

Jah, mõlemad menetlused on võimalikud. Enamik Luksemburgile adresseeritud taotlusi pärinevad muu liikmesriigi kohtult, kes soovib küsitleda tunnistajat videokonverentsi teel.
Videokonverentsi kohta puuduvad eraldi sätted, nii et tunnistajate küsitlemist, isikute tuvastamist kohtuniku poolt ja poolte kohustust ilmuda isiklikult kohtusse reguleerivad uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldised sätted. Praegu puudub veel videokonverentsi käsitlev kohtupraktika.
Videokonverentsi võib kasutada tunnistajate ning mõnel juhul ka poolte ja kohtuekspertide ülekuulamiseks. Siiani on siiski taotletud ainult tunnistajate ülekuulamist.
Ainus piirang on see, et tunnistajaid võib üle kuulata vabatahtlikkuse alusel. Kui tunnistaja keeldub kohtuistungil osalemast, ei saa Luksemburgi asutused teda selleks sundida.
Tegemist peab olema tõenditega, mida saab koguda kohturuumides, kus on olemas vajalikud tehnilised seadmed.
Kui taotlev liikmesriik soovib videokonverentsi salvestada, peab ta saama Luksemburgis ülekuulatavalt tunnistajalt sõnaselge nõusoleku. Luksemburg kui taotluse saanud riik ei salvesta videokonverentsi, sest salvestamine on Luksemburgi seaduse kohaselt keelatud.
a) Prantsuse ja saksa keeles.
b) Kõikides keeltes.
Luksemburgi kohus kui taotluse saanud riigi kohus kaasab alati tõlgi, kui seda on vaja taotleva riigi asutuste või küsitletava isikuga suhtlemiseks.
Luksemburgi asutus, täpsemalt tõendite kogumise eest vastutav kohus, võtab taotleva riigi asutusega ühendust, et kokku leppida videokonverentsi kuupäeva ja kellaaeg. Kohtukutse toimetatakse kätte vähemalt 15 päeva enne ülekuulamist. Osalejate kohtusse kutsumise eest vastutab Luksemburgi asutus.
ELi määruse kohaselt annab taotluse saanud riik loa videokonverentsi korraldamiseks ning taotlev riik hoolitseb kõikide vorminõuete ja organisatsiooniliste ja tehniliste küsimuste, sealhulgas asjaomaste isikute teavitamise eest.
Videokonverentsi kasutamise ja tunnistajate kulud tasub Luksemburgi riik. Tõlgile maksab tasu põhimõtteliselt taotlev riik.
Isikut teavitatakse kohtukutses ja seda teeb enne videokonverentsi ka kohtunik või kohtusekretär.
Luksemburgi kohus kui taotluse saanud riigi kohus kontrollib isikut tõendavaid dokumente ülekuulamise alguses.
Tunnistajad ja eksperdid peavad andma vande, et nad räägivad tõtt. Neid teavitatakse, et valevande andmise eest ähvardab neid rahatrahv või vabadusekaotus.
Vanne antakse taotleva kohtu ees.
Artikli 17 kohase tõendite kogumise korral kohaldab taotlev riik enda tingimusi. Videokonverentsil viibiv Luksemburgi kohtunik kui taotluse saanud riigi kohtunik sekkub ainult probleemide tekkimise korral.
Videokonverentsi toimumiseks määratud päeval ja kellaajal on kohal kohtunik, sekretär, tehnik ja vajaduse korral tõlk.
Videokonverentsi korraldamiseks tuleb lahendada hulk tehnilisi küsimusi. Videokonverentsi teel peetava ülekuulamise õnnestumine sõltub seega põhjalikust ettevalmistusest ja kontaktpunktide tõhusast koostööst.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.