1 Maksekäsumenetluse olemasolu
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (ametlik väljaanne nr 59, 20. juuli 2007; jõustunud 1. märtsil 2008, muudetud ametlikus väljaandes nr 42/2009 ja viimati muudetud ametlikus väljaandes nr 13/2017) ХХХVІІІ peatükis „Maksekäsumenetlus“ on ette nähtud lihtsustatud menetlus, mille abil hageja võib oma nõude sisse nõuda, kui on tõenäoline, et kostja tunnistab nõuet.
1.1 Menetluse kohaldamisala
1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?
Võlausaldaja võib maksekäsu väljastamist taotleda järgmiste nõuete puhul:
- rahalised nõuded või asja asendamise nõuded, kui nõue kuulub läbivaatamisele piirkondlikus kohtus;
- sellise vallasasja üleandmine, mille võlgnik on saanud tagastamiskohustusega või mis on panditud või mille võlgnik on üle andnud valdusest loobumise kohustusega, kui nõue kuulub läbivaatamisele piirkondlikus kohtus.
Peale selle võib avaldaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 selge sõnastuse kohaselt taotleda maksekäsu väljastamist ka juhul, kui nõue – olenemata selle suurusest – on seotud järgmisega:
- haldusakt, mille kohaselt on täitmisele pööramine tehtud tsiviilkohtute ülesandeks;
- dokument või arveraamatu väljavõte, mis on aluseks valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste või pankade nõuetele;
- notariaalselt tõestatud allkirjadega leping või kokkulepe, milles on sätestatud rahas või muudes asendatavates asjades tasumise kohustus ning teatava vara üleandmise kohustus;
- pandiregistri väljavõte registreeritud väärtpaberi ja täitemenetluse algatamise kohta –seoses panditud vara üleandmisega;
- pandiregistri väljavõte registreeritud müügilepingu kohta, mille kohaselt säilib omandiõigus kuni hinna tasumiseni, või liisingulepingu kohta – seoses müüdud või liisitud vara tagastamisega;
- kohustuste ja lepingute seaduse artikli 160 ja artikli 173 lõike 3 kohane pandi- või hüpoteegileping;
- kehtiv leping, mis on aluseks eraõiguslikule, riigi või kohaliku omavalitsuse nõudele, kui selle täitmine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korra kohaselt;
- puudustest teavitamise teade;
- lihtveksel, käskveksel või nendega samaväärne väärtpaber ning võlakiri või selle kupongid.
Kui avaldusele on lisatud nõudes osutatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 kohane dokument, võib võlausaldaja taotleda kohtult kohest täitmisele pööramist ja täitedokumendi väljastamist.
1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?
Kui nõue tuleneb mõnest tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 kohasest lepingust, ei ole selle summale kehtestatud ülemmäära.
Vastavalt ülejäänud sätetele, mis käsitlevad rahalisi nõudeid, asjade asendamise nõudeid või vallasasja üleandmist, saab maksekäsu väljastada ainult juhul, kui nõue kuulub läbivaatamisele piirkondlikus kohtus. Piirkondliku kohtu pädevusse kuuluvad tsiviil- ja kaubandusasjade nõuded kuni 25 000 leevi suuruses summas ning kõik elatisnõuded, töövaidlused ja puudustest teavitamise teatest tulenevad nõuded.
1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?
Menetluse kasutamine on vabatahtlik. Isegi kui maksekäsu väljastamise eeltingimused on täidetud, ei ole hageja kohustatud oma õiguste kaitseks seda menetlust valima, vaid võib esitada nõude üldises hagimenetluses.
1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?
Maksekäsku ei väljastata, kui võlgnikul ei ole Bulgaaria Vabariigi territooriumil alalist või peamist elukohta või asu- või tegevuskohta.
1.2 Pädev kohus
Avaldus esitatakse võlgniku alalise elukoha või asukoha järgsele piirkondlikule kohtule ja kohtul on kohaliku kohtualluvuse kontrollimiseks aega kolm päeva. Kui kohus leiab, et asi ei kuulu tema pädevusse, saadab ta selle asjakohasele kohtule.
1.3 Vorminõuded
1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)
Justiitsministri heaks kiidetud avaldusvormide kasutamine on kohustuslik. Avaldusvormid on esitatud justiitsministri 20. veebruari 2008. aasta määruse nr 6 (maksekäskude, maksekäsu avalduste ja muude maksekäsumenetlusega seotud dokumentide vormide heakskiitmise kohta) lisas.
1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?
See ei ole kohustuslik.
1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?
Avalduses tuleks esitada nõude aluseks olevad asjaolud ja nõude sisu.
1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?
Avaldusele ei ole vaja esitatud nõude kinnituseks tõendeid lisada. Avaldaja võib sellised tõendid lisada, kuid ei ole kohustatud seda tegema, sest menetluse eesmärk on ainult kontrollida, kas nõue on vaieldav. Piisab, kui avaldaja väidab, et nõue on olemas. Kui võlgnik esitab makseettepanekule vastuväite, toimub nõude olemasolu kontrollimine hagimenetluses. Avaldusele tuleb lisada volikiri, kui selle esitab volitatud esindaja, ning tempelmaksude ja õiguskulude tasumise tõend, kui see on asjakohane.
1.4 Taotluse rahuldamata jätmine
Maksekäsu avaldus jäetakse rahuldamata järgmistel juhtudel:
- kui nõue ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 410 nõuetele, st kui see ei ole suunatud rahasumma maksmisele või asjade asendamisele kuni 25 000 leevi suuruses summas või tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 410 lõike 1 punkti 2 kohastele vallasasjadele; ka juhul, kui avaldus ei vasta vorminõuetele, ei jäeta seda käiguta, vaid jäetakse kohe rahuldamata. Ainult erandlikel juhtudel, kui avaldaja ei kasutanud heakskiidetud avaldusvormi või kasutas valet vormi, annab kohus korralduse puudus kõrvaldada, lisades teatele asjakohase vormi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 425 lõige 2);
- kui nõue on vastuolus seaduse või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;
- kui võlgniku alaline elu- või asukoht ei ole Bulgaaria Vabariigi territooriumil või kui tema peamine elu- või tegevuskoht ei ole Bulgaaria Vabariigi territooriumil.
1.5 Edasikaebamine
Pooled ei saa maksekäsu peale edasi kaevata, välja arvatud sellega seotud kuludega seoses. Avaldaja võib avalduse täielikult või osaliselt rahuldamata jätmise määruse asjakohasesse ringkonnakohtusse edasi kaevata määruskaebusega, mille ärakirja kätte ei toimetata. Kohese täitmise käsku, mille kohus väljastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 kohaselt esitatud dokumendi korral, saab samuti edasi kaevata. Määruskaebus kohese täitmise käsu peale tuleb esitada makseettepanekule esitatava vastuväitega ja see võib põhineda ainult kaalutlustel, mis tulenevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 kohastest õigusaktidest.
1.6 Vastuväide
Võlgnik võib kahe nädala jooksul pärast makseettepaneku kättesaamist esitada sellele kirjaliku vastuväite. Vastuväide tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 414 tähenduses on mis tahes teadaanne, mille sisu läheb vastuollu täitmisega, mis tahes vormis mittenõustumine, mis tahes avaldus, mille põhjal on ilmne, et võlgnik ei ole nõus maksma. On sõnaselgelt sätestatud, et vastuväidet ei tule põhjendada.
1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed
Kui võlgnik esitab õigel ajal vastuväite, teatab kohus avaldajale, et ta võib esitada nõude maksmapanemiseks ühe kuu jooksul hagi, tasudes nõutava tempelmaksu ülejäänud osa. Kui avaldaja ei tõenda, et ta on esitanud hagi ettenähtud tähtaja jooksul, siis kohus tühistab makseettepaneku täielikult või selles osas, mille suhtes ei ole hagi esitatud.
1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed
1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?
Kui tähtaja jooksul vastuväidet ei esitata või kui vastuväide võetakse tagasi, siis tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 416 kohaselt makseettepanek jõustub ja kohus väljastab selle põhjal täitedokumendi, millele osutatakse ka makseettepanekus.
1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?
Nõude vaidlustamise võimaluseta jäetud võlgnik võib ühe kuu jooksul pärast maksekäsust teadasaamist esitada apellatsioonikohtule määruskaebuse, kui:
- makseettepanekut ei toimetatud võlgnikule kätte nõuetekohaselt;
- makseettepanekut ei toimetatud talle kätte isiklikult ja tema alaline elukoht ei olnud kättetoimetamise päeva seisuga Bulgaaria Vabariigis;
- ta ei saanud kättetoimetamisest erandlike ettenägematute asjaolude tõttu õigel ajal teada;
- ta ei esitanud vastuväidet erandlike ettenägematute asjaolude tõttu, mida ei oleks saanud vältida.
Määruskaebuse esitamine ei peata maksekäsu täitmist, kuid kui võlgnik seda taotleb ja annab asjakohase tagatise, võib kohus täitmise peatada.
Kohus tunnistab määruskaebuse vastuvõetavaks, kui on täidetud mõni eespool loetletud eeltingimus. Kui apellatsioonikohus tunnistab määruskaebuse vastuvõetavaks, sest võlgnikul ei ole Bulgaaria Vabariigi territooriumil alalist elu- või asukohta või peamist elu- või tegevuskohta, tühistab ta ametlikult makseettepaneku ja selle põhjal väljastatud täiedokumendi. Kui apellatsioonikohus tunnistab määruskaebuse vastuvõetavaks muul põhjusel, peatab ta väljastatud maksekäsu täitmise ja saadab asja kohalikku kohtusse uue lahendi tegemiseks tagasi, teatades avaldajale, et viimane võib esitada ühe kuu jooksul oma nõude suhtes hagi, tasudes ülejäänud osa nõutavast tempelmaksust.
Peale selle võib võlgnik nõude, mille suhtes on väljastatud maksekäsk, hagimenetluses vaidlustada juhul, kui asjas ilmneb olulisi uusi faktilisi asjaolusid või uusi kirjalikke tõendeid, mis ei saanud olla talle teada määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul või mida ta ei oleks saanud sama tähtaja jooksul hankida. Hagi võib esitada kolme kuu jooksul alates päevast, mil võlgnik sai uuest asjaolust teada või mil ta sai uusi kirjalikke tõendeid, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast nõude sundkorras sissenõudmise lõppu.
