National information on how each EU country calculates statutory interest rates.
Calculation of statutory interest on judicial cooperation in civil and commercial matters can be relevant under several European Union law instruments. However, these instruments do not regulate details on statutory interest and therefore it is national law which stipulates how and on which basis statutory interest rates are to be calculated.
In a cross-border case, such information can be relevant and access to such information necessary. Therefore, the European Judicial Network in civil and commercial matters established factsheets which provide information on how statutory interest is defined by the Member States, whether national law provides for statutory interest and if so, on which legal basis and at which rate/amount. Information can also be found on the circumstances and conditions under which these rates apply and how they are calculated.
Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.
This page is maintained by the European Commission. The information on this page does not necessarily reflect the official position of the European Commission. The Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice with regard to copyright rules for European pages.
Seadusjärgne intress on protsendimäär, mida kasutatakse sellise lisasumma arvutamiseks, mille peab tasuma võlgnik, kes ei ole oma võlausaldajale õigel ajal tasunud.
Tsiviilasjades (eraisikute vahel või eraisiku ja kaupleja vahel) arvutatakse seadusjärgne intress, lisades 12 kuu EURIBORile (euro pankadevaheline intressimäär) 2 %.
Kaubandustehinguid (kauplejate ja/või ettevõtjate vahelised tehingud) reguleerib 2. augusti 2002. aasta seadus, mis käsitleb makseviivitustega võitlemist kaubandusasjades (Wet van 2/08/2002 betreffende de bestrijding van de betalingsachterstand bij handelstransacties). Seda intressimäära kohaldatakse juhul, kui tehingu pooled ei ole kokku leppinud teisiti (lepingujärgne intress).
Kaubandustehingute suhtes kohaldatav kuue kuu tagant korrigeeritav intressimäär avaldatakse Belgia ametlikus teatajas (veebisait: Belgisch staatsblad – Moniteur belge: http://www.ejustice.just.fgov.be)
Lisateavet saab majandusministeeriumi veebisaidilt (https://economie.fgov.be)
Tasuta lisateavet saab majandusministeeriumi veebisaidilt (https://economie.fgov.be)
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Seadusjärgne viivis on Bulgaaria Vabariigi õiguses ette nähtud, kuid seda mõistet ei ole praegu õigusaktides määratletud.
Õigusteooria kohaselt on „seadusjärgne viivis“ viivis, milles ei ole kokku lepitud (sel juhul oleks tegemist leppetrahviga), vaid mis on sätestatud seaduses. Seadusjärgset viivist (viivitusintress) tuleb tasuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Võla tagasimaksmisega viivitamise korral on võlausaldajal alati õigus saada kohustuse sissenõutavaks muutumise kuupäevast alates hüvitist vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale (vt kohustuste ja lepingute seaduse (zakon za zadalzheniata i dogovorite) artikli 86 lõige 1). Bulgaaria kõrgeima kassatsioonikohtu ühtse kohtupraktika kohaselt tähendab rahalise võla tagasimaksmisega viivitamine hilinenud maksmist ning annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustuste ja lepingute seaduse artikli 86 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt sissenõutavaks muutumise kuupäevast alates hüvitist vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale. Tähtajalise kohustuse korral on võlgnik makseviivituses pärast makseperioodi möödumist ning kui kohustuse täitmise päev ei ole kindlaks määratud, siis on võlgnik makseviivituses, kui võlausaldaja teda kohustuste ja lepingute seaduse artikli 84 lõike 2 kohaselt teavitab. Seadusejärgse viivise maksmise nõue tekib mitmete asjaolude korral, mille hulka kuuluvad järgmised elemendid: võlgu ollakse põhisumma, mille tasumise tähtpäev on saabunud, kuid kohustus maksta on täitmata, nõue põhineb sellise kahju hüvitamisel, mille kohustuse täitmata jätmine objektiivselt ja loogiliselt põhjustab. Viivisenõue on kõrvalnõue, kuid teatavas ulatuses põhinõudest iseseisev nõue, ja peamine element, mis annab võlausaldajale õiguse selline nõue esitada, on nõude täitmata jätmine, st võlgnetav põhisumma on tähtpäevaks tasumata.
Kohustuste ja lepingute seaduse artikli 86 lõike 1 kohaselt peab võlgnik rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma alates kohustuse sissenõutavaks muutumise kuupäevast hüvitist vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale. Seadusjärgse viivisemäära kehtestab ministrite nõukogu.
Kohustuste ja lepingute seaduse artikli 86 lõike 2 alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (ELT L 48, 23.2.2011, lk 1)) ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse võttis ministrite nõukogu 29. mail 2012 vastu dekreedi nr 100 (mis jõustus 1. juulil 2012, tunnistatud kehtetuks) leevides ja välisvaluutas võlgnevuste seadusjärgse viivisemäära kehtestamise kohta ning 18. detsembril 2014 dekreedi nr 426 (mis jõustus 1. jaanuaril 2015) võlgnevuste seadusjärgse viivisemäära kehtestamise kohta. Dekreediga nr 426 on määratud kindlaks seadusjärgne viivisemäär, mis on Bulgaaria keskpanga baasintressimäär ajavahemikul, mis algab maksetähtpäevale järgneval päeval, pluss 10 protsendipunkti. Hilinenud maksete seadusjärgse viivise aastamäär on jooksva aasta 1. jaanuarist või 1. juulist kohaldatav Bulgaaria keskpanga baasintressimäär, millele lisandub 10 protsendipunkti. Hilinenud maksete seadusjärgse viivise päevamäär on 1/360 aastamäärast. Jooksva aasta 1. jaanuarist kehtivat viivisemäära kohaldatakse esimesel poolaastal ja 1. juulist kehtivat viivisemäära teisel poolaastal.
Bulgaaria keskpank arvutab asjaomase perioodi baasintressimäära juhatuse kehtestatud meetodi kohaselt ja avaldab selle riigi ametlikus väljaandes. Baasintressimäär ja selle muudatused avaldatakse Bulgaaria keskpanga veebisaidil: http://www.bnb.bg/. Sellel veebisaidil on esitatud ka baasintressimäära kehtestamise meetod.
Kohustuste ja lepingute seaduse artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et Bulgaaria keskpanga eeskirjade kohaselt tuleb tähtajaks tasumata viivistelt tasuda viivist (liitviivis). Neid eeskirju ei ole siiski veel avaldatud.
Äriseaduse (Targovski zakon) artikli 294 lõike 2 kohaselt võib olla juhul, kui on toimunud äritehing, nõutav viiviselt viivise tasumine, kui pooled on sõnaselgelt nii kokku leppinud.
Kui kaubandusvaidluse käigus esitatakse seadusejärgse viivise maksmise nõue, tuleb hagiavaldusele lisada avaldus, mis sisaldab nõutava viivisesumma kindlaksmääramiseks vajalikke arvutusi. See avaldus, mis on ette nähtud tsiviilmenetluse seadustiku (Grazhdanski protsesualen kodeks) artikliga 366, on hagiavalduse nõuetekohasuse tingimus ja kui seda ei esitata, tehakse hagejale korraldus esitada avaldus ühe nädala jooksul pärast seda, kui ta saab teatise hagiavalduse mittevastavuse kohta nõuetele. Kui neid ettekirjutusi ei järgita, on kohtul alus hagiavaldus seadusejärgse viivise maksmise nõuet käsitlevas osas tagasi lükata.
Teave baasmäära ja selle muudatuste kohta on inglise ja bulgaaria keeles kättesaadav Bulgaaria keskpanga järgmisel veebisaidil: http://www.bnb.bg/.
Kohustuste ja lepingute seadus, äriseadus ja muud eespool nimetatud õigusaktid on bulgaaria keeles kättesaadavad järgmisel veebisaidil: https://lex.bg.
Kohustuste ja lepingute seadus, äriseadus ja ministrite nõukogu 18. detsembri 2014. aasta dekreet nr 426 hilinenud maksete seadusjärgse viivisemäära kehtestamise kohta on bulgaaria keeles kättesaadavad järgmisel veebisaidil: https://www.tita.bg/.
Seadusjärgse viivise summa saab arvutada tasuta, kui sisestada veebikalkulaatorisse tähtpäevaks tasumata põhisumma ja ajavahemik, mis algab maksetähtpäevale järgneval päeval: https://www.calculator.bg/1/lihvi_zadaljenia.html või http://balans.bg.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Jah. Intressi reguleerivad üldiselt seaduse nr 89/2012 (tsiviilseadustik) paragrahvid 1802–1806 ja see on määratletud rahalise karistusena, mis tuleneb automaatselt seadusest intressi kujul, kui võlgnik jätab tasumisele kuuluva makse tasumata. Seadusjärgse intressi summa määratakse kindlaks kooskõlas teiseste õigusaktidega (praegu valitsuse määrus nr 351/2013).
Seadusjärgse intressi summa arvutatakse kooskõlas õigusaktidega, mis kehtivad võlgniku makseviivituse esimesel päeval.
Tšehhi valitsuse 16. oktoobri 2013. aasta määrust nr 351/2013 on kohaldatud alates 1. jaanuarist 2014. Selles määratakse kindlaks viivise summa ja võla sissenõudmisega seotud kulud, samuti likvideerija, likvideerimise halduri ja juriidilist isikut esindava organi kohtu poolt nimetatud liikme tasu ning see reguleerib teatavaid küsimusi seoses ametliku teatajaga ning juriidiliste ja füüsiliste isikute avalike registritega. Määruse kohaselt põhineb viivise aastasumma Tšehhi keskpanga kehtestatud repomääral viivituse tekkimise kalendrikuu esimesel päeval ja seda suurendatakse kaheksa protsendipunkti võrra. Intressisumma jääb seejärel kogu viivituse perioodil samaks.
Enne valitsuse määruse nr 351/2013 jõustumist tekkinud viivituselt arvestatavat intressi reguleerivad varem kehtinud õigusaktid, s.o valitsuse määrus nr 142/1994; alati tuleb tugineda viivituse esimesel päeval kehtinud versioonile.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Jah. Seadusjärgne intressimäär on sätestatud Saksamaa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, BGB) paragrahvis 246. Kui võlgnevuselt kuulub seaduse või õigustehingu järgi tasumisele intress, on intressimäär neli protsenti aastas, kui ei ole sätestatud teisiti.
Seadusjärgse intressi summa/määr | Seadusjärgse intressimäära kohaldamise kriteeriumid (vajaduse korral) | Õiguslik alus |
4 % | Standardmäär, välja arvatud juhul, kui kehtivad erisätted, mis näevad ette teisiti, või sõlmitakse kokkulepe sellest määrast kõrvalekaldumise kohta. | Tsiviilseadustiku paragrahv 246 |
5 % | Kahepoolsete kaubandustehingute korral (välja arvatud viivis), välja arvatud juhul, kui kohaldatakse erisätteid, mis näevad ette teisiti. | Äriseadustiku (Handelsgesetzbuch, HGB) paragrahv 352 |
5 protsendipunkti üle baasintressimäära, mis on sätestatud Saksa õiguse alusel (*) | Laenuvõtja viivitab võla tasumisega. | Tsiviilseadustiku paragrahvi 288 lõige 1 |
9 protsendipunkti üle baasintressimäära, mis on sätestatud Saksa õiguse alusel (*) | Laenuvõtja viivitab maksenõude tasumisega ega ole aluseks oleva õigustehingu pool. | Tsiviilseadustiku paragrahvi 288 lõige 2 |
5 protsendipunkti üle baasintressimäära, mis on sätestatud Saksa õiguse alusel (*) | Tarbija viivitab tarbijakrediidilepingu makse tasumisega, välja arvatud juhul, kui on sõlmitud hüpoteegi seadmise leping. | Tsiviilseadustiku paragrahvi 497 lõike 1 esimene lause |
5 protsendipunkti või 9 protsendipunkti üle baasintressimäära, mis on sätestatud Saksa õiguse alusel (*) | Rahaline võlgnevus alates poolelioleva kohtuasja kuupäevast (hagiavalduse/kohtukutse kättetoimetamine), kõige varem alates maksetähtajast. | Tsiviilseadustiku paragrahv 291 |
5 protsendipunkti üle baasintressimäära, mis on sätestatud Saksa õiguse alusel (*) | Õigusabikulude eest alates kulude hindamise avalduse kättesaamise kuupäevast ja alates maksetähtajast, tingimusel et avaldust ei nõuta alates kuupäevast, mil kohtuotsus välja kuulutatakse. | Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, ZPO) paragrahvi 104 lõike 1 teine lause |
2 % üle baasintressimäära, mis on sätestatud Saksa õiguse alusel (*), aga vähemalt 6 % | Tšekke või käskveksleid hõlmavad tehingud, mille puhul seadusjärgset intressimäära vähemalt 6 % kohaldatakse üksnes riigisiseste vekslite või tšekkide suhtes. | Tšekkide seaduse (Scheckgesetz) artiklid 45 ja 46; Käskvekslite seaduse (Wechselgesetz) artiklid 28, 48 ja 49 |
(*) Saksa õiguse alusel sätestatud baasintressimäär EI ole sama, mis EKP baasintressimäär. Selle arvutamise üksikasju vt küsimusest nr 3.
Saksa õiguse alusel sätestatud baasintressimäär ei ole sama, mis EKP baasintressimäär. See arvutatakse kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahviga 247 ning see muutub iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil. Baasintressimäära ülevaade eri ajavahemikel kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahviga 247 on saksa ja inglise keeles kättesaadav aadressil:
https://www.bundesbank.de/de/bundesbank/organisation/agb-und-regelungen/basiszinssatz-607820
Kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahviga 289 ei arvestata viiviselt intressi (liitintressi keeld).
Saksamaa tsiviilseadustik on saksa ja inglise keeles kättesaadav järgmisel aadressil:
http://www.gesetze-im-internet.de/bgb/index.html
Teised ülalnimetatud seadused ja määrused on saksa keeles kättesaadavad järgmistel aadressidel:
http://www.gesetze-im-internet.de/zpo/index.html (tsiviilkohtumenetluse seadustik, kättesaadav ka inglise keeles)
http://www.gesetze-im-internet.de/hgb/index.html (äriseadustik, osaliselt kättesaadav ka inglise keeles)
http://www.gesetze-im-internet.de/scheckg/index.html (tšekkide seadus)
http://www.gesetze-im-internet.de/wg/index.html (käskvekslite seadus)
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Võlaõigusseaduse § 113 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Kui viivise määr ei ole lepinguliselt kokku lepitud, saab võlausaldaja nõuda viivist seadusjärgses määras. Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teisest lausest tuleneb, et seadusjärgne viivisemäär on võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 % aastas. Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud intressimäär on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär poolaasta kaupa enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit.
Võlaõigusseaduse § 94 sätestatud intressimäära suurus avaldatakse kaks korda aastas Eesti Panga veebilehel ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellele määrale lisatakse seadusjärgse viivise arvutamiseks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 kohaselt 8 % aastas.
2019. aasta teises pooles on võlaõigusseaduse § 94 sätestatud määr 0,00%, seadusjärgne viivisemäär on seega 0,00%+8%=8,00%.
Eestis ei ole ette nähtud erinevaid seadusejärgse viivise määrasid. Võlaõigusseaduse § 113 kohaldub ühetaoliselt mistahes rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral.
Täiendavat selgitavat infot seadusjärgse viivisemäära arvestamise kohta leiab eesti keeles näiteks Tarbijaveebist ja Jurist Aitab õigusabiportaalist.
Võlaõigusseadus on kättesaadav Riigi Teataja veebilehelt ning tõlge inglise keelde on kättesaadav siit.
Teave Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära kohta on kättesaadav Eesti Panga veebilehel.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Õigusaktides nähakse viivisemäära kohaldamine ette mitmesugustel asjaoludel, näiteks hilinenud maksete korral äritehingutes, kohtuotsusest tulenevate võlgnevuste ning tasumata või tähtajaks tasumata maksude korral.
Järgmises tabelis esitatud seadusjärgse viivise määrasid kohaldatakse nõuetele tsiviil- ja kaubandusasjades.
Seadusjärgse viivise summa/määr | Seadusjärgse viivise kohaldamise kriteeriumid (vajaduse korral näiteks hilinemine, tarbijaleping jne) | Õiguslik alus |
8 % | Kohtuotsusest tuleneva võlgnevuse suhtes alates kohtuotsuse jõustumiskuupäevast kohaldatav viivis | 1840. aasta võlgnike seaduse (Iirimaa) (Debtors Act (Ireland) 1840) § 26 ja 1981. aasta kohtute seaduse (Courts Act 1981) § 20 ja õigusakt nr 12/1989 – 1981. aasta kohtute seaduse alusel antud korraldus (viivis kohtuotsustest tulenevate võlgnevuste korral) (S.I. No. 12/1989 – Courts Act 1981 (Interest on Judgments Debts) Order, 1989) |
8 % | Kui kohus kohustab isikut tasuma rahasumma, võib kohus teatavatel asjaoludel kohustada ka tasuma viivist kogu tasumisele kuuluvast rahasummast või selle osast kogu selle ajavahemiku või ajavahemiku osa eest, mis jääb hagi aluse tekkimise ja kohtuotsuse tegemise kuupäeva vahele. | 1981. aasta kohtute seaduse (Courts Act 1981) § 22 lõige 1 ja 1995. aasta kohtute ja kohtuteenistujate seaduse (Courts and Courts Officers Act, 1995) § 50 ja õigusakt nr 12/1989 – 1981. aasta kohtute seaduse alusel antud korraldus (viivis kohtuotsustest tulenevate võlgnevuste korral) (S.I. No. 12/1989 – Courts Act 1981 (Interest on Judgments Debts) Order, 1989) |
8 % | Viivist kohaldatakse kohtu poolt väljamõistetud kulude suhtes alates kuupäevast, mil tehakse kindlaks nende kulude suurus (kas poolte kokkuleppel või kohtuametniku arvutuste alusel). | 2002. aasta kohtute ja kohtuteenistujate seaduse (Courts and Courts Officers Act 2002), mida on muudetud 2004. aasta tsiviilvastutuse ja kohtute seaduse §-ga 41 (Civil Liability and Courts Act 2004), § 30 ja õigusakt nr 544/2004 (kohaldamise korraldus) (S.I. No. 544/2004 – commencement order) |
Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimisoperatsioonide viivisemäär (iga aasta 1. jaanuari ja 1. juuli seisuga) pluss 8 protsendipunkti | Pärast 16. märtsi 2013 sõlmitud ärilepingute puhul on võlausaldajal õigus makse hilinemise korral nõuda seadusjärgset viivist. | õigusakt nr 580/2012 – Euroopa ühenduste määrused (äritehingutest tulenevate maksete hilinemine) (S.I. No. 580/2012 – European Communities (Late Payment in Commercial Transactions) Regulations 2012) |
Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimisoperatsioonide viivisemäär (iga aasta 1. jaanuari ja 1. juuli seisuga) pluss 7 protsendipunkti | Alates 7. augustist 2002 kuni 15. märtsini 2013 sõlmitud ärilepingute puhul on võlausaldajal õigus makse hilinemise korral nõuda seadusjärgset viivist, kui nõutav viivis on suurem kui 5 eurot. | õigusakt nr 388/2002 – Euroopa ühenduste määrused (äritehingutest tulenevate maksete hilinemine) (S.I. No. 580/2002 – European Communities (Late Payment in Commercial Transactions) Regulations 2012) |
Ei ole asjakohane. Vt eeltoodud tabel.
Õigusaktid on kättesaadavad elektrooniliselt järgmisel aadressil: http://www.irishstatutebook.ie/eli/1996/act/33/enacted/en/html?q=Divorce
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kreeka õiguses sätestatakse seadusjärgne intress. Seadusjärgne intress on seadusega otse ette nähtud intressimäär, s.o protsent kapitalilt teataval ajavahemikul. Kõige tavapärasem seadusjärgse intressi vorm on viivis, st intress, mille võlgnik võlgneb alates hetkest, mil ta satub makseviivitusse. Tsiviilseadustiku artiklites 301, 346, 529, 720 jne on sätestatud ka muud seadusjärgse intressi juhud.
Makseviivituselt tasumisele kuuluva seadusjärgse intressi määr kehtestatakse tavaliselt tasemel, mis on kaks protsendipunkti üle maksimaalse lepingujärgse intressimäära, mis varem määrati kindlaks Kreeka keskpanga presidendi otsusega ning mida 2001. aastal ühtlustati Euroopa Keskpanga vastava intressimääraga (rahapoliitika nõukogu akt 47/2000, seaduse 2842/2000 artikli 3 lõige 2). Näiteks pangandusvälise sektori viivisemäär ulatus 12 %st (mida kohaldati järjepidevalt aastatel 1946–1979) kuni 44 %ni (1992. aastal, mil see hakkas järk-järgult langema). Praegu ulatub see 7,30 %ni.
Kreeka keskpanga veebisaidil on avaldatud pangandusvälise sektori intressimäärade tabel (alates 1946. aastast) (http://www.bankofgreece.gr/Pages/el/Statistics/rates_markets/monetary/exotrapezika.aspx), kuid sellel veebisaidil ei ole esitatud automaatset seadusjärgse intressimäära arvutamise meetodit nagu teistel saitidel (NOMOS või ISOKRATIS (dsanet)).
Kreeka keskpanga puhul jah, aga teiste asutuste puhul mitte, sest need on tellimuspõhised teenused.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Seadusjärgne viivis on Hispaanias ette nähtud kui täiendav õiguskaitsevahend, et saada hüvitist kahju eest, kui võlgnik on makseviivituses ja poolte vahel puudub kokkulepe. See on sätestatud tsiviilseadustiku (Código Civil) artiklis 1108, mille kohaselt peab tasumata võlgnevus olema rahaline või rahasse ümber arvestatud.
Seadusjärgse viivise mõistet sõnaselgelt määratletud ei ole.
Samas on kehtestatud erinevad seadusjärgsed viivised. Kõige tavalisem on tsiviilseadustikus viidatud määr. Muudel juhtudel on seadusega kehtestatud konkreetsed viivisemäärad, mis mitmel juhul tulenevad seadusjärgse viivise suhtes teatava protsendimäära kohaldamisest. Juhtudel, mil neid viivisemäärasid kohaldatakse, võib neid samuti käsitada seadusjärgse viivisena selles mõttes, et need on kehtestatud seadusega. Need on järgmised.
Hüpoteekide puhul on 14. mai 2013. aasta seadusega 1/2013 muudetud hüpoteegiseaduse (Ley Hipotecaria) artiklit 114 ja kehtestatud viivise piirmäär peamise eluaseme ostuks antud laenude korral, kui hüpoteek on seatud eluasemele endale. See piirmäär on kolmekordne seadusjärgne viivisemäär (praegu 9%).
Hüpoteeklaenulepingute seadusega (Ley Reguladora de los Contratos de Crédito Inmobiliario) muudeti artiklit 114, mis jõustus uues sõnastuses 16. juunil 2019. Sellega kehtestatud viivis on tavaviivis, mida perioodil, mille eest makse on tasumata, suurendatakse 3 protsendipunkti võrra. Seda kohaldatakse üksikisikute võetud hüpoteegiga tagatud eluasemelaenude suhtes. Viivist ei saa mingil juhul kapitaliseerida. Selle viivist käsitleva õigusnormiga vastuolus olevad kokkulepped ei ole lubatud.
Tarbijakrediidilepinguid (Contratos de Crédito al Consumo) käsitleva seaduse 16/2011 artikli 20 lõikes 4 on sätestatud selliste tehingute korral kohaldatav ülempiir, mis on 2,5kordne seadusjärgne viivisemäär.
Kaubandustehingutes makseviivituste vastu võitlemise (lucha contra la morosidad en las operaciones mercantiles) seaduse 3/2004 artiklis 7 on sätestatud, et kui ei ole kokku lepitud teisiti, vastab võlgniku viivise seadusjärgne määr intressimäärale, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma kõige hiljutisemas põhilises refinantseerimisoperatsioonis, mis tehti enne jooksva kalendripoolaasta esimest päeva, ja mida suurendatakse kaheksa protsendipunkti võrra.
Intressimäärana, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhilistes refinantseerimisoperatsioonides, mõistetakse intressimäära, mida kohaldatakse, kui need operatsioonid on fikseeritud intressimääraga enampakkumised. Kui põhiline refinantseerimisoperatsioon toimuks muutuva intressimääraga enampakkumisena, viitaks see intressimäär sellest enampakkumisest tulenevale intressi piirmäärale.
Eelnimetatud reegliga kooskõlas kindlaks määratud seadusjärgset viivisemäära kohaldatakse kuus kuud alates selle kindlaksmääramise päevast.
– Kindlustuslepingute puhul on kindlustuslepinguid käsitleva 8. oktoobri 1980. aasta seaduse 50/1980 (Ley del Contrato de Seguro) artikli 20 lõikega 4 kehtestatud karistus selle eest, kui kindlustusandjad viivitavad põhjendamatult hüvitise maksmisega kannatanutele nõuete eest, mis on kindlustusandjate sõlmitud kindlustuslepingutega kaetud; sellistel juhtudel kohaldatakse aastast viivisemäära, mis võrdub makse sissenõutavaks muutumise ajal kehtiva seadusjärgse viivisemääraga, mida suurendatakse 50%. Kui hüvitist ei maksta kahe aasta jooksul nõude tekkimisest, peab kohtunik määrama kindlustusandja aastaseks viivisemääraks vähemalt 20%.
Kohtuotsuse järel kohaldatav viivis (interés procesal), millele on viidatud tsiviilkohtumenetlust käsitleva 7. jaanuari 2000. aasta seaduse 1/2000 (Ley de Enjuiciamiento Civil) artiklis 576, milles on sätestatud, et kui esimeses astmes on tehtud kohtuotsus või -määrus, millega mõistetakse välja rahaline makse, tuleb võlausaldajale tasuda aastaviivist kas seadusjärgse viivisemääraga, mida suurendatakse kahe protsendipunkti võrra, või poolte vahel kokku lepitud viivisemääraga või erinormis sätestatud määraga.
Viivisemäär sätestatakse iga aasta eelarveseadustes.
2017. aasta määr on sätestatud üldist riigieelarvet käsitleva 27. oktoobri seaduse 3/2017 (Ley de Presupuestos Generales del Estado) lisasättes nr 34:
– 3,00%, kuni see eelarve kehtib.
– Samal ajavahemikul on maksustamist käsitleva 17. detsembri 2003. aasta üldseaduse 58/2003 (Ley General Tributaria) artiklis 26 viidatud viivis 3,75%.
– Samal ajavahemikul on subsiidiume käsitleva 17. novembri 2003. aasta üldseaduse 38/2003 (Ley General Tributaria) artikli 38 lõikes 2 viidatud viivis 3,75%.
Viivisemäärad on esitatud järgmisel Hispaania keskpanga veebilehel:
https://clientebancario.bde.es/pcb/es/menu-horizontal/productosservici/relacionados/tiposinteres/
Nagu eelmise küsimuse vastuses märgitud, kohaldatakse lisaks tsiviilseadustiku artiklis 1108 sätestatud seadusjärgsele viivisele, mida kohaldatakse tasumata rahaliste nõuete eest hüvitise maksmisel, mitmesuguseid muid seadusjärgseid viiviseid. Need on järgmised.
Hüpoteekide puhul on 14. mai 2013. aasta seadusega 1/2013 muudetud hüpoteegiseaduse (Ley Hipotecaria) artiklit 114 ja kehtestatud viivise piirmäär peamise eluaseme ostuks antud laenude korral, kui hüpoteek on seatud eluasemele endale. See piirmäär on kolmekordne seadusjärgne viivisemäär (praegu 9%).
Hüpoteeklaenulepingute seadusega (Ley Reguladora de los Contratos de Crédito Inmobiliario) muudeti artiklit 114, mis jõustus uues sõnastuses 16. juunil 2019. Sellega kehtestatud viivis on tavaviivis, mida perioodil, mille eest makse on tasumata, suurendatakse 3 protsendipunkti võrra. Seda kohaldatakse üksikisikute võetud hüpoteegiga tagatud eluasemelaenude suhtes. Viivist ei saa mingil juhul kapitaliseerida. Selle viivist käsitleva õigusnormiga vastuolus olevad kokkulepped ei ole lubatud.
Tarbijakrediidilepinguid (Contratos de Crédito al Consumo) käsitleva seaduse 16/2011 artikli 20 lõikes 4 on sätestatud selliste tehingute korral kohaldatav ülempiir, mis on 2,5kordne seadusjärgne viivisemäär.
Kaubandustehingutes makseviivituste vastu võitlemise (lucha contra la morosidad en las operaciones mercantiles) seaduse 3/2004 artiklis 7 on sätestatud, et juhul kui viivises ei ole eraldi kokku lepitud, vastab võlgniku viivise seadusjärgne määr intressimäärale, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma kõige hiljutisemas põhilises refinantseerimisoperatsioonis, mis tehti enne jooksva kalendripoolaasta esimest päeva, ja mida suurendatakse kaheksa protsendipunkti võrra.
Intressimäärana, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhilistes refinantseerimisoperatsioonides, mõistetakse intressimäära, mida kohaldatakse, kui need operatsioonid on fikseeritud intressimääraga enampakkumised. Kui põhiline refinantseerimisoperatsioon toimuks muutuva intressimääraga enampakkumisena, viitaks see intressimäär sellest enampakkumisest tulenevale intressi piirmäärale.
Eelnimetatud reegliga kooskõlas kindlaks määratud seadusjärgset viivisemäära kohaldatakse kuus kuud alates selle kindlaksmääramise päevast.
– Kindlustuslepingute puhul on kindlustuslepinguid käsitleva 8. oktoobri 1980. aasta seaduse 50/1980 (Ley del Contrato de Seguro) artikli 20 lõikega 4 kehtestatud karistus selle eest, kui kindlustusandjad viivitavad põhjendamatult hüvitise maksmisega kannatanutele nõuete eest, mis on kindlustusandjate sõlmitud kindlustuslepingutega kaetud; sellistel juhtudel kohaldatakse aastast viivisemäära, mis võrdub makse sissenõutavaks muutumise ajal kehtiva seadusjärgse viivisemääraga, mida suurendatakse 50%. Kui hüvitist ei maksta kahe aasta jooksul nõude tekkimisest, peab kohtunik määrama kindlustusandja aastaseks viivisemääraks vähemalt 20%.
Kohtuotsuse järel kohaldatav viivis (interés procesal), millele on viidatud tsiviilkohtumenetlust käsitleva 7. jaanuari 2000. aasta seaduse 1/2000 (Ley de Enjuiciamiento Civil) artiklis 576, milles on sätestatud, et kui esimeses astmes on tehtud kohtuotsus või -määrus, millega mõistetakse välja rahaline makse, tuleb võlausaldajale tasuda aastaviivist kas seadusjärgse viivisemääraga, mida suurendatakse kahe protsendipunkti võrra, või poolte vahel kokku lepitud viivisemääraga või erinormis sätestatud määraga.
Viivisemäärad on esitatud eelmisele küsimusele esitatud vastuses viidatud veebilehel:
https://clientebancario.bde.es/pcb/es/menu-horizontal/productosservici/relacionados/tiposinteres/
Jah, järgmisel veebiaadressil:
https://clientebancario.bde.es/pcb/es/menu-horizontal/productosservici/relacionados/tiposinteres
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Jah. Seadusjärgne intress (zakonska kamata) on intressimäär, mille rahalise kohustuse täitmata jätnud võlgnik peab võlgnetava rahasummaga seotud nõude pealt tasuma. Seega võlgneb võlgnik, kes ei täida rahalist kohustust, lisaks põhisummale ka seadusjärgse intressi.
Seadusjärgseid intresse käsitlev üldseadus on võlaõigusseadus (Zakon o obveznim odnosima (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 35/05, 41/08, 125/11, 78/15 ja 29/18) – artiklid 29–31. Võlaõigusseadust kohaldatakse, kui eriõigusaktides ei ole konkreetsete isikute ja konkreetsete suhete kohta osutatud teisiti. Selle seaduse kohaselt määratakse ärilepingutest ning kaupleja ja avalik-õigusliku juriidilise isiku vahelistest lepingutest tuleneva viivisintressi määr kindlaks poolaastapõhiselt, suurendades mittefinantsettevõtete korral enam kui aastaseks ajavahemikuks heakskiidetud laenude keskmist intressimäära (mis on arvutatud jooksvale kuuekuisele ajavahemikule eelneva võrdlusperioodi kohta) viie protsendipunkti võrra ja muude lepinguliste suhete korral kolme protsendipunkti võrra.
Võrdlusperioodi keskmise intressimäära määrab kindlaks Horvaatia keskpank (Hrvatska narodna banka), kes peab selle avaldama 1. jaanuaril ja 1. juulil Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes Narodne Novine.
Praeguse kuuekuise ajavahemiku (1. jaanuar 2020 kuni 30. juuni 2020) seadusjärgsete intressimäärade arvutamisel kasutatav keskmine intressimäär on 3,11%. Seega on ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2020 ärilepingutest ning kaupleja ja avalik-õigusliku juriidilise isiku vahelistest lepingutest tulenevate kohustuste korral seadusjärgne intressimäär 8,11% ja muudest suhetest (nt krediidilepingud ja muud tsiviilõiguslikest lepingutest tulenevad ning lepinguvälised suhted – hüvitis, alusetu rikastumine) tulenevate kohustuste korral 6,11%.
Eriõigusakt, millega nähakse ette teatavate võlgade seadusjärgne intressimäär, on finantstehingute ja pankrotieelsete vaidluste lahendamise seadus (Zakon o financijskom poslovanju i predstečajnoj nagodbi (NN nr 108/12, 144/12, 81/13, 112/13, 71/15 ja 78/15)). Selle seadusega on võetud siseriiklikku õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul. Seadust kohaldatakse sellistest ettevõtjatevahelistest ning ettevõtjate ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahelistest äritehingutest tulenevate makseviivituste suhtes, mille tulemusel tarnitakse tasu eest kaupu või osutatakse tasulisi teenuseid ja mille korral on võlgnikuks avalik-õiguslik juriidiline isik. Kooskõlas finantstehingute ja pankrotieelsete vaidluste lahendamise seadusega on tähtajaks tasumata maksete seadusjärgne intress viiteintressimääraga võrdne intressimäär, mida on suurendatud kaheksa protsendipunkti võrra. Viiteintressimäär võrdub mittefinantsettevõtete korral enam kui aastaseks ajavahemikuks heakskiidetud laenude keskmise intressimääraga. See arvutatakse praegusele kuuekuisele ajavahemikule eelneva võrdlusperioodi kohta ning seda vähendatakse kolme protsendipunkti võrra.
Võrdlusperioodi keskmise intressimäära määrab kindlaks Horvaatia keskpank (Hrvatska narodna banka), kes peab selle avaldama 1. jaanuaril ja 1. juulil Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes Narodne Novine.
Praeguse kuuekuise ajavahemiku (1. jaanuar 2020 kuni 30. juuni 2020) seadusjärgsete intressimäärade arvutamisel kasutatav viiteintressimäär on 0,11%. Seadusjärgne intressimäär sellistest ettevõtjatevahelistest ning ettevõtjate ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahelistest äritehingutest tulenevate makseviivituste korral, mille korral on võlgnikuks avalik-õiguslik juriidiline isik, on ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2020 seega 8,11%.
Võrdlusperioodi keskmise intressimäära määrab kindlaks Horvaatia keskpank (Hrvatska narodna banka), kes peab selle avaldama 1. jaanuaril ja 1. juulil Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes Narodne Novine.
Horvaatia Vabariigi ametliku väljaandega saab tutvuda, klõpsates järgmisele lingile: https://narodne-novine.nn.hr/.
Horvaatia Vabariigi ametliku väljaandega saab tasuta tutvuda, klõpsates järgmisele lingile: https://narodne-novine.nn.hr/.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Itaalia võlaõigusseaduses eristatakse tavaintressi, viivist ja tasandusintressi. Tavaintress on tasu, mida võetakse hüve eest, mille (intressi tasuv) isik saab teiste poolt talle antud raha kasutamisena. Viivis on oma olemuselt kompenseeriv ja seda võetakse makse hilinemise korral võlgnikule kättetoimetatava makseteate alusel. Tasandusintressi makstakse, kui võlgnik hilineb võlausaldajale oma võlgnetava summa maksmisega, pidades silmas eelist, mis tekib võlgnikule, kui ta ei maksa viivitamata. Selline intress kujutab endast heastamismeedet ja koguneb sõltumata sellest, kas nõue on kindlasummaline ja maksmisele kuuluv. Rahaliste kohustuste jaoks on õiguses siiski sätestatud seadusjärgne intress. Alates järgmisest päevast pärast maksetähtaja lõppemise päeva peab võlgnik maksma võlausaldajale seadusjärgset intressi, isegi kui varem ei ole intress maksmisele kuulunud ja kui võlausaldaja ei ole kahju kandmist tõendanud (tsiviilseadustiku (Codice Civile) artikkel 1224(I)). Tsiviilseadustiku artiklis 1224 (rahaliste kohustustega seotud kahju) on sätestatud: „Konkreetse rahasummaga seotud kohustuste korral kuulub seadusjärgne intress tasumisele alates järgmisest päevast pärast summa sissenõutavaks muutumise päeva, isegi kui varem ei ole intress maksmisele kuulunud ja kui võlausaldaja ei ole kahju kandmist tõendanud. Kui enne maksetähtaja lõppemist võlgneti intress, mis on seadusjärgsest intressist suurem, tuleb viivist tasuda samas summas.“ Võlausaldajad, kes tõendavad, et nad on kandnud suuremat kahju, saavad täiendavat hüvitist (kahju, mis tuleneb raha devalveerumisest). Seda ei maksta, kui viivise summa on kokku lepitud.
Tsiviilseadustiku artiklis 1282 on märgitud, et intress kuulub automaatselt tasumisele teadaolevate rahasummade maksmisega viivitamise korral, välja arvatud juhul, kui seaduse või konkreetse nõudega on ette nähtud teisiti.
Seadusjärgse intressi suuruse otsustab Itaalia Riigikassa (nüüd majandus- ja rahandusministeerium) kord aastas iga aasta 15. detsembril väljaantava dekreediga. Kui pooled on intressimäära kokku leppinud, on see selline, nagu nad otsustavad. Intressimäär peab olema kokku lepitud kirjalikult ega tohi ületada liigkasuvõtmise tõkestamise seaduses (7. märtsi 1996. aasta seadus nr 108) lubatud ülemmäära. Vastasel juhul käsitletakse intressi liigkasuvõtmisena ja on seetõttu tühine. Sellistel juhtudel intressi ei võlgneta (tsiviilseadustiku artikkel 1815). Kui pooled on jõudnud lepingujärgse intressimäära kohaldamises kokkuleppele, kuid ei ole intressimäära ennast kindlaks määranud, kohaldatakse seadusjärgset määra. Itaalia õigussüsteemis erineb viivisega seotud olukord mõneti seadusjärgse intressiga seotud olukorrast. Viivis tähendab trahvi (võlgnikule) ja hüvitist (võlausaldajale). See on seotud finantskohustuse täitmatajätmisega, mis tuleneb hilinenud maksest või maksmata jätmisest asjaomase teenuse eest seaduses ette nähtud aja jooksul või pooltevaheliste kokkulepete alusel. Et võlausaldaja saaks viivist nõuda, peab võlgnikul olema tekkinud viivitus. Viivitus tähendab võlgniku hilinemist oma kohustuste täitmisega. Viivise kohaldamiseks peab maksetähtaeg olema möödunud ja võlgnikule peab olema esitatud makseteade: ametlik dokument, millega võlausaldaja kutsub võlgnikku üles makset nõuetekohaselt tasuma. Tsiviilseadustiku kohaselt tuleb viivis tasuda seadusjärgses või seadusega kehtestatud määras. Kui aga enne võlgnikule makseteate esitamist kuulus tasumisele seadusjärgsest intressist suurem intress, tuleb viivist tasuda samas summas (tsiviilseadustiku artikkel 1224).
Tsiviilseadustiku artikli 1284 kohaselt määrab seadusjärgse intressimäära kord aastas kindlaks majandus- ja rahandusminister. Itaalia Vabariigi ametlikus väljaandes (Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana) avaldatud dekreediga muudab minister intressimäära kuni 12 kuu pikkuste riigivõlakirjade aasta keskmise tootluse alusel, võttes arvesse aasta jooksul registreeritud intressimäära. Summa määratakse kindlaks hiljemalt intressimäära kohaldamise aastale eelneva aasta 15. detsembriks. Kui 15. detsembriks ei ole uut intressimäära kindlaks määratud, jääb senine määr järgmise aasta jooksul samaks.
Alates 1. jaanuarist 2021 on seadusjärgne intressimäär 0,01 %.
SEADUSJÄRGSETE INTRESSIMÄÄRADE TABEL | |||
Alates | Kuni | Määr | Õiguslik alus |
01.01.1999 | 31.12.2000 | 2,50 % | Ministri dekreet (riigikassa), 10.12.1998 |
01.01.2001 | 31.12.2001 | 3,50 % | Ministri dekreet (riigikassa), 11.12.2000 |
01.01.2002 | 31.12.2003 | 3,00 % | Ministri dekreet (majandus), 11.12.2001 |
01.01.2004 | 31.12.2007 | 2,50 % | Ministri dekreet (majandus), 01.12.2003 |
01.01.2008 | 31.12.2009 | 3,00 % | Ministri dekreet (majandus), 12.12.2007 |
01.01.2010 | 31.12.2010 | 1,00 % | Ministri dekreet (majandus), 04.12.2009 |
01.01.2011 | 31.12.2011 | 1,50 % | Ministri dekreet (majandus), 07.12.2010 |
01.01.2012 | 31.12.2013 | 2,50 % | Ministri dekreet (majandus), 12.12.2011 |
01.01.2014 | 31.12.2014 | 1,00 % | Ministri dekreet (majandus), 12.12.2013 |
01.01.2015 | 31.12.2015 | 0,50 % | Ministri dekreet (majandus), 11.12.2014 |
01.01.2016 | 31.12.2016 | 0,20 % | Ministri dekreet (majandus), 11.12.2015 |
01.01.2017 | 31.12.2017 | 0,10 % | Ministri dekreet (majandus), 07.12.2016 |
01.01.2018 | 31.12.2018 | 0,30 % | Ministri dekreet (majandus), 13.12.2017 |
01.01.2019 | 31.12.2019 | 0,80 % | Ministri dekreet (majandus), 12.12.2018 |
01.01.2020 | 31.12.2020 | 0,05 % | Ministri dekreet (majandus), 12.12.2019 |
01.01.2021 | 31.12.2021 | 0,01 % | Ministri dekreet (majandus), 11.12.2020 |
Seadusjärgsest määrast kõrgem intressimäär tuleb kindlaks määrata kirjalikult. Vastasel juhul kehtib seadusjärgne intressimäär
Viivituste tekkimisel äritehingutes kohaldatakse ad hoc norme, mis on sätestatud ELi õigusnormides, ehk 9. oktoobri 2002. aasta seadusandlikku dekreeti nr 231, mida on muudetud 9. novembri 2012. aasta seadusandliku dekreediga nr 192, millega võeti direktiiv 2011/7/EL siseriiklikkuse õigusesse üle vastavalt 11. novembri 2011. aasta seaduse nr 180 artikli 10 lõikele 1. Kui pooled ei ole intressimäära otsustanud, siis alates menetluse algatamise dokumendi esitamise ajast on seadusjärgne intressimäär võrdne määraga, mis on ette nähtud eriseaduses, milles käsitletakse hilinenud maksmist äritehingute puhul (vt allpool). Seda õigusnormi kohaldatakse ka vahekohtumenetluse algatamise akti suhtes.
Eriseadus, milles käsitletakse hilinenud maksmist äritehingute korral. Et rakendada direktiivi 2000/35/EÜ hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul, võttis Itaalia vastu seadusandliku dekreedi nr 231/2002, nagu seda on muudetud. Selles on äritehingute korral maksmisega hilinemise eest intressina sõnaselgelt ette nähtud seadusjärgsest määrast kõrgem intressimäär. Seadusandliku dekreedi nr 231/2002 kohaselt on äritehingud „ettevõtjate vahelised või ettevõtjate ja avalik-õiguslike asutuste vahelised lepingud, mis puudutavad ainuüksi või peamiselt kaupade tarnimist või teenuste osutamist tasu eest“. Dekreedis on sätestatud, et äritehinguga seoses „on igaühel, kellele tasu maksmine põhjendamatult hilineb, õigus automaatsele viivisemaksele, mis jõustub alates maksetähtajale järgnevast päevast, ilma et oleks vaja esitada ametlikku makseteadet“, välja arvatud juhul, kui võlgnik suudab tõestada, et maksmata jätmine tulenes temast mitteolenevatest põhjustest. Nimetatud seaduse kohaselt põhineb viivis äritehingute korral majandus- ja rahandusministri poolt kord aastas kehtestatud määral. Selle kohta on antud ülevaade järgmises tabelis, kus on täpsustatud, et a) hilinemisega seotud esimesel poolaastal kasutatakse määra, mis kehtib selle aasta 1. jaanuaril; b) hilinemisega seotud teisel poolaastal kasutatakse määra, mis kehtib selle aasta 1. juulil.
Tabelis on esitatud viivisemäära muutused alates 2002. aastast.
VIIVISEMÄÄRADE TABEL vastavalt seadusandlikule dekreedile nr 231/2002 | ||||
Alates | Kuni | EKP | Kasvumäär | Kokku |
01.07.2002 | 31.12.2002 | 3,35 % | 7,00 % | 10,35 % |
01.01.2003 | 30.06.2003 | 2,85 % | 7,00 % | 9,85 % |
01.07.2003 | 31.12.2003 | 2,10 % | 7,00 % | 9,10 % |
01.01.2004 | 30.06.2004 | 2,02 % | 7,00 % | 9,02 % |
01.07.2004 | 31.12.2004 | 2,01 % | 7,00 % | 9,01 % |
01.01.2005 | 30.06.2005 | 2,09 % | 7,00 % | 9,09 % |
01.07.2005 | 31.12.2005 | 2,05 % | 7,00 % | 9,05 % |
01.01.2006 | 30.06.2006 | 2,25 % | 7,00 % | 9,25 % |
01.07.2006 | 31.12.2006 | 2,83 % | 7,00 % | 9,83 % |
01.01.2007 | 30.06.2007 | 3,58 % | 7,00 % | 10,58 % |
01.07.2007 | 31.12.2007 | 4,07 % | 7,00 % | 11,07 % |
01.01.2008 | 30.06.2008 | 4,20 % | 7,00 % | 11,20 % |
01.07.2008 | 31.12.2008 | 4,10 % | 7,00 % | 11,10 % |
01.01.2009 | 30.06.2009 | 2,50 % | 7,00 % | 9,50 % |
01.07.2009 | 31.12.2009 | 1,00 % | 7,00 % | 8,00 % |
01.01.2010 | 30.06.2010 | 1,00 % | 7,00 % | 8,00 % |
01.07.2010 | 31.12.2010 | 1,00 % | 7,00 % | 8,00 % |
01.01.2011 | 30.06.2011 | 1,00 % | 7,00 % | 8,00 % |
01.07.2011 | 31.12.2011 | 1,25 % | 7,00 % | 8,25 % |
01.01.2012 | 30.06.2012 | 1,00 % | 7,00 % | 8,00 % |
01.07.2012 | 31.12.2012 | 1,00 % | 7,00 % | 8,00 % |
01.01.2013 | 30.06.2013 | 0,75 % | 8,00 % | 8,75 % |
01.07.2013 | 31.12.2013 | 0,50 % | 8,00 % | 8,50 % |
01.01.2014 | 30.06.2014 | 0,25 % | 8,00 % | 8,25 % |
01.07.2014 | 31.12.2014 | 0,15 % | 8,00 % | 8,15 % |
01.01.2015 | 30.06.2015 | 0,05 % | 8,00 % | 8,05 % |
01.07.2015 | 31.12.2015 | 0,05 % | 8,00 % | 8,05 % |
01.01.2016 | 30.06.2016 | 0,05 % | 8,00 % | 8,05 % |
01.07.2016 | 31.12.2016 | 0,00 % | 8,00 % | 8,00 % |
01.01.2017 | 30.06.2017 | 0,00 % | 8,00 % | 8,00 % |
01.07.2017 | 31.12.2017 | 0,00 % | 8,00 % | 8,00 % |
01.01.2018 | 30.06.2018 | 0,00 % | 8,00 % | 8,00 % |
01.07.2018 | 31.12.2018 | 0,00 % | 8,00 % | 8,00 % |
01.01.2019 | 30.06.2019 | 0,00 % | 8,00 % | 8,00 % |
01.07.2019 | 31.12.2019 | 0,00 % | 8,00 % | 8,00 % |
01.01.2020 | 30.06.2020 | 0,00 % | 8,00 % | 8,00 % |
01.07.2020 | 31.12.2020 | 0,00 % | 8,00 % | 8,00 % |
Majandus- ja rahandusministeeriumi veebisait: https://www.mef.gov.it.
Seadusjärgse intressi ja viivise arvutamiseks on olemas arvukalt tasuta tarkvaraga veebisaite.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Küprose siseriiklikus õiguses ei ole seadusega intressimäära ette nähtud. Kui aga kohtule esitatakse hagi, on kohtunikul õigus anda korraldus tasuda eelnevalt kindlaks määratud määraga kohustuslik intress alates hagi registreerimise kuupäevast kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani, kui asjaomastes õigusaktides ei ole intressi maksmist ette nähtud või kui lepingu või kokkuleppe rikkumisega seoses esitatud hagides ei sisaldu sõnaselget sätet, millega määratakse kindlaks intressimäär.
Praegu on rahandusministri erimäärusega kehtestatud intressimääraks 2 % ning rahandusministril on õigus seda kohandada.
Palun vaadake vastust küsimusele 1. Praegu kehtiv intressimäär on 2 %.
Ei kohaldata. Palun vaadake vastust küsimusele 1.
Ei kohaldata. Palun vaadake vastust küsimusele 1.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Viiviseid ja leppetrahve käsitlevad sätted sisalduvad järgmistes õigusaktides:
Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku 6. köide;
Leedu Vabariigi seadus, mis käsitleb maksete hilinemise vältimist ärilepingutes.
Tsiviilseadustiku artikli 6.37 kohaselt võidakse viivis kindlaks määrata seadusega või pooltevahelise lepinguga vastavalt võetud kohustustele. Võlgnik peab tasuma võlgnetavalt summalt viivist seaduses kehtestatud määras alates asja esitamisest kohtusse kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.
Leedu Vabariigi tsiviilseadustiku artikli 6.71 kohaselt on leppetrahv seaduses, lepingus või kohtuotsuses kindlaks määratud rahasumma, mille võlgnik peab maksma võlausaldajale kohustuse täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel (trahv, viivis). Leppetrahvi võib kehtestada kindla rahasummana või protsendina vastavast kohustusest. Leppetrahvi võib kehtestada kohustuse tähtajaks täitmata jätmise eest. See arvutatakse tähtaja ületanud päevade, nädalate, kuude jne alusel.
Tsiviilseadustiku artikli 6.210 kohaselt peab võlgnik, kes on jätnud rahalise kohustuse tähtajaks täitmata, maksma tasumata summalt viivist 5% suuruse aastamääraga, välja arvatud juhul, kui seaduses või lepingus on kehtestatud teistsugune viivisemäär. Kui mõlemad kokkuleppepooled on ettevõtjad või eraõiguslikud äriühingud, tuleb tasumata summalt maksta viivist 6% suuruse aastamääraga, välja arvatud juhul, kui seaduses või lepingus on kehtestatud teistsugune viivisemäär.
Leedu Vabariigi seaduse, mis käsitleb maksete hilinemise vältimist ärilepingutes, eesmärk on sätestada ärilepingu alusel müüdud kaupade, osutatud teenuste ja tehtud tööde eest tasumise tähtaeg, makstava viivise summa tasumisega hilinemise korral, selle arvutamine ja võlausaldajate õigused tasumisega hilinemise korral. Seadust kohaldatakse kõikide majandusüksuste vahel või majandusüksuste ja avalik-õiguslike üksuste vahel sõlmitud ärilepingute suhtes, mille alusel tarnitakse tasu eest kaupu, osutatakse teenuseid või tehakse töid. Seaduse kohaselt on viivisemäär 8 protsendipunkti võrra suurem fikseeritud intressimäärast, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute puhul, kui tehing tehti fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluse kohaselt, või intressi piirmäärast, kui tehing tehti muutuva intressimääraga pakkumismenetluse kohaselt.
Vajaduse korral annavad teavet õigusabi osutavad isikud.
Jah.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Seadusjärgse intressi määr on igal aastal seadusega kehtestatav intressimäär, mida kohaldatakse tasumisele kuuluva summa hilinenud maksmise korral, kui pooled ei ole varem kokku leppinud muud määra.
Alates 18. aprilli 2004. aasta seadusest, millega võeti üle 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/35/EÜ, kehtestatakse äritehingutele (ettevõtjatevahelised või ettevõtjate ja riigiasutuste vahelised tehingud, mille tulemuseks on kaupade tarnimine või teenuste osutamine tasu eest) viivisintressi määr eraldi, lähtudes muutuva intressimääraga pakkumismenetlusest tulenevast intressi piirmäärast, mida Euroopa Keskpank kasutab oma kõige hiljutisemas põhilises refinantseerimisoperatsioonis, mis tehakse enne iga kuuekuulise perioodi esimest kalendripäeva. Hilinenud makse korral lisatakse sellele määrale marginaal (kui lepingus ei ole sätestatud teisiti vastavalt 18. aprilli 2004. aasta muudetud seaduse 3. jaole, milles käsitletakse maksetähtaegu ja viivisintressi määrasid).
/
Ministère de la Justice (justiitsministeerium)
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Jah. Seadusjärgse intressi määr on kehtestatud tsiviilseadustiku 2013. aasta V akti paragrahvis 6:47, mis seob selle keskpanga intressimäära eeskirjadega. Ungari forintides esitatud võlalt arvestatava seadusjärgse intressi määr põhineb keskpanga baasintressimääral, mille määrab kindlaks Ungari keskpanga rahapoliitika nõukogu. Kui võlg on esitatud välisvaluutas, siis on seadusjärgse intressi määr see baasintressimäär, mille määrab kindlaks kõnealust valuutat emiteeriv keskpank, või sellise baasintressimäära puudumise korral rahaturu intressimäär.
Seadusjärgse intressi õiguslik alus on tsiviilseadustik, mis käsitleb intressi kui teise isiku raha hinda, mille pool peab tasuma mis tahes võla korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võla suhtes kohaldatav seadusjärgne intress kehtestatakse iga kalendriaasta poolaasta kohta. Asjaomase kalendriaasta poolaasta esimesel päeval kehtivat intressimäära kohaldatakse kogu asjaomase kalendriaasta poolaasta suhtes, olenemata keskpanga baasintressimäära võimalikest muudatustest selle poolaasta jooksul.
Ei.
Jah, tsiviilseadustik on kättesaadav riigi õigusaktide veebisaidil [Nemzeti Jogszabálytár]. Keskpanga baasintressimäära kohta saab teavet Ungari keskpanga veebisaidilt.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Malta seaduses puudub termin „seadusjärgne intress“; selle asemel kasutatakse terminit „seadusjärgne viivisintress“. See termin on Malta äriseadustikus (Commercial Code) määratletud järgmiselt: „hilinenud makse eest tasutav lihtintress, mille määr on viitemäära ja vähemalt kaheksa protsendi (8%) summa“.
Malta seadus näeb ette ainult ühe intressimäära ja see on kaheksa protsenti (8%). Selle intressimäära õiguslik alus on äriseadustik (Malta seadustekogu 13. peatükk), täpsemalt seadustiku II jaotise alajaotis IA.
Võlausaldajal on õigus saada viivisintressi alates lepingus sätestatud maksetähtpäevale või maksetähtaja lõpule järgnevast päevast. Kui aga lepingus maksetähtpäeva või -tähtaega sätestatud ei ole, on võlausaldajal õigus saada viivisintressi, kui lõpeb üks järgnevatest tähtaegadest:
Asjaomase aasta esimesel poolaastal kohaldatav viitemäär on selle aasta 1. jaanuaril kehtiv määr ja asjaomase aasta teisel poolaastal kohaldatav viitemäär on selle aasta 1. juulil kehtiv määr.
Malta äriseadustik (Malta seadustekogu 13. peatükk) on elektrooniliselt tasuta kättesaadav.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Madalmaades on kehtestatud seadusjärgne viivis. Tegemist on viivisega, mida võlausaldaja võib võlgnikult seaduslikult nõuda maksekohustuse täitmisega viivitamise eest.
Eristatakse mittekaubanduslike tehingute puhul nõutavat seadusjärgset viivist (tsiviilseadustiku artikkel 6:119) ja kaubanduslike tehingute puhul nõutavat seadusjärgset viivist (tsiviilseadustiku artikkel 6:119a).
Mittekaubanduslike tehingute puhul nõutavat seadusjärgset viivist kohaldatakse eraisikute ja tarbijatega sõlmitud lepingute puhul.
Kaubanduslike tehingute puhul nõutavat seadusjärgset viivist kohaldatakse äriühingute ja valitsusasutustega sõlmitud lepingute puhul.
Mittekaubanduslike tehingute puhul on seadusjärgne viivisemäär 2%. Kaubanduslike tehingute puhul on seadusjärgne viivisemäär 8%.
Seadusjärgne viivisemäär võib kõikuda.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Seadusjärgse intressi määrasid reguleerib Austria tsiviilseadustiku (Allgemeines bürgerliches Gesetzbuch, ABGB) paragrahv 1000. Viivise määrasid reguleerivad Austria tsiviilseadustiku paragrahv 1333 ja äriseadustiku (Unternehmensgesetzbuch, UGB) paragrahv 456 äriühingute vaheliste ning äriühingute ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vaheliste äriliste õiguslike tehingute puhul.
Tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 kohaldatakse intressi suhtes, mida nõutakse seaduse alusel või mille määra ei ole kindlaks määratud. Peale selle sätestatakse tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 lõikes 2 juhud, mil intressilt võib arvestada intressi (liitintress).
Kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 lõikega 1 on seadusjärgne intress neli protsenti aastas. Sama kehtib seadusjärgse viivise suhtes kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahvi 1333 lõikega 1 koostoimes tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 lõikega 1. Seda intressimäära kohaldatakse ka ühepoolsete äritehingute suhtes.
Äriühingutevaheliste ning äriühingute ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vaheliste äriliste õiguslike tehingute puhul on viivise määr 9,2 protsendipunkti kõrgem baasintressimäärast, mida kohaldatakse tasumata võlgnevuste tasumisega viivitamise korral kooskõlas äriseadustiku paragrahviga 456. Asjaomasel poolaastal kohaldatav baasintressimäär on selle perioodi esimesel kalendripäeval kehtinud määr. Baasintressimäär avaldatakse Austria keskpanga veebisaidil http://www.oenb.at rubriigis „Service“ / „Zinssätze und Wechselkurse“.
Tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahaliselt nõudelt intressi, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud. Ka ilma sellise poolte kokkuleppeta võib nõuda liitintressi neli protsenti aastas alates poolelioleva kohtuvaidluse kuupäevast (kui hagiavaldus toimetatakse kostjale kätte), kui hagiavaldus käsitleb tasumisele kuuluvat intressi. Austria õigusega on lubatud ka liitintress.
Austria tsiviilseadustiku ja äriseadustiku ülalnimetatud sätetega saab tasuta tutvuda Austria föderaalse kantsleri (Bundeskanzleramt) veebisaidil (http://www.ris.bka.gv.at) rubriigis „Bundesrecht’/‘Bundesrecht konsolidiert’“ (saksa keeles).
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
23. aprilli 1964. aasta tsiviilseadustiku [Poola ametlik väljaanne 2014, punkt 121, muudetud] artikli 359 lõike 1 kohaselt kuulub intress summalt tasumisele üksnes siis, kui see tuleneb õiguslikust tehingust või kohaldatavast seadusest, kohtuotsusest või muu pädeva ametiasutuse otsusest. Kui intressimäära ei ole muul viisil kindlaks määratud, vastab seadusjärgne tasumisele kuuluv intress Poola keskpanga baasintressimäärale, millele lisandub 3,5 protsendipunkti.
Seadusjärgne viivis (kui selle määra ei ole kindlaks määratud) vastab tsiviilseadustiku artikli 481 lõike 2 kohaselt Poola keskpanga baasintressimäärale, millele lisandub 5,5 protsendipunkti. Kui nõudelt arvestatakse kõrgema määraga intressi, võib võlausaldaja nõuda viivist selle kõrgema intressimääraga.
Tsiviilseadustiku artikli 359 lõike 2 kohaselt vastab seadusjärgne intress Poola keskpanga baasintressimäärale, millele lisandub 3,5 protsendipunkti. Justiitsminister avaldab seadusjärgse intressi taseme Poola ametlikus väljaandes (Monitor Polski). Praegu on justiitsministri 7. jaanuari 2016. aasta teatise kohaselt alates 1. jaanuarist 2016 seadusjärgne intressimäär 5% aastas ja seadusjärgne viivisemäär 7% aastas.
Kaubandustehingute intressi reguleeritakse aga 8. märtsi 2013. aasta kaubandustehingute maksetähtpäevade seadusega (Poola ametlik väljaanne 2019, punkt 118) ja intressimäär kehtestatakse alati ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri avaldatud teatisega. Praegu on 14. jaanuari 2019. aasta teatise kohaselt alates 1. jaanuarist 2019 kuni 30. juunini 2019 seadusjärgne viivisemäär kaubandustehingute korral 9,50% aastas.
Poola keskpanga intressimäärade, sealhulgas baasintressimäära kehtiv määr on avaldatud Poola keskpanga veebisaidil http://www.nbp.pl/home.aspx?f=/dzienne/stopy.htm.
Justiitsministri ja arenguministri avaldatud teatised (kaubandustehingute) seadusjärgse intressimäära kohta on kättesaadavad valitsuse õigusloomekeskuse (Rządowe Centrum Legislacji – RCL) veebisaidil http://www.monitorpolski.gov.pl/Wyszukiwanie/tabid/114/Title/odsetki/Default.aspx.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Seadusjärgne intress
Jah, Portugali õigusega sätestatakse seadusjärgsed intressimäärad.
Intress võidakse kokku leppida poolte vahel või sätestada seaduses. Kui see lepitakse kokku poolte vahel, siis nimetatakse seda lepingujärgseks intressiks. Kui see sätestatakse seaduses, siis nimetatakse seda seadusjärgseks intressiks.
Lepingu- ja seadusjärgne intress võivad olla tsiviil- või kaubandusõiguslikud.
Intressi eesmärk
Üldiselt on kaht liiki intressi: tasuna käsitletav intress (nt laenuintress) ja karistuslik intress (nt intress kohustuse täitmisega viivitamise korral).
Seadusjärgne intress makseviivituse korral
Kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega, siis üldreeglina vastab makseviivituse korral tasumisele kuuluv hüvitis seadusjärgsele intressile, mida arvestatakse alates kuupäevast, mil võlgnik makseviivitusse sattus. Rahaline kohustus on kohustus maksta teisele isikule raha.
Makseviivituse aeg
Võlgnik loetakse makseviivituses olevaks, kui talle on teatatud kohtu või muu kanali kaudu, et ta peab täitma kohustuse.
Kolmel juhul loetakse võlgnik makseviivituses olevaks ka siis, kui teda ei ole teavitatud:
Kui võlg on mittelikviidne, ei teki makseviivitust enne, kui see muutub likviidseks, välja arvatud juhul, kui mittelikviidsus on tekkinud võlgniku süül. Kui võlgnik vastutab õigusvastase teo või riski eest, loetakse ta makseviivituses olevaks alates kuupäevast, mil talle on ametlik teade kätte toimetatud, välja arvatud juhul, kui ta oli makseviivituses juba selle lõigu esimese osa tingimuste alusel.
Intressivõla kustutamine või peatumine
Alates tekkimise hetkest ei sõltu intressivõlg tingimata põhivõlast. Üht saab ka ilma teiseta üle kanda või tühistada.
Osaliste maksete jaotus
Riigi õigusaktides on kehtestatud järgmised eeskirjad seoses maksete jaotusega:
i) kui võlgnik peab lisaks põhisummale tasuma kulud või intressi või maksma võlausaldajale makseviivituse tõttu hüvitist, kasutatakse kogu summa katmiseks ebapiisavat summat järgmises järjekorras: kulud, hüvitis, intress ja põhisumma;
ii) põhisumma kaetakse viimasena, välja arvatud juhul, kui võlausaldaja nõustub teistsuguste tingimustega.
Intressilt arvestatav intress
Teatavatel juhtudel võidakse tavaintressilt arvestada karistuslikku intressi (liitintress).
Liitintressi kohaldamiseks peab esinema üks järgmistest olukordadest:
Kapitaliseerida saab üksnes vähemalt ühe aasta pikkusele perioodile vastavat intressi. Neid liitintressi piiranguid ei kohaldata, kui need rikuvad teatavaid määruseid või valdkonna tavasid (nt erimääruste alusel finantseerimisasutuste antud laenude korral).
Riigi kohtupraktikas on kindlaks määratud, et karistuslikult intressilt karistuslikku intressi ei arvestata. Seega ei saa seadusjärgselt intressilt, mis kuulub tasumisele rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu, põhimõtteliselt intressi arvestada. See ei piira selle tõlgenduse võimalikke variatsioone kohtupraktikas ega seaduses sätestatud võimalust kohaldada kohustuslikku rahalist karistust, kui rahasumma on kohtuotsusega välja mõistetud.
Seadusjärgsed intressimäärad erinevad olenevalt sellest, kas need on seotud tsiviil- või kaubandusõigusliku huviga.
Tsiviilõiguslik seadusjärgne intress
Tsiviilõiguslik seadusjärgne intress kehtestatakse justiits- ja rahandusministrite ühise rakendusmäärusega (Portaria) kooskõlas Portugali tsiviilseadustiku (Código Civil) artikli 449 lõikega 1. Teabelehe koostamise ajal on tsiviilõiguslikud intressimäärad kehtestatud ministrite 8. aprilli 2003. aasta rakendusmäärusega nr 291/03, mis endiselt kehtib.
Kaubandusõiguslik seadusjärgne intress
Kaubandusõiguslik seadusjärgne intress kuulub tavapäraselt tasumisele kommertsäriühingute, üksikettevõtjate või juriidiliste isikute võlgnetavatelt summadelt ning eelkõige allpool viidatud 10. mai 2013. aasta dekreetseaduses nr 62/2013 viidatud liiki võlgnevuste korral.
Kaubandusõiguslik seadusjärgne intress kehtestatakse justiits- ja rahandusministrite ühise rakendusmäärusega kooskõlas Portugali äriseadustiku (Código Comercial) artikli 102 lõigetega 3–5. Teabelehe koostamise ajal reguleeris kaubandusõigusliku intressi kehtestamist ministrite 26. augusti 2013. aasta rakendusmäärus nr 277/13, mille kohaselt kehtestatakse kaubandusõiguslikud intressimäärad kaks korda aastas.
Ministrite 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruses nr 277/13 osutatud iga kaubandusõigusliku intressimäära summa on kehtestatud riigikassa ja rahanduse peadirektoraadi (Direcção Geral do Tesouro e Finanças) teatega, mis avaldatakse ametliku teataja 2. seerias iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuliks.
Ministrite 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruses nr 277/13 on sätestatud kaks kaubandusõigusliku intressi määra olenevalt asjaomastest tehingutest:
Nii tsiviil- kui ka kaubandusõiguslikud seadusjärgsed intressimäärad erinevad ajaliselt. Seetõttu tuleks intressi arvutamisel võtta arvesse eri määrasid, mida kohaldatakse makseviivituse perioodi iga osa suhtes.
Praktilistel põhjustel on allpool esitatud üksnes viimaste aastate seadusjärgsed intressimäärad. Selle teabelehe sisu on esitatud üksnes teavitamiseks ja see ei asenda igal erijuhul kohaldatavate riigi õigusaktidega tutvumist.
Võlgnetavale seadusjärgsele intressile lisatakse kohustuslik intressi lisatasu 5%, kui rahasumma mõistetakse välja kohtuotsusega. Sel juhul kuulub automaatselt tasumisele intress 5% aastas, ilma et selle kohta oleks vaja ühtegi muud kohtuotsust, ja seda hakatakse arvestama otsuse jõustumise kuupäevast. See kohustuslik rahaline karistus lisandub karistuslikule intressile, kui see on kohaldatav, või võlgnetavale hüvitisele kooskõlas Portugali tsiviilseadustiku artikli 829a lõikega 4.
Seadusjärgne intress alates 5. augustist 1980 kuni praeguseni on järgmine:
5.8.1980–22.5.1983 | 15% |
23.5.1983–28.4.1987 | 23% |
29.4.1987–29.9.1995 | 15% |
30.9.1995–16.4.1999 | 10% |
17.4.1999–30.4.2003 | 7% |
Alates 1.5.2003 | 4% |
Kaubandusõigusliku seadusjärgse intressi määrad alates 28. septembrist 1995 kuni praeguseni on järgmised:
28.9.1995–16.4.1999 | 15% |
17.4.1999–30.9.2004 | 12% |
1.10.2004–31.12.2004 | 9,01% |
2005. aasta esimene pool | 9,09% |
2005. aasta teine pool | 9,05% |
2006. aasta esimene pool | 9,25% |
2006. aasta teine pool | 9,83% |
2007. aasta esimene pool | 10,58% |
2007. aasta teine pool | 11,07% |
2008. aasta esimene pool | 11,20% |
2008. aasta teine pool | 11,07% |
2009. aasta esimene pool | 9,50% |
2009. aasta teine pool | 8% |
2010. aasta esimene pool | 8% |
2010. aasta teine pool | 8% |
2011. aasta esimene pool | 8% |
2011. aasta teine pool | 8,25% |
2012. aasta esimene pool | 8% |
2012. aasta teine pool | 8% |
2013. aasta esimene pool | 7,75% |
2013. aasta teine pool | 8,50% |
Muud tehingud | 7,50% |
2014. aasta esimene pool | 8,25% |
Muud tehingud | 7,25% |
2014. aasta teine pool | 8,15% |
Muud tehingud | 7,15% |
2015. aasta esimene pool | 8,05% |
Muud tehingud | 7,05% |
2015. aasta teine pool | 8,05% |
Muud tehingud | 7,05% |
2016. aasta esimene pool | 8,05% |
Muud tehingud | 7,05% |
2016. aasta teine pool | 8,00% |
Muud tehingud | 7,00% |
2017. aasta esimene pool | 8,00% |
Muud tehingud | 7,00% |
2017. aasta teine pool Dekreetseaduse nr 62/2013 kohased tehingud | 8,00% |
Muud tehingud [DGTFi 29. juuni 2017. aasta teatis nr 8544/2017] | 7,00% |
2018. aasta esimene pool Dekreetseaduse nr 62/2013 kohased tehingud | 8,00% |
Muud tehingud [DGTFi 3. jaanuari 2018. aasta teatis nr 1989/2018] | 7,00% |
2018. aasta teine pool Dekreetseaduse nr 62/2013 kohased tehingud | 8,00% |
Muud tehingud [DGTFi 28. juuni 2018. aasta teatis nr 9939/2018] | 7,00% |
2019. aasta esimene pool Dekreetseaduse nr 62/2013 kohased tehingud | 8,00% |
Muud tehingud [DGTFi 2. jaanuari 2019. aasta teatis nr /2019] | 7,00% |
2019. aasta teine pool Dekreetseaduse nr 62/2013 kohased tehingud | 8,00% |
Muud tehingud [DGTFi teatis nr 11571/2019] | 7,00% |
2020. aasta esimene pool Dekreetseaduse nr 62/2013 kohased tehingud | 8,00% |
Muud tehingud [DGTFi teatis nr 1568/2020] | 7,00% |
2020. aasta teine pool Dekreetseaduse nr 62/2013 kohased tehingud | 8,00% |
Muud tehingud [DGTFi teatis nr 1568/2020] | 7,00% |
2021. aasta esimene pool Dekreetseaduse nr 62/2013 kohased tehingud | 8,00% |
Muud tehingud [DGTFi teatis nr 1568/2021] | 7,00% |
Lisateavet seadusjärgse intressimäära arvutamise kohta leiab justiitsministeeriumi riigikassa ja rahandusasjade peadirektoraadi veebisaidilt.
http://www.dgtf.pt/avisos-e-circulares/taxas-de-juros-moratorios
3. küsimuse vastuses osutatud veebisaidile juurdepääs on tasuta.
Asjakohased õigusaktid
Tsiviilseadustik https://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=775&tabela=leis
Äriseadustik https://www.igf.gov.pt/leggeraldocs/CODIGO_COMERCIAL_LIVRO_1.htm
Ministrite rakendusmäärus nr 291/2003 https://dre.pt/pesquisa/-/search/223663/details/maximized
NB!
Sellel teabelehel esitatud teave on üldine ega ole ammendav. See ei ole kontaktisiku, tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, kohtute ega ühegi muu isiku jaoks siduv. Sellega tutvumine ei asenda kohaldatavate riigi õigusaktidega tutvumist.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Valitsuse määrusega nr 13/2011, mis käsitleb maksekohustuste seadusjärgset intressi ja viivisintressi ning reguleerib teatavaid pangandussektori finants- ja fiskaalmeetmeid, kehtestatakse õiguslik kord, millega nähakse ette:
- seadusjärgne intress (intress, mida võlgnik peab maksma määratud tähtajaks tasumisele kuuluvalt summalt ja mida arvestatakse võlgnetava summa maksetähtpäevale eelneva perioodi eest) ning
- seadusjärgne viivisintress (intress, mida võlgnik peab maksma tasumisele kuuluvalt summalt kõnealuse kohustuse maksetähtpäevaks täitmata jätmise eest).
Valitsuse määruse nr 13/2011 artiklis 2 on sätestatud, et kui maksekohustuse suhtes kohaldatakse õigusnormide või lepingutingimuste kohaselt intressi ja/või viivisintressi ning kui pooled ei ole sõnaselgelt kokku leppinud sellise intressi määras, tuleb seda maksta kummalgi juhul asjakohase seadusjärgse määra alusel.
Seadusjärgse/kokkuleppelise intressi/viivisintressi õigusliku korra alused on sätestatud valitsuse määruse nr 13/2011 (mis käsitleb maksekohustuste seadusjärgset intressi ja viivisintressi ning reguleerib teatavaid pangandussektori finants- ja fiskaalmeetmeid) artiklites 3–5.
„Artikkel 3. 1. Seadusjärgne intressimäär on Rumeenia Panga (Banca Națională a României) viiteintressimäär, mis on Rumeenia Panga direktorite nõukogu otsusega kehtestatud rahapoliitiline intressimäär.
2. Seadusjärgne viivisintressimäär on viiteintressimäär, millele lisandub neli protsendipunkti.
21. Ettevõtjatevaheliste ning ettevõtjate ja hankijate vaheliste tehingute puhul on seadusjärgne viivisintressimäär viiteintressimäär, millele lisandub kaheksa protsendipunkti.
3. Õigussuhetes, mis ei tulene kasumit taotleva ettevõtja tegevusest seaduse nr 287/2009 (tsiviilseadustiku kohta (uuesti avaldatud)) artikli 3 lõike 3 tähenduses, määratakse seadusjärgne intressimäär kindlaks lõigete 1 ja 2 kohaselt, arvates sellest maha 20%.
4. Rumeenia Pank avaldab oma viiteintressimäära Rumeenia ametliku väljaande I osas iga kord, kui rahapoliitika intressimäär muutub.
Artikkel 4. Piiriülese mõjuga õigussuhetes, mille puhul kohaldatakse Rumeenia õigust ja makse tuleb teha välisvaluutas, on seadusjärgne intress 6% aastas.
Artikkel 5. 1. Õigussuhetes, mis ei tulene kasumit taotleva ettevõtja tegevusest seaduse nr 287/2009 (tsiviilseadustiku kohta (uuesti avaldatud)) artikli 3 lõike 3 tähenduses, ei tohi intressimäär ületada seadusjärgset intressi rohkem kui 50% aastas.
2. Lõikega 1 vastuolus olev tingimus on õigustühine. Sel juhul kaotab võlausaldaja õiguse seadusjärgset intressi nõuda.
3. Kokkuleppelise intressimäära kehtivus tehakse kindlaks selle kindlaksmääramise päeval kehtinud seadusjärgse intressi alusel.“
Valitsuse määruse nr 13/2011, mis käsitleb maksekohustuste seadusjärgset intressi ja viivisintressi ning reguleerib teatavaid pangandussektori finants- ja fiskaalmeetmeid, artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et seadusjärgne intressimäär on Rumeenia Panga viiteintressimäär, mis on Rumeenia Panga direktorite nõukogu otsusega kehtestatud rahapoliitiline intressimäär. See avaldatakse Rumeenia Panga veebisaidil https://www.bnr.ro/Monetary-Policy--3318.aspx
Seadusjärgse intressimäära arvutamise meetodi kohta eri juhtudel vt vastust eelmisele küsimusele.
Jah, rumeenia keeles valitsuse määrusele nr 13/2011, mis käsitleb maksekohustuste seadusjärgset intressi ja viivisintressi ning reguleerib teatavaid pangandussektori finants- ja fiskaalmeetmeid. Vt Rumeenia Panga veebisaiti http://www.bnr.ro/apage.aspx?pid=404&actId=324573
Jah, inglise keeles Rumeenia Panga (BNR) viiteintressimäärale. Vt Rumeenia Panga veebisaiti https://www.bnr.ro/Monetary-Policy--3318.aspx
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Intressi mõiste on määratletud võlaõigusseaduse (Obligacijski zakonik; edaspidi „OZ“) (Uradni list RS (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne) UL RS nr 97/07 – ametlik konsolideeritud tekst – ja 64/16 – konstitutsioonikohtu otsus)) artiklis 374, milles on sätestatud, et võlgnik võlgneb lisaks põhisummale intressi, kui see on ette nähtud seaduses või võlausaldaja ja võlgniku vahel kokku lepitud.
Kui võlgnik hilineb rahalise kohustuse täitmisega, võlgneb ta OZ artikli 378 lõike 1 kohaselt lisaks põhisummale ka intressi.
Lepingujärgset intressi reguleerib OZ artikkel 382, mis näeb ette, et lepinguosalised võivad kokku leppida, et võlgnik maksab peale põhisumma lepingujärgset intressi ajavahemiku eest, mis algab rahalise kohustuse tekkides ja kestab kuni tagasimakse tähtpäevani.
Sloveenias on liitintressi kohaldamine keelatud, mis tähendab, et tasumisele kuuluva, kuid veel maksmata intressi eest viivisintressi ei arvestata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seetõttu on õigustühine lepingusäte, mille kohaselt arvestatakse tasumisele kuuluva maksmata intressi eest viivisintressi. Lepingus võib siiski kokku leppida, et intressimäär võib suureneda, kui võlgnik ei maksa tasumisele kuuluvat intressi õigel ajal.
Tarbijakaitseseaduse (Zakon o varstvu potrošnikov) (UL RS nr 98/04 – ametlik konsolideeritud tekst, 114/06 – ZUE, 126/07, 86/09, 78/11, 38/14 ja 19/15)) artiklis 27a on sätestatud, et olenemata kohustusi käsitlevatest üldsätetest ei või lepinguosalised kokku leppida selles, et juhul, kui tarbija maksmisega hilineb, kohaldatakse OZs sätestatutest kõrgemaid intressimäärasid.
Kui kokkulepitud viivisintressimäär või lepingujärgne intressimäär on üle 50% kõrgem kui seadusjärgne viivisintressimäär, käsitatakse sellist kokkulepet OZ kohaselt liigkasulise lepinguna, kui võlausaldaja ei suuda tõendada, et ta ei kasutanud ära võlgniku raskusi või keerulist rahalist olukorda, tema ebapiisavaid kogemusi, hooletust või sõltuvust või et hüve, mille ta endale või kellelegi teisele sai, ei ole ilmselt ebaproportsionaalne hüvega, mille ta andis või kohustus andma. See eeldus ei kehti ärilepingute, st ettevõtjate kohta (äriühingud ja muud majandustegevusega tegelevad juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad).
OZ artikli 378 lõige 2 näeb ette, et viivisintressimäär on 8% aastas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OZ artikli 379 kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik kokku leppida seaduses sätestatud viivisintressimäärast kõrgemas või madalamas viivisintressimääras (lepingujärgne intressimäär). Nagu juba rõhutatud, ei saa sõlmida kõrgema viivisintressimäära kokkulepet seoses makseviivitusega siis, kui lepinguosaline on tarbija.
Intressimäära reguleeriv eriseadus on seadusjärgse viivisintressimäära seadus (Zakon o predpisani obrestni meri zamudnih Bresti) (UL RS nr 11/07 – ametlik konsolideeritud tekst)). Selle seaduse artikkel 2 näeb ette, et võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/35/EÜ (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (EÜT L 200, 8.8.2000, lk 35)) artikli 3 lõike 1 punkti d, on seadusjärgne viivisintressimäär viiteintressimäär, millele lisandub kaheksa protsendipunkti. Seadusjärgset intressimäära kohaldatakse kuue kuu jooksul alates 1. jaanuarist või 1. juulist. Viiteintressimäär on intressimäär, mida Euroopa Keskpank kohaldab põhirefinantseerimisoperatsioonide suhtes enne asjakohase kuuekuulise perioodi esimest kalendripäeva. Rahandusminister avaldab seadusjärgse viivisintressimäära ja selle muudatused Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes. Seadusjärgne viivisintressimäär, mis kehtib kuus kuud alates 1. jaanuarist 2017, on 8%.
Lepingujärgne intressimäär on sätestatud OZ artiklis 382. Täpsemalt öeldes, kui on kokku lepitud lepingujärgses intressis, kuid mitte tegelikus intressimääras ja maksetähtpäevas, on aastane intressimäär 6% ja intress kuulub tasumisele põhisummaga samal ajal. Lepingujärgse intressi lisandumine lõpeb, kui veel maksmata tasumisele kuuluva intressi summa ületab põhisummat.
Teave põhi- ja viivisintressimäärade kohta on kättesaadav ka Sloveenia Panga veebisaidil.
Esialgse intressiarvutuse saab teha Sloveenia Vabariigi Ülemkohtu veebisaidil.
Sloveenia Vabariigi võlaõigusseadus
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Viivisintress on karistus võlakohustuste täitmata jätmise eest. See tasutakse lisaks võlale ja määratakse protsendina võlgnetavast summast. Õigusaktide kohaselt muudab võlakohustuse täitmata jätmine võlausaldaja õigusi ja võlgniku kohustusi, sest selle tagajärjel tekivad uued õigused ja kohustused, mis lisanduvad kohustusele tasuda võlg, ükskõik kas võlakohustuse täitmata jätmise põhjustas võlgnik või mitte.
Seadusjärgse viivisintressi puhul eristatakse Slovakkia õigusaktides tsiviilseadustiku (Občianský zákonník) seaduse nr 40/1964 § 517 lõike 2 ning äriseadustiku (Obchodný zákonník) § 369 kohast viivisintressi. Tsiviilõiguse kohaselt ei saa viivisintressi määra üle läbirääkimisi pidada, st lepinguosalised ei saa leppida kokku seadusega kehtestatud määrast kõrgemat määra. Äriõiguses seevastu soositakse ettevõtjatevahelist kokkulepet viivisintressi määra kohta. Kui määra ei ole kokku lepitud, on võlausaldajal õigus saada seadusjärgse määraga viivisintressi.
Seadusjärgne intress on seega viivisintress, mille summa on seadusega kindlaks määratud olenevalt sellest, kas kõnealune juhtum kuulub tsiviil- või äriõiguse alla. Tsiviilõiguse kohaselt ei saa viivisintress ületada seaduses nimetatud määra (st madalama määra saab kokku leppida) ning lepingu puudumise korral kehtestatakse viivisintress automaatselt seadusjärgse määraga, kui võlausaldaja seda nõuab. Äriõiguse kohaselt võib viivisintress olla seadusjärgsest intressist suurem või väiksem. Seadusjärgne intress on asjakohane üksnes lepingu puudumise korral.
Tsiviilseadustiku § 517 lõike 2 kohaselt määratakse viivisintressi seadusjärgne määr määrusega nr 87/1995 (nariadenie č. 87/1995 Z.z.), nii et kohe esimesel võlakohustuse täitmata jätmise päeval on viivisintressi määr viie protsendipunkti võrra kõrgem kui Euroopa Keskpanga baasmäär. Seega lisatakse EKP baasmäärale (st põhiliste refinantseerimistehingute määrale) viis protsendipunkti. EKP eri perioodide baasmäärad leiab Slovakkia riigipanga veebisaidilt. Võlakohustuse täitmata jätmise esimese päeva viivisintressi määr kehtib kogu täitmata jätmise aja jooksul ja EKP baasmäära edasised muudatused seda ei mõjuta.
Äriõiguse kohaselt reguleeritakse seadusjärgset intressi äriseadustiku §-ga 369, mille kohaselt on võlausaldajal võlakohustuse täitmata jätmise korral – kui ta on täitnud oma seadus- ja lepingujärgsed kohustused – õigus nõuda viivisintressi lepingus kokkulepitud määras, ilma et temalt nõutaks eraldi teavitamist. Nagu ülalpool öeldud, saab ärisuhetes viivisintressi määra lepinguga muuta. Kuid ka juhul, kui viivisintress on lepingus kokku lepitud, peab selle määr vastama õiglase kaubanduse põhimõtetele. Kui see ei ole nii, ei saa kõnealuse lepingu kohast õigust kaitsta, mis tähendab, et isegi kui selline intressimäär oli lepingus kokku lepitud, ei saa kohus määrata intressimäära, mis rikuks neid põhimõtteid. Teine erand puudutab tarbijalepingu kohaseid võlgu, kus võlgnik on tarbija ja mille puhul ei tohi kokkulepitud viivisintress olla suurem kui tsiviilõiguses ettenähtud summa.
Äriseadustiku § 369 kohaselt on võlgnik juhul, kui viivisintressi määra ei ole kokku lepitud, kohustatud maksma viivisintressi Slovakkia valitsuse määrusega nr 21/2013 kehtestatud määras (nariadenie č. 21/2013 Z.z.). Õigusaktidega on lubatud fikseeritud ja ujuv viivisintress. Seda määra kohaldatakse kogu võlakohustuse täitmata jätmise aja jooksul ja EKP baasmäära edasised muudatused viivisintressi määra ei mõjuta (mistõttu nimetataksegi seda fikseeritud määraks). Võlausaldaja saab siiski nõuda võlgnikult fikseeritud viivisintressi asemel ujuvat viivisintressi. Seega saab ta nõuda, et võlgnik maksaks viivisintressi asjaomase kalendripoolaasta esimesel päeval kehtiva EKP baasmääraga, millele lisandub kaheksa protsendipunkti. Kui võlausaldaja otsustab ujuva viivisintressi kasuks, kehtib see intressi arvutamise meetod (mitte võlakohustuse täitmata jätmise ilmnemisel seatud määr, vaid selle määra arvutamise meetod) kogu võlakohustuse täitmata jätmise aja jooksul. Ujuv viivisintress tähendab seega, et viivisintressi määr võib muutuda koos EKP baasmääraga, mis kehtib asjaomase kalendripoolaasta esimesel päeval, st 1. jaanuaril ja 1. juulil. EKP eri perioodide baasmäärad leiab Slovakkia riigipanga veebisaidilt.
Viivisintressi arvutamise meetodit on õigusaktides selgelt ja arusaadavalt kirjeldatud. Praeguse viivisintressi määra on avaldanud Slovakkia justiitsministeerium (Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky) oma veebisaidil. Mitteametlikult leiab selle ka aadressil https://www.najpravo.sk/, mida kasutavad sageli Slovakkia võlausaldajad ja võlgnikud ning nende advokaadid. Samuti saab sellel saidil konkreetselt sel otstarbel välja töötatud kalkulaatori abil hõlpsalt viivisintressi välja arvutada.
Lisaks eespool esitatud linkidele leiab vajalikud õigusaktid (tsiviil- ja äriseadustiku) ja määrused (määrused nr 87/1995 ja 21/2013) nende kehtivas sõnastuses veebisaidilt https://www.slov-lex.sk/domov.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Seadusjärgse intressi all mõeldakse Soome õiguses nii enne maksetähtpäeva laenujäägi suhtes kohaldatavat intressimäära kui ka viivisintressi. Mõlemad on sätestatud intressiseaduses (Korkolaki 633/1982). Intressi või viivisintressi maksmise kohustus määratakse kindlaks intressiseaduse alusel, kui võlgniku kohustusest või kaubandustavast ei tulene või kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (intressiseaduse § 2 esimene lõik).
Võlaintress: võlgnik ei ole kohustatud maksma intressi võla maksetähtajale eelneva perioodi eest (intressiseaduse § 3 esimene lõik). Intressi maksmises on siiski võimalik kokku leppida. Kui intressi maksmise kohustuses on kokku lepitud intressimäära kindlaks määramata, peab võlgnik maksma aastaintressi intressiseaduse §-s 12 osutatud viiteintressimäära alusel (intressiseaduse § 3 teine lõik).
Tarbijakaitseseaduses (Kuluttajansuojalaki 38/1978) on sätted tarbijatest võlgnike seadusjärgsete intressimäärade kohta, eelkõige tarbijakrediidist tulenevate rahaliste võlgnevuste kohta.
Vastavalt 1. septembril 2019 jõustunud tarbijakaitseseaduse muudatusele ei tohi tarbijast võlgniku võetud krediidi intress olla kõrgem kui 20% (tarbijakaitseseaduse 7. peatüki § 17 a). Seda sätet kohaldatakse teatavate eranditega krediidilepingute suhtes, mis on sõlmitud 1. septembril 2019 või pärast seda. Enne selle sätte jõustumist 2019. aasta septembris kehtis krediidikulukuse määra suhtes ülempiir (intressiseaduse § 12 järgi viitemäär pluss 50 protsendipunkti), kuid selle kohaldamisalast olid teiste seas välja jäetud vähemalt 2000 euro suurused laenud.
Lisaks tehti koroonaviiruse olukorra tõttu tarbijakaitseseadusesse muudatus, mille järgi kehtestati mõne tarbijakrediidi maksimaalseks intressimääraks ajutiselt 10% (tarbijakaitseseaduse 7. peatüki § 17 c). See säte kehtis 1. juulist 2020 kuni 30. septembrini 2021.
Eespool nimetatud intressimäärasid võib kohaldada paralleelselt, sõltuvalt sellest, millise krediidiga on tegemist (ühekordne või tähtajatu) ja krediidi andmise ajast või tähtajatu krediidi võtmise kuupäevast.
Viivisintress: äritehingute maksetingimuste seaduse (Laki kaupallisten sopimusten maksuehdoista 30/2013) kohaldamisalasse kuuluvate kokkulepete korral on seadusjärgne viivisintressimäär kaheksa protsendipunkti kõrgem kui kehtiv viiteintressimäär (intressiseaduse § 4 a esimene lõik) – praegu 8,0% (määr 2020. aasta sügisel). Muude lepingute korral on seadusjärgne viivisintressimäär seitse protsendipunkti kõrgem kui kehtiv viiteintressimäär (intressiseaduse § 4) – praegu 7,0% (määr 2020. aasta sügisel).
Tarbimislaenude korral tuleb järgida intressiseaduse viivisintressi käsitlevaid sätteid ja kõrgemas viivisintressimääras kokkuleppimine ei ole võimalik (intressiseaduse § 2 teine lõik). Olgu siiski märgitud, et kui viivis on väiksem kui intress, mida tuli võlalt tasuda enne tagasimakse tähtpäeva, tuleb viivist maksta enne tagasimakse tähtpäeva kehtinud intressimäära alusel. Kui aga võlgniku kohustus on seotud tarbijakrediidilepinguga, tuleb viivist maksta enne tagasimakse tähtpäeva kehtinud määra alusel maksimaalselt 180 päeva jooksul alates kogu võla tagasimakse tähtpäevast. Kui võla kohta tehakse kohtuotsus enne selle tähtaja möödumist, makstakse intressi samadel alustel kui enne kohtuotsuse tähtpäeva (intressiseaduse § 4 teine lõik).
Muude kui tarbijavõlgade korral on võimalik viivisintressimääras kokku leppida. Äritehingute maksetingimuste seaduse kohaldamisalasse kuuluvates lepingutes ei ole siiski võimalik kokku leppida, et võlausaldajal ei peaks olema õigust viivisintressi nõuda, ja kui võlgnik on hankija, ei ole võimalik kokku leppida madalamas viivisintressimääras, kui on kindlaks määratud intressiseaduse § 4 a esimese lõigu kohaselt (ärilepingute maksetingimuste seaduse (Laki kaupallisten sopimusten maksuehdoista) § 8). Äritehingute maksetingimuste seaduse kohaldamisalasse kuuluvate maksete puhul tuleb ka viivist tasuda samal alusel nagu enne maksetähtaega, kui viivis on väiksem kui maksetähtpäevale eelneval perioodil võlalt makstav intress (intressiseaduse § 4 a teine lõik).
Intressiseaduses osutatud viiteintressimäär on intressimäär, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma viimase põhirefinantseerimisoperatsiooni suhtes enne asjaomase poolaasta esimest kalendripäeva, ümardatuna ülespoole lähima poole protsendipunktini (intressiseaduse § 12).
Intressiseaduse ingliskeelne mitteametlik tõlge:https://finlex.fi/en/laki/kaannokset/1982/en19820633_20130032.pdf
Seadus soome ja rootsi keeles: https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1982/19820633
Äritehingute maksetingimuste seadus soome ja rootsi keeles:https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2013/20130030
Tarbijakaitseseadus: soome ja rootsi keeles:https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1978/19780038
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Intressieeskirjad on sätestatud intresside seaduses (räntelagen, 1975:635). Neid eeskirju kohaldatakse, kui lepingus, lubaduses või muus erisättes ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud seaduse kohaselt on mõned lepingutingimused siiski õigustühised.
Tagasimaksmise nõuded
Juhul kui näiteks lepingu rikkumise tõttu esitatakse makse tagasimaksmise nõue, on intressimäär viiteintressimäär (2016. aasta veebruaris 0%), millele lisandub kaks protsendipunkti. Intressi arvestatakse makse tegemise kuupäevast kuni tagasimaksmise kuupäevani (k.a) või kui tagasimakset ei tehta õigel ajal, siis kuupäevani (k.a), millest alates hakatakse intressi arvestama tasumata nõudeid käsitlevate eeskirjade kohaselt.
Tasumata nõuded
Tasumata nõuetelt tuleb maksta intressi viiteintressimäära alusel (2016. aasta veebruaris 0%), millele lisandub kaheksa protsendipunkti. Kehtivad järgmised üldeeskirjad.
a) Kui maksetähtpäev oli kindlaks määratud, arvestatakse nõudelt intressi sellest kuupäevast alates.
b) Kui nõue põhineb isiku kohustusel anda aru raha kohta, mille ta on saanud volitajalt või kolmandalt isikult, arvestatakse intressi aruande esitamise kuupäevast või kui aruannet ei esitata, siis kuupäevast, mil aruanne oleks tulnud esitada.
c) Muude tasumata nõuete puhul kehtib üldreegel, et intressi arvestatakse alates 30. päevast pärast seda, kui võlausaldaja saadab arve või esitab märgitud summa maksenõude muul viisil, viidates, et tasumata jätmise korral tuleb maksta intressi. Võlgnik ei pea maksma intressi arve või nõude saamisele eelnenud aja eest.
Ettevõtjatevahelistes ärisuhetes tuleb intressi maksta olenemata sellest, kas maksenõudes on viidatud, et tasumata jätmise korral tuleb maksta intressi. Sama kehtib juhul, kui ettevõtjal on oma ärisuhetes avaliku sektori asutuse või muu avalik-õigusliku isiku suhtes nõudeõigus kaupade või teenuste eest.
Kahju hüvitamise nõude (skadestånd) või muu sarnase hüvitusnõude korral, mida ei saa lähemalt uurimata kindlaks määrata, arvestatakse maksmisele kuuluvalt summalt intressi alates 30. päevast pärast seda, kui võlausaldaja nõuab maksmist ja esitab ülevaate sellest, mida ta saab põhjendatult nõuda. Võlgnik ei ole kohustatud maksma intressi nõude ja ülevaate saamisele eelnenud aja eest.
Olenemata mis tahes muust eeskirjast tuleb tasumata nõudelt igal juhul intressi arvestada hiljemalt maksekäsu (betalningsföreläggande) avaldusest teavitamise või nõude tasumise hagiga seotud kohtukutse (stämning i mål) kuupäevast.
Kui nõue puudutab tahtlikust seaduserikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ja taotletav hüvitis ei ole elurendis (livränta), arvestatakse intressi kahju tekke kuupäevast alates.
Nõuded, millelt arvestatakse intressi enne maksetähtpäeva
Kui nõudelt arvestatakse maksetähtpäeva saabumisel intressi ja nõuet ei tasuta õigel ajal, jätkatakse enne maksetähtpäeva kehtinud intressi kohaldamist. Maksmisele kuuluv intressimäär ei tohi siiski kunagi olla väiksem intressimäärast, mida oleks tulnud maksta tasumata nõudelt, millelt enne maksetähtaega intressi ei arvestatud.
Intressimäära kohandamine
Intressimäära võib kohandada, kui võlgnikku on takistanud õigel ajal tasumast haigus, töötus või muu sarnane temast mitteolenev asjaolu ja kui ei oleks mõistlik nõuda, et ta maksaks sellest tulenenud viivituse eest täisintressi.
Ei.
Siit leiate intresside seaduse (räntelagen) mitteametliku versiooni.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Seadusjärgne viivis (viivitusintress) on seadusega ette nähtud viivisemäär, mida võib kohaldada rahuldamata võlanõude suhtes. Inglise ja Walesi õigus näeb ette seadusjärgse viivise kohaldamise asjakohastel juhtudel.
Seadusjärgse viivise summa/määr | Seadusjärgse viivise kohaldamise kriteeriumid (vajaduse korral, nt rahalise kohustuse täitmisega viivitamine, tarbijaleping jne) | Õiguslik alus |
8% | Kui muud seadusjärgset või lepingujärgset viivisemäära ei kohaldata, võib võlausaldaja nõuda viivist 8% suuruse aastamääraga. | 1838. aasta kohtuotsuste seaduse (Judgments Act 1838) artikkel 17 Kõrges kohtus (High Court) kohaldatakse 1981. aasta kõrgema astme kohtute (varasem kõrgeima kohtu) seaduse (Senior (frmr Supreme) Courts Act 1981) artiklit 35A: [...] võla sissenõudmiseks või kahju hüvitamiseks algatatud menetlustes võib mis tahes summa pealt, mille kohta on tehtud kohtuotsus, arvestada lihtviivist määraga, mida kohus peab sobivaks või mis võib olla ette nähtud kohtueeskirjadega, kogu võla või selle osa pealt kogu või osa ajavahemiku eest, mis jääb kohustuse sissenõutavaks muutumise ja kohase täitmise kuupäeva vahele [...].“. Krahvkonnakohtutes (County Court) kohaldatakse 1984. aasta krahvkonnakohtute seaduse (County Courts Act 1984) artiklit 69: [...] krahvkonnakohtus võla sissenõudmiseks või kahju hüvitamiseks algatatud menetlustes võib mis tahes summa pealt, mille kohta on tehtud kohtuotsus, arvestada lihtviivist määraga, mida kohus peab sobivaks või mis võib olla ette nähtud, kogu võla või kahjutasu või selle osa pealt, mille kohta on tehtud kohtuotsus või mis on tasutud enne kohtuotsust, kogu või osa ajavahemiku eest, mis jääb kohustuse sissenõutavaks muutumise kuupäeva ja [...] vahele [...].“ Üldkohtus (court of record), mis ei ole kõrge kohus ega krahvkonnakohus, nt apellatsioonikohtus (tsiviilosakond) (Court of Appeal (Civil Division)), otsuse tegemisel kohaldatakse 1934. aasta õigusreformi seaduse (muud sätted) (Law Reform (Miscellaneous Provisions) Act 1934) artiklit 3: „Igas üldkohtus võla või kahju sissenõudmiseks algatatud menetluses võib kohus, kui ta peab seda vajalikuks, määrata kohtuotsusega välja mõistetud summale viivise lisamise määraga, mida kohus peab sobivaks, kogu võla või kahjutasu või selle osa pealt kogu või osa ajavahemiku eest, mis jääb kohustuse sissenõutavaks muutumise ja kohtuotsuse tegemise kuupäeva vahele [...].“ 1882. aasta võlakirjaseaduse (Bills of Exchange Act 1882) artikli 57 lõike 1 punkt b, mis käsitleb tasumata või tagasi lükatud käskveksleid, alates esitamisest, kui arve tuleb tasuda nõudmisel, ja muul juhul tähtaja saabumisel. 1970. aasta maksuhaldusseaduse (Taxes Management Act 1970) artiklid 86–92, mis käsitlevad tähtajaks tasumata makse. 1994. aasta määruse, mis käsitleb õigusnõustajate tasustamist (Solicitors (Non-Contentious Business) Remuneration Order 1994), artikkel 14, mis käsitleb tasumata arveid õigusnõustajate töö eest hagita menetluses, sealhulgas tehtud väljamakseid ja tasutud käibemaksu, kuid see määr ei tohi ületada kohtuotsuses välja mõistetud võlalt tasutava viivise määra, st 8% aastas. 1996. aasta vahekohtumenetluse seaduse (Arbitration Act 1996) artikkel 49, mis annab vahekohtule õiguse mõista välja liht- või liitviivis „alates sellisest kuupäevast, sellise määraga ja sellise liitumise sagedusega, mida ta peab kohtulahendi puhul sobivaks“. 1998. aasta seadus, mis käsitleb ärivõlgade hilinenud maksmist (viivised) (Late Payment of Commercial Debts (Interest) Act 1998). Ning täiendavalt tuleb arvesse võtta tsiviilkohtumenetluse normi 16.4 lõike 1 punkti b ja lõiget 2, mille kohaselt peab hageja märkima hagi (või vastuhagi) üksikasjades, et ta taotleb viivise maksmist, ning kas ta nõuab seda lepingu alusel, menetluse alusel (kui jah, siis millise) või muul alusel (kui jah, siis millisel). Kui nõue on esitatud kindlaksmääratud rahasumma tasumiseks, peab hageja märkima: viivisemäära, mille alusel viivist nõutakse; kuupäeva, millest alates viivist nõutakse; kuupäeva, milleni see arvutatakse (see ei tohi olla hilisem kui nõudevormi väljaandmise kuupäev); nõutud viivise kogusumma kuni arvutamise kuupäevani; päevane viivisemäär, mille alusel viivis koguneb pärast arvutamise kuupäeva. |
8% kõrgem Inglise Panga baasmäärast. Panga viiteintressimäär määratakse kindlaks iga kuue kuu tagant: 30. juunil ja 31. detsembril. | Ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel on seadusjärgne õigus nõuda viivist 7. augustil 2002 või pärast seda sõlmitud lepingutest tulenevate ärivõlgade eest. | 1998. aasta seadus, mis käsitleb ärivõlgade hilinenud maksmist (viivised) |
Viivist võib nõuda alates summa sissenõutavaks muutumise kuupäevast kuni nõude esitamise kuupäevani ja sama määraga kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani. Alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast võib sama määraga viivist nõuda ka kõrge kohtu otsuste puhul olenemata nõude summa suurusest ja krahvkonnakohtu otsuste puhul, mis käsitlevad 5000 Inglise naelast suuremat summat. Kohaldatakse ainult lihtviivist. Tsiviilkohtumenetluse normi 44.2 lõike 6 punkt g annab kohtule õiguse mõista välja viivis enne kohtuotsuse tegemist kantud kuludelt.
Asjakohased õigusaktid on kättesaadavad järgmistel aadressidel:
1838. aasta kohtuotsuste seadus (Judgments Act 1838)
1984. aasta krahvkonnakohtute seadus (County Courts Act 1984)
1991. aasta krahvkonnakohtute määrus (võlaotsuste viivised) (County Courts (Interest on Judgment Debts) Order 1991), mida on muudetud 1996. aasta krahvkonnakohtute määrusega (võlaotsuste viivised) (muudatus) (County Courts (Interest on Judgment Debts) (Amendment) Order 1996)
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Nagu Inglismaa ja Walesi puhul, on seadusjärgne viivis seadusega ette nähtud viivisemäär, mida võib kohaldada ärivõlaga seotud rahuldamata rahaliste nõuete suhtes. Seadusjärgset viivist saab nõuda vastavalt 1998. aasta seadusele, mis käsitleb ärivõlgade hilinenud maksmist (viivised) (Late Payment of Commercial Debts (Interest) Act 1998). Seadusjärgset viivist ei kohaldata, kui müüte üldsusele. Nii müüja kui ka ostja peavad tegutsema äriettevõtjana.
Seadusjärgse viivise summa/määr | Seadusjärgse viivise kohaldamise kriteeriumid (vajaduse korral, nt kohustuse täitmisega viivitamine, tarbijaleping jne) | Õiguslik alus |
Kuni 8% suurune viivis üldiste ja erikahjutasude väljamõistmisel. NB! See ei ole tehniliselt „seaduslik viivisemäär“, vaid pigem viivisemäär, mida kohaldatakse väljaspool 1998. aasta ärivõlgade hilinenud maksmist käsitleva seaduse (viivised) kohaldamisala, st lihtviivis. | Viimastel aastatel on kohtud tavaliselt oma äranägemise järgi määranud üldise kahju eest 2% suuruse (alates kohtukutse kättetoimetamise kuupäevast) ja erikahju eest 6% suuruse viivise (alates kahju tekkimise kuupäevast). | Seda praktikat kinnitati kohtuotsuses McDowell vs. Smyth ja MIB (1996). Kohtute volitused kasutada kaalutlusõigust ning mõista välja lihtviivis võlgadelt ja kahjutasudelt tuginevad järgmistele õigusnormidele: Põhja-Iirimaa 1980. aasta krahvkonnakohtute määruse (The County Courts (Northern Ireland) artikkel 45A ning Põhja-Iirimaa 1978. aasta kohtute seaduse (The Judicature (Northern Ireland) artikkel 33A. |
8% kõrgem Inglise Panga baasmäärast Panga viiteintressimäär määratakse kindlaks iga kuue kuu tagant: 30. juunil ja 31. detsembril. 31. detsembri baasmäära kasutatakse võlgade puhul, mille tasumine hilines 1. jaanuarist 30. juunini. 30. juunil kehtivat baasmäära kasutatakse 1. juulist kuni 31. detsembrini. | Ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel on seadusjärgne õigus nõuda viivist 7. augustil 2002 või pärast seda sõlmitud lepingutest tulenevate ärivõlgade eest. Seadusjärgset viivist võib nõuda pärast hilinenud makse laekumist. Põhja-Iirimaal on see tähtaeg kuus aastat. Viivist arvestatakse tavaliselt alates 30 päeva möödumisest kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Leping ei saa välistada seadusjärgset viivist, kuid selle nõudmine ei ole kohustuslik. | 1998. aasta seadus, mis käsitleb ärivõlgade hilinenud maksmist (viivised) 2002. aasta määrus ärivõlgade hilinenud maksmise kohta (viivisemäärad) (nr 3) (Late Payment of Commercial Debts (Rate of Interest) (No.3) Order 2002) Ärivõlgade hilinenud maksmist käsitlevad 2002. aasta määrused (Late Payment of Commercial Debts Regulations 2002) |
Tasumisele kuuluva viivise arvutamine on lihtne. Kõigepealt arvutatakse viivis välja terve aasta eest. Selleks korrutatakse võlgnetav summa koguviivisemääraga (baasmäär pluss 8%). Seejärel arvutatakse päevaviivis, jagades aastaviivise 365-ga. Tasumisele kuuluva viivise arvutamiseks korrutatakse päevaviivis hilinetud päevade arvuga. Teilt nõutakse viivist võla brutosummalt, sealhulgas käibemaksu pealt, kuid viiviselt käibemaksu tasumist teilt ei nõuta.
Asjakohased õigusaktid on kättesaadavad järgmistel aadressidel:
Põhja-Iirimaa 1980. aasta krahvkonnakohtute määrus (The County Courts (Northern Ireland) Order 1980)
Põhja-Iirimaa 1978. aasta kohtute seadus (The Judicature (Northern Ireland) Act 1978)
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Seadusjärgne viivis (viivitusintress) on seadusega ette nähtud viivisemäär, mida võib kohaldada rahuldamata võlanõude suhtes. Šoti õigus näeb ette seadusjärgse viivise kohaldamise asjakohastel juhtudel.
Seadusjärgse viivise summa/määr | Seadusjärgse viivise kohaldamise kriteeriumid (vajaduse korral, nt rahalise kohustuse täitmisega viivitamine, tarbijaleping jne) | Õiguslik alus |
8% | Kui muud seadusjärgset või lepingujärgset viivisemäära ei kohaldata, võib võlausaldaja nõuda kohtumääruses või selle väljavõttes käsitletud summalt viivist 8% suuruse aastamääraga. | Šotimaa 1892. aasta esimese astme kohtute tehtud lahendite väljavõtete seaduse (Sheriff Courts (Scotland) Extracts Act 1892) artikkel 9, mis on asendatud 1975. aasta kõrge tsiviilkohtu määruse (esimese astme kohtute võlamääruste ja -väljavõtete viivised) (Act of Sederunt (Interest in Sheriff Court Decrees or Extracts) 1975) (SI 1975/948) artikliga 1 ja mida on muudetud 1993. aasta kõrge tsiviilkohtu määruse (esimese astme kohtute võlamääruste ja -väljavõtete viivised) (Act of Sederunt (Interest in Sheriff Court Decrees and Extracts) 1993) (SI 1993/769) artikliga 2, kehtestab kohtu viivisemääraks 8% aastas. 1994. aasta kõrge tsiviilkohtu määruse (kõrge tsiviilkohtu eeskirjad) (Act of Sederunt (Rules of the Court of Session 1994) (SI 1994/1443) eeskiri 7.7 kehtestab viivisemääraks 8%. 1990. aasta töökohtute määruse (viivised) (Employment Tribunals (Interest) Order 1990) (SI 1990/479) artiklid 3–4: kohaldatakse „42 päeva reeglit“ ja 1838. aasta kohtuotsuste seaduse (Judgments Act 1838) artiklis 17 sätestatud viivisemäära (seadust on muudetud 1993. aasta määruse, mis käsitleb kohtuotsusega välja mõistetud võlga (viivisemäärad) (Judgment Debts (Rate of Interest) Order 1993) (SSI 1993/564), artikliga 2), mis on 8%. 1996. aasta töökohtute seaduse (viivis diskrimineerimisasjades välja mõistetud hüvitistelt) (Employment Tribunals (Interest on Awards in Discrimination Cases) 1996) (SI 1996/2803) artikkel 8: viivist kohaldatakse alates otsuse tegemise kuupäevale järgnevast päevast määra alusel, mis on praegu kindlaks määratud Šotimaa 1892. aasta esimese astme kohtute tehtud lahendite väljavõtete seaduse artikliga 9. |
8% kõrgem Inglise Panga baasmäärast. | Ärivõlgade puhul on 1998. aasta ärivõlgade hilinenud maksmist käsitlevas seaduses (viivised) (Late Payments of Commercial Debt (Interest) Act 1998) sätestatud, et võlgnetavatelt summadelt tuleb maksta viivist, et kaitsta tarnijaid, kelle finantsseisund muudab nad haavatavaks, kui nende nõuetele vastavad võlad tasutakse hilinemisega, ning et hoida üldiselt ära nõuetele vastavate võlgade hilinenud tasumist. | 1998. aasta ärivõlgade hilinenud maksmist käsitlev seadus (viivised) (määrad on täpsustatud Šotimaa 2002. aasta ärivõlgade hilinenud maksmise määruse (viivisemäärad) (Late Payment of Commercial Debts (Rate of Interest) (Scotland) Order 2002) (SSI 2002/336) artiklis 4). |
Kohtu määratud viivisemäär | 1988. aasta kõrge tsiviilkohtu seaduse (Court of Session Act 1988) artikkel 42: viivise võib määrata, kui lordide kojale esitatud kaebus jäetakse rahuldamata süüdistuse esitamata jätmise tõttu. Liht- või liitviivisemäär vastab kõrge tsiviilkohtu (teise astme kohtuna) (Inner House of the Court of Session) arvamusele. Šotimaa 1958. aasta kahjutasu viiviste seadus |
Viivist võib nõuda alates summa sissenõutavaks muutumise kuupäevast. Üldjuhul kohaldatakse lihtviivist. Kui Ühendkuningriigi kõrgeim kohus (Supreme Court) menetleb kõrge tsiviilkohtu (teise astme kohtuna) (Inner House of the Court of Session) apellatsioonkaebust, võib ta teha määruse liht- ja liitviiviste kohta oma äranägemise järgi.
Asjakohased õigusaktid on kättesaadavad järgmistel aadressidel:
1988. aasta kõrge tsiviilkohtu seadus (Court of Session Act 1988)
1990. aasta töökohtute määrus (viivised) (Employment Tribunals (Interest) Order 1990)
Šotimaa 1958. aasta kahjutasu viiviste seadus (Interest on Damages (Scotland) Act 1958)
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Seadusjärgne intressimäär on seadusega ette nähtud intressimäär, mida saab kohaldada rahuldamata rahalise nõude suhtes. Gibraltari õigus näeb ette asjakohastel juhtudel seadusjärgse intressimäära kohaldamise.
Seadusjärgse intressi summa/määr | Seadusjärgse intressi kohaldamise kriteeriumid (vajaduse korral näiteks viivitus, tarbijaleping jne) | Õiguslik alus |
8% | Kui ei kohaldata muud seadusjärgset või lepingujärgset intressimäära, võib võlausaldaja nõuda Inglismaa kõrgemas kohtus aeg-ajalt selliste võlgade puhul ette nähtud määraga intressi – praegu on aastane intressimäär 8% | 1960. aasta kõrgeima kohtu seaduse paragrahv 36 2000. aasta määrus võlgade (intressimäärade) kohta |
8% üle hoiustele võla sissenõutavaks muutumise päeval Gibraltari hoiupanga kehtestud viitemäära | Ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel on seadusjärgne õigus nõuda ärivõlgade hilinenud maksmise eest viivist | 2003. aasta seadus ärivõla hilinenud maksmise (intressi) kohta |
Teatavate võlgade puhul võib intressi nõuda alates summa sissenõutavaks muutumise kuupäevast kuni nõude esitamise kuupäevani ning sama intressimääraga kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani. Intressi võib nõuda ka alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast määraga, mis on Inglismaa kõrgemas kohtus aeg-ajalt selliste võlgade puhul ette nähtud – praegu on aastane intressimäär 8%. Kohaldatakse ainult lihtintressi.
Asjaomased õigusaktid on avaldatud järgmistel aadressidel:
1960. aasta kõrgeima kohtu seadus
2000. aasta määrus võlgade (intressimäärade) kohta
2003. aasta seadus ärivõla hilinenud maksmise (intressi) kohta
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.