Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje tšehhi keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

Tšehhi
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Seda menetlust reguleerivad nii seadus nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik, muudetud) kui ka eelkõige justiitsministeeriumi juhend nr 505/2001, millega määratakse kindlaks esimese ja teise astme kohtute ning kõrgeima kohtu kodu- ja töökord.

Justiitsministeeriumi juhendi nr 505/2001 § 10a kohaselt võib kohtukoosseisu eesistuja (kohtunik ainuisikuliselt) kasutada tunnistaja või eksperdi küsitlemiseks video- ja heliedastusseadmeid (edaspidi „videotelefon), kui see on asjakohane isikute õiguste kaitsmiseks või ohutuse tagamiseks või vajalik julgeoleku- või muudel kaalukatel põhjustel ning tehniliselt võimalik.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Justiitsministeeriumi juhendi nr 505/2001 § 11a kohaselt võib videotelefoni teel küsitleda nii eksperte kui ka tunnistajaid.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Videotelefoni võib kasutada vaid tunnistajate ja ekspertide küsitlemiseks.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Kui kohtukoosseisu eesistuja (kohtunik ainuisikuliselt) nõustub küsitlema tunnistajat või eksperti videotelefoni teel, märgitakse kohtukutses koht, kuhu tunnistaja või ekspert peab ülekuulamisele ilmuma. Teisisõnu, kasutada võib ka muid ülekuulamiseks sobivaid ruume (nt eksperdi või tunnistaja asukoht, nagu haigla või labor).

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Tunnistaja ütluste põhisisu protokollitakse. Osa ütlusi võidakse protokollida sõna-sõnalt. Võimalik on ka kõigi ütluste protokollimine ametliku protokollija poolt või ütluste helisalvestamine või video- ja helisalvestamine, kui seaduses on nii ette nähtud või kui kohtukoosseisu eesistuja (kohtunik ainuisikuliselt) otsustab, et selliseid meetodeid võib kasutada.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Kui tunnistaja ei valda ülekuulamisel kasutatavat keelt, on tal põhiseadusliku akti nr 2/1993 (põhiõiguste ja -vabaduste harta) artikli 37 lõike 4 kohaselt õigus kasutada tõlki. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 18 lõike 2 kohaselt määrab kohus tõlgi menetlusosalisele, kelle emakeel ei ole tšehhi keel, kui menetluse käigus peaks selline vajadus tekkima.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Tsiviilkohtumenetluse § 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab kohus tagama menetlusosalistele nende õiguste teostamiseks samad võimalused ja määrama igale menetlusosalisele, kelle emakeel ei ole tšehhi keel, tõlgi, kui menetluse käigus peaks selline vajadus tekkima.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Kohus toimetab isikule kohtukutse kätte vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 51. Kui seaduses või eriõigusaktis ei ole sätestatud kohtukutsele muid nõudeid, peab kohtukutse sisaldama järgmist teavet: kohtuasi, millega seoses kutse saaja peab kohtusse ilmuma, kohtuasja ese, kohtuistungi koht ja algusaeg, kohtukutse põhjus, kohtukutse saaja seisund menetluses, kohtukutse saaja kohustused kohtuistungil ja vajaduse korral kõnealuse istungi eeldatav kestus. Kohtukutse võib kätte toimetada paberil või elektrooniliselt ja kiireloomulistel juhtudel telefoni või faksi teel. Kui tunnistaja või eksperdi ülekuulamine toimub videotelefoni teel ja ülekuulatav peab ilmuma ülekuulamisele teise kohtu tööpiirkonda, toimetab kohtukutse kätte kohus, kelle tööpiirkonnas isik peab ülekuulamisele ilmuma, ja taotlev kohus palub, et teine kohus teeks selle ülesande täitmisel koostööd (taotluse alusel). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 115 lõike 2 kohaselt tuleb kohtukutse menetlusosalistele kätte toimetada nii, et neil jääks valmistumiseks piisavalt aega (tavaliselt vähemalt 10 päeva enne kohtuistungi kuupäeva), kui ei toimu eelistungit.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Videokonverentsi kasutamisega kaasnevad andmeedastuskulud. Need kulud peaks kandma taotlev kohus, kes videokonverentsi korraldamise algatab.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 126 lõike 1 kohaselt peab füüsiline isik, kes ei ole menetlusosaline, ilmuma kohtukutse saamise korral kohtusse ja tunnistajana ütlusi andma. Isik võib ütluste andmisest keelduda vaid juhul, kui selle tagajärjel võidakse tema enda või tema lähedaste suhtes alustada kriminaalmenetlust. Enne ülekuulamise algust teavitatakse tunnistajaid alati nende ütluste tähendusest, nende õigustest ja kohustustest ning valeütluste andmise karistusõiguslikest tagajärgedest.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Ülekuulamise alguses peab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 126 lõike 2 kohaselt kontrollima tunnistaja isikusamasust. Tavaliselt palutakse tunnistajal esitada isikutunnistus või pass.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse nr 91/2012 § 104 lõikele 1 võib tunnistajaid, eksperte ja menetlusosalisi üle kuulata vande all, kui seda nõuab mõne teise riigi asutus. Tunnistajate ja menetlusosaliste vanne on järgmine: „Vannun oma au nimel, et vastan kohtu igale küsimusele täielikult ja ausalt ega varja midagi.“ Eksperdi vanne on järgmine: „Vannun oma au nimel, et annan arvamuse oma parimate teadmiste ja veendumuste kohaselt.“ Korduva vande korral muudetakse vande sõnastust vastavalt.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Videokonverentsi ettevalmistamisel lepitakse kokku taotleva ja taotluse saanud kohtu vajadustel põhinevas erikorras.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Videokonverentsi ettevalmistamisel lepitakse kokku taotleva ja taotluse saanud kohtu vajadustel põhinevas erikorras.

Viimati uuendatud: 27/02/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta