1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?
Pärast seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik (muudetud), jõustus 2017. aasta septembris) muutmist kohaldatakse videokonverentsiseadmete kasutamise suhtes tsiviilmenetluses nimetatud seadust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 102a on sõnaselgelt sätestatud, et kohus võib oma ülesannete täitmisel kasutada videokonverentsiseadmeid kas poole taotluse alusel või kui ta ise peab seda vajalikuks. Videokonverentsi võib kasutada eelkõige selleks, et võimaldada poolel või tõlgil osaleda kohtuistungil või kuulata üle tunnistaja, ekspert või pool.
Seda küsimust reguleerib ka justiitsministeeriumi juhendi nr 505/2001 (millega määratakse kindlaks esimese ja teise astme kohtute ning kõrgeima kohtu kodu- ja töökord) paragrahv 10a.
2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?
Seaduses nähakse sõnaselgelt ette tunnistaja, eksperdi või poole ülekuulamine. Isikute ring, kellega seoses võib videokonverentsi kasutada, ei ole ette piiratud ja seepärast võib videokonverentsi teel kaasata ka muid isikuid, , näiteks tõlke. Videokonverentsi kasutatakse siis, kui see on kasulik, või poole taotluse alusel.
3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?
Seadusega ei ole seatud üldisi piiranguid. Piirangud võivad tekkida kohtuasja konkreetsetest asjaoludest (nt tehniline teostamatus).
4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?
Kui koja president (ainukohtunik) täidab ülesandeid videokonverentsi teel, tuleb kohtukutsel märkida ka videokonverentsi koht ja aeg. Seetõttu ei välistata ühegi sobiva koha kasutamist, näiteks sellise kohta, kus ekspert või tunnistaja parajasti viibib (nt haigla, labor).
Siiski on tähtis, et kohtu ametnik, kellele koja president (ainukohtunik) videokonverentsi korraldamise ülesande andis, saaks kontrollida selle isiku isikusamasust, kes videokonverentsil osaleb. On ette nähtud, et isik kuulatakse tavaliselt üle kohtus, vanglas või tervishoiuasutuses.
5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?
Seaduses on sätestatud, et videokonverents kasutamise korral tuleb alati teha audio-videosalvestis. Kui salvestise tegemisele lisaks koostatakse ka protokoll, ei pea videokonverentsil osalenud isik seda allkirjastama.
6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?
Kui tunnistaja ei valda menetluse keelt, on tal põhiseadusliku akti nr 2/1993 (põhiõiguste ja -vabaduste harta) artikli 37 lõike 4 kohaselt õigus kasutada tõlki. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 18 lõike 2 kohaselt määrab kohus tõlgi menetlusosalisele, kelle emakeel ei ole tšehhi keel, kui menetluse käigus peaks selline vajadus tekkima.
7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab kohus tagama menetluseosalistele võrdsed võimalused oma õiguste kasutamiseks ja määrama tõlgi menetlusosalisele, kelle emakeel ei ole tšehhi keel, kui menetluse käigus peaks selline vajadus tekkima.
Tõlk võib menetluses osaleda videokonverentsi teel. Seetõttu ei pea tõlk olema füüsiliselt samas ruumis isikuga, keda küsitletakse.
8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?
Kohus toimetab isikule kohtukutse kätte vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 51. Kui selles seaduses või eriseaduses, mis käsitleb kohtukutse kättetoimetamist, nõutakse täpsemaid üksikasju, peab kohtukutse sisaldama järgmist teavet: kohtuasi, millega seoses kutse saaja peab kohtusse ilmuma, kohtumenetluse eesmärk, koht ja algusaeg, kohtukutse põhjus, kohtukutse saaja seisund menetluses, kohtukutse saaja kohustused ja vajaduse korral kõnealuse menetluse eeldatav kestus. Kui kohtuistungil kasutatakse videokonverentsiseadmeid, teavitatakse kohtukutse saanud isikut sellest, millal ja kuhu nad peaksid ilmuma.
Kohtukutse võib kätte toimetada paberil või elektrooniliselt ja kiireloomulistel juhtudel telefoni või faksi teel.
Kui tunnistaja või ekspert kuulatakse üle videokonverentsi teel ning ülekuulatav isik peab ilmuma teise kohtu tööpiirkonda, toimetab kohtukutse kätte kohus, kelle tööpiirkonnas isik peab ülekuulamisele ilmuma. Taotlev kohus palub, et teine kohus täidaks selle ülesande. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 115 lõike 2 kohaselt tuleb kohtukutse menetlusosalisele kätte toimetada nii, et tal jääks valmistumiseks piisavalt aega: tavaliselt vähemalt 10 päeva enne kohtuistungi kuupäeva, kui ei toimu eelistungit.
9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?
Videokonverentsi kasutamisega kaasnevad andmeedastuskulud. Need kulud peaks kandma taotlev kohus, kes videokonverentsi korraldamise algatab.
10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 126 lõike 1 kohaselt peab füüsiline isik, kes ei ole menetlusosaline, ilmuma kohtukutse saamise korral kohtusse ja tunnistajana ütlusi andma. Tunnistaja võib keelduda ütlusi andmast ainult juhul, kui selle tagajärjel võib tekkida oht, et kas talle endale või tema sugulastele esitatakse süüdistus. Enne kohtuistungi algust teavitatakse tunnistajaid alati nende ütluste tähendusest, nende õigustest ja kohustustest ning valeütluste andmise karistusõiguslikest tagajärgedest.
11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?
Kohtuistungi alguses peab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 126 lõike 2 kohaselt kontrollima tunnistaja isikusamasust. Tavaliselt palutakse tunnistajal esitada isikutunnistus või pass.
Kui ülekuulamine toimub videokonverentsi teel, peab kohtu ametnik, kellele koja president (ainukohtunik) videokonverentsi korraldamise ülesande andis, kontrollima videokonverentsil osaleva isiku isikusamasust videokonverentsiseadmeid kasutades. Kohtu esimehe (ainukohtuniku) nõusolekul võib isik, kes kontrollib isikusamasust seal, kus ülekuulatav isik asub, olla kohtu, vangla või muu kinnise asutuse ametnik, eeldusel, et talle on see ülesanne antud.
12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?
Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse nr 91/2012 paragrahvi 104 lõikele 1 võib tunnistajaid, eksperte ja menetlusosalisi üle kuulata vande all, kui seda nõuab mõne teise riigi asutus. Tunnistajate ja menetlusosaliste vanne on järgmine: „Vannun oma au nimel, et vastan kohtu igale küsimusele täielikult ja ausalt ega varja midagi“. Eksperdi vanne on järgmine: „Vannun oma au nimel, et annan arvamuse oma parimate teadmiste ja veendumuste kohaselt“. Korduva vande korral muudetakse vande sõnastust vastavalt.
13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?
Videokonverentsi ettevalmistamisel lepitakse kokku taotleva ja taotluse saanud kohtu vajadustel põhinevas erikorras.
14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?
Videokonverentsi ettevalmistamisel lepitakse kokku taotleva ja taotluse saanud kohtu vajadustel põhinevas erikorras.
