Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje portugali keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

Portugal
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Portugali õigusnormide kohaselt peab taotleva kohtu kohtunik videokonverentsi teel ülekuulatavatelt isikutelt tõendeid koguma vahetult, ilma taotluse saanud kohtu kohtuniku sekkumiseta. See kehtib riigisiseste kohtuasjade suhtes, kus küsitlusi viiakse läbi videokonverentsi teel. Sama menetlust kohaldatakse piiriülestes asjades, kui taotleva liikmesriigi kohus taotleb küsitluse läbiviimist videokonverentsi teel kooskõlas nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikliga 17.

Piiriüleste asjade suhtes kohaldatakse ka 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikleid 10–12, mille kohaselt taotleva liikmesriigi kohus võib samuti taotleda küsitluse läbiviimist videokonverentsi teel.

Peamised riiklikud menetlusnormid, mis reguleerivad tõendite kogumist ekspertidelt, tunnistajatelt ja pooltelt videokonverentsi teel, on esitatud allpool.

Eksperdid

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Código de Processo Civil) artikkel 486

Eksperdi ilmumine lõppistungile

1. Ühe poole nõudmisel või kohtuniku korraldusel peavad eksperdid ilmuma lõppistungile, et anda vande all neilt nõutud selgitusi.

2. Asutuste, laborite või riiklike teenistuste eksperte kuulatakse telekonverentsi teel üle nende töökohal.

Tunnistajad

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 502

Küsitlemine telekonverentsi teel

1. Tunnistajad, kes elavad väljaspool piirkonda või autonoomsete piirkondade puhul väljaspool asjaomast saart, esitatakse poolte poolt vastavalt artikli 507 lõikele 2, kui nad on teinud tunnistajaks olemise kohta avalduse, või nad kuulatakse üle telekonverentsi teel konkreetse kohtuistungi ajal elukohajärgsest ringkonnakohtust.

2. Asja arutav kohus määrab kohtuistungi kuupäeva pärast konsulteerimist kohtuga, kus tunnistaja peab ütlusi andma, ja saadab tunnistajale kohtukutse.

3. Küsitlemise kuupäeval tõendavad tunnistajad oma isikut selle kohtu ametnikule, kus ütlusi antakse, kuid alates sellest hetkest viivad küsitlust läbi asja arutav kohus ja mõlema poole kaitsja telekonverentsi teel, ilma et peaks sekkuma selle kohtu kohtunik, kus ütlusi antakse.

4. Ülemerepiirkonnas elavaid tunnistajaid küsitletakse telekonverentsi teel, kui nende elukohas on olemas vajalikud tehnilised vahendid.

5. Kui asja arutab Lissaboni või Porto suurlinnapiirkonna kohus, ei kasutata küsitlusteks telekonverentsi, kui tunnistaja elab asjaomases piirkonnas, välja arvatud artiklis 520 sätestatud erandjuhtudel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 520

Vahetu suhtlus kohtu ja ütlusi andva isiku vahel

1. Kui isikul, kes peab ütlusi andma, on võimatu või äärmiselt raske ilmuda kohtusse õigel ajal, võib kohtunik poolte nõusolekul määrata, et mis tahes selgitused, mida on vaja asjas õige otsuse tegemiseks, antakse telefoni teel või muu kohtu ja tunnistaja vahetut suhtlust võimaldava sidevahendi kaudu, kui uurimist või selgitamist vajavate faktide olemus võimaldab sellist menetlust kasutada.

2. Kohus peab tagama tema käsutuses olevate vahendite abil, et ütlusi antakse ausalt ja vabalt, eelkõige tagades, et tunnistajat saadab ütluste andmise ajal kohtuametnik ning ütluste sisu ja nende andmise asjaolud kantakse protokolli.

3. Selle artikli alla kuuluvate asjade suhtes kohaldatakse artikli 513 sätteid [vanne ja eelküsitlemine kohtuniku poolt] ja eelmise artikli lõike 4 esimest osa [kohtunik võib anda korralduse, et ütlusi antakse tema ees uuesti isiklikult].

Pooled

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 456

Ütluste andmise aeg ja koht

1. Ütlusi antakse üldjuhul lõppistungil, välja arvatud juhul, kui sellega on kiire või kui tunnistaja ei saa kohtusse ilmuda.

2. Artiklis 502 telekonverentsi teel ütluste andmise kohta sätestatud eeskirju kohaldatakse poolte suhtes, kes elavad väljaspool piirkonda või autonoomsete piirkondade puhul väljaspool asjaomast saart.

3. Ütlusi võib anda ka eelistungil ja sellisel juhul kohaldatakse eelmise lõike sätteid vajalike kohandustega.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Mingeid piiranguid ei ole sätestatud. Portugali õiguse kohaselt võib videokonverentsi teel üle kuulata tunnistajaid, pooli ja eksperte, nagu on sätestatud eespool tsiteeritud õigusnormides.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Vt eelmisele küsimusele antud vastus.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Üldiselt võib isikut videokonverentsi teel üle kuulata kohtus. Riiklike talituste eksperte võib aga videokonverentsi teel üle kuulata nende töökohal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 520 nimetatud asjaoludel (mis on esitatud küsimusele 1 antud vastuses) võib kohus muus kui kohtu asukohas asuva isiku erandkorras üle kuulata videokonverentsi teel.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Jah, videokonverentsi teel toimunud ülekuulamised salvestatakse alati kohtu audiosalvestussüsteemiga kooskõlas Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 155 sätetega.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Kui Portugal on taotluse saanud liikmesriik, siis oleneb ülekuulamise keel järgmistest asjaoludest:

a) kui taotlus esitatakse 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artiklite 10–12 kohaselt, kasutatakse portugali keelt. Kui üle on vaja kuulata välismaalane, võib ta rääkida muud keelt, kui ta ei räägi portugali keelt. Sellisel juhul peab taotlev kohus taotluse saanud kohut sellest asjaolust teavitama, et viimane saaks kutsuda taotluse saanud kohtusse kohale tõlgi;

b) kui taotlus esitatakse 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 17 kohaselt, kasutatakse taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktides ette nähtud keelt. Kui üle tuleb kuulata isikud, kes seda keelt ei räägi, võib taotlev kohus kooskõlas oma liikmesriigi õigusaktidega kutsuda taotlevasse kohtusse kohale tõlgi. Taotlev kohus võib ka nõuda, et (taotluse saanud) Portugali kohus kutsub tõlgi kohale taotluse saanud kohtusse.

Punktides a ja b nimetatud juhtudel, kui taotluse saanud liikmesriigi kohtusse on vaja kohale kutsuda tõlk, nõuab taotluse saanud kohus, et tõlgile maksab tasu taotleva liikmesriigi kohus, nagu on sätestatud 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 18 lõikes 2.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

See teave on juba esitatud küsimusele 6 antud vastuses.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Portugali õiguses on isiku ülekuulamise ja kohtusse kutsumise menetluse suhtes kohaldatav kord sätestatud sisuliselt Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 7 lõikes 3, artikli 172 lõigetes 5 ja 6, artiklis 220, artikli 247 lõikes 2, artikli 251 lõikes 1 ning artiklites 417, 507, 508 ja 603.

Üldiselt on kohtu kantselei ülesanne teavitada omal algatusel tunnistajaid, eksperte, pooli ja nende esindajaid sellest, millal nad peavad ilmuma kohtu korralduse alusel kohtumenetlusele. Kui pool nõuab tunnistaja küsitlemist videokonverentsi teel, peab kohtu kantselei tunnistaja kohale kutsuma.

Tunnistajate, ekspertide ja teiste kõrvaliste isikute (nt tõlk või tehniline nõustaja) kohtusse kutsumise teated saadetakse tähitud postiga ja neis täpsustatakse kohtusse ilmumise kuupäev, koht ja eesmärk. Teated loetakse kättetoimetatuks, isegi kui adressaat keeldub kirja vastu võtmast; selle asjaolu peab registreerima postiteenistuse kirjakandja.

Kohtumenetlusele või ütlusi andma kutsumise teade saadetakse poolele tähitud postiga ja adresseeritakse asjaomasele poolele; teates märgitakse kohtusse ilmumise kuupäev, koht ja eesmärk. Juhul kui pool on määranud vandeadvokaadi või teda esindavad samal ajal vandeadvokaat ja õigusnõustaja, tuleb teavitada nii vandeadvokaati kui ka õigusnõustajat.

Poolte esindajaid teavitatakse elektrooniliselt vastavalt 26. augusti 2013. aasta ministri rakendusmääruse (Portaria) nr 280/2013 artiklile 25. Teavituse väljastamise kuupäeva tõendab IT-süsteem.

Õigusnormides ei ole selgelt sätestatud, kui kaua ette tuleb ülekuulamisest teavitada. Kõigil ülaltoodud juhtudel loetakse teade kättetoimetatuks kolmandal päeval pärast selle registreerimist või elektrooniliselt väljastamist. Kui kolmas päev ei ole tööpäev, loetakse teade kättetoimetatuks esimesel järgmisel tööpäeval. Seetõttu on praktilistel põhjustel seoses ülekuulamise kuupäevaga vajalik järgida vähemalt seda etteteatamistähtaega, nii et teadet saaks lugeda nõuetekohaselt kättetoimetatuks.

Pakilistel juhtudel võib tunnistajaid, eksperte, teisi kõrvalisi isikuid, pooli või nende esindajaid kohtusse kutsuda (või nende kohtukutseid tühistada) telegrammi, telefoni või muude sarnaste sidevahendite teel. Telefonikõne dokumenteeritakse alati asja toimikus ja sellele järgneb kirjalikus vormis kinnitus.

Kui isik, kes oleks pidanud kohal olema, jätab ilmumata, peab ta põhjendama oma puudumist kas istungil või viie päeva jooksul (mõeldud on kalendripäevi, kuid kui viimane päev ei ole tööpäev, pikendatakse tähtaega järgmise tööpäevani).

Portugali õigusnormid näevad mitteilmumise korral ette järgmised sunnimeetmed. Kui tunnistaja jätab ilmumata, kuigi teda on nõuetekohaselt teavitatud ja ta ei ole põhjendanud oma puudumist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, määratakse talle trahv ja kohtunik võib anda korralduse tema sundtoomiseks kohtusse. Neid karistusi ei kohaldata, kui kohus lükatakse edasi muudel põhjustel kui tunnistaja mitteilmumine. Kui ilmumata jätab ekspert või teine kõrvaline isik, kuigi teda on nõuetekohaselt teavitatud ja ta ei ole põhjendanud oma puudumist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, määratakse talle trahv. Kui ilmumata jätab üks pooltest, kuigi teda on nõuetekohaselt teavitatud ja ta ei ole põhjendanud oma puudumist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, määratakse talle trahv ja kohus võib tema keeldumist tõenduslikel eesmärkidel vabalt tõlgendada. Peale selle, kui kohus leiab, et poole kohtusse ilmumisest keeldumine muudab tõendamiskohustuse täitmise võimatuks, võib ta tõendamiskohustuse ümber pöörata.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Videokonverentsi kasutamise eest tasu ei võeta.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Kui Portugali kohus on 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 17 kohase taotluse puhul taotlev pool, kutsub ta ülekuulatava isiku nimetatud kohtusse teises (taotluse saanud) liikmesriigis posti teel, kasutades olenevalt asjast üht küsimusele 8 antud vastuses mainitud meetoditest. Posti teel teavitamise võimalus on ette nähtud 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 artiklis 14. Kutses teavitatakse ülekuulatavat isikut, et tema ilmumine on vabatahtlik.

Kui Portugali kohus on taotluse saanud pool, peab ülekuulatavaid isikuid ülekuulamisest ja sellest, et nende ilmumine on vabatahtlik, teavitama taotlev kohus.

Taotleva ja taotluse saanud kohtu vastastikusel kokkuleppel võib ülekuulatavaid isikuid ülekuulamisest ja sellest, et nende ilmumine on vabatahtlik, teavitada taotluse saanud liikmesriigi kohus. Seda võib praktikas juhtuda olenemata sellest, kas Portugali kohus on taotlev või taotluse saanud pool.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Küsitluseks määratud ajal kontrollib kohtuametnik, kas küsitletav isik on kohal ja teavitab sellest küsitlust läbiviivat kohtunikku või taotlevat kohut, kui viimane viib küsitluse läbi vahetult.

Kui küsitluse viib läbi Portugali kohtunik, tehakse pärast menetluse algust ja enne, kui isik hakkab ütlusi andma, järgmist: i) ütlusi andev isik, tunnistaja või ekspert annab kohtuniku ees vande; ii) kohtunik küsib ülekuulatava isiku isikusamasuse tuvastamiseks ettevalmistavaid küsimusi.

Kohtunik viib ülekuulatava isiku isikusamasuse tuvastamiseks läbi eelküsitluse, küsides isikult nime, elukutset, aadressi, perekonnaseisu ja muid üksikasju, mida kohtunik võib pidada isikusamasuse tuvastamiseks vajalikuks.

Samuti küsib kohtunik ülekuulatavalt isikult ütluste usaldusväärsuse hindamiseks, kas ta on kummagi poole sugulane, sõber või vaenlane ja kas tal on asjas otsene või kaudne huvi.

Kui kohtunik teeb eelküsitluse käigus selgeks, et tunnistaja on sobimatu või ei ole küsitlemiseks õige isik, ei luba kohtunik tal ütlusi anda. Tunnistaja on sobimatu, kui tal puudub loomulik võime (füüsiline või vaimne sobivus) ütlusi anda, kuigi teda ei takista psühholoogiline hälve.

Eelküsitlus võimaldab kohtunikul ka kindlaks teha järgmised juhud, mille puhul tunnistajad või pooled võivad vastavalt Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustikule keelduda ütlusi andmast.

Ütluste andmisest tunnistajana võivad keelduda (välja arvatud laste sünni või surma tõendamise asjades) järgmised isikud:

a)    ülenejad sugulased asjades, millesse on kaasatud nende alanejad sugulased, ning lapsendajad asjades, millesse on kaasatud nende lapsendatud lapsed, ja vastupidi;

b)    äi või ämm asjades, millesse on kaasatud tema väimees või minia, ja vastupidi;

c)    abikaasa või endine abikaasa asjades, millesse on kaasatud teine abikaasa või endine abikaasa;

d)    isik, kes elab või on elanud kohtuasja poolega koos abielupaariga sarnasel viisil.

Kohtuniku kohus on teavitada eespool punktides nimetatud isikuid, et neil on õigus ütluste andmisest keelduda.

Isikud, kellel on ametisaladuse, avaliku teenistuja saladuse või riigisaladuse hoidmise kohustus, tuleb vabastada ütluste andmisest seoses nimetatud saladuse alla kuuluvate faktidega. Sellisel juhul kontrollib kohtunik niisuguse vabastuse õiguspärasust ja kui ta peab seda vajalikuks, tühistab nende saladuse hoidmise kohustuse.

Pooled võivad anda ütlusi üksnes seoses isiklike faktidega. Tsiviilhagi korral ei tohi poole tõendid keskenduda nendele kuritegudele või õigusvastastele tegudele, mille suhtes pool on kostja kriminaalasjas.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Portugali õigusnormid näevad ette järgmist:

  • kohtunik selgitab enne ütluste võtmist küsitletavale isikule tema antava vande moraalset tähtsust, tema kohust rääkida tõtt ja valeütluste esitamise eest määratavaid karistusi;
  • seejärel palub kohtunik tunnistajal anda järgmine vanne: „Vannun oma au nimel, et räägin kogu tõe ja ainult tõtt“;
  • vande andmisest keeldumine tähendab ütluste andmisest keeldumist; kui keeldumist ei põhjendata, on see mõlemal juhul karistatav kui lugupidamatus kohtu vastu, kui kohtunik esitab isikule sellise süüdistuse.

Kui muu liikmesriigi kohus kogub tõendeid vahetult Portugalist videokonverentsi teel vastavalt 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artiklile 17, peab taotleva liikmesriigi kohus teavitama (taotluse saanud) Portugali kohut järgmistest ütlusi andva isiku isikuandmetest: nimi, elukutse, aadress, perekonnaseis ja muud andmed, mida ta peab isikusamasuse tuvastamiseks vajalikuks. Samuti peab ta teavitama Portugali kohut sellest, kellena isikut üle kuulatakse (nt kas poole, tunnistaja, eksperdi, tehnilise nõustajana), mis keelt isik räägib ja kas taotluse saanud kohtusse on vaja kutsuda tõlk.

Need üksikasjad on vajalikud selleks, et (taotluse saanud) Portugali kohus saaks ühest küljest korraldada tõlgi leidmise ja teisest küljest kontrollida küsitletava isiku kohalolu videokonverentsiks määratud ajal.

Kuna Portugali kohtunik menetlusse ei sekku, tuleb siiski vanne anda videokonverentsi teel taotleva liikmesriigi kohtu kohtuniku ees. Sama kohaldatakse eelküsitluse suhtes, juhul kui see toimub, ning sobivust puudutavate küsimuste, ütluste andmisest keeldumise või tunnistajate ütluste andmisest vabastamise suhtes, mis korraldatakse taotleva kohtu kohtuniku juhtimisel vastavalt taotleva liikmesriigi tsiviilkohtumenetluse seadusele, nagu on ette nähtud 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 17 lõikes 6.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Taotlev ja taotluse saanud kohus (kui keskasutus on viimase kindlaks määranud) peavad omavahel otse suhtlema, et kavandada videokonverents ja leppida kokku kuupäev selle eelnevaks katsetamiseks.

Praktilistel põhjustel tuleb võimaluse korral eelistada katse läbiviimist enne tunnistaja teavitamist; seetõttu tuleb katse kuupäev kavandada piisavalt varakult, et tunnistajat oleks võimalik õigeaegselt teavitada.

Katse päeval ja videokonverentsi teel toimuva ülekuulamise kuupäeval peab kummaski kohtus kohal olema IT-tehnik, telekommunikatsiooni tehnik või asjakohaste teadmistega kohtuametnik.

Portugali finantsjuhtimise ja kohtutaristu instituudis (Instituto de Gestão Financeira e Estruturas da Justiça, IGFEJ) on spetsiaalne meeskond, kes toetab videokonverentside korraldamist kohtutes.

Korralduslikel põhjusel tuleks IGFEJi katse ja ülekuulamise kuupäevast teavitada võimaluse korral kolm päeva ette. See võimaldab IGFEJ-l tagada, et kõik videokonverentsiks vajalikud tehnilised tingimused on täidetud, ja sekkuda viivitamatult kohtute vahel suhtlemishäirete tekkimise korral, samuti jälgida videokonverentsi katsetamist.

Videokonverentsi kavandamine muus liikmesriigis Portugali kohtu nõudel

(Taotlev) Portugali kohus peab kõigepealt paluma IGFEJ-l luua videokonverentsi jaoks vajalikud tehnilised tingimused, lahendada kohtutevahelised suhtlemishäired ja jälgida videokonverentsi katsetamist.

Tehniliste probleemide lahendamiseks palub Portugali kohus taotluse saanud liikmesriigi kohtul määrata ka nende videokonverentsi talituses vastutav isik, kes jälgib katset ja/või osutab vajalikku tehnilist tuge koostöös Portugali tehnikutega.

Kui Portugali kohtud on taotlev pool, paluvad nad sageli abi tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku Portugali kontaktpunktilt, kes võtab taotluse saanud kohtutega kaitse ja videokonverentsi kavandamiseks otse ühendust. Kui kontaktpunkti teavitatakse tehnilistest probleemidest, suhtleb ta otse videokonverentsi eest vastutava meeskonnaga igas kaasatud liikmesriigis, nõudes vajalikke ühendusi, teavet või tehnilisi kohandusi ja andes asjaomast teavet kaasatud kohtutele. See tagab keelebarjääri ületamise ja edu videokonverentsi läbiviimisel.

Videokonverentsi kavandamine Portugali kohtus muu liikmesriigi nõudel

Portugali keskasutus, kes vastutab muu liikmesriigi taotluste vastuvõtmise ja heakskiitmise eest vastavalt 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 artiklile 17, on õigusemõistmise peadirektoraat (Direcção-Geral da Administração da Justiça, DGAJ). Kui taotlus on heaks kiidetud, teavitab DGAJ taotleva liikmesriigi kohut, millises (taotluse saanud) Portugali kohtus videokonverents toimub. Pärast seda peavad taotlev ja taotluse saanud kohus omavahel otse kokku leppima, mis kuupäevadel viiakse läbi kõigepealt katse ja seejärel ülekuulamine videokonverentsi teel.

Keskasutusena toetab DGAJ taotleva ja taotluse saanud kohtu vahelist otsesuhtlust, aga ka suhtlust IGFEJi videokonverentsi tugimeeskonnaga võimalike tehniliste probleemide lahendamiseks. Vajalike kontaktide loomisel võib kaasa aidata ka tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku Portugali kontaktpunkt, kui temalt seda palutakse.

Kohtud broneerivad omavahel otse suheldes videokonverentsi ruumi ja määravad töötajad, kes loovad tehnilised ühendused ja jälgivad videokonverentsi vastavalt taotlevas ja taotluse saanud kohtus. Üldjuhul valitakse Portugalis vajalike teadmistega kohtuametnik, keda eelistatavalt saadab Portugali kohtu IT-tehnik.

Kui videokonverentsi peetakse internetiprotokolli (IP) kaudu, tuleb seda tingimata teha Portugalist. Selleks teavitab Portugali kohus IGFEJi ette ja palub tal avada välisühenduse.

Kui videokonverentsi peetakse telefoniühenduse (ISDN) kaudu, võib ühenduse Portugali kohtutega luua muude liikmesriikide kohtutest.

Kõikide tehniliste probleemide korral võib vajalikku abi osutada Portugali kohtu IT-tehnik või IGFEJi tehnik.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Videokonverentsi taotlemisel tuleb 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 lisas esitatud vormi I väljale 12 või nimetatud vormi lisasse märkida järgmised üksikasjad.

1. Taotleva kohtu kasutatavate videokonverentsiseadmete tehnilised andmed:

  • kasutatav sideprotokoll (nt H.323, H.320);
  • videoprotokollid (nt H.261, H.263 ja H.264);
  • audioprotokollid (nt G.711a, G.711u, G.722, G.729);
  • vajaduse korral sisujagamise protokoll (nt H.239 või BFCP (SIP));
  • turvalisus: H.235 ja vastav toetatav krüpteering;
  • maksimaalne toetatav läbilaskevõime;
  • autonoomne seade, mitme punkti kontrollüksus (MCU) või lüüsseade;
  • kas mitme punkti kontrollüksus või lüüsseade kasutab interaktiivset häälvastust (IVR).

2. Kohtu ISDNi ja/või avaliku IP-ühenduse andmed.

3. Taotlus videokonverentsi katsetamise kavandamiseks enne ütluste andmist.

4. Videokonverentsi tuge osutava isiku (eelistatavalt kohtule tuge osutav kohtuametnik koos IT- või telekommunikatsiooni tehnikuga) nimi ja kontaktandmed (telefon, faks ja e-post).

NB!

Selles vormis sisalduv teave ei ole tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunkti, kohtute, muude üksuste ega asutuste suhtes siduv. Samuti ei asenda see vajadust tutvuda kohaldatavate õigusaktidega. Teavet ajakohastatakse korrapäraselt ja võttes arvesse kohtupraktika arengut.

Viimati uuendatud: 05/07/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta