Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

Holland
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Hollandi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sellel teemal üldisi eeskirju ei ole. Videokonverentsid ei ole siiski välistatud ja seega on need nendel juhtudel seaduse kohaselt võimalikud.

Tsiviilõiguse kohaselt kasutatakse videokonverentse korrapäraselt õigusabitaotluse alternatiivina.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Kui isikut võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt küsitleda, on see põhimõtteliselt võimalik ka videokonverentsi teel. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus erisätted puuduvad.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Konkreetsete piirangute kohta eeskirju ei ole. Kohaldatakse riigi tsiviilmenetluse eeskirju.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Videokonverentsi kaudu toimuva ülekuulamise suhtes erieeskirju ei kohalda. Kehtivad riigi tsiviilmenetluse eeskirjad, mille kohaselt tuleb isikud üle kuulata kohtus. Erandeid võib teha, kui tunnistaja on haige või tal ei ole muul põhjusel võimalik kohtusse sõita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering (Rv)) artikkel 175).

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Tunnistaja ülekuulamist Hollandi kohtus videokonverentsi teel käsitletakse võrdsena tavalise kohtuistungi otseülekandega. Seaduse kohaselt koostab küsitlev kohtunik tunnistaja ülekuulamise kohta kohtuprotokolli. Samad eeskirjad kehtivad videokonverentsi teel toimuvatele ülekuulamistele ja seetõttu tuleb ka nende kohta koostada kohtuprotokoll. Seadus ei keela pildi või heli salvestamist lisaks kohtuprotokollile, kuid seda salvestist ei saa võrdsustada kohtuprotokolliga.

Tulevase seaduse kohaselt võib kohtunik otsustada, et paberil kohtuprotokolli asemel tehakse suulisest ülekuulamisest pildi- või helisalvestis. Sellest lähtudes võib salvestise vajaduse korral teha ka tunnistaja ülekuulamise kohtuprotokollist.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Kui taotluse saanud kohus asub Madalmaades, toimub kohtuistung hollandi keeles. Selle kohta erieeskirju ei kohaldata.

Hollandi rakendusõigusaktides on pädeval asutusel lubatud kehtestada tõendite vahetu kogumise jaoks tingimusi, mida ta peab nõuetekohasest menetlusest tulenevatel põhjustel kasulikuks või vajalikuks.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Hollandi tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole eraldi sätteid tõlkide kohta. Madalmaade tsiviilasjades peavad pooled põhimõtteliselt ise tõlgid hankima.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Hollandi rakendusõiguse kohaselt võib taotluse saanud kohus kindlaks määrata, kumb pool vastutab tõendite kogumise taotlusest tuleneva kutse eest.

Kutsetega, mille eest ei vastuta kumbki pool, tegeleb taotluse saanud kohtu registripidaja. Hollandi tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb saata tunnistajatele kohtukutse vähemalt üks nädal (tulevase seaduse kohaselt vähemalt 10 päeva) enne ülekuulamist.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Pooled ei pea tasuma selle eriliigi ja sidetehnoloogiaga seotud kulusid. Neid kulusid ei anta Hollandi seaduse kohaselt üle. Need kannab riik, kellelt võib nõuda hüvitist vastavalt määruse artikli 18 lõikele 2 koostoimes artikli 10 lõikega 4.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Kui tõendite vahetu kogumine määruse artikli 17 lõike 2 kohaselt tähendab isiku ülekuulamist, teatab taotlev kohus kõnealusele isikule, et see toimub vabatahtlikkuse alusel. Muid nõudeid ei kohaldata.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Hollandi tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on isikusamasuse kontrollimine kohtuniku ülesanne (Rv artikkel 177).

Kohus palub tunnistajatel teatada oma perekonna- ja eesnime, vanuse, ameti ja elukoha. Neilt küsitakse ka seda, milline on nende suhe pooltega (veresugulus või hõimlus, töösuhe).

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Hollandi tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt antakse vanne või kinnitus kohtuniku ees enne ülekuulamist. Tunnistaja kinnitab, et tunnistab tõtt ja ainult tõtt. Tunnistajate puhul, kes tahtlikult tõtt ei räägi, on tegemist valetunnistuse andmisega. Tõendite vahetu kogumine toimub vastavalt taotleva riigi seadustele.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kui esitatakse rahvusvahelise õigusabi taotlus, mille puhul kasutatakse videokonverentsi, korraldavad selle õigusabi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil kohtu töötajad (SPIRIT). Nemad tegelevad tehnilise ja logistilise korraldusega.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Pädeval asutusel on võimalik seda teavet taotleda

Viimati uuendatud: 28/01/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.