Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje prantsuse keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Euroopa maksekäsk

Belgia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Belgias on kasutusel kohtuliku kiirmenetluse süsteem, mis võimaldab nõuda sisse makseid. Selle Belgia kohtumenetluse seadustiku artiklites 1338–1344 kirjeldatud lihtmenetluse eesmärk on teatavate asjade puhul saavutada suhteliselt väikest summat hõlmavate maksete tegemine.

Kiirmenetlust käsitlevad õigusaktid on esitatud föderaalse justiitsministeeriumi (Federale Overheidsdienst Justitie Service Public Justice) veebisaidil:

  • klikkige lingil „Belgische Wetgeving” või „Législation belge” (Belgia õigusaktid);
  • klikkige lingil „Gerechtelijk Wetboek” või „Code judiciaire” (kohtumenetluse seadustik) veebisaidi osas „Juridische Aard” või „Nature juridique” (õigusakti liik);
  • lahtrisse „Woorden” või „Mot(s)” (sõnad) sisestage „664”;
  • klikkige lingil „Zoeken op” või „Chercher sur” (otsi) ning seejärel lingil „Lijst” või „Liste” (loetelu);
  • klikkige lingil „Detail” või „Détail” (üksikasjad).

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Võib kohaldada ainult rahaliste nõuete puhul.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Belgia kohtumenetluse seadustiku artiklis 1338 on sätestatud, et seda menetlust võib kohaldada ainult selliste nõuete suhtes, mis on seotud mitte suurema kui 1860 euro suuruse kindlakstehtud võlasumma tagasimaksmisega.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Kõnealuse menetluse kasutamine on täiesti vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Ei. Belgia kohtumenetluse seadustiku artiklis 1344 on sätestatud, et kiirmenetlust käsitlevaid eeskirju kohaldatakse juhul, kui võlgnik on Belgia resident või kui tal on Belgias elukoht.

1.2 Pädev kohus

Seda menetlust võib kasutada rahukohtus või politseikohtus, tingimusel et nõude menetlemine kuulub nende kohtute pädevusse. (Üksikasjalikuma teabe saamiseks rahukohtu ja politseikohtu pädevusvaldkondade kohta vt teabeleht „Kohtusüsteemid”).

1.3 Vorminõuded

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Puudub tüüpvorm, mida kasutada menetluse algatamiseks. Kuid seaduses on siiski sätestatud mitmed tingimused seoses teabega, mis esitatakse maksekäsul ja kohtule esitataval nõudega seotud avaldusel.

Enne kohtu poole pöördumist peab hageja saatma võlgnikule nõude võla tasumiseks. See kohustus on sätestatud Belgia kohtumenetluse seadustiku artiklis 1339. Maksenõude võib esitada kas võlgnikule toimetatava kohtutäituri teatisena või tähitud kirjaga, mille puhul väljastatakse kättesaamiskinnitus. Lisaks on artiklis 1339 sätestatud see, millist teavet peab maksenõue hõlmama, et see nõue oleks õiguspärane. Asjaomase teabe mittelisamine muudab maksenõude kehtetuks. Nimetatud teave hõlmab järgmist:

  • väljavõte Belgia kohtumenetluse seadustiku nendest sätetest, milles käsitletakse kiirmenetlust;
  • nõue, mille kohaselt nõutakse makse tegemist 15 päeva jooksul alates kirja saatmise kuupäevast või alates kirja võlgnikule kättetoimetamise kuupäevast;
  • nõude summa suurus;
  • selle kohtu nimi, kes hakkab nõuet menetlema, kui võlgnik makset ei tee.

15 päeva jooksul alates sellest kuupäevast, mil lõpeb maksenõudes nimetatud 15-päevane ajavahemik, esitatakse nõue kohtule kahes eksemplaris koostatud avalduse kujul. Kohtumenetluse seadustiku artiklis 1340 on sätestatud teave, mida avaldus peab sisaldama. See teave hõlmab järgmist:

  • kuupäev, kuu ja aasta;
  • hageja perekonnanimi, eesnimi, elukutse ja elukoht ning vajaduse korral tema õigusesindaja perekonnanimi, eesnimi ja elukoht ning tema volitused;
  • nõude ese ja täpne nõutav summa, sealhulgas üksikasjalik loetelu nendest esemetest, mis moodustavad osa nõudest, ja nõude alused;
  • selle kohtu nimi, kes peab nõuet menetlema;
  • advokaadi ja asjaomase poole allkiri.

Hageja äranägemisel võib avaldus samuti sisaldada põhjendusi selle kohta, miks ta on vastu maksetähtaja edasilükkamisele.

Avaldusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • selle dokumendi koopia, millel nõue põhineb;
  • või kohtutäituri teatise koopia või tähitud kirja ja selle kättesaamisteatise koopia või originaalkiri, millele on lisatud tõendid selle kohta, et kirja saaja ei võtnud kirja vastu või ei läinud sellele postkontorisse järgi. Samuti peab olema lisatud kinnitus selle kohta, et võlgnik on registreeritud rahvastikuregistris esitatud aadressil.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Üks avalduse kohustuslik osa on advokaadi allkiri. Kohtumenetluse seadustiku artiklis 1342 on samuti sätestatud, et kohtuotsuse koopia edastatakse hageja advokaadile lihtkirja teel. Need on ainsad õigussätted, mille kohaselt peab hageja kaasama advokaadi.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Avaldus peab olema piisavalt üksikasjalik. Kohtumenetluse seadustiku artikli 1340 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab avalduses olema märgitud nõude ese ja täpne nõutav summa, sealhulgas üksikasjalik loetelu nendest esemetest, mis moodustavad osa nõudest, ja nõude alused.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Jah. Artikli 1338 kohaselt peab nõue olema põhjendatud võlgniku koostatud kirjaliku dokumendiga, kuid see dokument ei pea siiski sisaldama võlgnevuse mis tahes kujul omaksvõtmist.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

15 päeva jooksul alates avalduse esitamise kuupäevast kohus kas rahuldab avalduse või jätab selle rahuldamata. Selle kohta teeb otsuse nõuandev kolleegium (chambre du conseil / raadkamer). Kohus võib ette näha tasumise edasilükkamise või nõude osaliselt rahuldada (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1342). Kohtul on juurdepääs võla erinevaid komponente käsitlevale teabele ning ta võib nõude teatavad osad rahuldamata jätta. See võimaldab kohtul võtta arvesse mis tahes makseid, mis võivad vahepeal tehtud olla. Kohus võib nõude kohe tagasi lükata, kui ei ole täidetud vajalikud tingimused (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1338 ja 1344).

Kui kohus otsustab nõude täielikult või osaliselt rahuldada, on tema otsusel samasugune õigusjõud nagu tagaselja tehtud kohtuotsusel.

Hageja peab seejärel edastama kohtuotsuse võlgnikule. Pidades silmas asjaolu, et kohtuotsusel, millega hageja avaldus täielikult või osaliselt rahuldatakse, on samasugune mõju nagu tagaselja tehtud kohtuotsusel, tuleb see kohtuotsus toimetada võlgnikule kätte ühe aasta jooksul. Vastasel juhul loetakse kohtuotsus tegemata jäetuks (vt kohtumenetluse seadustiku artikkel 806).

Kohtumenetluse seadustiku artikli 1343 lõikes 2 on sätestatud, et selleks, et kõnealuse otsuse kättetoimetamist käsitlev dokument oleks õiguslikult kehtiv, peab see dokument sisaldama järgmist:

  • avalduse koopiat;
  • ajavahemikku, mille jooksul võib võlgnik esitada vastuväited;
  • selle kohtu andmed, kellele need vastuväited tuleb esitada, ning formaalsused, mis sellega seoses tuleb täita.

Lisaks hoiatatakse võlgnikku, et kui ta ei võta meetmeid ettenähtud tähtaja jooksul, võidakse kasutada kõiki olemasolevaid õiguskaitsevahendeid, et panna teda maksma kõnealust summat. Sellise hoiatuse lisamata jätmine muudab kättetoimetamist käsitleva dokumendi kehtetuks.

Otsust ei ole võimalik ajutiselt täitmisele pöörata (Belgia kohtumenetluse seadustiku artikli 1399 lõige 2). Sellepärast peatatakse otsuse täitmisele pööramine selleks perioodiks, mille jooksul võib esitada vastuväiteid või apellatsiooni. Kuid seda otsust võib kasutada vara ennetava arestimise alusena.

Kui võlgnik ei esita vastuväiteid või apellatsiooni ettenähtud tähtaja jooksul, muutub otsus lõplikuks.

1.5 Edasikaebamine

Hageja edasikaebus

Hageja võimalus apellatsiooni esitamiseks on sätestatud kohtumenetluse seadustiku artikli 1343 lõikes 4. Hageja ei saa esitada täielikku apellatsiooni (appel/beroep) avalduse tagasilükkamise või osalise rahuldamise peale, kuid ta saab esitada nõude uuesti tavapärase menetluse raames (mitte kiirmenetluse raames). Kui nõue rahuldatakse osaliselt ja hageja soovib jätkata tavapärase menetlusega, ei tohi hageja olla kohtuotsust võlgnikule veel kätte toimetanud.

Võlgniku vastuväited või apellatsioon

Võlgnik võib otsuse vaidlustada kahel viisil: esitades apellatsiooni otsuse peale või registreerides vastuväited (kohtuotsusel on tagaseljaotsusega võrdväärne mõju, kui kohus rahuldab hageja avalduse täielikult või osaliselt (vt kohtumenetluse seadustiku artikli 1343 lõige 1)). Mõlemal juhul on kohtumenetluse algatamiseks aega üks kuu alates kohtuotsuse kättetoimetamise kuupäevast (vt Belgia kohtumenetluse seadustiku artiklid 1048 ja 1051). Neid tähtaegu on võimalik pikendada, kui üks pooltest ei ole Belgia resident või kui tal puudub Belgias elukoht või kättetoimetamisaadress.

Sellisel juhul tuleb järgida vastuväidete ja apellatsiooni esitamist käsitlevaid tsiviilõigusnormides sätestatud eeskirju, kusjuures kehtib üks erand, mis on sätestatud Belgia kohtumenetluse seadustiku artikli 1343 lõike 3 punktis 2: vastupidiselt artiklis 1047 sätestatule (milles nõutakse kohtutäituri teatise kättetoimetamist) võib vastuväited esitada kohtu kantseleile avalduse kujul nii mitmes eksemplaris, kui palju menetlusosalisi ja advokaate on menetlusse kaasatud. Kohtusekretär teavitab seejärel kohtu kirja teel hagejat ja tema advokaati vastuväidetest.

Vastuväiteid käsitlev avaldus peab sisaldama allpool loetletud teavet. Kui seda teavet ei lisata, on avaldus kehtetu.

  • Kuupäev, kuu ja aasta.
  • Vastuväidete esitaja perekonnanimi, eesnimi, elukutse ja elukoht.
  • Hageja ja tema advokaadi perekonnanimi, eesnimi ja elukoht.
  • Vaidlustatud otsus.
  • Põhjendused, millele vastuväidete esitaja tugineb.

Seejärel kutsub kohtusekretär poole kohtu määratud ajal istungile.

1.6 Vastuväide

Belgia õigusaktides ei ole sõnaselgelt sätestatud võimalust esitada nõudega seoses vastuväiteid.

Võlgnik võib edastada rahukohtule teavet, kuid see ei muuda tagaselja tehtava otsuse laadi.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Nagu eespool öeldud, ei ole võimalik esitada vastuväiteid. Kiirmenetlust jätkatakse olenemata sellest, kas võlgnik esitab seoses otsusega vastuväited või mitte.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Vt vastus küsimusele nr 1.7.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Viimati uuendatud: 13/11/2014

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta