

Pärast seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik (muudetud), jõustus 2017. aasta septembris) muutmist kohaldatakse videokonverentsiseadmete kasutamise suhtes tsiviilmenetluses nimetatud seadust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 102a on sõnaselgelt sätestatud, et kohus võib oma ülesannete täitmisel kasutada videokonverentsiseadmeid kas poole taotluse alusel või kui ta ise peab seda vajalikuks. Videokonverentsi võib kasutada eelkõige selleks, et võimaldada poolel või tõlgil osaleda kohtuistungil või kuulata üle tunnistaja, ekspert või pool.
Seda küsimust reguleerib ka justiitsministeeriumi juhendi nr 505/2001 (millega määratakse kindlaks esimese ja teise astme kohtute ning kõrgeima kohtu kodu- ja töökord) paragrahv 10a.
Seaduses nähakse sõnaselgelt ette tunnistaja, eksperdi või poole ülekuulamine. Isikute ring, kellega seoses võib videokonverentsi kasutada, ei ole ette piiratud ja seepärast võib videokonverentsi teel kaasata ka muid isikuid, , näiteks tõlke. Videokonverentsi kasutatakse siis, kui see on kasulik, või poole taotluse alusel.
Seadusega ei ole seatud üldisi piiranguid. Piirangud võivad tekkida kohtuasja konkreetsetest asjaoludest (nt tehniline teostamatus).
Kui koja president (ainukohtunik) täidab ülesandeid videokonverentsi teel, tuleb kohtukutsel märkida ka videokonverentsi koht ja aeg. Seetõttu ei välistata ühegi sobiva koha kasutamist, näiteks sellise kohta, kus ekspert või tunnistaja parajasti viibib (nt haigla, labor).
Siiski on tähtis, et kohtu ametnik, kellele koja president (ainukohtunik) videokonverentsi korraldamise ülesande andis, saaks kontrollida selle isiku isikusamasust, kes videokonverentsil osaleb. On ette nähtud, et isik kuulatakse tavaliselt üle kohtus, vanglas või tervishoiuasutuses.
Seaduses on sätestatud, et videokonverents kasutamise korral tuleb alati teha audio-videosalvestis. Kui salvestise tegemisele lisaks koostatakse ka protokoll, ei pea videokonverentsil osalenud isik seda allkirjastama.
Kui tunnistaja ei valda menetluse keelt, on tal põhiseadusliku akti nr 2/1993 (põhiõiguste ja -vabaduste harta) artikli 37 lõike 4 kohaselt õigus kasutada tõlki. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 18 lõike 2 kohaselt määrab kohus tõlgi menetlusosalisele, kelle emakeel ei ole tšehhi keel, kui menetluse käigus peaks selline vajadus tekkima.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab kohus tagama menetluseosalistele võrdsed võimalused oma õiguste kasutamiseks ja määrama tõlgi menetlusosalisele, kelle emakeel ei ole tšehhi keel, kui menetluse käigus peaks selline vajadus tekkima.
Tõlk võib menetluses osaleda videokonverentsi teel. Seetõttu ei pea tõlk olema füüsiliselt samas ruumis isikuga, keda küsitletakse.
Kohus toimetab isikule kohtukutse kätte vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 51. Kui selles seaduses või eriseaduses, mis käsitleb kohtukutse kättetoimetamist, nõutakse täpsemaid üksikasju, peab kohtukutse sisaldama järgmist teavet: kohtuasi, millega seoses kutse saaja peab kohtusse ilmuma, kohtumenetluse eesmärk, koht ja algusaeg, kohtukutse põhjus, kohtukutse saaja seisund menetluses, kohtukutse saaja kohustused ja vajaduse korral kõnealuse menetluse eeldatav kestus. Kui kohtuistungil kasutatakse videokonverentsiseadmeid, teavitatakse kohtukutse saanud isikut sellest, millal ja kuhu nad peaksid ilmuma.
Kohtukutse võib kätte toimetada paberil või elektrooniliselt ja kiireloomulistel juhtudel telefoni või faksi teel.
Kui tunnistaja või ekspert kuulatakse üle videokonverentsi teel ning ülekuulatav isik peab ilmuma teise kohtu tööpiirkonda, toimetab kohtukutse kätte kohus, kelle tööpiirkonnas isik peab ülekuulamisele ilmuma. Taotlev kohus palub, et teine kohus täidaks selle ülesande. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 115 lõike 2 kohaselt tuleb kohtukutse menetlusosalisele kätte toimetada nii, et tal jääks valmistumiseks piisavalt aega: tavaliselt vähemalt 10 päeva enne kohtuistungi kuupäeva, kui ei toimu eelistungit.
Videokonverentsi kasutamisega kaasnevad andmeedastuskulud. Need kulud peaks kandma taotlev kohus, kes videokonverentsi korraldamise algatab.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 126 lõike 1 kohaselt peab füüsiline isik, kes ei ole menetlusosaline, ilmuma kohtukutse saamise korral kohtusse ja tunnistajana ütlusi andma. Tunnistaja võib keelduda ütlusi andmast ainult juhul, kui selle tagajärjel võib tekkida oht, et kas talle endale või tema sugulastele esitatakse süüdistus. Enne kohtuistungi algust teavitatakse tunnistajaid alati nende ütluste tähendusest, nende õigustest ja kohustustest ning valeütluste andmise karistusõiguslikest tagajärgedest.
Kohtuistungi alguses peab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 126 lõike 2 kohaselt kontrollima tunnistaja isikusamasust. Tavaliselt palutakse tunnistajal esitada isikutunnistus või pass.
Kui ülekuulamine toimub videokonverentsi teel, peab kohtu ametnik, kellele koja president (ainukohtunik) videokonverentsi korraldamise ülesande andis, kontrollima videokonverentsil osaleva isiku isikusamasust videokonverentsiseadmeid kasutades. Kohtu esimehe (ainukohtuniku) nõusolekul võib isik, kes kontrollib isikusamasust seal, kus ülekuulatav isik asub, olla kohtu, vangla või muu kinnise asutuse ametnik, eeldusel, et talle on see ülesanne antud.
Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse nr 91/2012 paragrahvi 104 lõikele 1 võib tunnistajaid, eksperte ja menetlusosalisi üle kuulata vande all, kui seda nõuab mõne teise riigi asutus. Tunnistajate ja menetlusosaliste vanne on järgmine: „Vannun oma au nimel, et vastan kohtu igale küsimusele täielikult ja ausalt ega varja midagi“. Eksperdi vanne on järgmine: „Vannun oma au nimel, et annan arvamuse oma parimate teadmiste ja veendumuste kohaselt“. Korduva vande korral muudetakse vande sõnastust vastavalt.
Videokonverentsi ettevalmistamisel lepitakse kokku taotleva ja taotluse saanud kohtu vajadustel põhinevas erikorras.
Videokonverentsi ettevalmistamisel lepitakse kokku taotleva ja taotluse saanud kohtu vajadustel põhinevas erikorras.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.