Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

Ungari
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

2016. aasta CXXX seadusega tsiviilkohtumenetluse kohta (edaspidi „2016. aasta CXXX seadus“) on kohtule ette nähtud võimalus küsitleda menetluspoole ettepanekul või omal algatusel menetluspoolt, teisi menetlusosalisi, tunnistajat või eksperti ja – kui vaadeldava eseme omanik sellega nõustub – korraldada vaatlus elektroonilise side võrgu kaudu. Elektroonilise side võrgu kaudu toimuva ülekuulamise võib korraldada, kui see on otstarbekas, näiteks menetluse kiirendamiseks või kui kohtuistungi toimumiskohas oleks ülekuulamist raske või ebaproportsionaalselt kulukas korraldada või kui see on vajalik tunnistaja kaitseks.

Elektroonilise side võrgu kaudu ülekuulamise reeglid on sätestatud 2016. aasta CXXX seaduses ja justiitsministri 21. detsembri 2017. aasta määruses nr 19/2017 elektrooniliste sidevõrkude kasutamise kohta kohtuistungil ja ülekuulamisel tsiviilkohtumenetluses (edaspidi „justiitsministri 21. detsembri 2017. aasta määrus nr 19/2017“).

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Isikute ring, keda võib elektroonilise side võrgu kaudu küsitleda, ei ole piiratud. Seda võib kasutada menetluspoolte ja muude menetlusosaliste, tunnistajate, ekspertide ja vaatlusaluste esemete omanike küsitlemiseks.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Elektroonilise side võrgu kaudu toimuvat kohtuistungit, ülekuulamist või vaatlust saab kasutada menetluspoolte, tunnistajate ja ekspertide küsitlemiseks või vaatluse tegemiseks.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Elektroonilise side võrgu kaudu küsitlemine võib toimuda kohtus või muus asutuses videokonverentsideks ettenähtud eraldi ruumides, eeldusel et on tagatud elektroonilise side võrgu toimimiseks vajalikud tingimused.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

2016. aasta CXXX seaduse kohaselt võib kohus kohtumenetluse käigus kummagi poole taotlusel või omal algatusel määrata, et elektroonilise side võrgu kaudu toimuv kohtuistung, ülekuulamine või vaatlus protokollitaks pidevat ja samaaegset video- ja audiosalvestamist kasutades.

Kui sel viisil protokollimist ei toimu, võib kohtuasja menetlev kohtunik kohtuistungi toimumiskohas määrata, et istungikohas ja eraldi ruumides elektroonilise side võrgu kaudu korraldatud küsitlemise või vaatluse ajal toimuvatest sündmustest tehtaks video- ja audiosalvestised.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1206/2001 artiklite 10–12 kohaselt esitatud taotluste korral tuleb vastavalt artikli 10 lõikele 2 kohaldada 2016. aasta CXXX seadust. 2016. aasta CXXX seaduse kohaselt toimub kohtumenetlus ungari keeles, kuid kedagi ei tohi seada ebasoodsasse olukorda ungari keele oskuse puudumise tõttu. Kohtumenetluse käigus on igal isikul õigus kasutada kõnes oma ema-, piirkondlikku või vähemuskeelt, kui rahvusvahelised konventsioonid seda ette näevad. Vajaduse korral on kohtul kohustus kasutada tõlki.

Artikli 17 kohaselt esitatud taotluste korral teeb ülekuulamise taotlev kohus artikli 17 lõike 6 alusel vastavalt oma liikmesriigi õigusaktidele.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Kui artiklite 10–12 kohaselt esitatud taotluste korral on vaja tagada ema-, piirkondliku või vähemuskeele kasutamine, on taotluse saanud kohtul kohustus kasutada tõlki.

2016. aasta CXXX seaduses puuduvad konkreetsed sätted tõlgi asukoha kohta juhul, kui ülekuulamine toimub elektroonilise side võrgu kaudu. See tagab siiski, et selliseks ülekuulamiseks ettenähtud ruumides on kohal tõlgid. Justiitsministri 21. detsembri 2017. aasta määruse nr 19/2017 kohaselt tuleb edastataval salvestusel näidata tõlki.

Artikli 17 kohaselt esitatud taotluste korral kohaldatakse artikli 17 lõikeid 4 ja 6.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Elektroonilise side võrgu kaudu ülekuulamise määrus toimetatakse isikule kätte samal ajal kui kutse kohtuistungile, ülekuulamisele või vaatlusele. Kohus saadab elektroonilise side võrgu kaudu ülekuulamise määruse viivitamata kohtule või muule asutusele, kes pakub elektroonilise side võrgu kaudu ülekuulamiseks ettenähtud ruume.

2016. aasta CXXX seaduses puuduvad erisätted elektroonilise side võrgu kaudu toimuvale kohtuistungile kutsumise kohta. Kutse tuleb saata nii, et kohus saab vastuvõtuteatise, mis kinnitab, et kättetoimetamine toimus seadust järgides, enne menetluse algust.

Esimese kohtuistungi kuupäev tuleb kindlaks määrata nii, et kohtukutse toimetataks menetluspooltele üldjuhul kätte vähemalt viisteist päeva enne istungi toimumise kuupäeva. Kiireloomulistel juhtudel võib kohus seda tähtaega lühendada.

Artikli 17 kohaselt esitatud taotluste korral kohaldatakse artikli 17 lõikeid 4 ja 6.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Kulud on erinevad ja need peab tasuma taotlev kohus.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Artikli 17 lõike 2 kohaselt peab taotlev kohus teavitama asjaomast isikut sellest, et tõendite kogumine toimub vabatahtlikkuse alusel.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Elektroonilise side võrgu kaudu küsitletava isiku isikusamasust kontrollitakse järgmiselt:

– kõnealuse isiku poolt enda isikusamasuse ja aadressi tõendamiseks esitatud teabe alusel,

– seaduses sätestatud tehniliste seadmete kaudu esitatava ametliku isikut tõendava dokumendi või elamisloa alusel.

Kui kohus on määranud, et tunnistaja andmed on konfidentsiaalsed, tuleb tunnistaja ametliku isikut tõendava dokumendi või elamisloa esitamisel seaduses sätestatud tehniliste seadmete kaudu tagada, et seda näeb üksnes asja menetlev kohtunik (või kohtusekretär, kui ülekuulamist või vaatlust teeb kohtusekretär).

Kohus kasutab ka elektroonilisi vahendeid või otseseid andmebaasipäringuid kinnitamaks, et:

– elektroonilise side võrgu kaudu küsitletava isiku poolt enda isikusamasuse ja aadressi tõendamiseks esitatud teave vastab registriandmetele ning

– isiku esitatud ametlik isikut tõendav dokument ja elamisluba kehtivad ja vastavad registriandmetele.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

2016. aasta CXXX seadusega ei ole vande andmist kohtumenetluses ette nähtud.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

2016. aasta CXXX seadusega on ette nähtud, et menetluskonverentsina korraldatud kohtuistungiks kasutatavas ruumis peab viibima isik, kes vastutab vajalike tehniliste seadmete toimimise ja käitamise eest.

Seadmete eest vastutav isik peab enne istungi algust veenduma, et tehnilised seadmed on täielikult töökorras. Kui tehniliste seadmetega on mingi probleem, teatab seadmete eest vastutav isik rikkest viivitamata istungiruumis viibivale kohtunikule ja tagab probleemi kõrvaldamise. Tehnilisest probleemist ja võetud meetmetest teatakse seejärel kirjalikult käitaja otsesele ülemusele. Elektroonilise side võrgu kaudu peetavat kohtuistungit ei saa alustada või jätkata enne probleemi kõrvaldamist. Menetlustoimingut, mis oli elektroonilise side võrgu kaudu kohtuistungiks kasutatud tehniliste seadmete probleemi või rikke tekkimise ajal pooleli, tuleb vajaduse korral korrata.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Muud teavet üldiselt ei nõuta.

Viimati uuendatud: 26/10/2020

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta