Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Euroopa maksekäsk

Sloveenia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Sloveenia tunnistab maksekäsumenetlust. Maksekäsumenetlus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku) artiklitega 431–441.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Maksekäsumenetlus on spetsiaalne kiirmenetlus selliste rahaliste nõuete täitmisele pööramiseks, mille maksetähtpäev on saabunud, kui nõuet tõendab dokument, millel on seaduse kohaselt suurem tõendamisväärtus (autentne dokument). Maksekäsk väljastatakse nii siseriiklike kui ka piiriüleste menetluste puhul.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Maksekäsu aluseks olev nõue võib olla ainult rahalise kohustusega seotud nõue (rahaline nõue). Hagi aluseks võivad olla ainult sellised nõuded, mis kujutavad endast lepingulisi või lepinguväliseid kohustusi ja mille nominaalväärtus on kindlaks määratud. Üks erand on äriruumide kasutamise lõpetamise teatis ja sellest tulenev lao tühjendamine, mille puhul kohaldatakse maksekäsu väljastamiseks erimenetlust. See erand on ette nähtud ärihooneid ja äriruume käsitleva seaduse (Zakon o poslovnih stavbah in poslovnih prostorih) artikliga 29, milles sätestatakse, et üürileandja esitatud lõpetamisteatise alusel ning ärihoone või äriruumide vabastamise taotluse alusel teeb kohus määruse ärihoone või äriruumide vabastamiseks, kui lõpetamisteatisest või hoone või ruumide vabastamise taotlusest ja rendilepingust või eespool nimetatud artiklis osutatud tõenditest ilmneb, et üürileandjal on õigus rendileping lõpetada või nõuda ärihoone või äriruumide vabastamist.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nõude väärtusele ei ole kehtestatud ülemmäära.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt teeb kohus samuti otsuse maksekäsu väljastamise kohta omal algatusel, kui menetlusega seotud hageja ei ole sellist taotlust esitanud, kuid on täidetud maksekäsu väljastamise tingimused, s.t hageja esitab tavakorras hagi ja ei tee ettepanekut maksekäsu väljastamise kohta. Seega on kohtunik kohustatud väljastama maksekäsu hageja nõudest olenemata, kui on täidetud seaduses sätestatud tingimused maksekäsu väljastamiseks.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah.

1.2 Pädev kohus

Sloveenias määratakse maksekäsu väljastamise ettepaneku kohta otsuse tegemise pädevus kindlaks samamoodi, nagu mis tahes muu hagi puhul. See tähendab, et sisuline pädevus maksekäsu väljastamiseks on ringkonnakohtutel (okrožna sodišča) ja ka kohalikel kohtutel (okrajna sodišča). Sisuline pädevus määratakse kindlaks hagi summast lähtuvalt (või lähtuvalt juhtumi laadist; näiteks kaubandusküsimuste puhul). Kohalikud kohtud on pädevad menetlema varaliste nõuetega seotud vaidlusi, kui kõnealuse vara väärtus ei ole suurem kui 20 000 eurot. Ringkonnakohtud on pädevad menetlema varaliste nõuetega seotud vaidlusi, kui kõnealuse vara väärtus on suurem kui 20 000 eurot. Kaubandusõigusega seotud asju on esimeses astmes pädevad arutama ja lahendama ainult ringkonnakohtud. Kaubandusvaidlused on vaidlused, mille puhul tsiviilasja üks pool on juriidiline isik (äriühing, institutsioon, ühendus). Kaubandusvaidlused hõlmavad ka juhtumeid, kus üks menetlusosaline on riik või mis tahes muu kohalik omavalitsus, näiteks omavalitsusüksus.

Territoriaalne pädevus määrab kindlaks selle, millisel sisulist pädevust omaval kohtul on pädevus teha otsus konkreetses asjas. Territoriaalset pädevust käsitleva üldreegliga on ette nähtud, et füüsilise või juriidilise isiku vastu hagi esitamisel tuleb hagi esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkond hõlmab piirkonda, kus on kostja alaline elukoht või kus asub juriidilise isiku registrijärgne asukoht. Kui hagi esitatakse mitteresidendist füüsilise või juriidilise isiku vastu, on üldine territoriaalne pädevus sellel kohtul, kelle tööpiirkonda kuulub see piirkond, kus on asjaomase füüsilise isiku elukoht Sloveenias või kus asub asjaomase juriidilise isiku filiaal. Sloveenia õigusaktid sisaldavad ka eeskirja territoriaalse eripädevuse kohta, mis määratakse kindlaks vaidluse eseme ja poolte alusel.

Üksikasjalikuma teabe saamiseks selles küsimuses vt teabelehel „Kohtuasja algatamine” esitatud vastuseid.

1.3 Vorminõuded

Maksekäsu väljastamiseks peavad olema täidetud kaks tingimust: hagi peab sisaldama viidet rahalisele nõudele, mille maksetähtaeg on saabunud, ning olemas peab olema autentne dokument, millest nõue tuleneb. Hagiavaldus või maksekäsu väljastamise taotlus peab sisaldama kõiki hagiavalduse kohustuslikke elemente: viide kohtule; poolte nimed ja poolte alaline või ajutine elukoht; õigusesindajate või nõustajate nimed; konkreetne taotlus, milles esitatakse hagi põhinõue ja kõrvalnõuded; hageja taotlust toetavad asjaolud; neid asjaolusid kinnitavad tõendid; nõude summa ja hageja allkiri. Lisaks tuleb hagiavaldusele lisada autentne dokument (originaal või kinnitatud koopia).

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Maksekäsu väljastamise taotlust ei pea Sloveenias esitama standardsel vormil. Tegelikult sellist vormi ei olegi olemas. Taotlus peab sisaldama seadusega ette nähtud ja punktis 1.3 osutatud andmeid (hagiavalduse kohustuslikud elemendid).

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Maksekäsumenetluses ei pea pooled kasutama enda esindamiseks advokaadi abi. Kui menetlusosaline osaleb ringkonnakohtus toimuvas menetluses, peab teda esindama advokaat või isik, kes on läbinud riigi advokatuuri eksami. Advokaat peab menetlusosalist esindama erakorraliste õiguskaitsevahenditega seotud menetlustes.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Hagiavaldus peab sisaldama võla alust ja suurust ning tõendeid, mis võimaldavad veenduda esitatud väidete õigsuses. Lisaks tuleb hagiavalduses ära märkida summa ja vääring ning samuti rahaliste nõuete tähtpäev. Kui nõutakse intresse, tuleb ka need intressid hagiavalduses täpselt ära märkida (intressimäär ja periood, mida hagiavaldus hõlmab). Nõude tähtpäev peab ilmnema autentsest dokumendist.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Jah, hagiavaldusele või maksekäsu väljastamise taotlusele tuleb lisada autentse dokumendi originaal või kinnitatud koopia. Autentse dokumendi originaali või kinnitatud koopia lisamise nõue puudub, kui taotletakse maksekäsu väljastamist kaubandusvaidluste puhul. Piisab, kui selle dokumendi koopia on kinnitanud juriidilise isiku volitatud organ.

Autentne dokument on dokument, millel ei ole täitedokumendi omadusi, kuid millest ilmneb, et suure tõenäosusega on nõudeõigus olemas. Dokument on autentne siis, kui see dokument on sellisena määratletud tsiviilkohtumenetluse seaduses või mõnes muus seaduses. Tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt on autentsed dokumendid järgmised: avalikud dokumendid; eradokumendid, millel võlgniku allkirja on tõendanud selleks volitatud organ; vekslid ja tšekid koos pretensioonide ja kreeditarvetega, kui need on vajalikud nõude aluse kindlaksmääramiseks; kinnitatud raamatupidamisregistri väljavõtted; arved; ning dokumendid, millel on erieeskirjade kohaselt avalikele dokumentidele omane laad. Autentne dokument võib olla ka välisriigi dokument, mis vastab Sloveenias kasutamiseks ette nähtud tingimustele.

Erand: autentset dokumenti esitamata teeb kohus maksekäsu kostja vastu, kui hagiavaldus on seotud rahalise nõudega, mille tähtpäev on saabunud ja mille väärtus ei ole suurem kui 2 000 eurot ning kui hagiavalduses on esitatud võla alus ja suurus ning tõendid, mis võimaldavad veenduda hagiavalduses esitatud väidete tõesuses. Seda erandit ei kohaldata kaubandusvaidluste suhtes (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 494).

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Kohus jätab maksekäsu väljastamise taotluse rahuldamata, kui ei ole täidetud maksekäsu väljastamise tingimusi, s.t tegemist ei ole rahalise nõudega, mille tähtpäev on saabunud, ning puudub autentne dokument, millest nõue tuleneb.

Kui kohus rahuldab maksekäsu tegemise taotluse, jätkab ta menetlust hagiavalduse alusel.

1.5 Edasikaebamine

Otsuse peale jätta maksekäsu tegemise taotlus rahuldamata ei saa esitada apellatsiooni. Samuti ei saa hageja seda otsust vaidlustada kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamisega.

Kostja jaoks on maksekäsuga seoses kättesaadavaks õiguskaitsevahendiks vastuväidete esitamine. Vastuväited tuleb esitada kaheksa päeva jooksul alates kostajale maksekäsu kättetoimetamisest (kolme päeva jooksul, kui juhtum hõlmab veksleid ja tšekke). Vastuväited peavad olema põhjendatud, vastasel juhul peetakse neid alusetuteks. Vastuväidetega seoses tehtud kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni.

Kui kostja vaidlustab maksekäsu ainult seoses kulude jagamisega, saab selle otsuse vaidlustada ainult kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni abil.

1.6 Vastuväide

Kostja võib esitada vastuväite hageja nõudele. Vastuväide peab olema põhjendatud. Vastuväide peab sisaldama vastuväidet toetavaid asjaolusid ja tõendeid. Vastasel juhul peetakse vastuväidet alusetuks (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 435 teine lõige). Sellepärast peab kostja esitama vastuväites õiguslikult olulised asjaolud, s.t asjaolud, mille alusel võiks nõude rahuldamata jätta (kui selgub, et need asjaolud on tõesed). Neid asjaolusid käsitlevad tõendid peavad olema konkreetsed ja spetsiifilised.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kohus ei lükka hageja vastuväidet tagasi seetõttu, et vastuväide on esitatud liiga hilja või see ei ole täielik või see on õigusvastane, või kui kohus ei jäta vastuväidet rahuldamata, jätkab kohus menetlust hagiavaldusest lähtuvalt.

Pooled võivad esitada uusi asjaolusid ja tõendeid esimesel põhikohtuistungil ning kostja võib samuti esitada uued vastuväited seoses maksekäsu vaidlustatud osaga.

Põhiküsimuses teeb kohus otsuse selle kohta, kas maksekäsk jääb täielikult või osaliselt jõusse või kas see tunnistatakse kehtetuks (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 436).

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui vastaspool ei esita vastuväiteid või apellatsiooni, muutub otsus või makskäsk lõplikuks ja täitmisele pööratavaks.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Hageja peab sõnaselgelt taotlema kohtult otsust täidetavaks tunnistamise kohta. Kohtuotsus on täitmisele pööratav, kui see muutub lõplikuks ja kui on möödunud tähtaeg kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks (tsiviilhagide täitmisele pööramise ja tagamise seaduse esimene lõik).

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Maksekäsk, mille kohta ei ole esitatud vastuväiteid või millega seotud vastuväited on tagasi lükatud või rahuldamata jäetud, muutub lõplikuks ja seda ei saa enam apellatsiooni esitamisega vaidlustada.

Lõplikku maksekäsku on võimalik vaidlustada erakorralisi õiguskaitsevahendeid kasutades.

Seonduvad lingid

http://www.pisrs.si/Pis.web/

https://www.uradni-list.si/

http://www.dz-rs.si/wps/portal/Home/deloDZ/zakonodaja/preciscenaBesedilaZakonov

http://www.sodisce.si/

Viimati uuendatud: 03/11/2015

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta