Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

Sloveenia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel nii taotleva liikmesriigi kohtu osalusel kui ka vahetult selle liikmesriigi kohtu poolt. Kõikides tsiviil- ja kaubandusasjades kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku; edaspidi „ZPP“) artiklit 114a, milles on sätestatud, et kohus võib poolte nõusolekul lubada pooltel ja nende esindajatel olla ülekuulamise ajal eri kohtades ja teostada seal menetlustoiminguid, tingimusel et ülekuulamise toimumise kohast kantakse heli ja kujutis üle poolte ja esindajate asukohta(de)sse ja vastupidi (videokonverents). Neid tingimusi kohaldades võib kohus ka otsustada koguda tõendeid poolte ja tunnistajate küsitlemise teel ning ekspertidelt tõendite kogumisega.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Videokonverentsi saab kasutada poolte ja tunnistajate küsitlemiseks ning tõendite kogumiseks ekspertidelt. Pooled ja nende esindajad (nt vandeadvokaadid) võivad teha videokonverentsi teel kõiki menetlustoiminguid.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Üldiselt võivad pooled ja nende esindajad teha mujalt kõiki menetlustoiminguid. ZPP kohaselt on videokonverentsi teel tõendite kogumine piiratud ammendava loeteluga (poolte ja tunnistajate küsitlemine, tõendite kogumine ekspertidelt). Seepärast ei ole võimalik kasutada videokonverentsi tõendite kogumiseks asukoha ülevaatamise või dokumentide kontrollimise teel.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Üldiselt võivad pooled ja nende esindajad teha mujalt kõiki menetlustoiminguid. Asukoha suhtes, kus teine pool väljaspool kohut asub, ei ole piiranguid kehtestatud.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

ZPP artiklis 125a on sätestatud ülekuulamise heli ja kujutise salvestamise õiguslik alus. Vastavalt sellele sättele võib senati president anda korralduse ülekuulamise heli ja kujutise salvestamiseks. See tähendab, et menetlust läbi viiva senati presidendil on ainuõigus otsustada, kas ülekuulamise heli ja kujutis salvestatakse või mitte. Vastavalt artiklile 114a ei ole poolel õigust nõuda kohtult videokonverentsi võimaldamist. Videokonverentsi korraldamise taotluse võib esitada ka kohus, kuid selleks on vaja poolte nõusolekut. Kohtu otsus videokonverentsi korraldamise kohta tuleb teha piisavalt vara enne kavandatud ülekuulamist, võttes arvesse tehnilisteks ettevalmistusteks kuluvat aega, ja pooli tuleb teavitada piisavalt vara sellest, kas nad peavad ilmuma kohtusse.

Alates 2011. aastast on Sloveenias vähemalt üks kohturuum igas ringkonnakohtus (11 asukohas) varustatud videokonverentsi korraldamiseks ja sellise ühenduse salvestamiseks vajalike seadmetega. Võimalik on salvestada ainult heli või kujutust või samal ajal mõlemat. Samuti on kättesaadavad kolm mobiilset videokonverentsisüsteemi, mida kohtud saavad kasutada esimese astme või muudes kohtutes. Kuna videokonverentsid korraldatakse keskse juurdepääsupunkti kaudu, võib iga videokonverentsi kohtuniku korraldusel salvestada.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Vastavalt määruse artiklitele 10–12 võib taotluse saanud kohus korraldada küsitluse just selles keeles, mis on kohtu ametlik keel (sloveeni keeles ja rahvuskogukondade keeltes, mida ametlikult kasutatakse nende rahvuskogukondade piirkondade kohtutes, nimelt itaalia või ungari keeles), ja vajaduse korral korraldades tõlke keelde, millest pool või teine menetlusosaline aru saab, kui nad on teinud asjaomase ettepaneku või kui kohus otsustab, et pool või teine menetlusosaline ei mõista sloveeni keelt.

Vastavalt määruse artiklile 17 korraldab küsitluse vahetult taotlev kohus. Sellisel juhul võib küsitlus toimuda võõrkeeles, juhul kui tagatakse tõlge keelde, millest pool või teine menetlusosaline aru saab.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Kui kasutatakse kohtu tõlke, saab selle korraldada kas taotluse saanud või taotlev kohus (olenevalt kohtutevahelisest kokkuleppest). Peale selle võivad kohtu tõlgid asuda taotluse saanud või taotleva kohtu asukohas või muus asukohas.

Praktikas asuvad kohtu tõlgid tõlget vajava isiku asukohas, nimelt taotluse saanud kohtu asukohas, kui küsitlust taotlev kohus korraldab küsitluse enda keeles vastavalt määruse artiklile 17, või taotleva kohtu asukohas, kui küsitluse korraldab taotluse saanud kohus vastavalt määruse artiklitele 10–12.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Küsitletav isik tuleb isiklikult ja kirjaliku kutsuda kohtu ette. Kutses täpsustatakse muu hulgas küsitluse toimumise aeg ja koht. Teatavaid tunnistajaid võib küsitleda kodus, kui nad on vanad, haiged või raske füüsilise puudega. Tsiviilkohtumenetluse seaduses ei ole sätestatud, kui palju varem tuleb tunnistajale kutse kätte toimetada; pooltele tuleb siiski anda piisavalt aega enda ettevalmistamiseks ülekuulamiseks – vähemalt 15 päeva alates ülekuulamisele ilmumise kutse kättetoimetamisest. Seda ajapiirangut ei kohaldata, kui isik kutsutakse kohale tunnistajana.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Vastavalt ZPP artiklile 153 maksab pool, kes taotleb tõendite kogumist, tagatisraha tõendite kogumisel tekkivate kulude katmiseks. Kui tõendite kogumist taotlevad mõlemad pooled, võib kohus otsustada, et mõlemad pooled peavad maksma võrdse osa tagatisrahast. Kulud hüvitatakse vastavalt kohtuasja tulemusele.

Sloveeni Vabariigis on videokonverentsi kasutamine tasuta.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

ZPPs ei ole lisatingimusi sätestatud.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Enne tunnistajate küsitlemist palutakse neil öelda oma ees- ja perekonnanimi, isanimi, ametikoht, aadress, sünnikoht, vanus ja suhe poolega (ZPP artikli 238 kolmas lõik).

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

ZPP ei näe ette vande andmist. Vastavalt artiklile 238 hoiatab kohus tunnistajaid enne küsitluse algust, et nad peavad rääkima tõtt ega tohi midagi varjata, ning seejärel hoiatatakse neid valeütluste andmise tagajärgede eest.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

ZPP ei sisalda sellist sätet.

Praktikas katsetatakse vähemalt nädal enne videokonverentsi toimumist ühendust, et kontrollida selle toimimist ja rahuldavat kvaliteeti ning kõrvaldada kõik puudused. See tagab, et ülekuulamisel kohal viibiv tehnik oskab videokonverentsiseadmeid probleemideta käsitseda, kuna neid on eelnevalt katsetatud. Kohtud vahetavad kas taotluses või hiljem videokonverentsi tehniliste aspektide eest vastutavate isikute kontaktandmeid.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

ZPP ei sisalda sellist sätet.

Praktikas saadab taotlev kohus taotluse saanud kohtule koos taotlusega videokonverentsisüsteemi tehnilisi andmeid sisaldava vormi ja videokonverentsi tehniliste aspektide eest vastutava eksperdi kontaktandmed. Mõlemad kohtud vajavad teavet videokonverentsisüsteemide, ühenduse liigi (ISDN, IP), ühenduse kiiruse, aadressi (telefoninumber), katsetamisel kasutatava keele, katsetamise kuupäeva ja kellaaja ja ajavahe kohta ning tehniliste küsimuste eest vastutava tehniku kontaktandmeid.

Viimati uuendatud: 15/03/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.