlausaldaja avaldus on ennatlik või kohus ei saa nõuet täitmisele pöörata muul põhjusel peale aegumise;
10. võlausaldaja ei järginud eriõigusnormiga tsiviilkohtumenetluses nõudeõiguse realiseerimiseks ette nähtud tähtaega;
11. seadusliku esindaja esitatud avaldus ei vasta kõikidele kohaldatavas seaduses või selle seaduse alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuetele või ei sisalda seadusliku esindaja volikirja või on menetluskulud tasumata;
12. juriidiline isik või muu isik, kellele on seadusega pandud kohustus kasutada elektroonilist asjaajamist, ei esitanud avaldust elektrooniliselt; erandiks on taotlused, mis käsitlevad osalist vabastamist kulude tasumisest ja mille on esitanud füüsilised isikud, kellel on seaduslik esindaja;
13. pärast seda, kui kohus on teinud võlausaldajale ülesandeks puudused kõrvalda, ei ole taotlust (või selle nõutavat osa) esitatud kindlaksmääratud aja jooksul või on esitatud taotlus endiselt mittetäielik, nii et seda ei ole võimalik läbi vaadata, või ei ole võlausaldaja haldustasu ette tasunud või
14. võlausaldaja nõuab menetluskulude hüvitamist materiaalõiguslikus nõudes.

Kui maksekäsku ei olnud võimalik võlgnikule kätte toimetada, tuleb sellest teatada võlausaldajale ning samal ajal paluda võlausaldajal teatada 30 päeva jooksul uus võlgnikule dokumentide kättetoimetamise aadress Ungaris, välja arvatud juhul, kui maksekäsk loetakse kättetoimetatuks. Kui võlausaldaja esitab nõutud andmed, tuleb püüda maksekäsk uuesti kätte toimetada ning kui see ei õnnestu, tuleb avaldus punktis h nimetatud põhjusel tagasi lükata.

Kui võlausaldaja ei esita nõutud andmeid või kui andmed on mittetäielikud, tuleb avaldus punktis m nimetatud põhjusel tagasi lükata.

Maksekäsu avalduse tagasilükkamise määrus tuleb toimetada kätte võlausaldajale ja saata võlgnikule. Võlausaldaja võib esitada määruse peale kaebuse, mida ei ole vaja saata võlgnikule märkuste esitamiseks.

1.5 Edasikaebamine

Võlausaldaja võib maksekäsu avalduse tagasilükkamise määruse edasi kaevata. Üldiselt menetletakse kaebusi vastavalt määruste vastu esitatud kaebusi käsitlevatele normidele selle üldkohtu (törvényszék) kohtuvälises menetluses, kelle tööpiirkond hõlmab piirkonda, kus on notari asukoht. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest. Maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise korral võib võlausaldaja otsustada esitada võla sissenõudmiseks uue maksekäsu avalduse, algatada kohtuasja või panna oma nõude maksma muid õiguspäraseid vahendeid kasutades. Sellisel juhul jäävad avalduse esitamise õiguslikud tagajärjed kehtima, kui uus maksekäsu avaldus või menetluse algatamise avaldus esitatakse või saadetakse tähitud kirjaga 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil tagasilükkamise määrus muutub lõplikuks, või kasutatakse nõude maksmapanemiseks muid õiguspäraseid vahendeid sama tähtaja jooksul. Kui sellest tähtajast ei peeta kinni, siis tähtaja pikendamise taotlust ei rahuldata. Uues maksekäsu avalduses tuleb märkida selle määruse viitenumber, millega eelmine avaldus tagasi lükati. Määrus tuleb lisada menetluse algatamise avaldusele.

Muudel juhtudel võib maksekäsumenetluses tehtud otsuse edasi kaevata, kui see on lubatud maksekäsumenetlust käsitlevas seaduses või tsiviilkohtumenetlust käsitlevas seaduses.

Maksekäsku ei saa edasi kaevata, kuid võlgnik võib esitada vastuväite vastavalt punktile 1.6.

Kuna lõplikul maksekäsul on kohtuotsusega sama õigusjõud, võib maksekäsu peale esitada muutmisnõude kooskõlas tsiviilkohtumenetlust käsitlevas seaduses sätestatud normidega. Seda menetlust on pädev läbi viima kohus, kes oleks olnud pädev esimese astme kohus, kui menetlus oleks vastuväite tõttu üle viidud tavalisse tsiviilkohtumenetlusse. Kui maksekäsu peale on esitatud muutmisnõue, saab kohus toimiku dokumendid paberkandjal notarilt või elektrooniliselt notarite koja süsteemist.

Lõplikku maksekäsku ei saa uuesti läbi vaadata.

1.6 Vastuväide

Võlgnik võib esitada maksekäsu peale vastuväite notarile 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. Võlgniku esitatud avaldusi, mis käsitlevad lihtsalt maksmise edasilükkamist või makse tasumist osamaksetena, ei käsitata maksekäsu vaidlustamisena. Selliseid avaldusi saab esitada üksnes vastuväite esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Kui võlgnik väidab oma vastuväites, et esitatud nõue tasuti juba enne maksekäsu kättetoimetamist, palub notar vastuväite teate kättetoimetamise ajal võlausaldajal teatada 15 päeva jooksul, kas nõue veel kehtib. Kui on olemas makset tõendav dokument või kui maksetehingul on ainulaadne identifikaator, peab võlgnik märkima vastuväitesse tõendava dokumendi numbri ja kuupäeva või tehingu andmed (tehingu identifikaator, maksja jne) ning tehingu kuupäeva. Kui võlausaldaja aktsepteerib võlgniku vastuväidet või jätab sellele vastamata, lõpetab notar menetluse. Kui võlausaldaja vaidlustab võlgniku vastuväite, viiakse maksekäsumenetlus üle tavalisse tsiviilkohtumenetlusse. Kui võlausaldaja vähendab võlgniku vastuväite alusel nõude summat maksekäsumenetluses, käsitleb kohus tsiviilkohtumenetluses vähendatud summat. Tuleb märkida, et maksekäsku ei loeta vaidlustatuks, kui võlgnik väidab, et esitatud nõue tasuti pärast maksekäsu saamist. Sellisel juhul muutub maksekäsk lõplikuks järgmisel päeval pärast vastuväite esitamiseks ette nähtud tähtaja lõppu. Kui võlgnik ei võta maksekäsku vastu (see tagastatakse märkega „ei võetud vastu“) ja maksekäsk tuleb sellest tulenevalt lugeda kättetoimetatuks, on võlgnikul vastuväite esitamiseks aega 15 päeva alates otsust käsitleva täitedokumendi kättetoimetamisest. Selle eeltingimusena peab võlgnik tasuma vastuväite esitamisel kohtutäiturile täitekulud, mille võlausaldaja on ette tasunud, ning samuti peab ta esitama notarile nende kulude tasumist tõendavad dokumendid.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui vastuväide esitatakse tähtaja jooksul, viiakse maksekäsumenetluse see osa, mida vastuväide käsitleb, üle tavalisse tsiviilkohtumenetlusse.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui maksekäsku ei vaidlustata vastuväite esitamisega enne tähtaja möödumist, on maksekäsul samasugune toime nagu lõplikul kohtuotsusel.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kui maksekäsku ei vaidlustata vastuväite esitamisega enne tähtaja möödumist, on maksekäsul samasugune toime nagu lõplikul kohtuotsusel. Sellest tulenevalt lisab notar maksekäsu koopiale klausli, millega antakse maksekäsule õiguslik tähendus, ja laseb selle võlausaldajale kätte toimetada.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Otsus on lõplik. Kui aga võlgnik ei võtnud maksekäsku vastu ja maksekäsk loeti sellest tulenevalt seaduse alusel kättetoimetatuks, on võlgnikul vastuväite esitamiseks aega 15 päeva alates otsust käsitleva täitedokumendi kättetoimetamisest.

Lõpliku maksekäsu läbivaatamise taotluse võib esitada kooskõlas tsiviilkohtumenetlust käsitlevas seaduses sätestatud normidega vastavalt eespool punktis 1.5 kirjeldatule.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Malta seadustekogu 12. peatüki (kohtukorralduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustik) artikliga 166A on kehtestatud erimenetlus, mida kohaldatakse vaidlustamata nõuete suhtes.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Seda menetlust võib kasutada nõuete puhul, mille suurus ei ületa 25 000 eurot.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Menetlust kohaldatakse selliste nõuete puhul, mis on kindlad, kindlasummalised ja sissenõutavaks muutunud ega eelda mingi toimingu tegemist, ning – nagu juba öeldud – ei ületa 25 000 eurot. Kui võlg ei ole kindlasummaline, võib võlausaldaja seda menetlust siiski kasutada, kui ta piirab oma võlanõude 25 000 euroga ning loobub sõnaselgelt oma nõude sellest osast, mis võib rahaliselt väljendatuna nimetatud summat ületada.

Võlausaldaja võib kasutada seda menetlust ainult juhul, kui võlgnik viibib Maltas ning ta ei ole alaealine või seaduse kohaselt piiratud teovõimega isik ning võlg ei tulene pärimisasjast, kus puuduvad pärijad.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Jah, nõude ülemmäär on 25 000 eurot.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Selle menetluse kasutamine on vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Ei, seda menetlust saab kasutada ainult juhul, kui võlgnik viibib Maltas.

1.2 Pädev kohus

Selle menetluse puhul on olenevalt juhtumist pädev kas Malta magistraadikohus või Gozo magistraadikohus (selle madalama astme pädevuses).

1.3 Vorminõuded

Võlausaldaja esitab kohtule ametliku kirja, mille sisu ta peab vande all kinnitama. Kiri toimetatakse võlgnikule kätte ja see peab sõnaselgelt sisaldama nõude alust, põhjendusi, miks nõue tuleks rahuldada, ning nõuet tõendavaid asjaolusid. Vastasel korral on kiri õigustühine. Selleks et ametlik kiri oleks kehtiv, peab see sisaldama ka võlgnikule adresseeritud hoiatust, et kui ta ei vasta 30 päeva jooksul pärast nimetatud kirja kättetoimetamist, esitades nimetatud ametliku kirja toimikusse lisatava vastuväite nõudele, siis kehtib kõnealune ametlik kiri täitedokumendina.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvorm puudub, kuid ametliku kirja algusse tuleb lisada järgmine märge:

„See ametlik kiri on saadetud kooskõlas seadustekogu 12. peatüki artikliga 166A ning kui Te ei vasta sellele kolmekümne (30) päeva jooksul, kehtib see kiri täitedokumendina. Seetõttu on Teie enda huvides konsulteerida viivitamata oma advokaadi või advokaadi abiga.“

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Jah, ametliku kirja peab allkirjastama advokaat, kuid võlgnikku, kes soovib ametlikule kirjale vastata eesmärgiga nõue vaidlustada, ei pea esindama advokaat ega advokaadi abi.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõuet tuleb põhjendada üksikasjalikult. Tegelikult peab ametlik kiri sisaldama nõude aluseid ja põhjendusi selle kohta, miks nõue tuleks rahuldada, ning nõudega seotud faktilisi asjaolusid. Vastasel korral on kiri õigustühine.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Ei, seaduse kohaselt ei pea nõudega seoses esitama kirjalikke tõendeid. Seaduses on siiski sätestatud, et nõudega seotud faktilised asjaolud tuleb esitada vande all koostatud avaldusena.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Sellist maksekäsku ei tehta mitte avalduse, vaid ametliku kirja alusel. Seetõttu ei saa kohus taotlust rahuldamata jätta, kui võlgnik ei ole nõude kohta vastuväiteid esitanud. Kui võlgnik vaidleb nõudele vastu, ei saa võlausaldaja talle võlgnetavat summat maksekäsu alusel sisse nõuda ning peab seega esitama hagi. Tuleb märkida, et kui võlgnik esitab nõude kohta nõuetekohase vastuväite, ei saa võlgniku vastu teha uuesti maksekäsku seoses sama nõudega, mida puudutas võlgnikule kätte toimetatud ametlik kiri.

1.5 Edasikaebamine

Selle menetluse raames ei ole võimalik esitada apellatsioonkaebust. Kui võlgnik vaidleb nõudele vastu, peab võlausaldaja esitama hagi. Kui aga võlgnik ei esita nõude kohta vastuväiteid 30 päeva jooksul pärast maksekäsu (ametliku kirja) kättetoimetamise päeva, kehtib maksekäsk täitedokumendina. Selles etapis võib võlgnik vaidlustada selle täitedokumendi 20 päeva jooksul pärast täitedokumendi või muu kohtuakti esmakordsest kättetoimetamist. See täitedokument tühistatakse ja tunnistatakse õigustühiseks, kui kohus on veendunud, et:

i) võlgnik ei olnud kõnealusest ametlikust kirjast teadlik, sest teda ei teavitatud nõuetekohaselt, või

ii) ametlik kiri ei sisaldanud seadusega ette nähtud kohustuslikke elemente (mida nimetati eespool).

1.6 Vastuväide

Kui võlgnik saab ametliku kirja, võib ta võlausaldaja nõudele vastu vaielda.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui võlgnik esitab nõude kohta nõuetekohase vastuväite, ei saa võlausaldaja enam kõnealust menetlust edasi kasutada. Tuleb arvesse võtta, et kui võlgnik esitab nõude kohta nõuetekohase vastuväite, ei saa sellel teabelehel kirjeldatud erimenetlust võlgniku vastu uuesti kasutada seoses sama nõudega, mida puudutas võlgnikule kätte toimetatud ametlik kiri.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui vastuväidet ei ole esitatud, võib võlausaldaja täitedokumendi saamiseks menetlust jätkata.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kõnealuse menetluse kohaselt esitatud ametlik kiri (mida ei ole vaidlustatud) tuleb registreerida. Taotleja, kes soovib lasta registreerida ametlikku kirja, mida käsitatakse täitedokumendina, peab kohtusekretärile esitama ametliku kirja tõestatud ärakirja, sealhulgas tõendid kirja kättetoimetamise kohta ja ärakiri kõigist ametlikule kirjale saadud vastustest (nende olemasolu korral).

Kohtusekretär peab pärast eespool nimetatud dokumentide kättesaamist neid uurima ja tegema kindlaks, kas võlgnik on esitanud vastuse ettenähtud aja jooksul. Kui kohtusekretär on veendunud, et tingimused ametliku kirja registreerimiseks täitedokumendina on täidetud, registreerib ta talle esitatud dokumendid registris (täitedokumendina registreeritud ametlike kirjade registris), mida peab kohtusekretär artikli 166A alusel.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Edasikaebamise võimalus puudub, kuid eespool nimetatud sätete alusel saadud täitedokumendi võib tühistada või tunnistada õigustühiseks, kui võlgnik esitab selle kohta avalduse olenevalt asjaoludest kas Malta või Gozo magistraadikohtule 20 päeva jooksul pärast täitemääruse või selle alusel väljastatud muu kohtuakti esmakordset kättetoimetamist ning kui kohus on veendunud, et:

a) võlgnik ei olnud kõnealusest ametlikust kirjast teadlik, sest teda ei teavitatud nõuetekohaselt, või

b) ametlik kiri ei sisaldanud kõiki nõutud elemente.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Madalmaades on võimalik eristada Euroopa maksekäsumenetlust ning võlgade sissenõudmise ja muude nõuetega seotud menetlusi. Viimatinimetatute kohta teabe saamiseks vt „Väikesed nõuded“.

Euroopa maksekäsumenetlus (määrus (EÜ) nr 1896/2006, mis jõustus 12. detsembril 2008) võimaldab vaidlustamata piiriülesed nõuded tsiviil- ja kaubandusasjades sisse nõuda tüüpvormidel põhineva ühtse menetluse alusel (http://www.overheid.nl/).

Piiriülene nõue on vaidlus, mille korral vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on muus liikmesriigis kui riik, kelle kohtusse pöörduti. Euroopa maksekäsumenetlus kehtestati sellise kindla rahasumma sissenõudmiseks, mille tasumise tähtaeg on Euroopa maksekäsu avalduse esitamise ajaks saabunud.

Määrust kohaldatakse kõikide ELi riikide vahel, välja arvatud Taani. Madalmaad võtsid Euroopa maksekäsumenetluse rakendamiseks Madalmaades kasutusele Euroopa maksekäsumenetluse määruse 29. mai 2009. aasta rakendusakti (Uitvoeringswet (EBB-Vo)).

Madalmaades ei ole ühtset menetlust vaidlustamata rahaliste nõuete sissenõudmiseks mittepiiriüleste nõuete puhul. Maksekäsk tühistati 1991. aasta lõpus, kui võeti kasutusele menetlus kantonikohtus. Kohtukutsega menetlus on poole jaoks vajalik, et jõustada selliste nõuete puhul õigused tõrkuva võlgniku suhtes. Vt ka „Väikesed nõuded“ ja „Kuidas edasi toimida?“

Euroopa maksekäsumenetlus on kehtestatud 2000 eurot ületavate nõuete jaoks.

Menetluse käigus esitatakse Euroopa maksekäsu avaldus kirjalikult, tüüpvorme kasutades. Need vormid on kättesaadavad kõikides ametlikes keeltes lehel Dünaamilised vormid Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis (https://e-justice.europa.eu).

Madalmaades on Haagi ringkonnakohus (Rechtbank) määratud pädevaks kohtuks, kes tegeleb avaldustega Euroopa maksekäsumenetluse raames. Madalmaad on teinud valiku võtta selle menetluse jaoks vastu ainult hollandi keeles esitatud vorme. Euroopa maksekäsu kohaldamise avaldusega tegelev kohus nõuab sisse kohtulõivud. Lisateabe saamiseks kohaldatava määra kohta vt http://www.rechtspraak.nl/.

Euroopa maksekäsumenetluse kohaldamine

Euroopa maksekäsu avaldus esitatakse Haagi ringkonnakohtule, kasutades avalduse vormi A (https://e-justice.europa.eu).

Kui avalduse vorm A on mittetäielik, kasutab kohus vormi B, et anda nõude esitajale võimalus avaldust teatud ajavahemiku jooksul täiendada või parandada.

Kui avaldus vastab ainult mõnele kehtestatud tingimusele, kasutab kohus vormi C, et soovitada nõude esitajale esialgses avalduses muudatuste tegemist. Nõude esitaja peab vastama sellele ettepanekule kohtu määratud tähtaja jooksul. Kui nõude esitaja nõustub ettepanekuga, annab kohus välja Euroopa maksekäsu avalduse selle osa kohta, mis on vastu võetud. Kui nõude esitaja soovib, võib ta üritada nõude ülejäänud osa sissenõudmist siseriikliku õiguse kohaselt. Kui nõude esitaja ei vasta kohtu määratud tähtaja jooksul või ei nõustu tema esialgse avalduse kohta soovitatud muudatuste tegemisega, lükkab kohus esialgse avalduse täielikult tagasi. Tingimusel, et avalduse vorm vastab kõikidele nõuetele, annab kohus tavaliselt 30 päeva jooksul välja Euroopa maksekäsu (kasutades vormi E).

Vastuväide Euroopa maksekäsumenetluse suhtes

Kohus teavitab Euroopa maksekäsuga seotud kostjat, saates talle maksekäsu väljastusteate tähtpostiga või kohtutäituri teate kaudu. Kostjat teavitatakse, et kättesaadavad on järgmised võimalused:

• tasuda maksekäsus märgitud summa nõude esitajale või
• esitada 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest või sellest teatamisest vastuväide, kasutades tüüpvormi F.

Vastuväite esitamise korral Euroopa maksekäsumenetlus lõpetatakse. Menetlus jätkub sel juhul kooskõlas siseriikliku menetlusõiguse eeskirjadega (vt ka punkt 1.7). Kui kostja jätab vastuväite ettenähtud tähtaja jooksul esitamata, tunnistab otsuse teinud kohus Euroopa maksekäsu (kasutades tüüpvormi G) täidetavaks ja saadab kinnituse selle kohta nõude esitajale.

Päritoluliikmesriigis täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsku tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides ilma vajaduseta täidetavust tõendada.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Euroopa maksekäsku on võimalik saada rahaliste nõuete kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mille tasumise tähtaeg on saabunud ja millel on piiriüleste nõuete iseloom (vt ka punkt 1.1.1). Piiriülese nõudega on tegemist, kui võlausaldaja ja võlgniku alaline asukoht on eri liikmesriikides.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Euroopa maksekäsu kohaldamisala piirdub tsiviil- ja kaubandusasjadega. Euroopa maksekäsu kohaldamisala ei laiene järgmisele:

• tuludega seotud küsimused,
• tolliga seotud küsimused,
• haldusküsimused,
• riigi vastutusega seotud küsimused,
• pankrotiõiguse, abieluvararežiimi õiguse, pärimisõiguse ja sotsiaalkindlustuse valdkonna küsimused; ja
• lepinguväliste kohustustega seotud küsimused (eelkõige ebaseaduslike tegude alusel), välja arvatud juhul, kui need on pooltevahelise lepingu ese või võla olemasolu on tunnistatud või need on seotud vara ühisomandist tulenevate kindlasummaliste võlgadega.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Euroopa maksekäsumenetluses või võla sissenõudmise siseriiklikus menetluses ülemmäära ei ole.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Euroopa maksekäsumenetlus on vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Kui kohtuotsus kavatsetakse täita ELi-välises riigis, siis see, kas maksekäsumenetlust on võimalik rakendada, ja kui on, siis kas Euroopa maksekäsku on võimalik täitmisele pöörata, sõltub selle riigi rahvusvahelisest eraõigusest. Paljudel juhtudel nõutakse täitekorraldust (exequatur).

1.2 Pädev kohus

Madalmaades on Haagi ringkonnakohus määratud pädevaks kohtuks, kes tegeleb avaldustega Euroopa maksekäsumenetluse raames. Madalmaad on teinud valiku võtta selle menetluse jaoks vastu ainult hollandi keeles esitatud vorme. Nõude esitaja peab Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel tasuma kohtulõivud. Kohaldatava määra kohta vt http://www.rechtspraak.nl/.

1.3 Vorminõuded

Euroopa maksekäsk tuleb väljastada võimalikult kiiresti ja igal juhul 30 päeva jooksul alates avalduse esitamisest.

Euroopa maksekäsu avaldus esitatakse tüüpvormi A (https://e-justice.europa.eu) kasutades. Madalmaad on teinud valiku võtta vastu ainult hollandi keeles esitatud vorme.

Avalduse vormi võib esitada paberkandjal või kasutades muid sidevahendeid, mida kohus tunnistab.

Euroopa maksekäsumenetluse määruse artikli 7 lõike 2 alusel tuleb avalduses märkida:

a) poolte ja selle kohtu andmed, kellele avaldus esitatakse;

b) nõude suurus;

c) intressi taotlemise korral intressimäär ning intressiperiood;

d) hagi alus, sealhulgas nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus;

e) tõendite kirjeldus;

f) kohtualluvuse alused, ning

g) nõude piiriülene olemus.

Euroopa maksekäsumenetluses peab nõude esitaja kinnitama, et on täitnud vormi A õigesti ja heas usus. Euroopa maksekäsk antakse välja ainult nõude esitaja esitatud teabe alusel ja kohus seda ei kontrolli.

Euroopa maksekäsust teatatakse kostjale vastuvõtuteatisega tähtkirjaga või kohtutäituri teate kaudu. Vastuvõtuteatise tagastamine kohtukantseleile võimaldab kohtul kindlaks teha, kas Euroopa maksekäsk on võimalik tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kui maksekäsk toimetatakse kätte kohtutäituri teate kaudu, kaasab kohus sel eesmärgil kohtutäituri.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Jah, tüüpvormide kasutamine on Euroopa maksekäsumenetluses kohustuslik. Need on võimalik alla laadida aadressilt https://e-justice.europa.eu.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei, Euroopa maksekäsumenetluses ei nõuta esindamist advokaadi kaudu ja pooled ei pea kohtusse ilmuma. Võla sissenõudmise menetluse puhul Madalmaades sõltub advokaadi kaudu esindamise nõue menetluse laadist ja nõude tasemest. Vt ka „Väikesed nõuded“ ja „Asja kohtusse andmine“.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõude alus, kaasa arvatud nõude aluseks olevate tõendite kirjeldus, tuleb lisada Euroopa maksekäsumenetluse tüüpvormile A, kuid üksikasjalikumat kirjeldust ei nõuta.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Euroopa maksekäsumenetluse raames ei ole põhimõtteliselt vaja nõuet rohkem põhjendada. Olemasolevaid tõendeid tuleks kirjeldada vormil A.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Avaldus lükatakse tagasi, kui see ei vasta kehtestatud nõuetele. Kui Euroopa maksekäsu avaldus vastab ainult mõnele kehtestatud tingimustest, antakse nõude esitajale võimalus seda täiendada või parandada või nõustuda kohtu esitatud muudatustega. Kui nõude esitaja jätab oma vastuse kohtu kehtestatud tähtaja jooksul tagasi saatmata või keeldub nõustumast kohtu ettepanekuga, lükatakse Euroopa maksekäsu avaldus tervikuna tagasi. Avalduse tagasilükkamise suhtes ei ole võimalik edasikaebust esitada. Nõude esitaja võib siiski oma nõuet kinnitada, esitades teise Euroopa maksekäsu avalduse või kasutades liikmesriigi õiguses ette nähtud muud menetlust.

1.5 Edasikaebamine

Edasikaebuse esitamise õigust ei ole. Kostjal on siiski võimalik taotleda läbivaatamist. Lisateabe saamiseks vt punkt 1.8. Madalmaades teostatava menetluse puhul on edasikaebuse esitamise õigus põhimõtteliselt olemas.

1.6 Vastuväide

Kostja võib esitada vastuväite 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest või sellest teatamisest. Ta peab esitama vastuväite, kasutades tüüpvormi F (https://e-justice.europa.eu), ja tal on vaja nõue ainult vaidlustada. Edasine põhjendamine ei ole nõutav.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja esitab vastuväite õigeaegselt (30 päeva jooksul) tüüpvormi F kasutades, siis Euroopa maksekäsumenetlus lõpetatakse. Menetlust jätkatakse sel juhul sisulises tavamenetluses, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja esitab Euroopa maksekäsu avalduse liites vastuväite ülemineku suhtes tavalisele tsiviilkohtumenetlusele. Nõude esitaja võib teha seda ka hilisemas etapis, kuid see peab toimuma enne maksekäsu väljastamist (Euroopa maksekäsumenetluse määruse artikli 7 lõige 4).

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui kostja ei esita vastuväidet 30 päeva jooksul, kasutab kohus tüüpvormi G, et tunnistada Euroopa maksekäsk omal algatusel täidetavaks ja saadab täidetava Euroopa maksekäsu nõude esitajale. Täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsku täidetakse teistes liikmesriikides ilma täidetavaks tunnistamise vajaduseta. Euroopa maksekäsumenetluse määruse rakendusakti artiklis 9 pakutakse kostjale võimalust esitada läbivaatamise avaldus (vt ka punkt 1.8.2).

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Euroopa maksekäsu täitmist reguleerib maksekäsu täitmise liikmesriigi riiklik õigus, kui Euroopa maksekäsumenetluse määruses ei ole teisiti ette nähtud. Päritoluriigi kohtu täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsu ärakiri tuleb esitada kohtule või õiguskaitseasutusele. Dokument peab vastama selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Samuti tuleb esitada Euroopa maksekäsu tõlge hollandi keelde.

Täitmise etapis saab täitmisest keelduda ainult kostja avalduse alusel. Keeldumine on võimalik, kui Euroopa maksekäsk on vastuolus mis tahes liikmesriigis või kolmandas riigis vastu võetud varasema otsuse või korraldusega. Varasem otsus (või määrus) peab käsitlema samu asjaolusid ja vastama tingimustele, mis on vajalikud maksekäsu täitmise liikmesriigis, ning kokkusobimatust ei olnud võimalik esitada vastuväitena päritoluliikmesriigi kohtumenetluse käigus.

Täitmisest keeldutakse, kui kostja on juba tasunud Euroopa maksekäsuga ette nähtud summa. Euroopa maksekäsk ei kuulu mitte mingil juhul sisulisele läbivaatamisele kohtus.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Euroopa maksekäsk on lõplik, kui kostja ei taotle läbivaatamist.

See võimalus on ette nähtud Euroopa maksekäsumenetluse määruse rakendusakti artiklis 9. See tähendab, et kostja võib teatud tingimustel taotleda päritoluriigi kohtult Euroopa maksekäsu läbivaatamist, isegi kui 30päevane tähtaeg vastuväite esitamiseks on möödunud. Taotlus tuleb esitada nelja nädala jooksul alates kostjale maksekäsust teatamisest, alates erakorralistest asjaoludest, mis takistasid vastuväite kohaldamist, või alates sellest, kui kostja sai teada, et Euroopa maksekäsk oli selgelt valesti välja antud.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

1.1 Menetluse kohaldamisala

Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikus on maksenõuete jaoks ette nähtud spetsiaalne, praktikas hästi juurdunud maksekäsumenetlus (Mahnverfahren). Enamiku maksenõuete menetlemine toimub elektrooniliselt maksekäsu lihtsustatud kiirmenetluse raames.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Maksekäsumenetluse kohaldamisalasse kuuluvad ainult maksenõuded. Maksekäsumenetlust ei kohaldata selliste maksenõuete suhtes, mida tuleb menetleda spetsiaalset liiki hagita menetluse (Ausserstreitverfahren) raames. Maksekäsumenetlus ei ole kooskõlas hagita menetluse aluseks oleva põhimõttega, mille kohaselt peab kohus tegema kõik otsuse langetamiseks vajalikud asjaolud kindlaks ex officio, s.t ilma poole esitatud avalduseta. Kuna spetsiaalseid menetlusnõudeid kohaldatakse ka selliste asjade suhtes, mis on seotud sotsiaalkindlustusõigusega, ning tšekkidel või käskvekslitel põhinevate nõuete suhtes, ei saa nendega seoses esitada hagi maksekäsumenetluse raames.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Alates 1. juulist 2009 saab maksekäsumenetlust kasutada vaid kuni 75 000 euro suurust summat hõlmavate vaidluste korral. Sellest suuremat summat hõlmavate nõuete korral tuleb hagi esitada ettevalmistavate menetlusdokumentide vormis n-ö tavapärase tsiviilkohtumenetluse raames.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsumenetluse kasutamine on Austrias kohustuslik selliste asjade korral, kus hagi summa ei ületa eespool osutatud piirmäära.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Austria maksekäsumenetlust ei tohi kasutada, kui kostja alaline elukoht või harilik viibimiskoht või registrijärgne asukoht on välisriigis. Sellised vaidlused tuleb lahendada n-ö tavapärase tsiviilkohtumenetluse raames. Sõltuvalt hagist palub pädev kohus kostjal esitada oma vastuse nelja nädala jooksul või määrab kohtuistungi kuupäeva.

Teise võimalusena võib teise liikmesriigi residendi vastu esitatud maksenõuded pöörata täitmisele Euroopa maksekäsu menetluse alusel.

1.2 Pädev kohus

Kuni 15 000 euro suurused maksenõuded tuleb (alates 1. jaanuarist 2013) esitada esimese astme kohtule (Bezirksgericht). Üle 15 000 euro suuruseid nõudeid hõlmavad avaldused tuleb esitada liidumaa kohtule (Gerichtshöfen erster Instanz), välja arvatud juhul, kui need kuuluvad esimese astme kohtu eripädevusse.

Austria maksekäsumenetluse raames määratakse kohtualluvus kindlaks üldeeskirjade alusel, s.t kohtualluvuse kohta ei ole erieeskirju kehtestatud. Teavet Austrias kehtivate kohtualluvuse eeskirjade kohta leiate teabelehelt „Kohtualluvus“. Teavet selle kohta, milline kohus on pädev menetlema konkreetseid tsiviilasju, võib leida Austria föderaalse justiitsministeeriumi veebisaidilt e-valitsust käsitlevast menüüpunktist „e-Government“ (alapunkt „Gerichtssuche“ (kohtu otsing)).

Viini esimese astme kaubanduskohtul (Bezirksgericht für Handelssachen) on Austrias ainupädevus menetleda Euroopa maksekäsu menetlusega hõlmatud asju.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Maksenõuded tuleb esitada tüüpvormi kasutades. Austrias kasutatakse maksekäsumenetluses erinevaid vorme sõltuvalt sellest, kas maksenõue pööratakse täitmisele n-ö tavapärase maksekäsumenetluse abil, töökohtus kasutatava maksekäsumenetluse abil või Euroopa maksekäsu menetluse abil. Vormid on allalaadimiseks kättesaadavad föderaalse justiitsministeeriumi veebisaidil menüüpunkti „Bürgerservice“ (teenused kodanikele) alt. Vorme on võimalik ka veebis täita.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Isikud, kes esitavad avalduse maksekäsu saamiseks üle 5000 euro suurust nõuet hõlmavates vaidlustes, peavad kasutama advokaadi abi. Seda nõudmist ei kohaldata selliste juhtumite suhtes, mida peab seaduse kohaselt menetlema esimese astme kohus vaidlusaluse summa suurusest olenemata (s.t sisulise pädevusega kohus). Sellisel juhul on advokaadi kasutamise nõue suhteline. See tähendab, et pooled võivad end ise esindada, kuid kui nad soovivad lasta end esindada, peavad nad kasutama advokaadi abi.

Euroopa maksekäsu menetluses ei ole advokaadi kasutamine kohustuslik.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Maksekäsu saamise avalduse sisu käsitlevad nõuded ei erine põhimõtteliselt n-ö tavapärase menetluse raames esitatud avalduste suhtes kehtestatud nõuetest. Avalduse esitajad ei pea maksekäsu saamise avalduses siiski põhjendama nõude õiguslikke aluseid. Seevastu tuleb piisavalt üksikasjalikult kirjeldada nõude toetuseks esitatud asjaolusid, et nõuet oleks võimalik identifitseerida ja teha kindlaks konkreetne summa (s.t avaldus peab olema n-ö veenev).

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Austria maksekäsumenetluse raames puudub tõendite esitamise kohustus. Sellepärast ei ole maksekäsu saamiseks vaja esitada nõuet toetavaid dokumente. Avalduse esitajaid, kes saavad maksekäsu või püüavad seda saada pettuse teel, esitades oma avalduses vale- või mittetäielikku teavet, karistatakse Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel rahatrahviga.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus teeb avalduse kokkuvõtliku hindamise. Kohus ei kontrolli sisu õigsust, vaid hindab kõigest nõude õiguslikku põhjendatust (s.t seda, kas nõue on n-ö veenev). Kui maksekäsu saamise avaldus vastab vormile ja sisule kehtestatud nõuetele (s.t avaldus sisaldab konkreetset nõudmist, selles on esitatud nõude aluseks olevad asjaolud, selles on esitatud tõendid ja kohtualluvust käsitlevad üksikasjad ning selle alusel on võimalik nõuet identifitseerida), väljastab kohus maksekäsu. Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud võimalust maksekäsu saamise avalduse tagasilükkamiseks formaalsetel alustel. Kui kohus leiab, et maksekäsu väljastamise nõuded ei ole täidetud, algatab ta viivitamata n-ö tavapärase menetluse; kohus ei lükka avaldust tagasi. Teatavate formaalsete vajakajäämiste korral võib kohus siiski esmalt algatada paranduste tegemise menetluse, andes avalduse esitajale korralduse puuduste kõrvaldamiseks.

1.5 Edasikaebamine

Kuna Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud võimalust maksekäsu saamise avalduste tagasilükkamiseks, vaid neid asutakse automaatselt menetlema n-ö tavapärase menetluse raames, siis puudub vajadus apellatsiooniõiguse järele.

1.6 Vastuväide

Maksekäsu peale vastuväite esitamiseks on aega neli nädalat alates kirjaliku maksekäsu kostjale kättetoimetamise kuupäevast. Kohus ei saa seda tähtaega pikendada ega lühendada.

Esimese astme kohtu väljastatud maksekäsu peale tuleb vastuväide esitada kostja vastusena (seoses juhtumitega, kus vaidlusalune summa jääb vahemikku 15 000–75 000 eurot). See tähendab, et vastuväide peab sisaldama konkreetset nõuet ning vastuväidet toetavate faktide ja asjaolude kirjeldust koos kostja väiteid toetavate tõenditega. Vastuväite kohtule esitamisel peab kostja kasutama advokaati.

Advokaadi kasutamine ei ole kohustuslik juhul, kui vastuväide esitatakse esimese astme kohtus toimetatava menetluse raames (s.t kui nõude summa on kuni 15 000 eurot või – kohtu sisulise pädevuse korral – kuni 75 000 eurot). Kirjaliku vastuväite korral piisab sellises menetluses sellest, kui kostja saadab maksekäsu väljastanud kohtule enda allkirjaga kirja, milles ta annab teada oma kavatsusest esitada maksekäsu peale vastuväide. Erinevalt esimese astme kohtu menetlusest ei ole kostja kohustatud oma vastuväidet põhjendama. Kostja võib oma vastuväite registreerida ka suuliselt maksekäsu väljastanud kohtus või oma elukohajärgses esimese astme kohtus.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja esitab vastuväite õigeaegselt, siis maksekäsk aegub ja kohus asub kaebust automaatselt menetlema n-ö tavapärase menetluse raames ning kuulab ära nõudega seotud väited ja neile esitatud vastuväited.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Austria maksekäsumenetluse näol on tegemist üheetapilise menetlusega. Kui kostja ei vaidlusta maksekäsku või ei tee seda ettenähtud tähtaja jooksul, muutub maksekäsk automaatselt täitmisele pööratavaks, ilma et maksekäsu taotleja peaks esitama veel ühe avalduse. Seega ei ole õigusnormidega ette nähtud, et on vaja veel ühte kohtuotsust.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kohus kinnitab omal algatusel, et maksekäsk on täitmisele pööratav. Kostja vastu täitemenetluse algatamiseks võib avalduse esitaja kasutada maksekäsu tõestatud ärakirja.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Austria maksekäsumenetluse alusel väljastatud maksekäsku saab vaidlustada ainult vastuväite esitamisega. Muid õiguskaitsevahendeid kostja käsutuses ei ole. Maksekäsu osaks oleva kulusid käsitleva otsuse võib avalduse esitaja või kostja vaidlustada 14 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest, esitades kuludega seotud apellatsiooni (Kostenrekurs). Kostja võib igal ajal väita, et maksekäsu kättetoimetamisel ilmnesid tõsised puudused, taotledes maksekäsu täitmisele pööratavust kinnitava avalduse tühistamist. Kostja, kellel ei olnud vältimatute ja ettenägematute sündmuste tõttu võimalik esitada vastuväidet selleks ettenähtud tähtaja jooksul, võib 14 päeva jooksul pärast tähtajast mittekinnipidamise tinginud takistuste kõrvaldamist esitada avalduse varasema olukorra taastamiseks.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Kohus annab välja maksekäsu, kui nõude esitaja esitab rahalise nõude või nõuab asendustäitmist.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Maksekäsu võib välja anda nõude summast olenemata.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetlus on vabatahtlik. Kohus annab maksekäsu välja nõude esitaja kirjaliku taotluse alusel, mis on esitatud nõudeavalduses.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Maksekäsumenetlust ei saa algatada, kui maksekäsku ei ole võimalik kostjale Poolas kätte toimetada.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsumenetlus kuulub ringkonna- (rejonowy) ja piirkonna- (okręgowy) kohtute pädevusse.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvormi ei ole.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Maksekäsumenetluses ei ole advokaadi kaudu esindamine (przymus adwokacki) kohustuslik.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõudeavalduses tuleks esitada täpne nõue ja nõude aluseks olevad tegelikud asjaolud.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Nõude aluseks olevad asjaolud tuleb tõendada järgmiste nõudeavaldusele lisatavate dokumentide teel:

a) ametlik dokument;

b) võlgniku aktsepteeritud arve;

c) võlgnikule adresseeritud maksenõue ja võlgniku kirjalik kinnitus võla tunnistamise kohta;

d) võlgniku aktsepteeritud maksenõue, mille pank on tagastanud ja mis on tasumata seoses vahendite puudumisega pangakontol.

Kohus annab maksekäsu võlgniku vastu välja ka nõuetekohaselt täidetud lihtveksli, tšeki, ostutähe või võlakirja alusel, mille ehtsus ja sisu on väljaspool kahtlust.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus lükkab nõudeavalduse tagasi,

1. kui kohtumenetlus ei ole lubatav;
2. kui samade poolte vahelise sama nõude menetlemine on pooleli või on lõplik otsus juba tehtud;
3. kui üks pooltest on võimetu kohtumenetluses osalema või kui nõude esitaja on võimetu menetlustoiminguid teostama ja teda ei esinda seaduslik esindaja või kui nõude esitanud organisatsioonilise üksuse juhtorganite koosseis on puudulik sellisel määral, et takistab tegutsemist.

1.5 Edasikaebamine

Vt punkt 1.6.

1.6 Vastuväide

Kirjalik vastuväide tuleb esitada maksekäsu välja andnud kohtule. Vastuväites peaks kostja täpsustama, kas ta vaidlustab maksekäsu tervikuna või osaliselt, ja esitama väited, mis tuleb avaldada enne asja sisu puudutava vaidluse alustamist (selle tegemata jätmisel kaob õigus neid esitada), samuti tuleb esitada tegelikud asjaolud ja tõendid. Kohus jätab hilinemisega esitatud kinnitused ja tõendid läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui pool tõendab, et ta ei olnud süüdi nende esitamata jätmises vastuväite osana või et kinnituste ja tõendite hilisem esitamine ei lükka asja arutamist edasi või kohalduvad muud erakorralised asjaolud.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui vastuväide on esitatud õigesti, määrab kohus istungi kuupäeva ja annab korralduse vastuväite kostjale kätte toimetamiseks.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Pärast väljaandmist kujutab maksekäsk endast arestimismäärust (tytuł zabezpieczenia) ja see on võimalik täita ilma täidetavaks tunnistamiseta.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Pärast vastuväite esitamise tähtaja möödumist muutub maksekäsk edasiste vorminõueteta täidetavaks.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Maksekäsumenetluses välja antud maksekäsu suhtes ei ole võimalik edasikaebust esitada.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Maksekäsumenetlust kohaldatakse järgmise suhtes:

• 1. septembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 269/98 artikli 1 kohased lepingust tulenevad rahalised kohustused, mis ei ületa 15 000 eurot;
• äritehingutega (s.o äriühingute või äriühingu ja avalik-õigusliku asutuse vaheline tehing kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks tasu eest) seotud hilinenud maksed (väärtusest olenemata) vastavalt 10. mai 2013. aasta dekreetseaduse nr 62/20213 artikli 10 lõikele 1.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Lepinguliste nõuete puhul on maksimumsumma 15 000 eurot.

Äritehingutest tulenevate nõuete puhul ülempiiri ei kohaldata.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

See on vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah, õigusnormidega ei ole välistatud maksekäsumenetluse kohaldamine juhul, kui võlgnik elab väljaspool Portugali.

1.2 Pädev kohus

Portugalis saab maksekäsu avalduse esitada:

• kohustuse täitmise koha järgse kohtu kantseleisse (1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra (Regime de Procedimentos) artikkel 8);
• võlgniku elukohajärgse kohtu kantseleisse (1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikkel 8);
• riikliku maksekäsubüroo (Balcão Nacional de Injunções (BNI)) kantseleisse – kontaktandmed leiab siit.

1.3 Vorminõuded

• Maksekäsu avalduse vorminõuded ja sisu on sätestatud 1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artiklis 10;
• ministri 4. mai 2008. aasta rakendusmääruse nr 220-A/2008 artikli 5 kohaselt saab maksekäsu avalduse esitada järgmisel kujul:

1) elektrooniliselt, täites ja saates IT-süsteemis CITIUS kättesaadava vormi või saates CITIUSe kaudu elektroonilise faili;

2) paberil, mis esitatakse kantseleisse.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Jah, kohustuslik vorm on ette nähtud ministri 28. jaanuari 2020. aasta rakendusmäärusega nr 21/2020. Vormi saab alla laadida klõpsates linki.

Paberil maksekäsu avalduse vastuvõtmiseks pädevad kohtukantseleid võivad anda üksikisikutele soovi korral avalduse tüüpvormi.

Elektrooniline vorm on juristidele ja advokaatidele kättesaadav CITIUSe kaudu.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Advokaadi kaasamine ei ole kohustuslik.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Maksekäsu avalduses tuleb esitada nõude aluseks olevad asjaolud kooskõlas 1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikli 10 lõike 2 punktiga d.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Vaidlusaluse nõude kohta ei ole vaja esitada kirjalikke tõendeid.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Maksekäsu avaldus võidakse jätta rahuldamata 1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikli 11 lõikes 1 sätestatud põhjustel.

1.5 Edasikaebamine

Maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise otsuse peale saab 1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikli 11 lõike 2 kohaselt edasi kaevata kohtunikule või – juhul kui kohtu koosseisus on mitu kohtunikku – valvekohtunikule.

1.6 Vastuväide

1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikli 12 lõike 1 kohaselt on maksekäsule vastuväite esitamise tähtaeg 15 päeva.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui võlgnik vaidlustab maksekäsu, saadetakse juhtum tagasi tavamenetlusse, mis toimub vastavalt 1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artiklis 3 ning 10. mai 2013. aasta dekreetseaduse nr 62/2013 artikli 10 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhtudele eri- või tavatuvastushagi korras.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui võlgnik ei esita vastuväidet pärast seda, kui teda on nõuetekohaselt teavitatud, lisatakse kantseleis maksekäsu avaldusele järgmine fraas: „Käesolev dokument kuulub täitmisele“ (Este documento tem força executiva), nagu on sätestatud 1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikli 14 lõikes 1.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kui täiteklausel on lisatud, teeb asjaomane kantselei maksekäsu avaldajale kättesaadavaks, eelistatavalt elektrooniliste vahendite abil (1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikli 14 lõige 5).

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikli 14 lõike 4 kohaselt saab täidetavaks tunnistamisest keeldumise edasi kaevata kohtusse.

Kohaldatavad õigusaktid

• 1. septembri 1998. aasta dekreetseadus nr 269/98 – lepinguliste kohustuste täitmise menetlused – maksekäsk
• 10. mai 2013. aasta dekreetseadus nr 62/2013 – meetmed hilinenud maksete vastu äritehingutes
• Ministri 4. märtsi 2008. aasta rakendusmäärus nr 220-A/2008 – riiklik maksekäsubüroo
• Ministri 28. jaanuari 2020. aasta rakendusmäärus nr 21/2020 – maksekäsu avalduse tüüpvorm

NB!

Sellel teabelehel esitatud teave ei ole tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktile, kohtutele ega muudele üksustele ja asutustele siduv; teabelehe tõlgendamist võidakse kohtupraktikaga muuta. Kuigi teabelehti ajakohastatakse korrapäraselt, on siiski vaja tutvuda kehtivate õigusaktidega.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Maksekäsumenetlus on kehtestatud 15. veebruaril 2013. aastal jõustunud uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 1014–1025.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Maksekäsumenetlust kohaldatakse vaieldamatutele, kindlasummalistele ja tasumisele kuuluvatele nõuetele, mis vastavad kohustustele tasuda teatud rahasummad tsiviillepingu alusel (kaasa arvatud töötaja ja avaliku sektori hankija vahel sõlmitud lepingud), mis on kindlaks määratud dokumendis või kehtestatud põhikirja, määruse või muu dokumendiga ja mida pooled on tunnustanud allkirjaga või seaduses lubatud muul viisil. See küsimus ei hõlma nõudeid, mille võlausaldajate rühm on esitanud maksejõuetusmenetluses.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsumenetlus on vabatahtlik ja huvitatud pool võib esitada kohtule avalduse üldsätete alusel.

Maksekäsumenetlus on erimenetlus, mis on üldkohaldatavates õigusnormides ette nähtud menetlusest palju lihtsam ja mis võimaldab võlausaldajal saada täitedokument tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust erinevatel tingimustel.

Kui võlgniku vastuväide maksekäsu suhtes on põhjendatud, võib kohus võlausaldaja nõude lõpliku otsusega rahuldamata jätta.

Võlausaldaja võib esitada hagi üldkohaldatavate õigusnormide alusel, kui kohus lükkab maksekäsunõude tagasi; kui kohus väljastab maksekäsunõude ühe osa suhtes, on võimalik esitada hagi üldkohaldatava õiguse alusel, et kohustada võlgnikku maksma ära ülejäänud võlg; või kui maksekäsk tühistatakse.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah. Uues tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei tehta vahet kostja elukoha järgi, maksekäsumenetlust kohaldatakse sellele vaatamata, kas kostja elab teises liikmesriigis või kolmandas riigis.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsunõude võib esitada kohtule, kes on esimeses astmes pädev tegema asjas sisulise otsuse. Maksekäsu korral kontrollib kohtunik kohtu pädevust omal algatusel.

Kas seda menetlust reguleerivad kohtute pädevust käsitlevad üldeeskirjad (sellisel juhul võiks lisada lingi sellele lehele) või kohaldatakse sellele erinevaid põhimõtteid?

Maksekäsunõuete lahendamise pädevus on kehtestatud kooskõlas kohtute pädevust käsitlevate üldeeskirjadega.

Nõuded hinnatava rahalise väärtusega kuni 200 000 Rumeenia leud kuuluvad ringkonnakohtute pädevusse. Nõuded hinnatava rahalise väärtusega vähemalt 200 000 Rumeenia leud kuuluvad üldkohtute pädevusse.

Maksekäsu erimenetlusega seotud pädevusnormi täiendavad väärtusel põhinevad pädevuse üldeeskirjad.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvormi ei ole, kuid võlausaldaja (nõude esitaja) nõue peab vastama minimaalsetele vorminõuetele ja sisaldama teatud arvu üksikasju, nimelt: võlausaldaja nimi ja alaline asukoht, või kui see on asjakohane, tema nimi ja registreeritud tegevuskoht; füüsilisest isikust võlgniku nimi ja alaline asukoht, ja kui võlgnik on juriidiline isik, tema nimi ja registreeritud tegevuskoht, ning kui see on asjakohane, äriregistri või juriidiliste isikute registri kood, maksunumber ja pangakonto; maksmisele kuuluvad summad; asjaolud ja maksekohustuste õiguslikud alused, nende baasperiood, maksetähtaeg ja muud elemendid, mida on vaja nõude kindlaksmääramiseks.

Samal ajal lisatakse nõudele leping või muu dokument, mis näitab tasumisele kuuluvaid summasid, ja tõend maksekäsu võlgnikule kättetoimetamise kohta. Maksekäsu kättetoimetamiseks võlgnikule peab võlausaldaja kasutama kohtutäituri abi või saatma selle tähtkirjaga koos deklareeritud sisu ja väljastusteatega, kusjuures võlgnik on kohustatud tasuma võlgnetava summa 15 päeva jooksul alates teate kättesaamisest. Maksekäsk katkestab aegumistähtaja.

Nõue ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad esitatakse vastavalt poolte arvule, pluss üks kohtu jaoks.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei, advokaadi kaudu esindamine ei ole nõutav, kuid on soovitatav.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Esitatud nõude minimaalne sisu on seadusega ette nähtud. Võlausaldaja (nõude esitaja) peab märkima järgmise: summa, mida nõutakse; maksekohustuse asjaolud ning õiguslik alus ja baasperiood; maksetähtaeg; muud elemendid, mida on vaja nõude kindlaksmääramiseks.

Kui pooled ei määranud kindlaks intressimäära taset maksega hilinemise korral, kohaldatakse Rumeenia Riigipanga kehtestatud viiteintressimäära. Poolaasta esimesel kalendripäeval kehtivat viiteintressimäära kohaldatakse kogu poolaasta jooksul. Nõude alusel tekivad intressid järgmiselt:

• töötajate vahel sõlmitud lepingute puhul alates kuupäevast, millal jõudis kätte nõude maksetähtaeg;
• töötajate ja avaliku sektori hankija vahel sõlmitud lepingute puhul ei ole vaja võlgnikku teavitada, et maksetähtaeg on ületatud: kui maksetähtaeg oli sätestatud lepingus, alates maksetähtajale järgnevast päevast; kui maksetähtaega ei ole lepingus sätestatud: 30 päeva pärast seda, kui võlgnik arve kätte sai, või kui see on küsitav, siis 30 päeva alates kaupade vastuvõtmisest või teenuste osutamisest, või kui maksekäsk toimetati kätte enne kaupade/teenuste vastuvõtmist, 30päevase perioodi möödumisel alates kaupade vastuvõtmisest/teenuste osutamisest; kui seaduses või lepingus on ette nähtud vastuvõtu- või kontrollimenetlus, mis võimaldab kinnitada asjaomaste kaupade või teenuste nõuetele vastavust, ja võlgnik sai arve või maksekäsu kätte kontrolli kuupäeval või enne seda, siis 30päevase perioodi möödumisel alates sellest kuupäevast;
• muudel juhtudel alates kuupäevast, millal võlgniku makse oli või on õiguspäraselt seaduse alusel hilinenuks tunnistatud.

Võlausaldaja võib nõuda täiendavat kahjuhüvitist kõikide kulude eest, mis tekkisid summade sissenõudmisel selle tagajärjel, et võlgnik jättis oma kohustused õigeaegselt tasumata.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Jah, avaldusele lisatakse leping või muu dokument, mis tõendab tasumisele kuuluvat summat (arve, kassakviitung, käsitsi kirjutatud kviitung jne). Nõudele tuleb lisada tõend maksekäsu võlgnikule kättetoimetamise kohta, vastasel juhul tunnistatakse avaldus vastuvõetamatuks.

Nõude lahendamiseks kutsub kohtunik pooled kiireloomulisi küsimusi käsitlevate sätete alusel kohtusse, et esitada selgitusi ja nõuda võlgnikult tasumisele kuuluva summa maksmist või et pooled sõlmiksid kokkuleppe makseviiside kohta. Kohtukutse tuleb asjaomasele poolele kätte toimetada kümme päeva enne kohtuliku arutamise kuupäeva. Võlausaldaja nõude ja esitatud dokumentide ärakiri tuleb nõude tõendina lisada võlgnikule saadetavale kohtukutsele. Kohtukutses tuleb märkida, et võlgnik on kohustatud esitama võimaliku vastuväite vähemalt kolm päeva enne kohtuliku arutamise kuupäeva, märkides, et vastuväite esitamata jätmise korral võib kohus asja asjaolusid arvesse võttes leida, et see tähendab võlausaldaja nõuete tunnustamist. Nõude esitajat ei teavitata vastuväitest, ta saab selle sisust teada asja toimikust.

Kui võlausaldaja kinnitab, et on tasumisele kuuluva summa kätte saanud, tunnistab kohus seda asjaolu lõppotsuses, millega kuulutatakse asi lõpetatuks. Kui võlausaldaja ja võlgnik on jõudnud makse osas kokkuleppele, tunnistab kohus seda asjaolu kiireloomulises otsuses. Kiirmaksekäsk on lõplik ja kehtib täitedokumendina.

Kui kohus on pärast nõude kontrollimist esitatud dokumentide ja poolte avalduste alusel leidnud, et võlausaldaja nõuded on põhjendatud, annab ta välja maksekäsu, milles on märgitud summa ja maksetähtaeg. Kui kohus on pärast asja tõendite läbivaatamist leidnud, et põhjendatud on ainult osa võlausaldaja nõuetest, annab ta välja maksekäsu ainult selle osa kohta, määrates samuti kindlaks maksetähtaja. Sellisel juhul võib võlausaldaja esitada hagi üldkohaldatava õiguse alusel, et kohustada võlgnikku tasuma ülejäänud nõue. Maksetähtaeg on vähemalt kümme päeva ja ei ületa 30 päeva alates maksekäsu kättetoimetamise päevast. Kohtunik ei määra teist maksetähtaega, välja arvatud juhul, kui pooled on sellega nõustunud. Maksekäsk antakse kohal viibivatele pooltele või toimetatakse igale poolele kätte võimalikult kiiresti, kooskõlas seadusega.

Kui võlgnik ei vaidlusta nõuet vastuväite esitamisega, antakse maksekäsk välja hiljemalt 45 päeva jooksul alates nõude esitamise kuupäevast. Tähtaeg ei hõlma ajavahemikku, mis on vajalik menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, ja võlausaldaja põhjustatud hilinemist, kaasa arvatud nõude muutmise või täiendamise tulemusena.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kui võlgnik vaidlustab nõude, vaatab kohus läbi, kas nõue on põhjendatud, võttes aluseks toimiku dokumendid ning poolte esitatud selgitused. Kui võlgniku vastuväide on põhjendatud, lükkab kohus võlausaldaja nõude oma otsusega tagasi. Kui vastuväited, mille võlgnik on asja sisu kohta esitanud, sisaldavad muude kui olemaolevate tõendite käsitlemist, ja kõnealused tõendid oleksid tavamenetluses õiguslikult lubatavad, lükkab kohus võlausaldaja maksekäsu nõude otsuses tagasi. Seejärel võib võlausaldaja esitada hagi üldkohaldatavate õigusnormide alusel.

1.5 Edasikaebamine

Võlgnik võib esitada hagi maksekäsu tühistamiseks 10 päeva jooksul alates kuupäevast, millal maksekäsk talle üle anti või kätte toimetati. Sama ajavahemiku jooksul võib võlausaldaja esitada ka hagi maksekäsu tagasilükkamise otsuse ja osalise maksekäsu suhtes. Tühistamishagis esitatavad väited võivad puudutada ainult maksekäsu väljaandmise nõuete mittetäitmist ja kui see on asjakohane, siis põhjuseid, mis on kohustuse lõppemise aluseks pärast maksekäsu väljaandmist. Tühistamishagi peab lahendama maksekäsu välja andnud kohus kahest kohtunikust koosnevas koosseisus. Tühistamishagi ei peata täitmist. Peatamise võib siiski võimaldada võlgniku taotlusel, kuid ainult tagatisraha vastu, mille summa määrab kindlaks kohus. Kui pädev kohus rahuldab tühistamishagi tervikuna või osaliselt, tühistab ta maksekäsu tervikuna või osaliselt, ja kui see on asjakohane, annab välja lõppotsuse.

Kui võlausaldaja on esitanud hagi tühistamise vastu ja pädev kohus on selle rahuldanud, teeb ta lõppotsuse, millega antakse välja maksekäsk.

Tühistamishagi tagasi lükkav otsus on lõplik.

1.6 Vastuväide

–

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

–

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Maksekäsk on täidetav isegi juhul, kui see tühistamishagiga vaidlustatakse, ja omandab täiendavalt res judicata jõu kuni tühistamishagi lahendamiseni. Tühistamishagi ei peata täitmist. Peatamise võib siiski võimaldada võlgniku taotlusel ainult tagatisraha vastu, mille summa määrab kindlaks kohus. Maksekäsk muutub lõplikuks, kui võlgnik ei ole tühistamishagi esitanud või on see tagasi lükatud. Kui pädev kohus rahuldab võlausaldaja esitatud hagi otsuse tühistamiseks, teeb ta lõppotsuse, millega antakse välja maksekäsk.

Huvitatud pool võib maksekäsu täitmise üldkohaldatavate normide alusel vaidlustada. Vastuväites võib tugineda ainult täitemenetlusega seotud rikkumistele ja kohustuse lõppemise aluseks olevatele põhjustele, mis on tekkinud pärast maksekäsu lõplikuks tunnistamist.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Vt vastus küsimusele 1.8.1.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Sloveenia tunnistab järgmist kaht maksekäsumenetlust:

– tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku) artiklitega 431–441 reguleeritud maksekäsumenetlus;

– autentsel dokumendil (arve, käskveksel või tšekk koos protestiga, millele on vajaduse korral lisatud nõude tõendamiseks kreeditarved, avalik dokument, vastutava isiku poolt tõendatud raamatupidamisdokumendi väljavõte, kinnitatud eraõiguslik dokument, kirjalik tõend palgatulu kohta) põhinev täitemenetlus Ljubljana kohalikus kohtus (Okrajno sodišče v Ljubljani), kus kohus väljastab võlausaldaja ettepanekul kolme kuni nelja päeva jooksul automatiseeritud menetluse teel ja autentse dokumendi alusel täitekorralduse, millega

1. kohustatakse võlgnikku tasuma summat, mida võlausaldaja nõuab (maksekäsk või täitekorralduse resolutsioon);
2. antakse täitmisluba võlausaldaja nõudes nimetatud võlgniku vara suhtes, tingimusel et võlgnik ei esita otsuse (täitmisloa) kohta kaheksa päeva jooksul vastuväidet;
3. kohustatakse võlgnikku tasuma menetluskulud (vt täitemenetluse seaduse (Zakon o izvršbi in zavarovanju, ZIZ) artiklid 23, 40c ja 41).

1.1 Menetluse kohaldamisala

Maksekäsumenetlus on spetsiaalne kiirmenetlus selliste rahaliste nõuete täitmisele pööramiseks, mis on muutunud sissenõutavaks, kui nõuet tõendab dokument, millel on seaduse kohaselt suurem tõendamisväärtus (autentne dokument). Maksekäsku kohaldatakse nii riigisisestes kui ka piiriülestes asjades.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Maksekäsu aluseks olev nõue võib olla seotud ainult rahalise kohustusega (rahaline nõue). Hagi aluseks võivad olla ainult sellised nõuded, mis kujutavad endast lepingulisi või lepinguväliseid kohustusi ja mille nominaalväärtus on kindlaks määratud. Üks erand on äriruumide kasutamise lõpetamise teatis ja sellest tulenev lao tühjendamine, mille puhul kohaldatakse maksekäsu väljastamiseks erimenetlust. See erand on ette nähtud ärihooneid ja äriruume käsitleva seaduse (Zakon o poslovnih stavbah in poslovnih prostorih) artikliga 29, milles on sätestatud, et kohus teeb üürileandja esitatud lõpetamisteatise alusel ning ärihoone või äriruumide vabastamise taotluse alusel määruse ärihoone või äriruumide vabastamiseks, kui lõpetamisteatisest või hoone või ruumide vabastamise taotlusest ja rendilepingust või eespool nimetatud artiklis osutatud tõenditest ilmneb, et üürileandjal on õigus rendileping lõpetada või nõuda ärihoone või äriruumide vabastamist.

Maksekäsumenetluse esemeks võivad olla ainult lepingulised nõuded, mis põhinevad autentsel dokumendil.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nõude väärtusele ei ole kehtestatud ülemmäära.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt teeb kohus ka otsuse maksekäsu väljastamise kohta omal algatusel, kui menetlusega seotud hageja ei ole sellist taotlust esitanud, kuid on täidetud maksekäsu väljastamise tingimused, st hageja esitab hagi tavakorras ega tee ettepanekut maksekäsu väljastamise kohta. Seega on kohus kohustatud väljastama maksekäsu (selle väljastab kohtu esimehe abi) hageja nõudest olenemata, kui on täidetud seaduses sätestatud tingimused maksekäsu väljastamiseks.

Võlausaldaja võib valida, kas esitada kohustusliku makse hagiavaldus ja taotleda maksekäsu väljastamist tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 431 alusel või esitada täitemenetluse seaduse artikli 41 kohaselt elektrooniline täitmisavaldus, mille alusel väljastab keskkohus maksekäsu automatiseeritud menetluse teel.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah.

1.2 Pädev kohus

Sloveenias määratakse maksekäsu väljastamise ettepaneku kohta otsuse tegemise pädevus kindlaks samamoodi nagu mis tahes muu hagi puhul. See tähendab, et sisuline pädevus maksekäsu väljastamiseks on ringkonnakohtutel (okrožna sodišča) ja ka kohalikel kohtutel (okrajna sodišča). Sisuline pädevus määratakse kindlaks hagi summast lähtuvalt (või lähtuvalt juhtumi laadist, näiteks kaubandusasjades). Kohalikud kohtud on pädevad menetlema varaliste nõuetega seotud vaidlusi, kui kõnealuse vara väärtus ei ole suurem kui 20 000 eurot. Ringkonnakohtud on pädevad menetlema varaliste nõuetega seotud vaidlusi, kui kõnealuse vara väärtus on suurem kui 20 000 eurot. Kaubandusõigusega seotud asju on esimeses astmes pädevad arutama ja lahendama ainult ringkonnakohtud. Kaubandusvaidlused on vaidlused, mille puhul tsiviilasja üks pool on juriidiline isik (äriühing, institutsioon, ühendus). Kaubandusvaidlused hõlmavad ka juhtumeid, kus üks menetlusosaline on riik või mis tahes muu kohalik omavalitsus, näiteks mõni omavalitsusüksus.

Territoriaalne pädevus määrab kindlaks selle, millisel sisulist pädevust omaval kohtul on pädevus teha otsus konkreetses asjas. Territoriaalset pädevust käsitleva üldreegliga on ette nähtud, et füüsilise või juriidilise isiku vastu hagi esitamisel tuleb hagi esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkond hõlmab piirkonda, kus on kostja alaline elukoht või kus asub juriidilise isiku registrijärgne asukoht. Kui hagi esitatakse mitteresidendist füüsilise või juriidilise isiku vastu, on üldine territoriaalne pädevus sellel kohtul, kelle tööpiirkonda kuulub see piirkond, kus on asjaomase füüsilise isiku elukoht Sloveenias või kus asub asjaomase juriidilise isiku filiaal. Sloveenia õigusaktid sisaldavad ka eeskirja territoriaalse eripädevuse kohta, mis määratakse kindlaks vaidluse eseme ja poolte alusel.

Autentsel dokumendil põhinevas täitemenetluses, mille käigus väljastatakse ka maksekäsk, on ainupädevus Ljubljana kohalikul kohtul.

Üksikasjalikuma teabe saamiseks selles küsimuses vt jaotises „Kohtuasja algatamine“ esitatud vastuseid.

1.3 Vorminõuded

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 431 kohaselt peavad maksekäsu väljastamiseks olema täidetud järgmised kaks tingimust: hagiavaldus peab sisaldama viidet rahalisele nõudele, mis on muutunud sissenõutavaks, ja olemas peab olema autentne dokument, millest nõue tuleneb. Hagiavaldus või maksekäsu väljastamise taotlus peab sisaldama kõiki hagiavalduse kohustuslikke elemente: viide kohtule, poolte nimed ja nende alaline või ajutine elukoht, seaduslike esindajate või agentide nimed, konkreetne taotlus, milles esitatakse hagi põhinõue ja kõrvalnõuded, hageja taotlust toetavad asjaolud, neid asjaolusid kinnitavad tõendid, nõude summa ja hageja allkiri. Peale selle tuleb hagiavaldusele lisada autentne dokument (originaal või kinnitatud koopia).

Autentsel dokumendil põhinevas täitekorralduses (täitemenetluse seaduse artikkel 41) sisalduv maksekäsk väljastatakse tingimusel, et autentsel dokumendil põhinev täitmisavaldus on esitatud elektrooniliselt, kohtukulud on tasutud ja autentsel dokumendil põhinev täitmisavaldus sisaldab järgmist:

• võlausaldaja ja võlgniku nimed ja andmed isikusamasuse tuvastamiseks (nt maksukohustuslase number, isikukood või sünniaeg);
• autentne dokument;
• võlgniku kohustuse summa;
• täitevahendid ja täitmise ese;
• olenevalt täitmise esemest muu täitmise läbiviimiseks vajalik teave ja
• taotlus, et kohus nõuaks võlgnikult nõutava summa ja kaasnenud kulude tasumist kaheksa päeva jooksul ning käskvekslite ja tšekkidega seotud asjades kolme päeva jooksul alates korralduse kättetoimetamisest.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 431 kohaselt ei pea Sloveenias kasutama maksekäsu väljastamise taotluse esitamiseks tüüpvormi. Tegelikult sellist vormi ei olegi olemas. Taotlus peab sisaldama seadusega ette nähtud ja punktis 1.3 osutatud andmeid (hagiavalduse kohustuslikud elemendid).

Menetluses, mille raames maksekäsku sisaldav täitmisotsus tehakse ametliku dokumendi alusel (täitemenetluse seaduse artikkel 41), tuleb avaldus esitada tüüpvormil (täitemenetluse seaduse artikkel 29 lõige 2, täitemenetluse liike ja automatiseeritud täitemenetlust käsitlevad eeskirjad) elektrooniliselt (https://evlozisce.sodisce.si/esodstvo/index.html) või kirjalikult.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Maksekäsumenetluses ei pea pooled kasutama enda esindamiseks advokaadi abi (see ei ole ka nõutav tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 431 ega täitemenetluse seaduse artikli 41 kohastes menetlustes).

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 431 kohaselt peab kohustusliku makse hagiavaldus sisaldama võla alust ja suurust ning tõendeid, mis võimaldavad veenduda esitatud väidete õigsuses. Lisaks sellele tuleb hagiavalduses ära märkida summa ja vääring ning rahaliste nõuete tähtpäev. Kui nõutakse intresse, tuleb ka need intressid hagiavalduses täpselt ära märkida (intressimäär ja periood, mida hagiavaldus hõlmab). Nõude tähtpäev peab ilmnema autentsest dokumendist.

Autentsel dokumendil põhinevas täitemenetluses ei pea nõuet rohkem põhjendama. Piisab, kui märgitakse ära autentne dokument (täitemenetluse seaduse artikkel 41).

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Jah, hagiavaldusele või maksekäsu väljastamise taotlusele tuleb lisada autentse dokumendi originaal või kinnitatud koopia. Autentse dokumendi originaali või kinnitatud koopia lisamise nõue puudub, kui taotletakse maksekäsu väljastamist kaubandusvaidluses. Piisab, kui juriidilise isiku volitatud organ on kinnitanud selle dokumendi koopia.

Autentne dokument on dokument, millel ei ole täitedokumendi omadusi, kuid millest ilmneb, et suure tõenäosusega on nõudeõigus olemas. Dokument on autentne siis, kui see dokument on sellisena määratletud tsiviilkohtumenetluse seaduses või mõnes muus seaduses. Tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt on autentsed dokumendid järgmised: avalikud dokumendid; eradokumendid, millel võlgniku allkirja on tõendanud selleks volitatud organ; käskvekslid ja tšekid, millele on lisatud protest ja kreeditarve, kui need on vajalikud nõude tekkimiseks; kinnitatud raamatupidamisregistri väljavõtted; arved ning dokumendid, millel on erinormide kohaselt avalikele dokumentidele omane laad. Autentne dokument võib olla ka välisriigi dokument, mis vastab Sloveenias kasutamiseks ette nähtud tingimustele.

Erand: autentset dokumenti esitamata väljastab kohus maksekäsu kostja vastu, kui hagiavaldus on seotud rahalise nõudega, mis on muutunud sissenõutavaks ja mille suurus ei ületa 2000 eurot, ning kui hagiavalduses on esitatud võla alus ja suurus ning tõendid, mis võimaldavad veenduda hagiavalduses esitatud väidete tõesuses. Seda erandit ei kohaldata kaubandusvaidlustes (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 494).

Autentsel dokumendil põhinevas täitemenetluses, mille käigus väljastatakse ka maksekäsk, ei ole tegelikult võimalik esitada autentset dokumenti (kuna seda ei võimalda infosüsteem). Piisab siiski sellest, kui autentse dokumendi kohta tehakse märge (täitemenetluse seaduse artikkel 41).

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus jätab maksekäsu väljastamise taotluse rahuldamata, kui ei ole täidetud maksekäsu väljastamise eeltingimused, st tegemist ei ole rahalise nõudega, mis on muutunud sissenõutavaks, ning puudub autentne dokument, millest nõue tuleneb.

Kui kohus ei lükka maksekäsu väljastamise taotlust tagasi, jätkab ta menetlust hagiavalduse alusel.

Ljubljana kohalik kohus lükkab autentsel dokumendil põhineva täitmisavalduse tagasi, kui nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks või kui kostja on pankrotis.

1.5 Edasikaebamine

Maksekäsu väljastamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale ei saa edasi kaevata. Samuti ei saa hageja seda otsust vaidlustada kohtuotsuse peale edasi kaevates.

Kostja võib väljastatud maksekäsuga seoses kasutada õiguskaitsevahendina vastuväidet. Vastuväide tuleb esitada kaheksa päeva jooksul alates kostjale maksekäsu kättetoimetamisest (käskveksleid ja tšekke puudutavate vaidluste korral kolme päeva jooksul). Vastuväide peab olema põhjendatud, vastasel juhul peetakse seda alusetuks. Vastuväite kohta tehtud kohtu otsuse peale võib edasi kaevata.

Kui kostja vaidlustab maksekäsu ainult seoses kulude kohta tehtud otsusega, saab selle otsuse vaidlustada ainult kohtuotsuse peale edasi kaevates.

Kui Ljubljana kohalik kohus otsustab autentsel dokumendil põhineva täitmisavalduse tagasi lükata, võib hageja selle otsuse kaheksa päeva jooksul edasi kaevata. Kaebuse kohta teeb otsuse Ljubljana kõrgem kohtus.

1.6 Vastuväide

Kostja võib esitada vastuväite hageja nõudele. Vastuväide peab olema põhjendatud. Vastuväide peab sisaldama vastuväidet toetavaid asjaolusid ja tõendeid. Vastasel juhul peetakse vastuväidet alusetuks (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 435 lõige 2). Seetõttu peab kostja esitama vastuväites õiguslikult olulised asjaolud, st asjaolud, mille alusel võiks nõude rahuldamata jätta (kui tõendatakse, et need asjaolud on tõesed). Neid asjaolusid käsitlevad tõendid peavad olema konkreetsed ja spetsiifilised.

Vastuväide Ljubljana kohaliku kohtu otsusele, millega rahuldatakse autentsel dokumendil põhinev täitmisavaldus ja väljastatakse autentsel dokumendil põhinev täitekorraldus, tuleb esitada kaheksa päeva jooksul. Vastuväide peab olema põhjendatud. Vastuväide loetakse põhjendatuks, kui võlgnik on osutanud asjaoludele, mille alusel võiks hageja nõude tagasi lükata (nt võlg oli juba tasutud), ja esitanud tõendid, mis toetavad vastuväites esitatud asjaolusid (täitemenetluse seaduse artikkel 61). Vastuväite kohta teeb otsuse Ljubljana kohalik kohus.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kohus ei lükka hageja vastuväidet tagasi seetõttu, et vastuväide on esitatud liiga hilja või see ei ole täielik või see on õigusvastane, või kui kohus ei jäta vastuväidet rahuldamata, jätkab kohus menetlust hagiavaldusest lähtuvalt.

Kui kostja esitab õigustatud vastuväite, teeb kohus otsuse, millega tühistab maksekäsu, ja kui otsus on muutunud lõplikuks, jätkab põhiküsimuse lahendamisega.

Pooled võivad esitada uusi asjaolusid ja tõendeid esimesel põhikohtuistungil ning kostja võib samuti esitada uusi vastuväiteid seoses maksekäsu vaidlustatud osaga.

Kui Ljubljana kohalik kohus rahuldab autentsel dokumendil põhinevale täitekorraldusele esitatud vastuväite, tühistab kohus täitekorralduse selle osa, millega anti täitmisluba ja määrati kohtutäitur, ning teostatud täitetoimingud (st kohus ei tühista maksekäsku, vaid otsustab, kas maksekäsk tuleb jätta jõusse või kas see tuleb tühistada hilisema kohtuotsusega). Seejärel jätkab kohus menetlusega nii nagu maksekäsu vaidlustamise korral. Kui kohtul puudub pädevus, teatab ta sellest ja asi antakse üle pädevale kohtule. Seejuures võtab kohus arvesse kokkulepitud territoriaalset pädevust, kui võlausaldaja nõudis ja täpsustas seda täitmisavalduses või kui võlgnik nõudis seda täitekorralduse vastuväites ja esitas selle kohtule. Autentsel dokumendil põhinevat täitmisavaldust, mis oli tühistatud täitekorralduse väljastamise alus, käsitatakse hagiavaldusena tsiviilkohtumenetluses (täitemenetluseise seaduse artikkel 62).

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui vastaspool ei esita vastuväidet ega kaeba edasi, muutub otsus või maksekäsk lõplikuks ja täitmisele pööratavaks.

Kui võlgnik ei esita autentsel dokumendil põhinevale täitekorraldusele kaheksa päeva jooksul vastuväidet, muutub autentsel dokumendil põhinev täitekorraldus lõplikuks ja täitmisele pööratavaks (see kehtib ka maksekäsu kohta) ning võlausaldaja nõude rahuldamine toob kaasa täitmise hageja täitmisavalduses nimetatud võlgniku täitmisobjektide suhtes.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Hageja peab sõnaselgelt taotlema, et kohus väljastaks tõendi täitmisele pööratavuse kohta. Kohtuotsus on täitmisele pööratav, kui see muutub lõplikuks ja kui on möödunud tähtaeg kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks (täitemenetluse seaduse artikli 19 lõige 1).

Ljubljana kohalik kohus väljastab tõendi autentsel dokumendil põhineva täitekorralduse lõplikkuse ja täitmisele pööratavuse kohta omal algatusel ning saadab selle võlausaldajale ja (koos täitekorraldusega) kõigile isikutele, kes vastutavad korralduse täitmise eest (kohtutäitur, pank, tööandja jt).

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Maksekäsk, mille kohta ei ole esitatud vastuväiteid või millega seotud vastuväide on tagasi lükatud või rahuldamata jäetud, muutub lõplikuks ja seda ei saa enam edasikaebamise korras vaidlustada.

Lõplikku maksekäsku on võimalik vaidlustada erakorralisi õiguskaitsevahendeid kasutades.

Autentsel dokumendil põhinevat lõplikku täitekorraldust, mis sisaldab maksekäsku, saab vaidlustada erakorralisi õiguskaitsevahendeid kasutades (kohtuasja uuesti läbivaatamise taotlus ja kassatsioonkaebus vastavalt täitemenetluse seaduse artiklile 10).

Seonduvad lingid

http://www.pisrs.si/Pis.web/pregledPredpisa?sop=1998-01-2303

http://www.pisrs.si/Pis.web/pregledPredpisa?id=ZAKO1212

http://www.pisrs.si/Pis.web/

https://www.uradni-list.si/

http://www.dz-rs.si/wps/portal/Home/deloDZ/zakonodaja/preciscenaBesedilaZakonov

http://www.sodisce.si/

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Maksekäsk tehakse nn lihtmenetluse kohaselt. Menetlust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (zákon č. 160/2015 Z.z. Civilný sporový poriadok) (edaspidi „CCP“) seaduse nr 160/2015 artikkel 265 jj.

Maksekäsu võib välja anda ainult juhul, kui nõude esitaja soovib teostada õigust taotleda rahasumma tasumist asjaolude alusel, mille nõude esitaja on esitanud ja mille suhtes ei ole kohtul kahtlusi, eriti kui need asjaolud on dokumenteeritud dokumentaalsete tõenditega. Otsuse nõude kohta võib teha maksekäsu vormis, mis antakse välja kostja seisukohta küsimata ja kohtulikku arutelu määramata. Otsuses kohustatakse kostjat tasuma rahasumma või osa sellest ja katma menetluskulud 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest või esitama sama tähtaja jooksul vastuväide. Vastavalt maksekäsumenetlusele loetakse menetluskulusid käsitlev aruanne otsuseks.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine on vabatahtlik, eesmärk on tegeleda asjaga tulemuslikul ja kulutõhusal viisil. Maksekäsu väljaandmine ei sõltu nõude esitaja sõnaselgest taotlusest; kohus võib väljastada maksekäsu isegi juhul, kui nõude esitaja taotles kohtult kohtuotsust.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Kui maksekäsk toimetatakse kätte välisriigis, kasutatakse Euroopa maksekäsku. Avaldus Euroopa maksekäsu väljastamiseks esitatakse vormil A vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus.

1.2 Pädev kohus

Esimese astme menetluses pädev kohus on ringkonnakohus. Menetlus toimub kohtus, millel on sisuline ja kohalik pädevus.

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Vormi kasutamine ei ole selles menetluses kohustuslik, kuid kui nõude esitaja esitab koos menetluse algatamise avaldusega maksekäsu Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi (Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky) https://www.justice.gov.sk veebisaidil avaldatud vormil, siis tingimusel, et seadusjärgsed tingimused maksekäsu väljastamiseks on täidetud ja kohtulõiv on tasutud, annab kohus maksekäsu välja 10 tööpäeva jooksul alates päevast, millal tingimused on täidetud.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Advokaadi kaudu esindamine ei ole selles menetluses nõutav.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

See on lihtmenetlus, mille puhul asi põhineb ainult nõude esitaja esitatud asjaoludel. Seetõttu on vajalik, et nõude esitaja taotletava õiguse aluseks olevad asjaolud on piisavalt dokumenteeritud ja nõutud täitmine peab olema objektiivse õigusega lubatud.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Nõue peab olema dokumenteeritud näiteks lepinguga. Kõikidel juhtudel tuleb nõudele lisada tõend, millele nõue tugineb.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kui kohus ei väljasta maksekäsku, järgitakse CCP artikli 168 lõikes 1 kirjeldatud menetlust, st menetlust, nagu see oleks mis tahes muus vaidluses.

Kui nõue esitatakse rahasumma maksmiseks tarbijalepingu alusel ja kostja on tarbija, ei väljasta kohus maksekäsku, kui leping või muud lepingulised dokumendid sisaldavad ebamõistlikke tingimusi (CCP artikli 299 lõige 2).

1.5 Edasikaebamine

Maksekäsu väljastamist vaidlustavas menetluses taotletakse kaitset vastuväite esitamise kaudu. Edasikaebust võib kaitset taotledes kasutada ainult menetluskuludega seotud otsuse suhtes. Kohus otsustab selle lihtmenetluses, st ilma istungita.

1.6 Vastuväide

Kaitse taotlemisel kasutatav vastuväide tuleb esitada maksukäsu väljastanud kohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Sellele tuleb lisada põhjendused. Kaitset taotledes tuleb vastuväite esitamise eest tasuda kohtulõiv.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Niipea kui kasvõi üks kostja esitab ettenähtud aja jooksul vastuväite koos vastava põhjendusega, maksekäsk tühistatakse ja kohus annab korralduse kohtulikuks aruteluks.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Pärast vastuväite esitamise tähtaja möödumist jõustub maksekäsk täies ulatuses.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Maksekäsk tuleb õiguslikult kehtivaks muuta – sellel peab olema kehtivuse ja täidetavuse tempel, mis pannakse maksekäsu välja andnud kohtus. Seejärel tuleb esitada täitetaotlus.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kui vastuväidet maksekäsu suhtes ei esitata õiguskaitsevahendina seadusjärgse tähtaja jooksul, on maksekäsul sunniviisilisele täitmisele kuuluva kohtuotsusega sama toime. Täidetava otsuse vaidlustamiseks OSP tähenduses võib esitada erakorralise edasikaebuse, kuid ainult tingimusel, et kõik seadusjärgsed nõuded on täidetud. Erakorralise edasikaebuse esitamise võimalus sõltub iga asja olukorrast ja asjaoludest.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Soomes on olemas spetsiaalne maksekäsumenetlus, mis on välja töötatud konkreetselt vaidlustamata võlgade sissenõudmiseks. Nende juhtumite korral võidakse n‑ö tagaseljaotsusega nõuda, et kostja tasuks hagejale oma võla.

Hagiavalduse võib kohtule esitada ka elektrooniliselt, kasutades selleks Soome kohtusüsteemi käsitleval veebisaidil esitatud elektroonilist vormi (https://oikeus.fi/en/). Lisateavet leiate teabelehelt „Automaatne töötlemine – Soome”.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Menetlust on võimalik kasutada mis tahes liiki rahaliste nõuete korral, millega seoses võivad pooled omavahel lepingu alusel kokku leppida.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei. Nõude summale ei ole kehtestatud ei ülem- ega alammäära.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine on vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Põhimõtteliselt puudub reegel, mille kohaselt peaks kostja elama Soomes. Kuid Soome kohtul peab olema pädevus, et tal oleks võimalik seda menetlust kohaldada. Näiteks Brüsseli I määruse alusel määratakse kohtualluvus kindlaks sellise põhireegli järgi, mille kohaselt tuleb maksenõuet hõlmavat kohtuasja menetleda kostja elukohajärgses kohtus.

1.2 Pädev kohus

Neid asju on pädev menetlema esimese astme üldkohus. Soomes on selleks kohtuks piirkonnakohus (käräjäoikeus). Kehtib üldreegel, et pädev kohus on kostja elukohajärgne piirkonnakohus. Maksekäsumenetluse suhtes kohaldatakse tavapäraseid kohtualluvust käsitlevaid sätteid (vt teabeleht „Kohtualluvus – Soome”).

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Hagiavaldus tuleb esitada kirjalikult ja see peab sisaldama konkreetseid üksikasju: nõue, alus (lühidalt), mis tahes nõue hagiavalduse esitamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks ning hageja ja kostja kontaktandmed. Hagiavaldus peab olema allkirjastatud.

Riiklikul tasandil vormid puuduvad. Teatavad piirkonnakohtud on koostanud oma vormid, kuid nende kasutamine ei ole kohustuslik.

Vaidlustamata nõuetega seotud hagiavaldused võib kohtule esitada ka elektrooniliselt, kasutades selleks Soome kohtusüsteemi käsitleval veebisaidil esitatud elektroonilist vormi (https://oikeus.fi/en/).

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Advokaati ei pea kasutama ei hageja ega kostja, kuid advokaadi kasutamine on alati lubatud.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõude alused tuleb kindlaks teha, et konkreetset nõuet oleks võimalik eristada muudest nõuetest.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Vaidlustamata võla sissenõudmist hõlmavate kohtuasjade raames ei pea esitama tõendeid. Hageja peab esitama piisavad tõendid vaid juhul, kui kostja nõude vaidlustab.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Praktikas ei ole võimalik teha tagaseljaotsust, kui kostja vaidlustab hagiavalduses esitatud nõude põhjendatud alustel. Sellisel juhul ei ole enam tegemist vaidlustamata nõudega. Peale selle võib esineda olukordi, kus hagiavaldus jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et asjaomasel piirkonnakohtul puudub pädevus või et hageja ei ole suutnud kõrvaldada oma hagiavalduses esinevaid puudusi, kuigi tal on palutud seda teha. Põhimõtteliselt on võimalik hagiavaldus ka kohe kohtuotsusega tagasi lükata, kui nõue on ilmselgelt alusetu, s.t nõudel puudub igasugune õiguslik alus. Muus osas kohus hagiavalduse õiguspärasust ei uuri.

1.5 Edasikaebamine

Hagejal ei ole võimalik esitada apellatsiooni järelduse peale, et nõuet ei saa menetleda vaidlustamata nõudena, kui kostja otsustab nõude vaidlustada. Sel juhul menetleb piirkonnakohus asja tavapärase tsiviilkohtumenetluse raames. Hageja võib siiski esitada apellatsiooni oma nõude läbivaatamata jätmise või tagasilükkamise peale.

1.6 Vastuväide

Seda küsimust sõnastades on silmas peetud süsteemi, mille kohaselt tehakse kõigepealt tagaseljaotsus/maksekäsk ning alles seejärel antakse kostjale võimalus esitada vastuväide. Soomes saadetakse nõue kõigepealt kostjale ja tagaseljaotsus tehakse alles siis, kui kostja nõuet ei vaidlusta.

Piirkonnakohus palub kostjal vastata hagiavaldusele kirjalikult konkreetse tähtaja jooksul. Tähtaja määrab piirkonnakohus ning tähtaja pikkus on tavaliselt kaks kuni kolm nädalat. Kostja vastuses tuleb märkida, kas ta vaidlustab nõude, ja kui ta seda teeb, siis mis alustel. Kostja võib samuti märkida oma vastuses, kas ja millised tõendid ta kavatseb esitada, ning esitada nõude kulude hüvitamiseks. Ta peab lisama oma kontaktandmed ja vastuse allkirjastama.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja esitab oma vastuväite tähtaja jooksul, ei ole enam tegemist vaidlustamata nõudega ja tagaseljaotsust enam teha ei saa. Sel juhul hakatakse asja automaatselt menetlema tavapärase tsiviilkohtumenetluse raames.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kui kostja ei vaidlusta nõuet tähtaja jooksul, tehakse nõude summa ulatuses tagaseljaotsus. Kohtuotsus pööratakse viivitamata täitmisele.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale esitada apellatsiooni apellatsioonikohtule (hovioikeus), kuid tal on võimalik esitada piirkonnakohtule kaja (ehk avaldus asja uuesti läbivaatamiseks). Selline avaldus tähendab, et asi saadetakse tagaseljaotsuse teinud piirkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks. Asja uuesti läbivaatamise avaldus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil kostja saab tagaseljaotsuse teate. Kui avaldust kohtuasja uuesti läbivaatamiseks ei esitata, jääb tagaseljaotsus jõusse.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Jah, Rootsis võib isik pöörduda maksekäsu taotlemiseks Rootsi täitevasutuse (Kronofogdemyndigheten) poole. Avaldus tuleb saata järgmisel aadressil:

Kronofogdens inläsningscentral, Supro, Luleå, FE 7502, 105 81 Stockholm.

Lisateavet leiate täitevasutuse veebisaidilt rootsi, inglise, soome, põhja-saami, poola, araabia ja pärsia keeles.

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Maksekäsu avaldus peab olema seotud võlgniku kohustusega tasuda rahaline nõue. Võlg peab olema tähtajaks tasumata ja sellise asjaga seoses peab olema lubatud kasutada vahendust.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Ei, nõudeid võib menetleda olenemata nõude suurusest.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Maksekäsu menetluse kasutamine ei ole kohustuslik. Selle asemel on võimalik pöörduda piirkonnakohtusse (tingsrätt).

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Maksekäsu menetluse kasutamine eeldab, et võlgniku alaline elukoht on Rootsis. Maksekäsku on siiski võimalik taotleda ka väljaspool Rootsit elava võlgniku vastu. Maksekäsu avalduse alusel tehtud otsuse saab pöörata täitmisele teises ELi liikmesriigis kooskõlas Brüsseli I määrusega (nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades).

1.2 Pädev kohus

Avaldus tuleb esitada Rootsi täitevasutusele (Kronofogdemyndigheten).

1.3 Vorminõuded

Maksekäsuavaldus tuleb koostada kirjalikult ja see tuleb allkirjastada. Avalduses peab avaldaja esitama nõude ja selle alused. Täpsustada tuleb nõude suurus, millal nõue muutus sissenõutavaks ja nõutav intress. Samuti tuleb märkida mis tahes kulud, mille hüvitamist taotletakse. Avalduses tuleb täpsustada ka menetluse pooled.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Ei. Sellegipoolest on Rootsi täitevasutuse veebisaidil (http://www.kronofogden.se/) olemas avalduse vorm rootsi ja inglise keeles koos täitmisjuhendiga.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei, maksekäsu taotlemisel ei pea kasutama advokaati. Isik võib end ise esindada, seega puudub vajadus esindaja või õigusnõustaja kaasamise järele.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Põhjendused peavad olema piisavalt üksikasjalikud selleks, et võlgnik teaks, mida nõue käsitleb, ja saaks otsustada, kas nõue vaidlustada või mitte. Põhjendustes tuleb objektiivselt esitada nõude alused, et tulevikus saaks kindlaks määrata selle, mille suhtes kohaldatakse menetluse tulemusel tehtavat otsust.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Kirjalikke tõendeid ei ole vaja esitada.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Üldine põhimõte on, et nõude õigsust ei kontrollita enne maksekäsu väljastamist. Kui aga ilmneb, et avaldaja nõue on alusetu või põhjendamatu, tuleb avaldust menetleda nii, nagu oleks võlgnik sellele vastu vaielnud.

Avalduse saab tagasi lükata juhul, kui see on puudustega.

1.5 Edasikaebamine

Rootsi süsteem tugineb põhimõttele, et asja uurimist ei toimu. Nõudele vastu vaidlemise korral ei lükata avaldust tagasi, vaid see saadetakse kohtule lahendamiseks. Vt punkt 1.6. Sellest tulenevalt ei tehta avalduse rahuldamata jätmise otsust, mille saaks edasi kaevata.

Juhul kui avaldus lükatakse tagasi punktis 1.4 esitatud põhjusel, võib sellise tagasilükkamist käsitleva otsuse edasi kaevata.

1.6 Vastuväide

Maksekäsu vastu saab esitada vastuväite maksekäsku käsitlevas otsuses märgitud tähtaja jooksul. Tavaliselt on selleks tähtajaks kümme päeva alates maksekäsu väljastamise kuupäevast. Vastuväide tuleb esitada kirjalikult.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui võlgnik esitab avaldusele vastuväite, teavitatakse avaldajat sellest viivitamatult. Juhul kui avaldaja soovib jätta nõude jõusse, võib ta nõuda asja esitamist piirkonnakohtule (tingsrätt).

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui võlgnik avaldusele ettenähtud tähtaja jooksul vastu ei vaidle, väljastab Rootsi täitevasutus avalduse kohta otsuse nii kiiresti kui võimalik.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Täitevasutuse otsus on täitmisele pööratav ja pärast seda, kui otsus on tehtud, pöörab Rootsi täitevasutus selle automaatselt täitmisele, välja arvatud juhul, kui avaldaja on maksekäsu taotlemisel sõnaselgelt taotlenud selle täitmisele pööramata jätmist.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Ühe kuu jooksul pärast otsuse tegemise kuupäeva võib võlgnik taotleda asja uuesti läbivaatamist. Sellisel juhul edastatakse asi menetlemiseks piirkonnakohtule.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Täielikult Inglismaa- ja Walesi-siseste juhtumite puhuks konkreetset maksekäsumenetlust kehtestatud ei ole, vaid on olemas menetlus, mille käigus võidakse hageja hagi rahuldada tagaseljaotsusega. ELi-siseste piiriüleste vaidluste korral saab kasutada Euroopa maksekäsumenetlust.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Tagaseljamenetlus on Inglismaa ja Walesi tavaliste tsiviilkohtumenetluste osa. Kui hageja esitab nõude (vt teabeleht „Kuidas toimida? – Inglismaa ja Wales“), peaks kostja sellele vastama 14 päeva jooksul pärast nõudevormi kättetoimetamist. Kui kostja jätab nõudele vastamata, võib hageja taotleda kohtult tagaseljaotsuse tegemist (st kostja kohustamist tasuma nõutud summat, sest kostja ei ole nõudele vastanud). Hageja peaks seda tegema võimalikult kiiresti pärast 14 päeva möödumist. Seni kui kohtult ei ole taotletud tagaseljaotsuse tegemist, saab kostja siiski nõudele vastata. Kui kohus saab kostja vastuse enne hageja taotlust, on vastus esimuslik, isegi kui see on esitatud hilinenult.

Kui hageja ei taotle tagaseljaotsust kuue kuu jooksul pärast kostja vastuse esitamise tähtaja lõppu, siis menetlus peatatakse ja ainus toiming, mida hageja saab teha, on taotleda kohtunikult menetluse jätkamist.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Tagaseljaotsuse saab Inglismaa ja Walesi tsiviilkohtutes teha peaaegu igat liiki kohtuasjade puhul. Need ei piirdu rahaliste ja lepinguliste nõuetega. Kui see ei ole kohtureeglistikuga (tsiviilkohtumenetluse reeglistik (Civil Procedure Rules)) sõnaselgelt välistatud, võib hageja tagaseljaotsust taotleda mis tahes Inglismaa ja Walesi tsiviilkohtuasjas, välja arvatud kauba üleandmise nõude puhul, kui lepingut reguleerib 1974. aasta tarbijakrediidi seadus (Consumer Credit Act 1974).

Tagaseljaotsuse saamiseks peab hageja esitama tõendid selle kohta, et ta on järginud menetlusnõudeid, ja samas ka selle kohta, et kostja ei ole neid menetlusnõudeid järginud.

Erandjuhul võimaldab tsiviilkohtumenetluse reeglistiku 8. osa kasutada nõude puhul alternatiivset toimingut, kui hageja taotleb kohtu otsust küsimuses, millega tõenäoliselt ei kaasne sisulist faktivaidlust, või kui see toiming on konkreetses menetluses lubatud. Sellistel asjaoludel ei saa tagaseljaotsust teha.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nõude suurusele ei ole ülemmäära kehtestatud.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Nagu eespool mainitud, on tagaseljamenetlus tavalise tsiviilkohtumenetluse osa. Tegemist ei ole eraldi menetlusega nagu paljudes teistes liikmesriikides. Menetluse kasutamine on vabatahtlik selles mõttes, et tagaseljaotsust ei tehta automaatselt, kui kostja jätab nõudele asjakohase tähtaja jooksul vastamata. See tähtaeg on selgelt märgitud kostjale kätte toimetataval nõudevormil. Tagaseljaotsuse saamiseks peab hageja esitama kas tagaseljaotsuse tegemise taotluse või avalduse. Teise võimalusena võib hageja otsustada nõude sissenõudmist mitte jätkata.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Eri liikmesriikide ettevõtjate või isikute vahelisi vaidlusi reguleerivad eri õigusaktid, millest kõige olulisem on nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli määrus).

Kehtestatud on Euroopa maksekäsumenetlus, mis teeb võlausaldajatele vaidlustamata (st omaks võetud) rahaliste võlgade sissenõudmise Euroopa Liidu siseste piiriüleste juhtumite puhul lihtsamaks. See menetlus on kehtivate menetluste kõrval vabatahtlik.

1.2 Pädev kohus

Tagaseljaotsust on võimalik saada nii krahvkonnakohtult (County Court) kui ka kõrgelt kohtult (High Court). Hageja peaks seda taotlema kohtult, kellele ta oma nõude esitas. See kohus saab seejärel kontrollida, ega kostja ei ole esitanud kättetoimetamise kinnitust või oma vastust ning kas nende dokumentide esitamise tähtaeg on möödunud.

Menetluse puhul järgitakse Inglismaa ja Walesi kohtute üldisi kohtualluvuse eeskirju (vt teabeleht „Kohtualluvus“). Lühidalt öeldes, kui nõude summa on väiksem kui 100 000 Inglise naela (isikukahju puhul väiksem kui 50 000 Inglise naela), tuleks see esitada krahvkonnakohtule, välja arvatud juhul, kui hagejale soovitatakse teisiti. Kuni 10 000 Inglise naela suuruseid nõudeid saab krahvkonnakohtus lahendada väiksemate nõuete menetluses, mis on lihtne ja mitteametlik viis vaidluste lahendamiseks ning toimub sageli ilma juristi abita. Üle 100 000 Inglise naela suuruse nõude puhul saab tagaseljaotsuse teha nii kõrge kohus kui ka krahvkonnakohus. Pädeva kohtu määrab ära asja laad ja keerukus.

Lisateavet nendes kohtutes tagaseljaotsuste tegemisel järgitavate menetlusnormide kohta saab justiitsministeeriumi veebisaidilt.

1.3 Vorminõuded

Lisaks eespool loetletud nõuetele, st hageja peab olema järginud nõude esitamisel ettenähtud menetlusi ja kostja peab olema jätnud nõudele ettenähtud aja jooksul vastamata, olenevad tagaseljaotsuse saamise vorminõuded nõude liigist.

Kui nõue on esitatud kindlaksmääratud summa kohta, peab hageja üldjuhul üksnes esitama tagaseljaotsuse tegemise taotluse. Selliseid taotlusi menetlevad tavaliselt kohtu haldustöötajad, mitte kohtunik. Sellistel juhtudel kontrollivad kohtutöötajad, ega kostja ei ole esitanud kättetoimetamise kinnitust või vastust, kas asjakohased tähtajad on möödunud ja kas hageja on esitanud kohtule vajalikud tõendid.

Kui nõue on esitatud kindlaksmääramata summa kohta, peab hageja esitama kohtule avalduse. Sellisel juhul menetleb asja kohtunik, kes otsustab, kas on vaja korraldada kohtuistung ja mida peab hageja esitama, et aidata kohtunikul otsustada, kui suurele rahasummale hagejal on õigus – nt millised tõendid tuleks esitada.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvormi kasutamine on mõlemat liiki nõuete puhul kohustuslik.

Kui nõue on esitatud kindlaksmääratud summa kohta ja kohus on nõudevormi kinnitanud, saadab kohus hagejale vormi N205A „Nõude teade (kindlaksmääratud summa)“. See vorm sisaldab osa, mille hageja peab täitma ja kohtule tagastama, et taotleda tagaseljaotsust juhul, kui kostja ei vasta nõudele ettenähtud aja jooksul. Vormil on esitatud juhtnöörid selle kohta, kuidas vormi täita.

Hageja peaks enne vormi täitmist hoolikalt järele mõtlema, kuidas ta soovib, et kostja võlgnetava summa tasuks. Hageja võib soovida, et raha makstaks kohe, kuid raha saamise tõenäosus võib olla suurem, kui kostjal lubatakse maksta osade kaupa teatava ajavahemiku jooksul. See sõltub kostja olukorrast.

Kui hageja kasutas alguses oma nõude esitamiseks teenust Money Claim Online, võib tagaseljaotsuse tegemise taotluse kohtule esitada interneti teel.

Kui nõue on esitatud kindlaksmääramata summa kohta, on hageja saanud kohtult pärast nõudevormi kinnitamist vormi N205B „Nõude teade (kindlaksmääramata summa)“. See vorm sisaldab ka osa, kus hageja võib taotleda, et kohus otsustaks, et kostja on nõude eest vastutav. Kohus otsustab, kui suure summa kostja peaks maksma. Seda nimetatakse sellise kohtuotsuse tegemiseks, millega kohus otsustab summa suuruse (judgment for an amount to be decided by the court).

Teatavat liiki asjade puhul tuleb esitada taotlus, et kohtunik otsustaks, kas saab teha tagaseljaotsuse. Need hõlmavad kohtuasju, kus nõue toimetatakse kostjale kätte teises riigis, või kohtuasju, mille puhul on kostjaks riik, monarh või isik või organ, kellel on tsiviilkohtulik immuniteet. Taotlus on vajalik ka juhul, kui nõue on esitatud lapse või patsiendi vastu või kui tegemist on kahju hüvitamise nõudega, mille on esitanud üks abikaasa teise vastu. Sellistel juhtudel tuleks kasutada vormi N244 („Taotlus“).

Paljud kohtuvormid, sealhulgas N244, on kättesaadavad justiitsministeeriumi veebisaidil. Kõiki vorme on võimalik saada igast Inglismaa ja Walesi tsiviilkohtust.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Nagu mis tahes liiki kohtuasjade puhul, ei ole nõutav, et isik küsiks juristilt nõu või laseks tal end esindada. Kui nõude summa on suurem kui 5000 Inglise naela ja eriti kui nõue hõlmab keerulisi küsimusi, on üldjuhul siiski soovitatav küsida nõu õigusnõustajalt. Lisateavet õigusliku esindaja kasutamise otstarbekuse kohta saab teabelehelt „Kohtuasja algatamine“.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Kuna tagaseljaotsuse tegemise taotluse või avalduse menetlemine on Inglismaal ja Walesis tavalise tsiviilkohtumenetluse osa, peab hageja esitama nõude tavalisel viisil (vt teabeleht „Kohtuasja algatamine“). Üldiselt peab nõudevorm sisaldama poolte andmeid, nõude lühikokkuvõtet ning võimaluse korral nõutavat rahasummat ja märget selle kohta, kas eeldatavalt tagasi saadav summa kuulub ühte järgmisesse vahemikku:

• kuni 10 000 Inglise naela;
• suurem kui 10 000 Inglise naela, kuid alla 25 000 Inglise naela;
• suurem kui 25 000 Inglise naela.

Isikliku vara või isikukahjuga seotud nõuete puhul peaks hageja märkima, kas ta loodab saada hüvitist:

• kuni 1000 Inglise naela,
• üle 1000 Inglise naela.

Kui hageja ei oska nõude suurust kindlaks määrata, peaks ta märkima, et ei oska öelda, kui suurt hüvitist ta soovib saada. Vorm sisaldab nii hagejale kui ka kostjale mõeldud juhtnööre.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Lisaks nõudevormile peaks hageja esitama nõude kohta järgmised üksikasjad:

• asjaolude lühikirjeldus;
• (vajaduse korral) märge selle kohta, et hageja soovib teatavat liiki kahju hüvitamist;
• üksikasjad nõutava viivise kohta;
• mis tahes muud asjaomast liiki nõude puhul nõutavad asjaolud, nagu on sätestatud kohtueeskirjades.

Kui tagaseljaotsuse saavad teha kohtutöötajad, peavad nad olema veendunud, et nõude üksikasjad on kostjale kätte toimetatud, et kostja ei ole nõudele asjakohase tähtaja jooksul vastanud ning et kostja ei ole nõuet rahuldanud.

Kui need tingimused on täidetud, teevad kohtutöötajad hageja jaoks kohtuotsuse, millega määratakse kostja jaoks kindlaks, kui palju ta peab maksma, millal ta peab maksma, ja aadress, kuhu raha tuleks saata. Kohtuotsuse ärakiri edastatakse hagejale ja kostjale.

Kui eespool nimetatud otsuse peab tegema kohtunik, võib ta juhul, kui nõue on esitatud kindlaksmääramata summa kohta, otsustada, kas tuleb korraldada kohtuistung või on vaja täiendavaid tõendeid. Seda nimetatakse juhtnööride andmiseks. Kui kohtunik on oma otsuse teinud, saadetakse hagejale ja kostjale kohtumäärus. Kohtunik võib anda juhtnööre kas nõude suunamiseks väiksemate nõuete menetlusse või näha nõude arutamiseks ette kohtuistungi.

Kohtuistungil annab kohtunik üksikasjalikumaid juhtnööre näiteks dokumentide ja tõendite kohta, mida ta vajab, et teha summa kohta lõplik otsus, või otsustab ära summa, mille kostja peab tasuma, kui tegemist on lihtsa vaidlusega, mis ei vaja pikka arutamist.

Edasised toimingud olenevad kahjuhüvitise tõenäolisest suurusest, sellest, kas kostja tõenäoliselt vaidlustab kahjuhüvitise summa, ning sellest, kas kohtuniku arvates sisaldavad kohtuistungil kasutada olevad dokumendid piisavalt tõendeid lõpliku otsuse tegemiseks.

Kohtunik ei kasuta lõpliku otsuse tegemiseks tavaliselt kohtuistungit, välja arvatud juhul, kui kohtule esitatud kirjalikud tõendid saadeti kostjale vähemalt kolm päeva enne kohtuistungi kavandatud toimumisaega.

Pärast kohtuistungit koostavad kohtutöötajad kohtuniku otsuse kohta määruse. Ärakirjad saadetakse hagejale ja kostjale.

Lisaks eeltoodule peab kohus juhul, kui kostja ei ela Inglismaal ega Walesis, asjakohaste rahvusvaheliste kokkulepete jms alusel veenduma, et ta on pädev nõuet arutama ja selle kohta otsust tegema, et ühelgi teisel kohtul ei ole ainupädevust ning et nõue on korrakohaselt kätte toimetatud.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus jätab tagaseljaotsuse taotluse või avalduse rahuldamata, kui hageja ei ole järginud kohtueeskirju. Näiteks ei tee kohus tagaseljaotsust juhul, kui nõudevormis esitatud andmed ei ole kooskõlas või nõudevormi kättetoimetamine ei ole toimunud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse reeglistikuga. Kohus jätab tagaseljaotsuse taotluse rahuldamata ka juhul, kui hageja ei esita kohtu veenmiseks vajalikke tõendeid (vt eespool). Kui need menetlusnõuded on täidetud, oleneb kohtupoolne tagaseljaotsuse tegemise eelne nõude põhjendatuse uurimine (nagu mainitud eespool) sellest, kas nõue on esitatud kindlaksmääratud summa kohta või mitte või kas see kuulub sellist liiki nõuete hulka, mida saab avalduse alusel menetleda üksnes kohtunik (vt punkt 1.3).

1.5 Edasikaebamine

Kui kohus keeldub tagaseljaotsuse tegemisest, on põhjuseks üksnes see, et hageja ei ole veennud kohut, et ta on järginud ette nähtud menetlusi. Hageja ei saa seda otsust edasi kaevata. Kui kohus keeldub tagaseljaotsust tegemast, võib hageja tavaliselt alustada kogu protsessi uuesti, toimetades kostjale kätte uue nõudevormi kooskõlas tsiviilkohtumenetluse reeglistikus sätestatud menetluste ja nõuetega.

Alusetult tehtud tagaseljaotsust saab kohus kostja taotlusel muuta või tühistada. Tagaseljaotsuse muutmiseks (nt summa vähendamiseks, kui osa võlast tasuti enne kohtuotsuse tegemist) või tühistamiseks võib esitada kaja.

Kui hagejal on põhjust uskuda, et nõude üksikasjad ei jõudnud enne tagaseljaotsuse tegemist kostjani, on ta kohustatud taotlema kohtult tema kasuks tehtud tagaseljaotsuse tühistamist.

1.6 Vastuväide

Tagaseljamenetlust saab kasutada üksnes siis, kui kostja jätab nõudele vastamata või ei võta seda ettenähtud aja jooksul omaks (vt eespool). Kui kostja esitab nõudele vastuse, menetletakse nõuet tavalise hagiasjana.

Kui kostja soovib tehtud tagaseljaotsuse tühistamist või muutmist, peab ta esitama kohtule viivitamata kaja kohtuotsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kohus võib tagaseljaotsust muuta või selle tühistada, kui ta leiab, et selleks on mõjuv põhjus või et kostjal on reaalne väljavaade end edukalt kaitsta.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja vastab nõudele ettenähtud aja jooksul, menetletakse nõuet tavalise hagiasjana, nagu on kirjeldatud teabelehel „Kohtuasja algatamine“.

Kuna tagaseljaotsuse süsteem on tavalise tsiviilkohtumenetluse osa, siis asja üleandmist Inglismaal ja Walesis ei kohaldata. Kui tagaseljaotsus kaja rahuldamise tulemusel tühistatakse, võib asja menetlemine siiski uuesti alata või kostja võib saada võimaluse nõudele vastata. Kohtunik määrab kindlaks edasised toimingud kohtuasja asjaolusid arvesse võttes.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Tagaseljamenetlust saab kasutada üksnes juhul, kui kostja jätab nõudele vastamata või ei võta seda ettenähtud aja jooksul omaks. Alles siis saab hageja esitada tagaseljaotsuse tegemise taotluse või avalduse.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Tagaseljaotsus on otsus, mille hageja saab kostja suhtes täitmisele pöörata. Korda, mida tuleb selle otsuse saamiseks järgida, on kirjeldatud punktis 1.3.4.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Nagu eespool kirjeldatud, võib kostja taotleda kohtult tagaseljaotsuse muutmist või tühistamist (st tingimuste muutmist või otsuse täielikku tühistamist). Tegemist ei ole edasikaebuse kui sellisega, sest seda menetleb sama kohus, kes oleks arutanud algset kohtuasja, kui kostja oleks nõudele vastanud. Kohus võib tagaseljaotsust muuta või selle tühistada, kui ta leiab, et teatavaid menetlusnõudeid on rikutud või et kostjal on reaalne väljavaade end edukalt kaitsta, või kui selleks on mõjuv põhjus.

Kumbki pool võib tagaseljaotsuse tühistamise või tühistamisest keeldumise otsuse edasi kaevata, kui selleks on saadud luba kas otsuse teinud kohtult või apellatsioonikohtult.

Seotud lingid

Justiitsiministeerium

Kohtute aadressid

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Põhja-Iirimaal puudub konkreetne maksekäsumenetlus. Kehtestatud on siiski menetlus, mille käigus hageja saab taotleda tagaseljaotsust, kui kostja ei teata kavatsusest end menetluses kaitsta (edaspidi „tagaseljamenetlus“).

ELi-sisese piiriülese nõude korral võib olla võimalik kasutada ka Euroopa maksekäsumenetlust või Euroopa väiksemate nõuete menetlust.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Tagaseljamenetlus on Põhja-Iirimaal tavalise tsiviilkohtumenetluse osa.

Kõrgesse kohtusse (High Court) esitatud nõude korral peab kostja selle kättesaamist kinnitama 14 päeva jooksul pärast nõude kättetoimetamist, välja arvatud juhul, kui kostja elab väljaspool Põhja-Iirimaad – sellisel juhul sõltub tähtaeg kostja elukohast. Selle kohta on märge kohtukutse esilehel.

Krahvkonnakohtus (County Court) on see tähtaeg tsiviilhagi ja väiksemate nõuete korral 21 päeva. Kui kostja ei ole kinnitanud, et ta on nõudega seotud dokumendid kätte saanud ja soovib end kaitsta, võib hageja taotleda tagaseljaotsust, esitades määratud kohtu kantseleisse asjakohased dokumendid.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Põhja-Iirimaal võib tagaseljaotsuse teha järgmist liiki menetlustes, kuigi teatavatel asjaoludel on nõutav kohtu luba:

• võlg,
• kahju hüvitamine,
• kaupade kinnipidamine,
• maa väljanõudmine.

Muudel juhtudel tuleb kohtule esitada avaldus otsuse tegemiseks.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Kõrges kohtus ei ole nõude suurusele ülemmäära kehtestatud.

Krahvkonnakohtul on üldine tsiviilpädevus arutada ja menetleda hagisid, millega nõutav summa või nõutavate konkreetsete vallasasjade väärtus ei ületa 30 000 Inglise naela.

Krahvkonnakohtu pädevuses on ka väiksemate nõuete menetlus, mille raames võib lahendada nõudeid, mille suurus ei ületa 3000 Inglise naela.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Tagaseljamenetlus on tavalise tsiviilkohtumenetluse osa. Tegemist ei ole eraldi menetlusega. Menetluse kasutamine on vabatahtlik selles mõttes, et tagaseljaotsust ei tehta automaatselt, kui kostja jätab nõudele asjakohase tähtaja jooksul vastamata.

Tagaseljaotsuse saamiseks peab hageja esitama kas taotluse või avalduse. Teise võimalusena võib hageja otsustada nõude sissenõudmist mitte jätkata.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Vastavalt Ühendkuningriigi ja teiste liikmesriikide vahelistele kokkulepetele kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta või sarnastele kokkulepetele muude riikidega saab menetlust kasutada ka siis, kui kostja elab teises liikmesriigis või muus riigis.

Hageja peab tagama, et nõudevorm toimetatakse kostjale kätte vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele väljaspool Põhja-Iirimaad.

Kui kostja jätab nõudele vastamata, peab hageja taotlema kohtult luba tagaseljaotsuse saamiseks tavapärasel viisil.

1.2 Pädev kohus

Põhja-Iirimaal saab tagaseljaotsuse teha kohus, kelle poole menetluse algatamiseks pöörduti.

1.3 Vorminõuded

Lisaks eespool loetletud nõuetele, st hageja peab olema järginud nõude esitamisel ettenähtud menetlusi ja kostja peab olema jätnud nõudele ettenähtud aja jooksul vastamata, on tagaseljaotsuse saamise vorminõuded järgmised.

Kõrges kohtus võib hageja, kellel on kostja kohtusse ilmumata või vastuse esitamata jätmise korral õigus tagaseljaotsusele, saada selle otsuse, kui ta esitab asjakohasesse kõrge kohtu kantseleisse järgmised dokumendid.

Kostja kohtusse ilmumata jätmise korral:

• algdokument, millega menetlus algatati (menetluse algatamise dokument);
• algse menetluse algatamise dokumendi kättetoimetamise kinnitus;
• võlatunnistus, kui nõude summa on vaieldamatult selge;
• maa väljanõudmise korral tõend selle kohta, et kinnisasja juurde ei kuulu kellegi eluruum.

Kostja nõudele vastamata jätmise korral:

• algdokument, millega menetlus algatati (menetluse algatamise dokument);
• kostja poolt kätte toimetatud kohtusse ilmumise teate ärakiri;
• võlatunnistus, kui nõude summa on vaieldamatult selge, või nõudeavalduse ärakiri;
• tõend, et kostja vastust ei ole kätte toimetatud;
• maa väljanõudmise korral tõend selle kohta, et kinnisasja juurde ei kuulu kellegi eluruum.

Krahvkonnakohtus võib hageja, kellel on õigus tagaseljaotsusele, kui kostja ei ole teatanud kavatsusest end kaitsta, esitada otsuse saamiseks kohtukantseleisse eespool loetletutega sarnased dokumendid.

Väiksemate nõuete jaoks on olemas konkreetne vorm „Tagaseljamääruse tegemise taotlus“ („Application for a default decree“), mille hageja peab täitma ja esitama asjakohase kohtu kantseleisse.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Menetluse algatamiseks vajalikud ja menetluse teistes etappides nõutavad vormid on esitatud järgmistes kohtueeskirjades:

• Põhja-Iirimaa 1980. aasta kõrgeima kohtu eeskirjad (The Rules of the Court of Judicature (Northern Ireland) 1980) (S.R. 1980 nr 346);
• Põhja-Iirimaa 1981. aasta krahvkonnakohtu eeskirjad (County Court Rules (Northern Ireland) 1981) (S.R.1981 nr 225).

Nendega saab tutvuda Põhja-Iirimaa kohtuameti (Courts and Tribunals Service) veebisaidil.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei ole, kuid üldjuhul on siiski soovitatav õigusnõustajalt nõu küsida. Kohtutöötajad ei ole pädevad hagejatele või kostjatele õigusnõu andma.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Kuna tagaseljaotsuse taotlemine on Põhja-Iirimaa tsiviilkohtumenetluse osa, peab hageja algatama menetluse tavapärasel viisil ja lisama nõude üksikasjad menetluse algatamise dokumentidesse. Tagaseljaotsuse tegemiseks esitatavas avalduses tuleb märkida, miks sellist otsust taotletakse.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Kirjalikud tõendid vaidlusaluse nõude kohta lisatakse kohtule tagaseljaotsuse tegemise avalduse esitamisel edastatavatele dokumentidele.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kui hageja esitab kostja vastu nõude, mille summa peab kindlaks määrama kohus, ja kaitsja ei teata kavatsusest end kaitsta, võib hageja taotleda kohtuotsust, mille kohaselt määrab nõude summa kindlaks kohus. Sellisel juhul hindab nõude summat kohtunik. Kohtunik võib määrata tasumisele kuuluva summa või otsustada, et nõude alusel ei tule midagi tasuda.

On ka muid kohtuasju, mille puhul tuleb esitada kohtunikule taotlus, et ta otsustaks, kas saab teha tagaseljaotsuse. Nende hulgas on kohtuasjad, mille puhul toimetatakse nõue kostjale kätte teises riigis, või kohtuasjad, mille puhul on kostjaks riik, monarh või isik või organ, kellel on tsiviilkohtulik immuniteet.

Taotlus on vajalik ka juhul, kui nõue on esitatud lapse või patsiendi vastu või kui tegemist on hooletusega (kahju hüvitamisega) seotud nõudega, mille on esitanud üks abikaasa teise vastu.

1.5 Edasikaebamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse muutmiseks (nt summa vähendamiseks, kui osa võlast tasuti enne kohtuotsuse tegemist) või tühistamiseks kaja.

Kui hagejal on põhjust uskuda, et nõude üksikasjad ei ole enne tagaseljaotsuse tegemist kostjani jõudnud, on ta kohustatud taotlema kohtult tagaseljaotsuse tühistamist.

1.6 Vastuväide

Kui kostja soovib tehtud tagaseljaotsuse tühistamist või muutmist, peab ta esitama kohtule viivitamata kaja kohtuotsuse tühistamiseks või muutmiseks.

Kohus võib tagaseljaotsust muuta või selle tühistada, kui ta leiab, et selleks on mõjuv põhjus või et kostjal on reaalne väljavaade end edukalt kaitsta.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja vastab nõudele ettenähtud aja jooksul, menetletakse nõuet tavalise hagiasjana.

Kui tagaseljaotsus kaja rahuldamise tulemusel tühistatakse, võib asja menetlemine uuesti alata või kostja saada võimaluse nõudele vastata. Kohtunik määrab kindlaks edasised toimingud olenevalt kohtuasja asjaoludest.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Tagaseljamenetlust saab kasutada üksnes juhul, kui kostja jätab nõudele vastamata või ei võta seda ettenähtud aja jooksul omaks. Alles siis saab hageja esitada tagaseljaotsuse tegemise taotluse või avalduse.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Tagaseljaotsus on otsus, mille hageja saab kostja suhtes täitmisele pöörata. Korda, mida tuleb tagaseljaotsuse saamiseks järgida, on kirjeldatud punktis 1.3.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Nagu eespool kirjeldatud, võib kostja taotleda kohtult tagaseljaotsuse muutmist või tühistamist (st tingimuste muutmist või otsuse täielikku tühistamist).

Kohus võib tagaseljaotsust muuta või selle tühistada, kui ta leiab, et teatavaid menetlusnõudeid on rikutud või et kostjal on reaalne väljavaade end edukalt kaitsta, või kui selleks on mõjuv põhjus.

Lingid

Lisateavet menetluste kohta saab Põhja-Iirimaa kohtuameti veebisaidilt.

Ennast ise esindavate puudega menetlusosaliste abistamine

Mõnes kohtukantseleis on ametisse nimetatud klienditeenindajad, kes võivad anda vajalikku abi. Kui nad ei suuda abiks olla, võib puudega isik pöörduda Põhja-Iirimaa kohtuameti teabevahetusüksuse poole, helistades numbril + 44 300 200 7812.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Kõik nõuded läbivad protsessi, mille käigus on võimalik end kaitsta või nõudele vastata. Kui end nõude vastu ei kaitsta või nõudele vastu ei vaielda, ei ole seda vaja kohtulikult arutada ja selle kohta saab teha tagaseljaotsuse, mis kujutab endast vaidlustamata nõuete korral kohaldatavat lihtmenetlust.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Nõudeid menetletakse esimese astme kohtus (Sheriff Court) liht-, lihtsustatud ja tavamenetluses ning kõrges tsiviilkohtus (Court of Session) tavalises kohtukutsega menetluses.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Lihtmenetluses (Simple Procedure) lahendatakse kuni 5000 Inglise naela suuruseid rahalisi nõudeid.

Lihtsustatud menetluses (Summary Cause) lahendatakse kuni 5000 Inglise naela suuruseid teatavat liiki rahalisi nõudeid, st seoses isikukahjuga esitatud nõudeid. Lihtsustatud menetluse asemel kasutatakse lihtmenetlust, kuid üksnes juhul, kui see on seotud nõuetega, mis puudutavad rahasumma tasumist, vallasvara väljaandmist või tagastamist, või kellegi kohustamist midagi tegema.

Tavamenetluses (Ordinary Cause) lahendatakse üle 5000 Inglise naela suuruseid nõudeid.

Kõrge tsiviilkohus menetleb üle 100 000 Inglise naela suuruseid nõudeid.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Lihtmenetlus – ülemmäär 5000 Inglise naela.

Lihtsustatud menetlus – ülemmäär 5000 Inglise naela.

Tavamenetlus esimese astme kohtus ja kõrges tsiviilkohtus – ülemmäärata.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Esimese astme kohtu liht-, lihtsustatud ja tavamenetluse jaoks on kehtestatud eraldi kord ja selle järgimine on kohustuslik. Lisaks on kõrgel tsiviilkohtul oma tavaline kohtukutsega menetlus ja sellesse kohtusse saab pöörduda ainult selliste nõuetega, mille väärtus ületab 100 000 Inglise naela.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah.

Lihtmenetlus – kui kostja alaline elukoht on teises osalisriigis, ei tee kohtunik otsust enne, kui on tõendatud, et kostjal on olnud võimalik nõudevorm kätte saada piisavalt aegsasti, et sellele vastata, või et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed.

Lihtsustatud menetlus – kui kostja alaline elukoht on teises osalisriigis, ei tee kohtunik kohtumäärust enne, kui on tõendatud, et kostjal on olnud võimalus kohtukutse kätte saada piisavalt aegsasti, et end kaitsta, või et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed.

Tavamenetlus – Brüsseli I määruses on sätestatud kohtualluvuse eeskirjad, mida Ühendkuningriigi kohtud peavad järgima menetlustes, kus kostja alaline elukoht on teises Euroopa Liidu riigis.

1.2 Pädev kohus

Lihtsustatud ja lihtmenetluse avaldused tuleks esitada esimese astme kohtule. Kui ei ole võimalik kindlaks teha muid kohtualluvuse aluseid, tuleks avaldus esitada kostja elukoha järgsele kohtule.

Tavahagi võib üldjuhul esitada kas esimese astme kohtule või kõrgele tsiviilkohtule. Kõrge tsiviilkohus on pädev kogu Šotimaal. Esimese astme kohtu puhul tuleks juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha muid kohtualluvuse aluseid, esitada avaldus kostja elukoha järgsele kohtule.

Kõiki menetlusi reguleerivad eraldi kohtueeskirjad, mis on kättesaadavad Šotimaa kohtuameti (Courts and Tribunals Service) veebisaidil.

1.3 Vorminõuded

Lihtmenetlus – algatatakse nõudevormiga (vorm 3A) koos teatega, millega teavitatakse kostjat korrakohaselt nõudest, nõude aluse üksikasjadest ja kaupade üksikasjadest jms, kui nõue tuleneb kaubatarnest.

Lihtsustatud menetlus – algatatakse kohtukutsega (vorm 1) koos teatega, millega teavitatakse kostjat korrakohaselt nõudest, nõude aluse üksikasjadest ja kaupade üksikasjadest jms, kui nõue tuleneb kaubatarnest.

Tavamenetlus esimese astme kohtus – algatatakse hagiavaldusega vormil G1. Hagiavaldusse lisatakse hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, mis hõlmavad järgmist teavet:

a) kohtualluvuse alus ning

b) faktilised asjaolud, millel kohtualluvus põhineb.

Tavamenetlus kõrges tsiviilkohtus – algatatakse kohtukutsega, mille sisu ja vorm on kindlaks määratud kõrge tsiviilkohtu eeskirjades.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Jah, lihtmenetluse puhul tuleb täita vorm 3A ja lihtsustatud menetluse puhul vorm 1. Tavamenetlus algatatakse esimese astme kohtus hagiavaldusega ja kõrges tsiviilkohtus kohtukutsega. Need on kättesaadavad Šotimaa kohtuameti veebisaidil asjaomast liiki menetluse eeskirjade all.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei, võite esitada avalduse ise, kuid tavamenetluse korral on soovitav kasutada õigusnõustajat, sest menetlus on suhteliselt keeruline.

End ise esindav menetlusosaline (isik, keda ei esinda õigusnõustaja) võib taotleda kohtult luba kasutada tsiviilkohtumenetluses kellegi abi – seda isikut nimetatakse mitteprofessionaalseks esindajaks. Lisateavet mitteprofessionaalsete esindajate kohta saab Šotimaa kohtuameti veebisaidilt.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Menetlus peaks hõlmama nõude üksikasju, sealhulgas asjaomaseid kuupäevi. Mida suurem ja keerulisem on nõue, seda põhjalikum peab olema kirjeldus.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Ei tule.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus tuvastab avalduse sisu põhjal, et võlg kuulub tasumisele. Avaldus võidakse tagasi lükata, kuna vormid võivad olla puudulikult täidetud, kohtunik ei pruugi olla veendunud vaidluse lahendamise pädevuse aluses või on pöördutud valesse kohtusse.

1.5 Edasikaebamine

Kas hageja võib tagaseljaotsuse tegemisest keeldumise otsuse edasi kaevata? Jah.

Tavamenetlus – edasikaebuse saab esitada kõrgele tsiviilkohtule või teise astme kohtule (Sheriff Appeal Court).

Lihtsustatud menetlus – edasikaebus teise astme kohtule.

Lihtmenetlus – edasikaebus teise astme kohtule.

Kõrges tsiviilkohtus nimetatakse edasikaebemenetlust nõudemenetluseks (reclaiming).

1.6 Vastuväide

Lühimenetlus – kostjal on aega 21 päeva, et täita vastuse vorm, mis sisaldab asjaomast teadet hagejale.

Lihtmenetlus – kostja peab vastamise viimaseks kuupäevaks kohtule saatma täidetud vastusevormi 4A, millega ta vaidlustab nõude või selle osa (nt summa, mille kostja peaks hagejale maksma). Ta peab vastuse kohtule esitama vastamise tähtpäevaks, mis on märgitud koos nõudevormiga kätte toimetatud ajakavas.

Esimese astme kohtu tavamenetlus – kostjal on aega 21 päeva, et täita vormil 07 teade kavatsuse kohta end kaitsta ja saata selle ärakiri hagejale. Esimese astme kohtule enda kaitsmise kavatsusest teatamise viimane kuupäev on märgitud vormil 07.

Kui kostja soovib kõrgele tsiviilkohtule esitatud avaldusele vastuväite esitada, peab ta tegema kohtukutsele vastava märke kolme päeva jooksul pärast kohtumenetluse algust. Seda kohtuasja ei hakata menetlema enne, kui etteteatamistähtaeg on möödunud. Tavaline etteteatamistähtaeg on 21 päeva.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Lihtmenetlus – kohtunik teeb kahe nädala jooksul pärast vastuse saamist kirjaliku kohtumääruse, millega ta võib:

a) suunata pooled vaidlust kohtuväliselt lahendama;

b) määrata eelistungi;

c) määrata kohtuistungi;

d) kui kohtunik leiab, et otsuse võib teha ilma kohtuistungita, märkida, et ta kavatseb seda teha;

e) kasutada oma pädevust lükata nõue tagasi või lahendada asi eeskirja nr 1.8 punktide 11, 12 ja 13 alusel.

Lihtsustatud menetlus – pooled osalevad esimesel kohtuistungil, kus kohtunik püüab jõuda asjas läbirääkimiste teel kokkuleppele.

Nii esimese astme kohtu kui ka kõrge tsiviilkohtu tavamenetlus – kostja peab esitama vastuse ja seejärel järgitakse hagiasju käsitlevaid eeskirju ning kui pooled vaidlust varem ei lahenda, kulmineerub menetlus pooltevahelise vaidluse asjaolude tõendamisega.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Nii esimese astme kohtu kui ka kõrge tsiviilkohtu lihtsustatud ja tavamenetluses võib hageja esitada kokkuleppe või määruse ettepaneku.

Lihtmenetluses võib hageja esitada otsuse tegemise avalduse.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Hageja esitab kokkuleppe või määruse ettepaneku (või otsuse tegemise avalduse) ning kohtunik võib teha määruse või selle kokkuleppega (või avaldusega) seotud muu pädeva lahendi.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kohtunik teeb küll määruse (või otsuse), ent kostjal on võimalik esitada kohtule taotlus selle määruse (või otsuse) tühistamiseks (recall).

Lingid

Šotimaa kohtuameti veebisaidil on esitatud tava-, lihtsustatud ja lihtmenetluse normid.

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Gibraltaril puudub konkreetne maksekäsumenetlus. Kehtestatud on siiski samaväärne menetlus, mille abil võib hageja saada tagaseljaotsuse.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Tagaseljamenetlus on Gibraltaril tavalise tsiviilkohtumenetluse osa. Kui hageja esitab nõude, peaks kostja sellele vastama 14 päeva jooksul pärast nõudevormi kättetoimetamist. Kui kostja jätab nõudele vastamata, võib hageja taotleda kohtult tagaseljaotsuse tegemist (st kostja kohustamist tasuma nõutud summat, sest kostja ei ole nõudele vastanud). Hageja peaks seda tegema võimalikult kiiresti pärast 14 päeva möödumist. Seni kui kohtult ei ole taotletud tagaseljaotsuse tegemist, saab kostja siiski nõudele vastata. Kui kohus saab kostja vastuse enne hageja taotlust, on vastus esimuslik, isegi kui see on esitatud hilinenult.

Kui hageja ei taotle tagaseljaotsust kuue kuu jooksul pärast kostja vastuse esitamise tähtaja lõppu, siis menetlus peatatakse ja ainus toiming, mida hageja saab teha, on taotleda kohtunikult menetluse jätkamist.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Tagaseljaotsuse saab Gibraltari tsiviilkohtutes teha peaaegu igat liiki kohtuasjade puhul. Need ei piirdu rahaliste ja lepinguliste nõuetega. Kui see ei ole kohtureeglistikuga (tsiviilkohtumenetluse reeglistik (Civil Procedure Rules)) sõnaselgelt välistatud, võib hageja tagaseljaotsust taotleda mis tahes Gibraltari tsiviilasjas.

Tagaseljaotsuse saamiseks peab hageja esitama tõendid selle kohta, et ta on järginud menetlusnõudeid, ja samas ka selle kohta, et kostja ei ole neid menetlusnõudeid järginud.

Erandjuhul võimaldab tsiviilkohtumenetluse reeglistiku 8. osa kasutada nõude puhul alternatiivset toimingut, kui hageja taotleb kohtu otsust küsimuses, millega tõenäoliselt ei kaasne sisulist faktivaidlust, või kui see toiming on konkreetses menetluses lubatud. Sellistel asjaoludel ei saa tagaseljaotsust teha.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nõude suurusele ei ole ülemmäära kehtestatud.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Nagu eespool mainitud, on tagaseljamenetlus tavalise tsiviilkohtumenetluse osa. Tegemist ei ole eraldi menetlusega nagu paljudes teistes liikmesriikides. Menetluse kasutamine on vabatahtlik selles mõttes, et tagaseljaotsust ei tehta automaatselt, kui kostja jätab nõudele asjakohase tähtaja jooksul vastamata. See tähtaeg on selgelt märgitud kostjale kätte toimetataval nõudevormil. Tagaseljaotsuse saamiseks peab hageja esitama kas tagaseljaotsuse tegemise taotluse või avalduse. Teise võimalusena võib hageja otsustada nõude sissenõudmist mitte jätkata.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Vastavalt riikidevahelistele kokkulepetele kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta (nt 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) või sarnastele kokkulepetele kolmandate riikidega saab menetlust kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis. Hageja peab tagama nõudevormi kättetoimetamise kostjale vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele väljaspool Gibraltarit (nt nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades). Kui kostja jätab nõudele vastamata, peab hageja esitama kohtule avalduse tagaseljaotsuse saamiseks tavapärasel viisil.

1.2 Pädev kohus

Pädev kohus oleks Gibraltari kõrgeim kohus oma eri pädevusvaldkondades. Nende hulka kuulub kõrgeima kohtu väiksemate nõuete menetlemise pädevus, mis puudutab kuni 10 000 Inglise naela suuruseid nõudeid.

1.3 Vorminõuded

Lisaks eespool loetletud nõuetele, st hageja peab olema järginud nõude esitamisel ettenähtud menetlusi ja kostja peab olema jätnud nõudele ettenähtud aja jooksul vastamata, olenevad tagaseljaotsuse saamise vorminõuded nõude liigist.

Kui nõue on esitatud kindlaksmääratud summa kohta, peab hageja üldjuhul esitama üksnes tagaseljaotsuse tegemise taotluse. Selliseid taotlusi menetleb tavaliselt kohtusekretär, mitte kohtunik. Sellistel juhtudel kontrollivad kohtutöötajad, ega kostja ei ole esitanud kättetoimetamise kinnitust või vastust, kas asjakohased tähtajad on möödunud ja kas hageja on esitanud kohtule vajalikud tõendid.

Kui nõue on esitatud kindlaksmääramata summa kohta, peab hageja esitama kohtule avalduse. Sellisel juhul menetleb asja kohtunik, kes otsustab, kas on vaja korraldada kohtuistung ja mida peab hageja esitama, et aidata kohtunikul otsustada, kui suurele rahasummale hagejal on õigus – nt millised tõendid tuleks esitada.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvormi kasutamine on mõlemat liiki nõuete puhul kohustuslik.

Kui nõue on esitatud kindlaksmääratud summa kohta ja kohus on nõudevormi kinnitanud, saadab kohus hagejale vormi N205A „Nõude teade (kindlaksmääratud summa)“. See vorm sisaldab osa, mille hageja peab täitma ja kohtule tagastama, et taotleda tagaseljaotsust juhul, kui kostja ei vasta nõudele ettenähtud aja jooksul. Vormil on esitatud juhtnöörid selle kohta, kuidas vormi täita.

Hageja peaks enne vormi täitmist hoolikalt järele mõtlema, kuidas ta soovib, et kostja võlgnetava summa tasuks. Hageja võib soovida, et raha makstaks kohe, kuid raha saamise tõenäosus võib olla suurem, kui kostjal lubatakse maksta osade kaupa teatava ajavahemiku jooksul. See sõltub kostja olukorrast.

Kui nõue on esitatud kindlaksmääramata summa kohta, on hageja saanud kohtult pärast nõudevormi kinnitamist vormi N205B „Nõude teade (kindlaksmääramata summa)“. See vorm sisaldab ka osa, kus hageja võib taotleda, et kohus otsustaks, et kostja on nõude eest vastutav. Kohus otsustab, kui suure summa peaks kostja maksma. Seda nimetatakse sellise kohtuotsuse tegemiseks, mille kohaselt määrab nõude summa kohus (judgment for an amount to be decided by the court).

Teatavat liiki asjade puhul tuleb esitada taotlus, et kohtunik otsustaks, kas saab teha tagaseljaotsuse. Need hõlmavad kohtuasju, kus nõue toimetatakse kostjale kätte teises riigis, või kohtuasju, mille puhul on kostjaks riik, monarh või isik või organ, kellel on tsiviilkohtulik immuniteet. Taotlus on vajalik ka juhul, kui nõue on esitatud lapse või patsiendi vastu või kui tegemist on kahju hüvitamise nõudega, mille on esitanud üks abikaasa teise vastu. Sellistel juhtudel tuleks kasutada vormi N244 („Taotlus“).

Lisateabe, sealhulgas asjakohaste vormide koopiate saamiseks tuleb ühendust võtta kõrgeima kohtu kantseleiga aadressil Supreme Court Registry, 277 Main Street, Gibraltar, tel: (+ 350) 200 75608.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Nagu mis tahes liiki kohtuasjade puhul, ei ole nõutav, et isik küsiks juristilt nõu või laseks tal end esindada. Kui nõude summa on aga suurem kui 10 000 Inglise naela ja eriti kui nõue hõlmab keerulisi küsimusi, on üldjuhul siiski soovitatav õigusnõustajalt nõu küsida. Lisateavet õigusliku esindaja kasutamise otstarbekuse kohta saab teabelehelt „Kohtuasja algatamine“.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Kuna tagaseljaotsuse tegemise taotluse või avalduse menetlemine on Gibraltaril tavalise tsiviilkohtumenetluse osa, peab hageja esitama nõude tavalisel viisil (vt teabeleht „Kuidas toimida?“). Üldiselt peab nõudevorm sisaldama poolte andmeid, nõude lühikokkuvõtet ning võimaluse korral nõutavat rahasummat ja märget selle kohta, kas eeldatavalt tagasi saadav summa kuulub ühte järgmisesse vahemikku:

• kuni 10 000 Inglise naela;
• suurem kui 10 000 Inglise naela, kuid alla 15 000 Inglise naela;
• suurem kui 15 000 Inglise naela.

Isikliku vara või isikukahjuga seotud nõuete puhul peaks hageja märkima, kas ta loodab saada hüvitist:

• kuni 1000 Inglise naela,
• üle 1000 Inglise naela.

Kui hageja ei oska nõude suurust kindlaks määrata, peaks ta märkima, et ei oska öelda, kui suurt hüvitist ta soovib saada. Nõudevorm sisaldab nii hagejale kui ka kostjale mõeldud juhtnööre.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Lisaks nõudevormile peaks hageja esitama nõude kohta järgmised üksikasjad:

• asjaolude lühikirjeldus;
• (vajaduse korral) märge selle kohta, et hageja soovib teatavat liiki kahju hüvitamist;
• üksikasjad nõutava viivise kohta;
• mis tahes muud asjaomast liiki nõude puhul nõutavad asjaolud, nagu on sätestatud kohtueeskirjades.

Kui tagaseljaotsuse saavad teha kohtutöötajad, peavad nad olema veendunud, et nõude üksikasjad on kostjale kätte toimetatud, et kostja ei ole nõudele asjakohase tähtaja jooksul vastanud ning et kostja ei ole nõuet rahuldanud.

Kui need tingimused on täidetud, teevad kohtutöötajad hageja jaoks kohtuotsuse, millega määratakse kostja jaoks kindlaks, kui palju ta peab maksma, millal ta peab maksma, ja aadress, kuhu raha tuleks saata. Kohtuotsuse ärakiri edastatakse hagejale ja kostjale.

Kui eespool nimetatud otsuse peab tegema kohtunik, võib ta juhul, kui nõue on esitatud kindlaksmääramata summa kohta, otsustada, kas tuleb korraldada kohtuistung või on vaja täiendavaid tõendeid. Seda nimetatakse juhtnööride andmiseks. Kui kohtunik on oma otsuse teinud, saadetakse hagejale ja kostjale kohtumäärus. Kohtunik võib anda juhtnööre kas nõude suunamiseks väiksemate nõuete menetlusse või näha nõude arutamiseks ette kohtuistungi.

Kohtuistungil annab kohtunik üksikasjalikumaid juhtnööre näiteks nende dokumentide ja tõendite kohta, mida ta vajab, et teha summa kohta lõplik otsus, või otsustab ära summa, mille kostja peab tasuma, kui tegemist on lihtsa vaidlusega, mis ei vaja pikka arutamist.

Edasised toimingud olenevad kahjuhüvitise tõenäolisest suurusest, sellest, kas kostja tõenäoliselt vaidlustab kahjuhüvitise summa, ning sellest, kas kohtuniku arvates sisaldavad kohtuistungil kasutada olevad dokumendid piisavalt tõendeid lõpliku otsuse tegemiseks.

Kohtunik ei kasuta lõpliku otsuse tegemiseks tavaliselt kohtuistungit, välja arvatud juhul, kui kohtule esitatud kirjalikud tõendid saadeti kostjale vähemalt kolm päeva enne kohtuistungi kavandatud toimumisaega.

Pärast kohtuistungit koostavad kohtutöötajad kohtuniku otsuse kohta määruse. Ärakirjad saadetakse hagejale ja kostjale.

Lisaks eeltoodule peab kohus juhul, kui kostja ei ela Gibraltaril, veenduma asjakohaste rahvusvaheliste kokkulepete jms alusel, et ta on pädev nõuet arutama ja selle kohta otsust tegema, et ühelgi teisel kohtul ei ole ainupädevust ning et nõue on korrakohaselt kätte toimetatud.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus jätab tagaseljaotsuse taotluse või avalduse rahuldamata, kui hageja ei ole järginud kohtueeskirju. Näiteks ei tee kohus tagaseljaotsust juhul, kui nõudevormis esitatud andmed ei ole kooskõlas või nõudevormi kättetoimetamine ei ole toimunud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse reeglistikuga. Kohus jätab tagaseljaotsuse taotluse rahuldamata ka juhul, kui hageja ei esita kohtu veenmiseks vajalikke tõendeid (vt eespool). Kui need menetlusnõuded on täidetud, oleneb kohtupoolne tagaseljaotsuse tegemise eelne nõude põhjendatuse uurimine (nagu mainitud eespool) sellest, kas nõue on esitatud kindlaksmääratud summa kohta või mitte või kas see kuulub sellist liiki nõuete hulka, mida saab avalduse alusel menetleda üksnes kohtunik (vt punkt 1.3).

1.5 Edasikaebamine

Kui kohus keeldub tagaseljaotsuse tegemisest, on põhjuseks üksnes see, et hageja ei ole veennud kohut, et ta on järginud ette nähtud menetlusi. Hageja ei saa seda otsust edasi kaevata. Kui kohus keeldub tagaseljaotsust tegemast, võib hageja tavaliselt alustada kogu protsessi uuesti, toimetades kostjale kätte uue nõudevormi kooskõlas tsiviilkohtumenetluse reeglistikus sätestatud menetluste ja nõuetega.

Alusetult tehtud tagaseljaotsust saab kohus kostja taotlusel muuta või tühistada. Tagaseljaotsuse muutmiseks (nt summa vähendamiseks, kui osa võlast tasuti enne kohtuotsuse tegemist) või tühistamiseks võib esitada kaja.

Kui hagejal on põhjust uskuda, et nõude üksikasjad ei jõudnud enne tagaseljaotsuse tegemist kostjani, on ta kohustatud taotlema kohtult tema kasuks tehtud tagaseljaotsuse tühistamist.

1.6 Vastuväide

Tagaseljamenetlust saab kasutada üksnes siis, kui kostja jätab nõudele vastamata või ei võta seda ettenähtud aja jooksul omaks (vt eespool). Kui kostja esitab nõudele vastuse, menetletakse nõuet tavalise hagiasjana.

Kui kostja soovib tehtud tagaseljaotsuse tühistamist või muutmist, peab ta esitama kohtule viivitamata kaja kohtuotsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kohus võib tagaseljaotsust muuta või selle tühistada, kui ta leiab, et selleks on mõjuv põhjus või et kostjal on reaalne väljavaade end edukalt kaitsta.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja vastab nõudele ettenähtud aja jooksul, menetletakse nõuet tavalise hagiasjana, nagu on kirjeldatud teabelehel „Kohtuasja algatamine“.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Tagaseljamenetlust saab kasutada üksnes juhul, kui kostja jätab nõudele vastamata või ei võta seda ettenähtud aja jooksul omaks. Alles siis saab hageja esitada tagaseljaotsuse tegemise taotluse või avalduse.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Tagaseljaotsus on otsus, mille hageja saab kostja suhtes täitmisele pöörata. Korda, mida tuleb selle otsuse saamiseks järgida, on kirjeldatud punktis 1.3.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Nagu eespool kirjeldatud, võib kostja taotleda kohtult tagaseljaotsuse muutmist või tühistamist (st tingimuste muutmist või otsuse täielikku tühistamist). Tegemist ei ole edasikaebuse kui sellisega, sest seda menetleb sama kohus, kes oleks arutanud algset kohtuasja, kui kostja oleks nõudele vastanud. Kohus võib tagaseljaotsust muuta või selle tühistada, kui ta leiab, et teatavaid menetlusnõudeid on rikutud või et kostjal on reaalne väljavaade end edukalt kaitsta, või kui selleks on mõjuv põhjus.

Kumbki pool võib tagaseljaotsuse tühistamise või tühistamisest keeldumise otsuse edasi kaevata, kui selleks on saadud luba kas otsuse teinud kohtult või apellatsioonikohtult.