Interest rates

National information on how each EU country calculates statutory interest rates.

Calculation of statutory interest on judicial cooperation in civil and commercial matters can be relevant under several European Union law instruments. However, these instruments do not regulate details on statutory interest and therefore it is national law which stipulates how and on which basis statutory interest rates are to be calculated.

In a cross-border case, such information can be relevant and access to such information necessary. Therefore, the European Judicial Network in civil and commercial matters established factsheets which provide information on how statutory interest is defined by the Member States, whether national law provides for statutory interest and if so, on which legal basis and at which rate/amount. Information can also be found on the circumstances and conditions under which these rates apply and how they are calculated.

Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.

Last update: 18/01/2019

This page is maintained by the European Commission. The information on this page does not necessarily reflect the official position of the European Commission. The Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice with regard to copyright rules for European pages.

Seadusjärgne viivisemäär - Belgia

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Seadusjärgne intress on protsendimäär, mida kasutatakse sellise lisasumma arvutamiseks, mille peab tasuma võlgnik, kes ei ole oma võlausaldajale õigel ajal tasunud.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Tsiviilasjades (eraisikute vahel või eraisiku ja kaupleja vahel) arvutatakse seadusjärgne intress, lisades 12 kuu EURIBORile (euro pankadevaheline intressimäär) 2 %.

Kaubandustehinguid (kauplejate ja/või ettevõtjate vahelised tehingud) reguleerib 2. augusti 2002. aasta seadus, mis käsitleb makseviivitustega võitlemist kaubandusasjades (Wet van 2/08/2002 betreffende de bestrijding van de betalingsachterstand bij handelstransacties). Seda intressimäära kohaldatakse juhul, kui tehingu pooled ei ole kokku leppinud teisiti (lepingujärgne intress).

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Kaubandustehingute suhtes kohaldatav kuue kuu tagant korrigeeritav intressimäär avaldatakse Belgia ametlikus teatajas (veebisait: Belgisch staatsblad – Moniteur belge: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ejustice.just.fgov.be/)

Lisateavet saab majandusministeeriumi veebisaidilt (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://economie.fgov.be/)

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Tasuta lisateavet saab majandusministeeriumi veebisaidilt (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://economie.fgov.be/)

Viimati uuendatud: 03/02/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seadusjärgne viivisemäär - Bulgaaria

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Seadusjärgne viivis on Bulgaaria Vabariigi õiguses ette nähtud, kuid seda mõistet ei ole praegu siseriiklikus õiguses määratletud.

Õigusteooria kohaselt on „seadusjärgne viivis“ viivis, milles ei ole kokku lepitud, vaid mis on sätestatud seaduses. Seadusjärgset viivist (viivitusintress) tuleb tasuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Rahalise võla tagasimaksmisega viivitamise korral on võlausaldajal alati õigus saada kohustuse sissenõutavaks muutumise kuupäevast alates hüvitist vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale (vt kohustuste ja lepingute seaduse (ZZD) artikli 86 lõige 1).

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Kohustuste ja lepingute seaduse artikli 86 lõike 1 kohaselt peab võlgnik rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma alates kohustuse sissenõutavaks muutumise kuupäevast hüvitist vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale. Seadusjärgse viivisemäära kehtestab ministrite nõukogu.

Äriseaduse artikli 294 lõikes 1 on sätestatud, et kauplejate vahel sõlmitud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb tasuda viivist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Kohustuste ja lepingute seaduse artikli 86 lõike 2 alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (ELT L 48, 23.2.2011, lk 1)) ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse võttis ministrite nõukogu 18. detsembril 2014 vastu dekreedi nr 426 (mis jõustus 1. jaanuaril 2015) hilinenud maksete seadusjärgse viivisemäära kehtestamise kohta. Hilinenud maksete seadusjärgse viivise aastamäär on jooksva aasta 1. jaanuarist või 1. juulist kohaldatav Bulgaaria keskpanga baasmäär, millele lisandub 10 protsendipunkti. Hilinenud maksete seadusjärgse viivise päevamäär on 1/360 aastamäärast. Jooksva aasta 1. jaanuarist kehtivat viivisemäära kohaldatakse esimesel poolaastal ja 1. juulist kehtivat viivisemäära teisel poolaastal.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Bulgaaria keskpank arvutab asjaomase perioodi baasmäära juhatuse kehtestatud metoodika kohaselt ja avaldab selle riigi ametlikus väljaandes. Baasmäär ja selle muudatused avaldatakse Bulgaaria keskpanga veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.bnb.bg/. Sellel veebisaidil on esitatud ka baasmäära kehtestamise metoodika.

Kohustuste ja lepingute seaduse artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et Bulgaaria keskpanga eeskirjade kohaselt tuleb tähtajaks tasumata viivistelt tasuda viivist (liitviivis). Selliseid eeskirju ei ole siiski veel avaldatud.

Äriseadustiku artikli 294 lõikes 2 on sätestatud, et viivistelt tuleb viivist tasuda ainult juhul, kui selles on kokku lepitud.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Teave baasmäära ja selle muudatuste kohta on inglise ja bulgaaria keeles kättesaadav Bulgaaria keskpanga veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.bnb.bg/.

Kohustuste ja lepingute seadus, äriseadus ja muud eespool nimetatud õigusaktid on bulgaaria keeles kättesaadavad veebisaidil www.lex.bg.

Kohustuste ja lepingute seadus, äriseadus ja ministrite nõukogu 18. detsembri 2014. aasta dekreet nr 426 hilinenud maksete seadusjärgse viivisemäära kehtestamise kohta on bulgaaria keeles kättesaadavad ka veebisaidil www.tita.bg.

Viimati uuendatud: 25/05/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seadusjärgne viivisemäär - Tšehhi

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Jah. Intressi reguleerivad üldiselt seaduse nr 89/2012 (tsiviilseadustik) paragrahvid 1802–1806 ja see on määratletud rahalise karistusena, mis tuleneb automaatselt seadusest intressi kujul, kui võlgnik jätab tasumisele kuuluva makse tasumata. Seadusjärgse intressi summa määratakse kindlaks kooskõlas teiseste õigusaktidega (praegu valitsuse määrus nr 351/2013).

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Seadusjärgse intressi summa arvutatakse kooskõlas õigusaktidega, mis kehtivad võlgniku makseviivituse esimesel päeval.

Tšehhi valitsuse 16. oktoobri 2013. aasta määrust nr 351/2013 on kohaldatud alates 1. jaanuarist 2014. Selles määratakse kindlaks viivise summa ja võla sissenõudmisega seotud kulud, samuti likvideerija, likvideerimise halduri ja juriidilist isikut esindava organi kohtu poolt nimetatud liikme tasu ning see reguleerib teatavaid küsimusi seoses ametliku teatajaga ning juriidiliste ja füüsiliste isikute avalike registritega. Määruse kohaselt põhineb viivise aastasumma Tšehhi keskpanga kehtestatud repomääral viivituse tekkimise kalendrikuu esimesel päeval ja seda suurendatakse kaheksa protsendipunkti võrra. Intressisumma jääb seejärel kogu viivituse perioodil samaks.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Enne valitsuse määruse nr 351/2013 jõustumist tekkinud viivituselt arvestatavat intressi reguleerivad varem kehtinud õigusaktid, s.o valitsuse määrus nr 142/1994; alati tuleb tugineda viivituse esimesel päeval kehtinud versioonile.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.psp.cz/sqw/sbirka.sqw?cz=351&r=2013

Viimati uuendatud: 06/03/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje saksa keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Seadusjärgne viivisemäär - Saksamaa

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Jah. Seadusjärgne intressimäär on sätestatud Saksamaa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, BGB) paragrahvis 246. Kui võlgnevuselt kuulub seaduse või õigustehingu järgi tasumisele intress, on intressimäär neli protsenti aastas, kui ei ole sätestatud teisiti.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Seadusjärgse intressi summa/määr

Seadusjärgse intressimäära kohaldamise kriteeriumid

(vajaduse korral)

Õiguslik alus

4 %

Standardmäär, välja arvatud juhul, kui kehtivad erisätted, mis näevad ette teisiti, või sõlmitakse kokkulepe sellest määrast kõrvalekaldumise kohta.

Tsiviilseadustiku paragrahv 246

5 %

Kahepoolsete kaubandustehingute korral (välja arvatud viivis), välja arvatud juhul, kui kohaldatakse erisätteid, mis näevad ette teisiti.

Äriseadustiku (Handelsgesetzbuch, HGB) paragrahv 352

5 protsendipunkti üle baasintressimäära, mis on sätestatud Saksa õiguse alusel (*)

Laenuvõtja viivitab võla tasumisega.

Tsiviilseadustiku paragrahvi 288 lõige 1

9 protsendipunkti üle baasintressimäära, mis on sätestatud Saksa õiguse alusel (*)

Laenuvõtja viivitab maksenõude tasumisega ega ole aluseks oleva õigustehingu pool.

Tsiviilseadustiku paragrahvi 288 lõige 2

5 protsendipunkti üle baasintressimäära, mis on sätestatud Saksa õiguse alusel (*)

Tarbija viivitab tarbijakrediidilepingu makse tasumisega, välja arvatud juhul, kui on sõlmitud hüpoteegi seadmise leping.

Tsiviilseadustiku paragrahvi 497 lõike 1 esimene lause

5 protsendipunkti või 9 protsendipunkti üle baasintressimäära, mis on sätestatud Saksa õiguse alusel (*)

Rahaline võlgnevus alates poolelioleva kohtuasja kuupäevast (hagiavalduse/kohtukutse kättetoimetamine), kõige varem alates maksetähtajast.

Tsiviilseadustiku paragrahv 291

5 protsendipunkti üle baasintressimäära, mis on sätestatud Saksa õiguse alusel (*)

Õigusabikulude eest alates kulude hindamise avalduse kättesaamise kuupäevast ja alates maksetähtajast, tingimusel et avaldust ei nõuta alates kuupäevast, mil kohtuotsus välja kuulutatakse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, ZPO) paragrahvi 104 lõike 1 teine lause

2 % üle baasintressimäära, mis on sätestatud Saksa õiguse alusel (*), aga vähemalt 6 %

Tšekke või käskveksleid hõlmavad tehingud, mille puhul seadusjärgset intressimäära vähemalt 6 % kohaldatakse üksnes riigisiseste vekslite või tšekkide suhtes.

Tšekkide seaduse (Scheckgesetz) artiklid 45 ja 46;

Käskvekslite seaduse (Wechselgesetz) artiklid 28, 48 ja 49

(*) Saksa õiguse alusel sätestatud baasintressimäär EI ole sama, mis EKP baasintressimäär. Selle arvutamise üksikasju vt küsimusest nr 3.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Saksa õiguse alusel sätestatud baasintressimäär ei ole sama, mis EKP baasintressimäär. See arvutatakse kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahviga 247 ning see muutub iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil. Baasintressimäära ülevaade eri ajavahemikel kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahviga 247 on saksa ja inglise keeles kättesaadav aadressil:

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.bundesbank.de/Navigation/EN/Statistics/Money_and_capital_markets/money_and_capital_markets.html?https=1

Kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahviga 289 ei arvestata viiviselt intressi (liitintressi keeld).

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Saksamaa tsiviilseadustik on saksa ja inglise keeles kättesaadav järgmisel aadressil:

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.gesetze-im-internet.de/bgb/index.html

Teised ülalnimetatud seadused ja määrused on saksa keeles kättesaadavad järgmistel aadressidel:

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.gesetze-im-internet.de/zpo/index.html (tsiviilkohtumenetluse seadustik, kättesaadav ka inglise keeles)

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.gesetze-im-internet.de/hgb/index.html (äriseadustik, osaliselt kättesaadav ka inglise keeles)

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.gesetze-im-internet.de/scheckg/index.html (tšekkide seadus)

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.gesetze-im-internet.de/wg/index.html (käskvekslite seadus)

Viimati uuendatud: 15/03/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seadusjärgne viivisemäär - Eesti

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Võlaõigusseaduse § 113 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kui viivise määr ei ole lepinguliselt kokku lepitud, saab võlausaldaja nõuda viivist seadusjärgses määras. Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teisest lausest tuleneb, et seadusjärgne viivisemäär on võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 % aastas.  Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud intressimäär on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär poolaasta kaupa enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Võlaõigusseaduse § 94 sätestatud intressimäära suurus avaldatakse kaks korda aastas Eesti Panga veebilehel ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellele määrale lisatakse seadusjärgse viivise arvutamiseks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 kohaselt 8 % aastas.

2017. aasta esimeses pooles on võlaõigusseaduse § 94 sätestatud määr 0,00%, seadusjärgne viivisemäär on seega 0,00%+8%=8,00%.

Eestis ei ole ette nähtud erinevaid seadusejärgse viivise määrasid. Võlaõigusseaduse § 113 kohaldub ühetaoliselt mistahes rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Täiendavat selgitavat infot seadusjärgse viivisemäära arvestamise kohta leiab eesti keeles näiteks Lingil klikates avaneb uus akenTarbijaveebist ja Lingil klikates avaneb uus akenJurist Aitab õigusabiportaalist.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Võlaõigusseadus on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenRiigi Teataja veebilehelt ning tõlge inglise keelde on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akensiit.

Teave Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära kohta on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenEesti Panga veebilehel.

Viimati uuendatud: 19/02/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seadusjärgne viivisemäär - Iirimaa

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Õigusaktides nähakse viivisemäära kohaldamine ette mitmesugustel asjaoludel, näiteks hilinenud maksete korral äritehingutes, kohtuotsusest tulenevate võlgnevuste ning tasumata või tähtajaks tasumata maksude korral.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Järgmises tabelis esitatud seadusjärgse viivise määrasid kohaldatakse nõuetele tsiviil- ja kaubandusasjades.

Seadusjärgse viivise summa/määr

Seadusjärgse viivise kohaldamise kriteeriumid

(vajaduse korral näiteks hilinemine, tarbijaleping jne)

Õiguslik alus

8 %

Kohtuotsusest tuleneva võlgnevuse suhtes alates kohtuotsuse jõustumiskuupäevast kohaldatav viivis

1840. aasta võlgnike seaduse (Iirimaa) (Debtors Act (Ireland) 1840) § 26

ja

1981. aasta kohtute seaduse (Courts Act 1981) § 20

ja

õigusakt nr 12/1989 – 1981. aasta kohtute seaduse alusel antud korraldus (viivis kohtuotsustest tulenevate võlgnevuste korral) (S.I. No. 12/1989 – Courts Act 1981 (Interest on Judgments Debts) Order, 1989)

8 %

Kui kohus kohustab isikut tasuma rahasumma, võib kohus teatavatel asjaoludel kohustada ka tasuma viivist kogu tasumisele kuuluvast rahasummast või selle osast kogu selle ajavahemiku või ajavahemiku osa eest, mis jääb hagi aluse tekkimise ja kohtuotsuse tegemise kuupäeva vahele.

1981. aasta kohtute seaduse (Courts Act 1981) § 22 lõige 1

ja

1995. aasta kohtute ja kohtuteenistujate seaduse (Courts and Courts Officers Act, 1995) § 50

ja

õigusakt nr 12/1989 – 1981. aasta kohtute seaduse alusel antud korraldus (viivis kohtuotsustest tulenevate võlgnevuste korral) (S.I. No. 12/1989 – Courts Act 1981 (Interest on Judgments Debts) Order, 1989)

8 %

Viivist kohaldatakse kohtu poolt väljamõistetud kulude suhtes alates kuupäevast, mil tehakse kindlaks nende kulude suurus (kas poolte kokkuleppel või kohtuametniku arvutuste alusel).

2002. aasta kohtute ja kohtuteenistujate seaduse (Courts and Courts Officers Act 2002), mida on muudetud 2004. aasta tsiviilvastutuse ja kohtute seaduse §-ga 41 (Civil Liability and Courts Act 2004), § 30

ja

õigusakt nr 544/2004 (kohaldamise korraldus) (S.I. No. 544/2004 – commencement order)

Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimisoperatsioonide viivisemäär (iga aasta 1. jaanuari ja 1. juuli seisuga) pluss 8 protsendipunkti

Pärast 16. märtsi 2013 sõlmitud ärilepingute puhul on võlausaldajal õigus makse hilinemise korral nõuda seadusjärgset viivist.

õigusakt nr 580/2012 – Euroopa ühenduste määrused (äritehingutest tulenevate maksete hilinemine) (S.I. No. 580/2012 – European Communities (Late Payment in Commercial Transactions) Regulations 2012)

Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimisoperatsioonide viivisemäär (iga aasta 1. jaanuari ja 1. juuli seisuga) pluss 7 protsendipunkti

Alates 7. augustist 2002 kuni 15. märtsini 2013 sõlmitud ärilepingute puhul on võlausaldajal õigus makse hilinemise korral nõuda seadusjärgset viivist, kui nõutav viivis on suurem kui 5 eurot.

õigusakt nr 388/2002 – Euroopa ühenduste määrused (äritehingutest tulenevate maksete hilinemine) (S.I. No. 580/2002 – European Communities (Late Payment in Commercial Transactions) Regulations 2012)

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Ei ole asjakohane. Vt eeltoodud tabel.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Õigusaktid on kättesaadavad elektrooniliselt järgmisel aadressil: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.irishstatutebook.ie/eli/1996/act/33/enacted/en/html?q=Divorce

Viimati uuendatud: 13/12/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seadusjärgne viivisemäär - Kreeka

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Kreeka õiguses sätestatakse seadusjärgne intress. Seadusjärgne intress on seadusega otse ette nähtud intressimäär, s.o protsent kapitalilt teataval ajavahemikul. Kõige tavapärasem seadusjärgse intressi vorm on viivis, st intress, mille võlgnik võlgneb alates hetkest, mil ta satub makseviivitusse. Tsiviilseadustiku artiklites 301, 346, 529, 720 jne on sätestatud ka muud seadusjärgse intressi juhud.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Makseviivituselt tasumisele kuuluva seadusjärgse intressi määr kehtestatakse tavaliselt tasemel, mis on kaks protsendipunkti üle maksimaalse lepingujärgse intressimäära, mis varem määrati kindlaks Kreeka keskpanga presidendi otsusega ning mida 2001. aastal ühtlustati Euroopa Keskpanga vastava intressimääraga (rahapoliitika nõukogu akt 47/2000, seaduse 2842/2000 artikli 3 lõige 2). Näiteks pangandusvälise sektori viivisemäär ulatus 12 %st (mida kohaldati järjepidevalt aastatel 1946–1979) kuni 44 %ni (1992. aastal, mil see hakkas järk-järgult langema). Praegu ulatub see 7,30 %ni.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Kreeka keskpanga veebisaidil on avaldatud pangandusvälise sektori intressimäärade tabel (alates 1946. aastast) (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.bankofgreece.gr/Pages/el/Statistics/rates_markets/monetary/exotrapezika.aspx), kuid sellel veebisaidil ei ole esitatud automaatset seadusjärgse intressimäära arvutamise meetodit nagu teistel saitidel (NOMOS või ISOKRATIS (dsanet)).

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Kreeka keskpanga puhul jah, aga teiste asutuste puhul mitte, sest need on tellimuspõhised teenused.

Viimati uuendatud: 07/02/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje hispaania keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Seadusjärgne viivisemäär - Hispaania

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Seadusjärgne intress on Hispaanias ette nähtud kui täiendav õiguskaitsevahend, et saada hüvitist kahju eest, kui poolte vahel puudub kokkulepe ja võlgnik on makseviivituses. See on sätestatud tsiviilseadustiku (Código Civil) artiklis 1108, mille kohaselt peab tasumata võlgnevus olema rahaline või rahasse ümber arvestatud.

Seadusjärgse intressi mõistet eraldi määratletud ei ole.

Samas on olemas eri liiki seadusjärgsed intressid. Kõige tavalisem on eespool nimetatud intress, millele on viidatud tsiviilseadustikus. Teistes asjades kehtestatakse seadusega kindlad intressimäärad, mis mitmel juhul tulenevad seadusjärgse intressi suhtes teatava protsendimäära kohaldamisest. Juhtudel, mil neid intressimäärasid kohaldatakse, võib neid samuti käsitleda seadusjärgse intressina selles mõttes, et need on kehtestatud seadusega. Need hõlmavad järgmist:

- hüpoteekide korral muudetakse 14. mai 2013. aasta seadusega 1/2013 hüpoteegiseaduse (Ley Hipotecaria) artiklit 114 ja kehtestatakse viivisintressi piirmäär peamise eluaseme ostuks antud laenude korral, kui hüpoteek on seatud eluasemele endale. See piirmäär on kolmekordne seadusjärgne intress ja on praegu 11,5 %;

- tarbijakrediidilepinguid (Contratos de Crédito al Consumo) käsitleva seaduse 16/2011 artikli 20 lõikega 4 sätestatakse selliste tehingute korral ülempiir, mis on 2,5kordne seadusjärgne intress;

- kaubandustehingutes makseviivituste vastu võitlemise (lucha contra la morosidad en las operaciones mercantiles) seaduse 3/2004 artikliga 7 lisatakse intressimäärale, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma kõige hiljutisemas põhilises refinantseerimisoperatsioonis, mis teostati enne jooksva kalendrikvartali esimest päeva (praegu 0,250 %), kaheksapunktiline diferentsiaal (2013. aastani seitse punkti).

- kindlustuslepingute puhul kehtestatakse kindlustuslepinguid käsitleva 8. oktoobri 1980. aasta seaduse 50/1980 (Ley 50/1980, de 8 de octubre, de Contrato de Seguro) artikli 20 lõikega 4 karistus selle eest, kui kindlustusseltsid viivitavad põhjendamatult hüvitise maksmisega kannatanutele nõuete eest, mis on nende sõlmitud kindlustuslepingutega kaetud; sellistel juhtudel kohaldatakse aastast intressimäära, mis võrdub makse sissenõutavaks muutumise ajal kehtiva seadusjärgse intressiga, mida suurendatakse 50 %, ehkki kohtunik ei või kehtestada kindlustusandjale väiksemat aastaintressi kui 20 %, kui kahjunõude tekkimisest on möödunud kaks aastat ja hüvitist ei ole makstud;

- kohtuotsuse järel kohaldatav intress (interés procesal), millele on viidatud tsiviilkohtumenetluse 7. jaanuari 2000. aasta seaduse 1/2000 (Ley de Enjuiciamiento Civil) artiklis 576, milles sätestatakse, et kui esimeses astmes on tehtud kohtuotsus või -lahend, millega mõistetakse välja rahaline makse, tuleb võlausaldajale tasuda aastaintressi seadusjärgse intressi määraga, mida suurendatakse kahe punkti võrra, või poolte vahel kokku lepitud intressimääraga või teatavas õigusnormis sätestatud määraga.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Intressimäär sätestatakse iga aasta eelarveseadustes.

2016. aasta määr on sätestatud 2016. aasta üldist riigieelarvet käsitleva 29. oktoobri seaduse 48/2015 (Presupuestos Generales del Estado) lisasättes nr 34:

- 3,00 % kuni 31. detsembrini 2016.

Intressimäärade muudatused on esitatud järgmisel Hispaania keskpanga veebisaidil:

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.bde.es/clientebanca/es/areas/Tipos_de_Interes/Tipos_de_interes/Otros_tipos_de_i/otros-tipos/Tabla_tipos_de_interes_legal.html

Nagu eelmise küsimuse vastuses märgitud, kohaldatakse lisaks tsiviilseadustiku artiklis 1108 sätestatud seadusjärgsele intressimäärale, mida kohaldatakse tasumata rahaliste nõuete eest hüvitise maksmisel, eri liiki seadusjärgseid intresse. Need hõlmavad järgmist:

- hüpoteekide korral muudetakse 14. mai 2013. aasta seadusega 1/2013 hüpoteegiseaduse artiklit 114 ja kehtestatakse viivisintressi piirmäär peamise eluaseme ostuks antud laenude korral, kui hüpoteek on seatud eluasemele endale. See piirmäär on kolmekordne seadusjärgne intress ja on praegu 11,5 %;

- tarbijakrediidilepinguid (Contratos de Crédito al Consumo) käsitleva seaduse 16/2011 artikli 20 lõikega 4 sätestatakse selliste tehingute korral ülempiir, mis on 2,5kordne seadusjärgne intress;

- kaubandustehingutes makseviivituste vastu võitlemise (lucha contra la morosidad en las operaciones mercantiles) seaduse 3/2004 artikliga 7 lisatakse intressimäärale, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma kõige hiljutisemas põhilises refinantseerimisoperatsioonis, mis teostati enne jooksva kalendrikvartali esimest päeva (praegu 0,250 %), kaheksapunktiline diferentsiaal (2013. aastani seitse punkti).

- kindlustuslepingute puhul kehtestatakse kindlustuslepinguid käsitleva 8. oktoobri 1980. aasta seaduse 50/1980 (Ley 50/1980, de 8 de octubre, de Contrato de Seguro) artikli 20 lõikega 4 karistus selle eest, kui kindlustusseltsid viivitavad põhjendamatult hüvitise maksmisega kannatanutele nõuete eest, mis on nende sõlmitud kindlustuslepingutega kaetud; sellistel juhtudel kohaldatakse aastast intressimäära, mis võrdub makse sissenõutavaks muutumise ajal kehtiva seadusjärgse intressiga, mida suurendatakse 50 %, ehkki kohtunik ei või kehtestada kindlustusandjale väiksemat aastaintressi kui 20 %, kui kahjunõude tekkimisest on möödunud kaks aastat ja hüvitist ei ole makstud;

- kohtuotsuse järel kohaldatav intress (interés procesal), millele on viidatud tsiviilkohtumenetluse 7. jaanuari 2000. aasta seaduse 1/2000 (Ley de Enjuiciamiento Civil) artiklis 576, milles sätestatakse, et kui esimeses astmes on tehtud kohtuotsus või -lahend, millega mõistetakse välja rahaline makse, tuleb võlausaldajale tasuda aastaintressi seadusjärgse intressi määraga, mida suurendatakse kahe punkti võrra, või poolte vahel kokku lepitud intressimääraga või teatavas õigusnormis sätestatud määraga.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Intressimäärade muudatused on esitatud eelmises vastuses viidatud veebisaidil:

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.bde.es/clientebanca/es/areas/Tipos_de_Interes/Tipos_de_interes/Otros_tipos_de_i/otros-tipos/Tabla_tipos_de_interes_legal.html

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Jah, järgmisel veebisaidil:

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.bde.es/clientebanca/es/areas/Tipos_de_Interes/

Viimati uuendatud: 04/04/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seadusjärgne viivisemäär - Horvaatia

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Jah. Seadusjärgne intress (zakonska kamata) on intressimäär, mille rahalise kohustuse täitmata jätnud võlgnik peab võlgnetava rahasummaga seotud nõude puhul tasuma. Seega võlgneb võlgnik, kes ei täida rahalist kohustust, lisaks põhisummale ka seadusjärgse intressi.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Seadusjärgseid intresse käsitlev üldseadus on tsiviilkohustuste seadus (Zakon o obveznim odnosima (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 35/05, 41/08, 125/11 ja 78/15) – artiklid 29–31. Seda seadust kohaldatakse, kui eriõigusaktides ei ole konkreetsete isikute ja konkreetsete suhete puhul osutatud teisiti. Selle seaduse kohaselt määratakse ärilepingutest ning kaupleja ja avaliku õigusega reguleeritava isiku vahelistest lepingutest tuleneva viivisintressi määr kindlaks poolaasta alusel, suurendades muude kui rahandusasutuste puhul enam kui aastaseks ajavahemikuks heakskiidetud laenude keskmist intressimäära (mis on arvutatud jooksvale kuuekuisele ajavahemikule eelneva võrdlusperioodi kohta) viie protsendipunkti võrra ja muude suhete puhul kolme protsendipunkti võrra.

Võrdlusperioodi keskmise intressimäära määrab kindlaks Horvaatia Riigipank (Hrvatska narodna banka), mis peab selle avaldama 1. jaanuaril ja 1. juulil Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes Narodne Novine.

Praeguse kuuekuise ajavahemiku (1. jaanuar 2017 kuni 30. juuni 2017) seadusjärgsete intressimäärade arvutamisel kasutatav keskmine intressimäär on 4,68 %. Seega on ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 30. juunini 2017 ärilepingutest ning kaupleja ja avaliku õigusega reguleeritava isiku vahelistest lepingutest tulenevate võlgade seadusjärgne intressimäär 9,68 % ja muude suhete (nt krediidilepingud ja muud tsiviilõiguslikest lepingutest tulenevad ning lepinguvälised suhted – hüvitis, alusetu rikastumine) puhul 7,68 %.

Eriõigusakt, millega nähakse ette teatavate võlgade seadusjärgne intressimäär, on finantsettevõtete ja pankrotieelsete vaidluste lahendamise seadus (Zakon o financijskom poslovanju i predstečajnoj nagodbi (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 108/12, 144/12, 81/13, 112/13, 71/15 ja 78/15)). Seadust kohaldatakse sellistest ettevõtjatevaheliste ning ettevõtjate ja avaliku õigusega reguleeritavate isikute vahelistest äritehingutest tulenevate makseviivituste suhtes, milles avaliku õigusega reguleeritav isik on võlgnik ja mille tulemusel tarnitakse rahalise hüvitisena kaupu või osutatakse teenuseid. Selle seaduse kohaselt on tähtajaks tasumata maksete seadusjärgne intress viiteintressimääraga võrdne intressimäär, mida on suurendatud 8 protsendipunkti võrra. Viiteintressimäär võrdub muude kui rahandusasutuste puhul enam kui aastaseks ajavahemikuks heakskiidetud laenude keskmise intressimääraga, see arvutatakse praegusele kuuekuisele ajavahemikule eelneva võrdlusperioodi kohta ning seda vähendatakse kolme protsendipunkti võrra.

Võrdlusperioodi keskmise intressimäära määrab kindlaks Horvaatia Riigipank (Hrvatska narodna banka), kes peab selle avaldama 1. jaanuaril ja 1. juulil Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes Narodne Novine.

Praeguse kuuekuise ajavahemiku (1. jaanuar 2017 kuni 30. juuni 2017) seadusjärgsete intressimäärade arvutamisel kasutatav viiteintressimäär on 1,68 %. Seadusjärgne intressimäär sellistest ettevõtjatevahelistest ning ettevõtjate ja avaliku õigusega reguleeritavate isikute vahelistest äritehingutest tulenevate makseviivituste puhul, milles avaliku õigusega reguleeritav isik on võlgnik, on ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 30. juunini 2017 seega 9,68 %.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Võrdlusperioodi keskmise intressimäära määrab kindlaks Horvaatia Riigipank (Hrvatska narodna banka), mis peab selle avaldama 1. jaanuaril ja 1. juulil Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes Narodne Novine.

Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne Narodne novine on kättesaadav järgmise lingi klõpsamisel: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne Narodne novine on tasuta kättesaadav järgmise lingi klõpsamisel: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://narodne-novine.nn.hr/

Viimati uuendatud: 25/03/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje itaalia keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.

Seadusjärgne viivisemäär - Itaalia

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Itaalias lisatakse finantskohustusele seadusjärgne intress.

Õigusallikas on Itaalia tsiviilseadustiku (Codice Civile) artikkel 1282, milles sätestatakse, et likvideeritud ja tasumisele kuuluvad nõuded koguvad intressi automaatselt, kui seaduse või täitedokumendiga ei ole teisiti ette nähtud.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Seadusjärgse intressi suuruse otsustab Itaalia Riigikassa kord aastas iga aasta 15. detsembril väljaantava dekreediga.

Kui pooled on intressimäära kokku leppinud, on see selline, nagu nad otsustavad. Intressimäär peab olema kokku lepitud kirjalikult ega tohi ületada liigkasuvõtmise tõkestamise seaduses (7. märtsi 1996. aasta seadus nr 108) lubatud ülemmäära, vastasel juhul käsitletakse intressi liigkasuvõtmisena ja see tühistatakse. Sellistel juhtudel intressi ei võlgneta (tsiviilseadustiku artikkel 1815).

Kui pooled on jõudnud intressimäära kohaldamises kokkuleppele, kuid ei ole summat kindlaks määranud, kohaldatakse seadusjärgset määra.

Itaalia õigussüsteemis erineb viivisintressidega seotud olukord mõneti seadusjärgse intressiga seotud olukorrast. Viivis tähendab trahvi (võlgnikule) ja hüvitist (võlausaldajale). See on seotud finantskohustuse täitmatajätmisega, mis tuleneb hilinenud maksest või maksmatajätmisest asjaomase teenuse eest seaduses ette nähtud aja jooksul või pooltevaheliste kokkulepete alusel. Et võlausaldaja saaks viivisintressi nõuda, peab võlgnikul olema tekkinud viivitus. Viivitus tähendab võlgniku hilinemist oma kohustuste täitmisega. Viivisintressi kohaldamiseks peab maksetähtaeg olema möödunud ja võlgnikule peab olema esitatud makseteade: ametlik dokument, millega võlausaldaja kutsub võlgnikku üles makset nõuetekohaselt tasuma.

Tsiviilseadustiku kohaselt tuleb viivisintress tasuda seadusjärgses või seadusega kehtestatud määras. Kui aga enne makseteate esitamist võlgnikule kuulus tasumisele seadusjärgsest intressist kõrgem intressimäär, on viivisintressid samas summas (tsiviilseadustiku artikkel 1224).

Tsiviilseadustiku artikli 1284 kohaselt määrab seadusjärgse intressimäära kord aastas majandus- ja rahandusminister. Itaalia Vabariigi ametlikus väljaandes avaldatud dekreediga muudab minister intressimäära kuni 12 kuu pikkuste riigivõlakirjade aasta keskmise tootluse alusel, võttes arvesse aasta jooksul registreeritud intressimäära. Summa määratakse hiljemalt intressimäära kohaldamise aastale eelneva aasta 15. detsembriks. Kui 15. detsembriks ei ole uut intressimäära määratud, jääb senine määr järgmise aasta jooksul samaks.

Alates 1. jaanuarist 2017 on seadusjärgne intressimäär 0,1%.

Tabelis on esitatud intressimäära muutus alates 2010. aastast.

1%

1 jaanuarist kuni 31. detsembrini 2010

Ministri 4. detsembri 2009. aasta dekreet

1,5%

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2011

Ministri 7. detsembri 2010. aasta dekreet

2,5%

1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013

Ministri 12. detsembri 2011. aasta dekreet

1%

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2014

Ministri 12. detsembri 2013. aasta dekreet

0,5%

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2015

Ministri 11. detsembri 2014. aasta dekreet

0,2%

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016

Ministri 11. detsembri 2015. aasta dekreet

0,1%

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017

Ministri 7. detsembri 2016. aasta dekreet

Seadusjärgsest määrast kõrgem intressimäär tuleb määrata kirjalikult, vastasel juhul kehtib seadusjärgne intressimäär.

Kui pooled ei ole intressimäära otsustanud, siis alates menetluse algatamise dokumendi esitamise ajast on seadusjärgne intressimäär võrdne määraga, mis on ette nähtud eriseaduses, milles käsitletakse hilinenud maksmist äritehingute puhul (vt allpool). Seda eeskirja kohaldatakse ka vahekohtumenetluse algatamise akti suhtes.

Eriseadus, milles käsitletakse hilinenud maksmist äritehingute puhul.

Et rakendada direktiivi 2000/35/EÜ hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul, võttis Itaalia seadusandja vastu muudetud seadusandliku dekreedi nr 231/2002. Selles on äritehingute puhul maksmisega hilinemise eest intressina sõnaselgelt ette nähtud seadusjärgsest määrast kõrgem intressimäär. Seadusandliku dekreedi nr 231/2002 kohaselt on äritehingud „ettevõtjate vahelised või ettevõtjate ja avalik-õiguslike asutuste vahelised lepingud, mis puudutavad ainuüksi või peamiselt kaupade tarnimist või teenuste osutamist tasu eest“. Dekreedis on sätestatud, et äritehinguga seoses „on igaühel, kellele tasu maksmine põhjendamatult hilineb, õigus automaatsele viivisintressi maksele, mis jõustub alates maksetähtajale järgnevast päevast, ilma et oleks vaja esitada ametlikku makseteadet“, välja arvatud juhul, kui võlgnik suudab tõestada, et maksmatajätmine tulenes temast mitteolenevatest põhjustest.

Nimetatud seaduse kohaselt põhineb viivisintress äritehingute puhul majandus- ja rahandusministri poolt kord aastas kehtestatud määral. Selle kohta on antud ülevaade järgmises tabelis, kus on täpsustatud, et a) hilinemisega seotud esimesel poolaastal kasutatakse määra, mis kehtib selle aasta 1. jaanuaril; b) hilinemisega seotud teisel poolaastal kasutatakse määra, mis kehtib selle aasta 1. juulil.

Tabelis on esitatud viivisintressimäära muutused alates 2010. aastast.

VIIVISINTRESSIDE MÄÄRADE TABEL vastavalt seadusandlikule dekreedile nr 231/2002

Koos muudatustega, mis kehtestati seadusandliku dekreediga nr 192/2012

Tehingud, mis lõpetati enne 31. jaanuari 2012

Alates

Kuni

EKP määr

Kasvumäär

Kokku

Kogumäär

01.01.2010

30.06.2010

1,00%

7,00%

8,00%

8,00%

01.01.2010

31.12.2010

1,00%

7,00%

8,00%

8,00%

01.01.2011

30.06.2011

1,00%

7,00%

8,00%

8,00%

01.07.2011

31.12.2011

1,25%

7,00%

8,25%

8,25%

01.01.2012

30.06.2012

1,00%

7,00%

8,00%

8,00%

01.07.2012

31.12.2012

1,00%

7,00%

8,00%

8,00%

01.01.2013

30.06.2013

0,75%

8,00%

8,75%

7,75%

01.07.2013

31.12.2013

0,50%

8,00%

8,50%

7,50%

01.01.2014

30.06.2014

0,25%

8,00%

8,25%

7,25%

01.07.2014

31.12.2014

0,15%

8,00%

8,15%

7,15%

01.01.2015

31.12.2015

0,05%

8,00%

8,05%

7,05%

01.01.2016

30.06.2016

0,05%

8,00%

8,05%

7,05%

01.07.2016

31.12.2016

0,00%

8,00%

8,00%

7,00%

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Seadusjärgse intressi ja viivisintressi arvutamiseks on olemas arvukalt tasuta tarkvaraga veebisaite.

Viimati uuendatud: 22/01/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seadusjärgne viivisemäär - Küpros

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Küprose siseriiklikus õiguses ei ole seadusega intressimäära ette nähtud. Kui aga kohtule esitatakse hagi, on kohtunikul õigus anda korraldus tasuda eelnevalt kindlaks määratud määraga kohustuslik intress alates hagi registreerimise kuupäevast kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani, kui asjaomastes õigusaktides ei ole intressi maksmist ette nähtud või kui lepingu või kokkuleppe rikkumisega seoses esitatud hagides ei sisaldu sõnaselget sätet, millega määratakse kindlaks intressimäär.

Praegu on rahandusministri erimäärusega kehtestatud intressimääraks 3,5 % ning rahandusministril on õigus seda kohandada.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Palun vaadake vastust küsimusele 1. Praegu kehtiv intressimäär on 3,5 %.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Ei kohaldata. Palun vaadake vastust küsimusele 1.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Ei kohaldata. Palun vaadake vastust küsimusele 1.

Viimati uuendatud: 13/05/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje prantsuse keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Seadusjärgne viivisemäär - Luksemburg

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Seadusjärgse intressi määr on igal aastal seadusega kehtestatav intressimäär, mida kohaldatakse tasumisele kuuluva summa hilinenud maksmise korral, kui pooled ei ole varem kokku leppinud muud määra.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Alates 18. aprilli 2004. aasta seadusest, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/35/EÜ, kehtestatakse äritehingutele (ettevõtjatevahelised või ettevõtjate ja riigiasutuste vahelised tehingud, mille tulemuseks on kaupade tarnimine või teenuste osutamine tasu eest) viivisintressi määr eraldi, lähtudes muutuva intressimääraga pakkumismenetlusest tulenevast intressi piirmäärast, mida Euroopa Keskpank kasutab oma kõige hiljutisemas põhilises refinantseerimisoperatsioonis, mis teostatakse enne iga kuuekuulise perioodi esimest kalendripäeva. Hilinenud makse korral suurendatakse seda määra marginaali võrra (kui lepingus ei ole sätestatud teisiti vastavalt 18. aprilli 2004. aasta seaduse artiklile 5, mis käsitleb maksetähtaegu ja viivisintressi määrasid).

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

/

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.legilux.public.lu/

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.mj.public.lu/

Viimati uuendatud: 18/12/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seadusjärgne viivisemäär - Ungari

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Jah. Seadusjärgse intressi määr on kehtestatud tsiviilseadustiku 2013. aasta V akti paragrahvis 6:47, mis seob selle keskpanga intressimäära eeskirjadega. Ungari forintides esitatud võlalt arvestatava seadusjärgse intressi määr põhineb keskpanga baasintressimääral, mille määrab kindlaks Ungari keskpanga rahapoliitika nõukogu. Kui võlg on esitatud välisvaluutas, siis on seadusjärgse intressi määr see baasintressimäär, mille määrab kindlaks kõnealust valuutat emiteeriv keskpank, või sellise baasintressimäära puudumise korral rahaturu intressimäär.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Seadusjärgse intressi õiguslik alus on tsiviilseadustik, mis käsitleb intressi kui teise isiku raha hinda, mille pool peab tasuma mis tahes võla korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võla suhtes kohaldatav seadusjärgne intress kehtestatakse iga kalendriaasta poolaasta kohta. Asjaomase kalendriaasta poolaasta esimesel päeval kehtivat intressimäära kohaldatakse kogu asjaomase kalendriaasta poolaasta suhtes, olenemata keskpanga baasintressimäära võimalikest muudatustest selle poolaasta jooksul.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Ei.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Jah, tsiviilseadustik on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenriigi õigusaktide veebisaidil [Nemzeti Jogszabálytár]. Keskpanga baasintressimäära kohta saab teavet Ungari keskpanga Lingil klikates avaneb uus akenveebisaidilt.

Viimati uuendatud: 16/10/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seadusjärgne viivisemäär - Malta

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Malta seaduses puudub termin „seadusjärgne intress“; selle asemel kasutatakse terminit „seadusjärgne viivisintress“. See termin on Malta äriseadustikus (Commercial Code) määratletud järgmiselt: „hilinenud makse eest tasutav lihtintress, mille määr on viitemäära ja vähemalt kaheksa protsendi (8%) summa“.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Malta seadus näeb ette ainult ühe intressimäära ja see on kaheksa protsenti (8%). Selle intressimäära õiguslik alus on äriseadustik (Malta seadustekogu 13. peatükk), täpsemalt seadustiku II jaotise alajaotis IA.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Võlausaldajal on õigus saada viivisintressi alates lepingus sätestatud maksetähtpäevale või maksetähtaja lõpule järgnevast päevast. Kui aga lepingus maksetähtpäeva või -tähtaega sätestatud ei ole, on võlausaldajal õigus saada viivisintressi, kui lõpeb üks järgnevatest tähtaegadest:

  • kolmkümmend kalendripäeva pärast võlgniku poolt arve kättesaamise kuupäeva;
  • kolmkümmend kalendripäeva pärast kauba või teenuse kättesaamise kuupäeva, kui arve kättesaamise kuupäev ei ole kindel;
  • kolmkümmend kalendripäeva pärast kauba või teenuse kättesaamise kuupäeva, kui võlgnik saab arve kätte varem kui kauba või teenuse;
  • kolmkümmend kalendripäeva pärast kuupäeva, kui toode peab olema seadusjärgse kokkuleppe või lepingu kohaselt vastu võetud või kontrollitud, ja võlgnik saab arve kätte varem või samal kuupäeval, kui nimetatud vastuvõtmine või läbivaatamine aset leiab.

Asjaomase aasta esimesel poolaastal kohaldatav viitemäär on selle aasta 1. jaanuaril kehtiv määr ja asjaomase aasta teisel poolaastal kohaldatav viitemäär on selle aasta 1. juulil kehtiv määr.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Malta äriseadustik (Malta seadustekogu Lingil klikates avaneb uus aken13. peatükk) on elektrooniliselt tasuta kättesaadav.

Viimati uuendatud: 22/03/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seadusjärgne viivisemäär - Holland

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Madalmaades on kehtestatud seadusjärgne viivis. Tegemist on viivisega, mida võlausaldaja võib võlgnikult seaduslikult nõuda maksekohustuse täitmisega viivitamise eest.

Eristatakse mittekaubanduslike tehingute puhul nõutavat seadusjärgset viivist (tsiviilseadustiku artikkel 6:119) ja kaubanduslike tehingute puhul nõutavat seadusjärgset viivist (tsiviilseadustiku artikkel 6:119a).

Mittekaubanduslike tehingute puhul nõutavat seadusjärgset viivist kohaldatakse eraisikute ja tarbijatega sõlmitud lepingute puhul.

Kaubanduslike tehingute puhul nõutavat seadusjärgset viivist kohaldatakse äriühingute ja valitsusasutustega sõlmitud lepingute puhul.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Mittekaubanduslike tehingute puhul on seadusjärgne viivisemäär 2%. Kaubanduslike tehingute puhul on seadusjärgne viivisemäär 8%.

Seadusjärgne viivisemäär võib kõikuda.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Viimati uuendatud: 12/09/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seadusjärgne viivisemäär - Austria

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Seadusjärgse intressi määrasid reguleerib Austria tsiviilseadustiku (Allgemeines bürgerliches Gesetzbuch, ABGB) paragrahv 1000. Viivise määrasid reguleerivad Austria tsiviilseadustiku paragrahv 1333 ja äriseadustiku (Unternehmensgesetzbuch, UGB) paragrahv 456 äriühingute vaheliste ning äriühingute ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vaheliste äriliste õiguslike tehingute puhul.

Tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 kohaldatakse intressi suhtes, mida nõutakse seaduse alusel või mille määra ei ole kindlaks määratud. Peale selle sätestatakse tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 lõikes 2 juhud, mil intressilt võib arvestada intressi (liitintress).

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 lõikega 1 on seadusjärgne intress neli protsenti aastas. Sama kehtib seadusjärgse viivise suhtes kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahvi 1333 lõikega 1 koostoimes tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 lõikega 1. Seda intressimäära kohaldatakse ka ühepoolsete äritehingute suhtes.

Äriühingutevaheliste ning äriühingute ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vaheliste äriliste õiguslike tehingute puhul on viivise määr 9,2 protsendipunkti kõrgem baasintressimäärast, mida kohaldatakse tasumata võlgnevuste tasumisega viivitamise korral kooskõlas äriseadustiku paragrahviga 456. Asjaomasel poolaastal kohaldatav baasintressimäär on selle perioodi esimesel kalendripäeval kehtinud määr. Baasintressimäär avaldatakse Austria keskpanga veebisaidil http://www.oenb.at rubriigis „Service“ / „Zinssätze und Wechselkurse“.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahaliselt nõudelt intressi, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud. Ka ilma sellise poolte kokkuleppeta võib nõuda liitintressi neli protsenti aastas alates poolelioleva kohtuvaidluse kuupäevast (kui hagiavaldus toimetatakse kostjale kätte), kui hagiavaldus käsitleb tasumisele kuuluvat intressi. Austria õigusega on lubatud ka liitintress.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Austria tsiviilseadustiku ja äriseadustiku ülalnimetatud sätetega saab tasuta tutvuda Austria föderaalse kantsleri (Bundeskanzleramt) veebisaidil (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ris.bka.gv.at) rubriigis „Bundesrecht’/‘Bundesrecht konsolidiert’“ (saksa keeles).

Viimati uuendatud: 01/03/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje poola keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Seadusjärgne viivisemäär - Poola

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Tsiviilseadustiku [ametlik teataja (Dziennik Ustaw) 2014, nr 121, muudetud, edaspidi „CC“] 23. aprilli 1964. aasta seaduse artikli 359 lõike 1 kohaselt kuulub intress summalt tasumisele üksnes siis, kui see tuleneb õiguslikust tehingust või kohaldatavast seadusest, kohtuotsusest või muu pädeva ametiasutuse otsusest. Kui intressimäära ei ole muul viisil kindlaks määratud, vastab seadusjärgne tasumisele kuuluv intress Poola keskpanga baasintressimäärale, millele lisandub 3,5 protsendipunkti.

Samas viivise puhul (kui selle määra ei ole kindlaks määratud) vastab CC artikli 481 lõike 2 kohaselt seadusjärgne viivis Poola keskpanga baasintressimäärale, millele lisandub 5,5 protsendipunkti. Kui nõudelt arvestatakse kõrgema määraga intressi, võib võlausaldaja nõuda viivist selle kõrgema intressimääraga.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

CC artikli 359 lõike 2 kohaselt vastab seadusjärgne intress Poola keskpanga baasintressimäärale, millele lisandub 3,5 protsendipunkti. Justiitsminister avaldab seadusjärgse intressi taseme Poola ametlikus teatajas (Monitor Polski). Praegu on justiitsministri 7. jaanuari 2016. aasta teate kohaselt alates 1. jaanuarist 2016 seadusjärgne intressimäär 5 % aastas ja seadusjärgne viivisemäär 7 % aastas.

Kaubandustehingute intressi reguleerib aga 8. märtsi 2013. aasta seadus kaubandustehingute maksetingimuste kohta (ametlik teataja 2013, nr 403, muudetud) ja intressimäär kehtestatakse alati arenguministri avaldatud teatega. Praegu on 7. jaanuari 2016. aasta teate kohaselt alates 1. jaanuarist 2016 kuni 30. juunini 2016 seadusjärgne viivisemäär kaubandustehingute puhul 9,50 % aastas.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Poola keskpanga intressimäärade, sh baasintressimäära kehtiv määr on avaldatud Poola keskpanga veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.nbp.pl/home.aspx?f=/dzienne/stopy.htm

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Justiitsministri ja arenguministri avaldatud teated seadusjärgse intressimäära (kaubandustehingute puhul) kohta on kättesaadavad valitsuse õigusloomekeskuse (Rządowe Centrum Legislacji RCL) veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.monitorpolski.gov.pl/Wyszukiwanie/tabid/114/Title/odsetki/Default.aspx

Viimati uuendatud: 22/01/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje portugali keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Seadusjärgne viivisemäär - Portugal

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Seadusjärgne intress

Jah, Portugali õigusega sätestatakse seadusjärgsed intressimäärad.

Intress võidakse kokku leppida poolte vahel või sätestada seaduses. Kui see lepitakse kokku poolte vahel, siis nimetatakse seda lepingujärgseks intressiks. Kui see sätestatakse seaduses, siis nimetatakse seda seadusjärgseks intressiks.

Lepingu- ja seadusjärgne intress võivad olla tsiviil- või kaubandusõiguslikud.

Intressi eesmärk

Üldiselt on kaht liiki intressi: tasuna käsitletav intress (nt laenuintress) ja karistuslik intress (nt intress kohustuse täitmisega viivitamise korral).

Seadusjärgne intress makseviivituse korral

Kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega, siis üldreeglina vastab makseviivituse korral tasumisele kuuluv hüvitis seadusjärgsele intressile, mida arvestatakse alates kuupäevast, mil võlgnik makseviivitusse sattus. Rahaline kohustus on kohustus maksta teisele isikule raha.

Makseviivituse aeg

Võlgnik loetakse makseviivituses olevaks, kui talle on teatatud kohtu või muu kanali kaudu, et ta peab täitma kohustuse.

Kolmel juhul loetakse võlgnik makseviivituses olevaks ka siis, kui teda ei ole teavitatud:

  1. kui kohustusel on kindel tähtaeg;
  2. kui kohustus tulenes õigusvastasest teost;
  3. kui võlgnik hoidub teatest; sel juhul loetakse võlgnik teavitatuks kuupäeval, millal teade oleks olnud talle tavaolukorras kätte toimetatud.

Kui võlg on mittelikviidne, ei teki makseviivitust enne, kui see muutub likviidseks, välja arvatud juhul, kui mittelikviidsus on tekkinud võlgniku süül. Kui võlgnik vastutab õigusvastase teo või riski eest, loetakse ta makseviivituses olevaks alates kuupäevast, mil talle on ametlik teade kätte toimetatud, välja arvatud juhul, kui ta oli makseviivituses juba selle lõigu esimese osa tingimuste alusel.

Intressivõla kustutamine või peatumine

Alates tekkimise hetkest ei sõltu intressivõlg tingimata põhivõlast. Üht saab ka ilma teiseta üle kanda või tühistada.

Osaliste maksete jaotus

Riigi õigusaktides on kehtestatud järgmised eeskirjad seoses maksete jaotusega:

i) kui võlgnik peab lisaks põhisummale tasuma kulud või intressi või maksma võlausaldajale makseviivituse tõttu hüvitist, kasutatakse kogu summa katmiseks ebapiisavat summat järgmises järjekorras: kulud, hüvitis, intress ja põhisumma;

ii) põhisumma kaetakse viimasena, välja arvatud juhul, kui võlausaldaja nõustub teistsuguste tingimustega.

Intressilt arvestatav intress

Teatavatel juhtudel võidakse tavaintressilt arvestada karistuslikku intressi (liitintress).

Liitintressi kohaldamiseks peab esinema üks järgmistest olukordadest:

  1. võlgnikku tuleb kohtu kaudu teavitada, et kogunenud intressi kapitaliseeritakse, või võlgnik peab tasuma intressi karistusena määratud kapitaliseerimise alusel.

Kapitaliseerida saab üksnes vähemalt ühe aasta pikkusele perioodile vastavat intressi. Neid liitintressi piiranguid ei kohaldata, kui need rikuvad teatavaid määruseid või valdkonna tavasid (nt erimääruste alusel finantseerimisasutuste antud laenude korral).

Riigi kohtupraktikas on kindlaks määratud, et karistuslikult intressilt karistuslikku intressi ei arvestata. Seega ei saa seadusjärgselt intressilt, mis kuulub tasumisele rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu, põhimõtteliselt intressi arvestada. See ei piira selle tõlgenduse võimalikke variatsioone kohtupraktikas ega seaduses sätestatud võimalust kohaldada kohustuslikku rahalist karistust, kui rahasumma on kohtuotsusega välja mõistetud.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Seadusjärgsed intressimäärad erinevad olenevalt sellest, kas need on seotud tsiviil- või kaubandusõigusliku huviga.

Tsiviilõiguslik seadusjärgne intress

Tsiviilõiguslik seadusjärgne intress kehtestatakse justiits- ja rahandusministrite ühise rakendusmäärusega (Portaria) kooskõlas Portugali tsiviilseadustiku (Código Civil) artikli 559 lõikega 1. 2015. aasta detsembris (teabelehe koostamise ajal) on tsiviilõiguslikud intressimäärad kehtestatud ministrite 8. aprilli 2003. aasta rakendusmäärusega nr 291/03.

Kaubandusõiguslik seadusjärgne intress

Kaubandusõiguslik seadusjärgne intress kuulub tavapäraselt tasumisele kommertsäriühingute, üksikettevõtjate või juriidiliste isikute võlgnetavatelt summadelt ning eelkõige allpool viidatud 10. mai 2013. aasta dekreetseaduses nr 62/2013 viidatud liiki võlgnevuste korral.

Kaubandusõiguslik seadusjärgne intress kehtestatakse justiits- ja rahandusministrite ühise rakendusmäärusega kooskõlas Portugali äriseadustiku (Código Comercial) artikli 102 lõigetega 3–5. 2015. aasta detsembris teabelehe koostamise ajal reguleeris kaubandusõigusliku intressi kehtestamist ministrite 26. augusti 2013. aasta rakendusmäärus nr 277/13, mille kohaselt kehtestatakse kaubandusõiguslikud intressimäärad kaks korda aastas.

Ministrite 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruses nr 277/13 osutatud iga kaubandusõigusliku intressimäära summa on kehtestatud riigikassa ja rahanduse peadirektoraadi (Direcção Geral do Tesouro e Finanças) teatega, mis avaldatakse ametliku teataja 2. seerias iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuliks.

Ministrite 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruses nr 277/13 on sätestatud kaks kaubandusõigusliku intressi määra olenevalt asjaomastest tehingutest:

  1. esimest intressimäära kohaldatakse makseviivituste suhtes, mis on seotud äriühingute või äriühingute ja avalik-õiguslike isikute vaheliste äritehingutega, mis on sätestatud 10. mai 2013. aasta dekreetseaduses nr 62/2013;
  2. teine on täiendav karistusliku intressi määr, mida kohaldatakse muude tehingute suhtes ja seoses kommertsäriühingute, üksikettevõtjate või juriidiliste isikute võlgnetavate summade suhtes, mis on sätestatud Portugali äriseadustiku artikli 102 lõikes 3.

Nii tsiviil- kui ka kaubandusõiguslikud seadusjärgsed intressimäärad erinevad ajaliselt. Seetõttu tuleks intressi arvutamisel võtta arvesse eri määrasid, mida kohaldatakse makseviivituse perioodi iga osa suhtes.

Praktilistel põhjustel on allpool esitatud üksnes viimaste aastate seadusjärgsed intressimäärad. Selle teabelehe sisu on esitatud üksnes teavitamiseks ja see ei asenda igal erijuhul kohaldatavate riigi õigusaktidega tutvumist.

Võlgnetavale seadusjärgsele intressile lisatakse kohustuslik intressi lisatasu 5 %, kui rahasumma mõistetakse välja kohtuotsusega. Sel juhul kuulub automaatselt tasumisele intress 5 % aastas, ilma et selle kohta oleks vaja ühtegi muud kohtuotsust, ja seda hakatakse arvestama otsuse jõustumise kuupäevast. See kohustuslik rahaline karistus lisandub karistuslikule intressile, kui see on kohaldatav, või võlgnetavale hüvitisele kooskõlas Portugali tsiviilseadustiku artikli 829a lõikega 4.

Seadusjärgne intress alates 5. augustist 1980 kuni praeguseni on järgmine:

05.08.1980 – 22.05.1983
[(1021 päeva) – 24. juuni 1980. aasta dekreetseadus nr 200-C/80 ja ministrite 31. juuli 1980. aasta rakendusmäärus nr 447/80]

15 %

23.05.1983 – 28.04.1987
[(1437 päeva) – ministrite 18. mai 1983. aasta rakendusmäärus nr 581/83]

23 %

29.04.1987 – 29.09.1995
[(3076 päeva) – ministrite 24. aprilli 1987. aasta rakendusmäärus nr 339/87]

15 %

30.09.1995 – 16.04.1999
[(1295 päeva) – ministrite 25. septembri 1995. aasta rakendusmäärus nr 1171/95]

10 %

17.04.1999 – 30.04.2003
[(1475 päeva) – ministrite 12. aprilli 1999. aasta rakendusmäärus nr 263/99]

7 %

01.05.2003
[(1475 päeva) – ministrite 8. aprilli 2003. aasta rakendusmäärus nr 291/03]

4 %

Kaubandusõigusliku seadusjärgse intressi määrad alates 28. septembrist 1995 kuni praeguseni on järgmised:

28.09.1995 – 16.04.1999
[Ministrite 23. septembri 1995. aasta rakendusmäärus nr 1167/95]

15 %

17.04.1999 – 30.09.2004
[Ministrite 12. aprilli 1999. aasta rakendusmäärus nr 262/99]

12 %

01.10.2004 – 31.12.2004
[Riigikassa peadirektoraadi (Direcção-Geral do Tesouro) (edaspidi „DGT“) 30. oktoobri 2004. aasta teatis nr 10097/04]

9,01 %

2005. aasta esimene pool
[Ministrite 19. juuli rakendusmäärus 597/2005 ja DGT 14. jaanuari 2005. aasta teatis 310/2005]

9,09 %

2005. aasta teine pool
[Ministrite 19. juuli rakendusmäärus nr 597/2005 ja DGT 25. juuli 2005. aasta teatis 6923/2005]

9,05 %

2006. aasta esimene pool
[DGT 11. jaanuari 2006. aasta teatis nr 240/2006]

9,25 %

2006. aasta teine pool
[DGT 10. juuli 2006. aasta teatis nr 7706/2006]

9,83 %

2007. aasta esimene pool
[DGT 5. jaanuari 2007. aasta teatis nr 191/2007]

10,58 %

2007. aasta teine pool
[Riigikassa ja finantsasjade peadirektoraadi (Direcção-Geral do Tesouro e Finanças) (edaspidi „DGTF“) 30. juuli 2007. aasta teatis nr 13665/2007]

11,07 %

2008. aasta esimene pool
[DGTFi 29. jaanuari 2008. aasta teatis nr 2152/2008]

11,20 %

2008. aasta teine pool
[DGTFi 14. juuli 2005. aasta teatis nr 19995/2008]

11,07 %

2009. aasta esimene pool
[DGTFi 14. jaanuari 2009. aasta teatis nr 1261/2009]

9,50 %

2009. aasta teine pool
[DGTFi 1. juuli 2009. aasta teatis nr 12184/2009]

8 %

2010. aasta esimene pool
[DGTFi 4. jaanuari 2010. aasta teatis nr 597/2010]

8 %

2010. aasta teine pool
[DGTFi 12. juuli 2010. aasta teatis nr 13746/2010]

8 %

2011. aasta esimene pool
[DGTFi 21. jaanuari 2011. aasta teatis nr 2284/2011]

8 %

2011. aasta teine pool
[DGTFi 14. juuli 2011. aasta teatis nr 14190/2011]

8,25 %

2012. aasta esimene pool
[DGTFi 17. jaanuari 2012. aasta teatis nr 692/2012]

8 %

2012. aasta teine pool
[DGTFi 24. juuli 2012. aasta teatis nr 9944/2012]

8 %

2013. aasta esimene pool
[DGTFi 11. juuli 2013. aasta teatis nr 584/2013]

7,75 %

2013. aasta teine pool
Dekreetseaduse (Decreto-lei) nr 62/2013 kohased tehingud[DGTFi 17. septembri 2013. aasta teatis nr 11617/2013]

8,50 %

Muud tehingud
[DGTFi 23. augusti 2013. aasta teatis nr 10478/2013]

7,50 %

2014. aasta esimene pool
Dekreetseaduse nr 62/2013 kohased tehingud

8,25 %

Muud tehingud
[DGTFi 24. jaanuari 2014. aasta teatis nr 1019/2014]

7,25 %

2014. aasta esimene pool
Dekreetseaduse nr 62/2013 kohased tehingud

8,15 %

Muud tehingud
[DGTFi 16. juuli 2014. aasta teatis nr 8266/2014]

7,15 %

2015. aasta esimene pool
Dekreetseaduse nr 62/2013 kohased tehingud

8,05 %

Muud tehingud
[DGTFi 19. jaanuari 2015. aasta teatis nr 563/2015]

7,05 %

2015. aasta teine pool
Dekreetseaduse nr 62/2013 kohased tehingud

8,05 %

Muud tehingud
[DGTFi 14. juuli 2015. aasta teatis nr 7758/2015]

7,05 %

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Lisateavet seadusjärgse intressimäära arvutamise kohta leiab justiitsministeeriumi riigikassa ja rahandusasjade peadirektoraadi veebisaidilt.

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.dgtf.pt/avisos-e-circulares/taxas-de-juros-moratorios

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

3. küsimuse vastuses osutatud veebisaidile juurdepääs on tasuta.

Hoiatus

Sellel teabelehel esitatud teave on üldine ega ole ammendav. See ei ole kontaktisiku, tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, kohtute ega ühegi muu isiku jaoks siduv. Sellega tutvumine ei asenda kohaldatavate riigi õigusaktidega tutvumist.

Viimati uuendatud: 20/02/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seadusjärgne viivisemäär - Rumeenia

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Valitsuse määrusega nr 13/2011, mis käsitleb maksekohustuste seadusjärgset intressi ja viivisintressi ning reguleerib teatavaid pangandussektori finants- ja fiskaalmeetmeid, kehtestatakse õiguslik kord, millega nähakse ette:

- seadusjärgne intress (intress, mida võlgnik peab maksma määratud tähtajaks tasumisele kuuluvalt summalt ja mida arvestatakse võlgnetava summa maksetähtpäevale eelneva perioodi eest) ning

- seadusjärgne viivisintress (intress, mida võlgnik peab maksma tasumisele kuuluvalt summalt kõnealuse kohustuse maksetähtpäevaks täitmata jätmise eest).

Valitsuse määruse nr 13/2011 artiklis 2 on sätestatud, et kui maksekohustuse suhtes kohaldatakse õigusnormide või lepingutingimuste kohaselt intressi ja/või viivisintressi ning kui pooled ei ole sõnaselgelt kokku leppinud sellise intressi määras, tuleb seda maksta kummalgi juhul asjakohase seadusjärgse määra alusel.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Seadusjärgse/kokkuleppelise intressi/viivisintressi õigusliku korra alused on sätestatud valitsuse määruse nr 13/2011 (mis käsitleb maksekohustuste seadusjärgset intressi ja viivisintressi ning reguleerib teatavaid pangandussektori finants- ja fiskaalmeetmeid) artiklites 3–5.

„Artikkel 3. 1. Seadusjärgne intressimäär on Rumeenia Panga (Banca Națională a României) viiteintressimäär, mis on Rumeenia Panga direktorite nõukogu otsusega kehtestatud rahapoliitiline intressimäär.

2. Seadusjärgne viivisintressimäär on viiteintressimäär, millele lisandub neli protsendipunkti.

21. Ettevõtjatevaheliste ning ettevõtjate ja hankijate vaheliste tehingute puhul on seadusjärgne viivisintressimäär viiteintressimäär, millele lisandub kaheksa protsendipunkti.

3. Õigussuhetes, mis ei tulene kasumit taotleva ettevõtja tegevusest seaduse nr 287/2009 (tsiviilseadustiku kohta (uuesti avaldatud)) artikli 3 lõike 3 tähenduses, määratakse seadusjärgne intressimäär kindlaks lõigete 1 ja 2 kohaselt, arvates sellest maha 20%.

4. Rumeenia Pank avaldab oma viiteintressimäära Rumeenia ametliku väljaande I osas iga kord, kui rahapoliitika intressimäär muutub.

Artikkel 4. Piiriülese mõjuga õigussuhetes, mille puhul kohaldatakse Rumeenia õigust ja makse tuleb teha välisvaluutas, on seadusjärgne intress 6% aastas.

Artikkel 5. 1. Õigussuhetes, mis ei tulene kasumit taotleva ettevõtja tegevusest seaduse nr 287/2009 (tsiviilseadustiku kohta (uuesti avaldatud)) artikli 3 lõike 3 tähenduses, ei tohi intressimäär ületada seadusjärgset intressi rohkem kui 50% aastas.

2. Lõikega 1 vastuolus olev tingimus on õigustühine. Sel juhul kaotab võlausaldaja õiguse seadusjärgset intressi nõuda.

3. Kokkuleppelise intressimäära kehtivus tehakse kindlaks selle kindlaksmääramise päeval kehtinud seadusjärgse intressi alusel.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Valitsuse määruse nr 13/2011, mis käsitleb maksekohustuste seadusjärgset intressi ja viivisintressi ning reguleerib teatavaid pangandussektori finants- ja fiskaalmeetmeid, artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et seadusjärgne intressimäär on Rumeenia Panga viiteintressimäär, mis on Rumeenia Panga direktorite nõukogu otsusega kehtestatud rahapoliitiline intressimäär. See avaldatakse Rumeenia Panga veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.bnr.ro/Monetary-Policy--3318.aspx

Seadusjärgse intressimäära arvutamise meetodi kohta eri juhtudel vt vastust eelmisele küsimusele.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Jah, rumeenia keeles valitsuse määrusele nr 13/2011, mis käsitleb maksekohustuste seadusjärgset intressi ja viivisintressi ning reguleerib teatavaid pangandussektori finants- ja fiskaalmeetmeid. Vt Rumeenia Panga veebisaiti Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.bnr.ro/apage.aspx?pid=404&actId=324573

Jah, inglise keeles Rumeenia Panga (BNR) viiteintressimäärale. Vt Rumeenia Panga veebisaiti Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.bnr.ro/Monetary-Policy--3318.aspx

Viimati uuendatud: 21/02/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje sloveeni keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.

Seadusjärgne viivisemäär - Sloveenia

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Intressi mõiste on määratletud võlaõigusseaduse (Obligacijski zakonik; edaspidi „OZ) (Uradni list RS (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne) UL RS nr 83/01, 28/06, 40/07)) artiklis 374, milles on sätestatud, et võlgnik võlgneb lisaks põhisummale intressi, kui see on ette nähtud seaduses või võlausaldaja ja võlgniku vahel kokku lepitud.

Kui võlgnik hilineb rahalise kohustuse täitmisega, võlgneb ta OZ artikli 378 lõike 1 kohaselt lisaks põhisummale ka intressi.

Lepingujärgset intressi reguleerib OZ artikkel 382, mis näeb ette, et lepinguosalised võivad kokku leppida, et võlgnik maksab peale põhisumma lepingujärgset intressi ajavahemiku eest, mis algab rahalise kohustuse tekkides ja kestab kuni tagasimakse tähtpäevani.

Sloveenias on liitintressi kohaldamine keelatud, mis tähendab, et tasumisele kuuluva, kuid veel maksmata intressi eest viivisintressi ei arvestata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seetõttu on õigustühine lepingusäte, mille kohaselt arvestatakse tasumisele kuuluva maksmata intressi eest viivisintressi. Lepingus võib siiski kokku leppida, et intressimäär võib suureneda, kui võlgnik ei maksa tasumisele kuuluvat intressi õigel ajal.

Tarbijakaitseseaduse (Zakon o varstvu potrošnikov) (UL RS nr 98/04 – ametlik konsolideeritud tekst, 114/06 – ZUE, 126/07, 86/09, 78/11, 38/14 ja 19/15)) artiklis 27a on sätestatud, et olenemata kohustusi käsitlevatest üldsätetest ei või lepinguosalised kokku leppida selles, et juhul, kui tarbija maksmisega hilineb, kohaldatakse OZs sätestatutest kõrgemaid intressimäärasid.

Kui kokkulepitud viivisintressimäär või lepingujärgne intressimäär on üle 50% kõrgem kui seadusjärgne viivisintressimäär, käsitatakse sellist kokkulepet OZ kohaselt liigkasulise lepinguna, kui võlausaldaja ei suuda tõendada, et ta ei kasutanud ära võlgniku raskusi või keerulist rahalist olukorda, tema ebapiisavaid kogemusi, hooletust või sõltuvust või et hüve, mille ta endale või kellelegi teisele sai, ei ole ilmselt ebaproportsionaalne hüvega, mille ta andis või kohustus andma. See eeldus ei kehti ärilepingute, st ettevõtjate kohta (äriühingud ja muud majandustegevusega tegelevad juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad).

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

OZ artikli 378 lõige 2 näeb ette, et viivisintressimäär on 8% aastas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OZ artikli 379 kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik kokku leppida seaduses sätestatud viivisintressimäärast kõrgemas või madalamas viivisintressimääras (lepingujärgne intressimäär). Nagu juba rõhutatud, ei saa sõlmida kõrgema viivisintressimäära kokkulepet seoses makseviivitusega siis, kui lepinguosaline on tarbija.

Intressimäära reguleeriv eriseadus on seadusjärgse viivisintressimäära seadus (Zakon o predpisani obrestni meri zamudnih Bresti) (UL RS nr 11/07 – ametlik konsolideeritud tekst)). Selle seaduse artikkel 2 näeb ette, et võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/35/EÜ (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (EÜT L 200, 8.8.2000, lk 35)) artikli 3 lõike 1 punkti d, on seadusjärgne viivisintressimäär viiteintressimäär, millele lisandub kaheksa protsendipunkti. Seadusjärgset intressimäära kohaldatakse kuue kuu jooksul alates 1. jaanuarist või 1. juulist. Viiteintressimäär on intressimäär, mida Euroopa Keskpank kohaldab põhirefinantseerimisoperatsioonide suhtes enne asjakohase kuuekuulise perioodi esimest kalendripäeva. Rahandusminister avaldab seadusjärgse viivisintressimäära ja selle muudatused Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes. Seadusjärgne viivisintressimäär, mis kehtib kuus kuud alates 1. juulist 2015, on 8,05%.

Lepingujärgne intressimäär on sätestatud OZ artiklis 382. Täpsemalt öeldes, kui on kokku lepitud lepingujärgses intressis, kuid mitte tegelikus intressimääras ja maksetähtpäevas, on aastane intressimäär 6% ja intress kuulub tasumisele põhisummaga samal ajal. Lepingujärgse intressi lisandumine lõpeb, kui veel maksmata tasumisele kuuluva intressi summa ületab põhisummat.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Teave põhi- ja viivisintressimäärade kohta on kättesaadav ka Lingil klikates avaneb uus akenSloveenia Panga veebisaidil.

Esialgse intressiarvutuse saab teha Lingil klikates avaneb uus aken Sloveenia Vabariigi kõrgeima kohtu veebisaidil.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Lingil klikates avaneb uus akenSloveenia Vabariigi võlaõigusseadus

Lingil klikates avaneb uus akenSeadusjärgse viivisintressi seadus

Lingil klikates avaneb uus akenTarbijakaitseseadus

Viimati uuendatud: 22/02/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seadusjärgne viivisemäär - Slovakkia

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Viivisintress on karistus võlakohustuste täitmatajätmise eest. See tasutakse lisaks võlale ja määratakse protsendina võlgnetavast summast. Õigusaktide kohaselt muudab võlakohustuse täitmatajätmine võlausaldaja õigusi ja võlgniku kohustusi, sest selle tagajärjel tekivad uued õigused ja kohustused, mis lisanduvad kohustusele tasuda võlg, ükskõik kas võlakohustuse täitmatajätmise põhjustas võlgnik või mitte.

Seadusjärgse viivisintressi puhul eristatakse Slovakkia õigusaktides tsiviilseadustiku (Občianský zákonník) seaduse nr 40/1964 § 517 lõike 2 ning äriseadustiku (Obchodný zákonník) § 369 kohast viivisintressi. Tsiviilõiguse kohaselt ei saa viivisintressi määra üle läbirääkimisi pidada, st lepinguosalised ei saa leppida kokku seadusega kehtestatud määrast kõrgemat määra. Seevastu äriõiguses soositakse ettevõtjatevahelist kokkulepet viivisintressi määra kohta. Kui määra ei ole kokku lepitud, on võlausaldajal õigus saada seadusjärgse määraga viivisintressi.

Seadusjärgne intress on seega otseselt viivisintress, mille summa on seadusega kindlaks määratud olenevalt sellest, kas kõnealune juhtum kuulub tsiviil- või äriõiguse alla. Tsiviilõiguse kohaselt ei saa viivisintress ületada seaduses nimetatud määra (st madalama määra saab kokku leppida) ning lepingulise kokkuleppe puudumise korral kehtestatakse viivisintress automaatselt seadusjärgse määraga, kui võlausaldaja seda nõuab. Äriõiguse kohaselt võib viivisintress olla seadusjärgsest intressist suurem või väiksem. Seadusjärgne intress on asjakohane üksnes lepingulise kokkuleppe puudumise korral.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Tsiviilseadustiku § 517 lõike 2 kohaselt määratakse viivisintressi seadusjärgne määr määrusega nr 87/1995 (nariadenie č. 87/1995 Z.z.), nii et kohe esimesel võlakohustuse täitmatajätmise päeval on viivisintressi määr viie protsendipunkti võrra kõrgem kui Euroopa Keskpanga baasmäär. Seega lisatakse EKP baasmäärale (st põhiliste refinantseerimistehingute määrale) viis protsendipunkti. EKP eri perioodide baasmäärad leiab aadressilt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.nbs.sk/en/statistics/financial-markets/interest-rates/interest-rates-of-the-ecb. Võlakohustuse täitmatajätmise esimese päeva viivisintressi määr kehtib kogu täitmatajätmise aja jooksul ja EKP baasmäära edasised muudatused seda ei mõjuta.

Äriõiguse kohaselt reguleeritakse seadusjärgset intressi äriseadustiku §-ga 369, mille kohaselt on võlausaldajal võlakohustuse täitmatajätmise korral – kui ta on täitnud oma seadus- ja lepingujärgsed kohustused – õigus nõuda viivisintressi lepingus kokkulepitud määras, ilma et temalt nõutaks eraldi teavitamist. Nagu ülalpool öeldud, saab ärisuhetes viivisintressi määra lepinguga muuta. Kuid ka juhul, kui viivisintress on lepingus kokku lepitud, peab selle määr vastama õiglase kaubanduse põhimõtetele. Kui see ei ole nii, ei saa kõnealuse lepingu kohast õigust kaitsta, mis tähendab, et isegi kui selline intressimäär oli lepingus kokku lepitud, ei saa kohus määrata intressimäära, mis rikuks neid põhimõtteid. Teine erand puudutab tarbijalepingu kohaseid võlgu, kus võlgnik on tarbija ja mille puhul ei tohi kokkulepitud viivisintress olla suurem kui tsiviilõiguses ettenähtud summa.

Äriseadustiku § 369 kohaselt on võlgnik juhul, kui viivisintressi määra ei ole kokku lepitud, kohustatud maksma viivisintressi Slovakkia valitsuse määrusega nr 21/2013 kehtestatud määras (nariadenie č. 21/2013 Z.z.). Õigusaktidega on lubatud fikseeritud ja ujuv viivisintress. Fikseeritud määr on võrdne esimesel võlakohustuse täitmatajätmise päeval kehtiva EKP baasmääraga, millele lisandub üheksa protsendipunkti. Seda määra kohaldatakse kogu võlakohustuse täitmatajätmise aja jooksul ja EKP baasmäära edasised muudatused viivisintressi määra ei mõjuta (mistõttu nimetataksegi seda fikseeritud määraks). Siiski saab võlausaldaja nõuda võlgnikult fikseeritud viivisintressi asemel ujuvat viivisintressi. Seega saab ta nõuda, et võlgnik maksaks viivisintressi asjaomase kalendripoolaasta esimesel päeval kehtiva EKP baasmääraga, millele lisandub kaheksa protsendipunkti. Kui võlausaldaja otsustab ujuva viivisintressi kasuks, kehtib see intressi arvutamise meetod (mitte võlakohustuse täitmatajätmise ilmnemisel seatud määr, vaid selle määra arvutamise meetod) kogu võlakohustuse täitmatajätmise aja jooksul. Ujuv viivisintress tähendab seega, et viivisintressi määr võib muutuda koos EKP baasmääraga, mis kehtib asjaomase kalendripoolaasta esimesel päeval, st 1. jaanuaril ja 1. juulil. EKP eri perioodide baasmäärad leiab aadressilt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.nbs.sk/en/statistics/financial-markets/interest-rates/interest-rates-of-the-ecb.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Viivisintressi arvutamise meetodit on õigusaktides selgelt ja arusaadavalt kirjeldatud. Praeguse viivisintressi määra on avaldanud Slovakkia justiitsministeerium (Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky) (Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.justice.gov.sk/Stranky/Nase-sluzby/Civilne-pravo/Aktualna-sadzba-zakonnych-urokov-z-omeskania/Uvod.aspx). Mitteametlikult leiab selle ka aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.najpravo.sk/, mida kasutavad sageli Slovakkia võlausaldajad ja võlgnikud ning nende advokaadid. Samuti saab sellel saidil konkreetselt sel otstarbel väljatöötatud kalkulaatori abil hõlpsalt viivisintressi välja arvutada.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Lisaks eespool toodud linkidele leiab vajalikud õigusaktid (tsiviil- ja äriseadustiku) ja määrused (määrused nr 87/1995 ja 21/2013) praegu kehtivas sõnastuses veebisaitidelt Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.zbierka.sk/ ja Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.slov-lex.sk/domov.

Viimati uuendatud: 14/01/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje soome keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.

Seadusjärgne viivisemäär - Soome

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

„Seadusjärgne intress tähendab Soome õiguses nii enne maksetähtpäeva laenujäägi suhtes kohaldatavat intressimäära kui ka viivisintressi. Mõlemat liiki seadusjärgset intressi käsitlevad eeskirjad on sätestatud intresside seaduses (633/1982). Intressi või viivisintressi maksmise kohustus määratakse kindlaks intresside seaduse kohaselt, kui võlgniku kohustusest või äritavast ei tulene või kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (intresside seaduse § 2 lõige 1).

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Laenuintress: võlgnik ei ole kohustatud maksma intressi võla maksetähtajale eelneva perioodi eest (intresside seaduse § 3 lõige 1). Intressi maksmises on siiski võimalik kokku leppida. Kui intressi maksmise kohustuses on kokku lepitud intressimäära kindlaks määramata, peab võlgnik maksma aastaintressi intresside seaduse §-s 12 osutatud viiteintressimäära kohaselt (intresside seaduse § 3 lõige 2).

Tarbijate poolt sularaha väljavõtmiseks sõlmitud krediidilepingute suhtes kohaldatakse ka tarbijakaitseseaduse (38/1978) 7. peatüki § 17a, milles on sätestatud, et kui krediidi või krediidilimiidi suurus on alla 2000 euro, ei tohi krediidikulukuse määr ületada intresside seaduse §-s 12 osutatud viiteintressimäära, millele lisandub 50%.

Viivisintress: ärilepingute maksetingimuste seaduse (30/2013) kohaldamisalasse kuuluvate kokkulepete korral on seadusjärgne viivisintressimäär kaheksa protsendipunkti kõrgem kui kehtiv viiteintressimäär (intresside seaduse § 4a lõige 1) – praegu 8,5%. Muude lepingute korral on seadusjärgne viivisintressimäär seitse protsendipunkti kõrgem kui kehtiv viiteintressimäär (intresside seaduse § 4) – praegu 7,5%.

Tarbimislaenude korral tuleb järgida intresside seaduse viivisintressi käsitlevaid sätteid ja kõrgemas viivisintressimääras kokkuleppimine ei ole võimalik (intresside seaduse § 2 lõige 2). Muude võlgade korral on võimalik viivisintressimääras kokku leppida. Ärilepingute maksetingimuste seaduse kohaldamisalasse kuuluvates lepingutes ei ole siiski võimalik kokku leppida, et võlausaldajal ei ole õigust viivisintressi nõuda, ja kui võlgnik on hankija, ei ole võimalik kokku leppida madalamas viivisintressimääras, kui on kindlaks määratud intresside seaduse § 4a lõike 1 kohaselt (ärilepingute maksetingimuste seaduse § 8).

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Intresside seaduses osutatud viiteintressimäär on intressimäär, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma viimase põhirefinantseerimisoperatsiooni suhtes enne asjaomase poolaasta esimest kalendripäeva, ümardatuna ülespoole lähima poole protsendipunktini (intresside seaduse § 12).

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Intresside seaduse ingliskeelne mitteametlik tõlge: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.finlex.fi/fi/laki/kaannokset/1982/en19820633.pdf

Seaduse soome- ja rootsikeelne versioon: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.finlex.fi/en/laki/kaannokset/1982/en19820633?search%5Btype%5D=pika&search%5Bpika%5D=Korkolaki

Ärilepingute maksetingimuste seadus: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2013/20130030?se

Tarbijakaitseseadus: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1978/19780038?se

Viimati uuendatud: 22/02/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seadusjärgne viivisemäär - Rootsi

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Intressieeskirjad on sätestatud intresside seaduses (räntelagen, 1975:635). Neid eeskirju kohaldatakse, kui lepingus, lubaduses või muus erisättes ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud seaduse kohaselt on mõned lepingutingimused siiski õigustühised.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Tagasimaksmise nõuded

Juhul kui näiteks lepingu rikkumise tõttu esitatakse makse tagasimaksmise nõue, on intressimäär viiteintressimäär (2016. aasta veebruaris 0%), millele lisandub kaks protsendipunkti. Intressi arvestatakse makse tegemise kuupäevast kuni tagasimaksmise kuupäevani (k.a) või kui tagasimakset ei tehta õigel ajal, siis kuupäevani (k.a), millest alates hakatakse intressi arvestama tasumata nõudeid käsitlevate eeskirjade kohaselt.

Tasumata nõuded

Tasumata nõuetelt tuleb maksta intressi viiteintressimäära alusel (2016. aasta veebruaris 0%), millele lisandub kaheksa protsendipunkti. Kehtivad järgmised üldeeskirjad.

a) Kui maksetähtpäev oli kindlaks määratud, arvestatakse nõudelt intressi sellest kuupäevast alates.

b) Kui nõue põhineb isiku kohustusel anda aru raha kohta, mille ta on saanud volitajalt või kolmandalt isikult, arvestatakse intressi aruande esitamise kuupäevast või kui aruannet ei esitata, siis kuupäevast, mil aruanne oleks tulnud esitada.

c) Muude tasumata nõuete puhul kehtib üldreegel, et intressi arvestatakse alates 30. päevast pärast seda, kui võlausaldaja saadab arve või esitab märgitud summa maksenõude muul viisil, viidates, et tasumata jätmise korral tuleb maksta intressi. Võlgnik ei pea maksma intressi arve või nõude saamisele eelnenud aja eest.

Ettevõtjatevahelistes ärisuhetes tuleb intressi maksta olenemata sellest, kas maksenõudes on viidatud, et tasumata jätmise korral tuleb maksta intressi. Sama kehtib juhul, kui ettevõtjal on oma ärisuhetes avaliku sektori asutuse või muu avalik-õigusliku isiku suhtes nõudeõigus kaupade või teenuste eest.

Kahju hüvitamise nõude (skadestånd) või muu sarnase hüvitusnõude korral, mida ei saa lähemalt uurimata kindlaks määrata, arvestatakse maksmisele kuuluvalt summalt intressi alates 30. päevast pärast seda, kui võlausaldaja nõuab maksmist ja esitab ülevaate sellest, mida ta saab põhjendatult nõuda. Võlgnik ei ole kohustatud maksma intressi nõude ja ülevaate saamisele eelnenud aja eest.

Olenemata mis tahes muust eeskirjast tuleb tasumata nõudelt igal juhul intressi arvestada hiljemalt maksekäsu (betalningsföreläggande) avaldusest teavitamise või nõude tasumise hagiga seotud kohtukutse (stämning i mål) kuupäevast.

Kui nõue puudutab tahtlikust seaduserikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ja taotletav hüvitis ei ole elurendis (livränta), arvestatakse intressi kahju tekke kuupäevast alates.

Nõuded, millelt arvestatakse intressi enne maksetähtpäeva

Kui nõudelt arvestatakse maksetähtpäeva saabumisel intressi ja nõuet ei tasuta õigel ajal, jätkatakse enne maksetähtpäeva kehtinud intressi kohaldamist. Maksmisele kuuluv intressimäär ei tohi siiski kunagi olla väiksem intressimäärast, mida oleks tulnud maksta tasumata nõudelt, millelt enne maksetähtaega intressi ei arvestatud.

Intressimäära kohandamine

Intressimäära võib kohandada, kui võlgnikku on takistanud õigel ajal tasumast haigus, töötus või muu sarnane temast mitteolenev asjaolu ja kui ei oleks mõistlik nõuda, et ta maksaks sellest tulenenud viivituse eest täisintressi.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Ei.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Siit leiate Lingil klikates avaneb uus akenintresside seaduse (räntelagen) mitteametliku versiooni.

Viimati uuendatud: 23/02/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.