Intressimäärad

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Intressieeskirjad on sätestatud intresside seaduses (räntelagen, 1975:635). Neid eeskirju kohaldatakse, kui lepingus, lubaduses või muus erisättes ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud seaduse kohaselt on mõned lepingutingimused siiski õigustühised.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Tagasimaksmise nõuded

Juhul kui näiteks lepingu rikkumise tõttu esitatakse makse tagasimaksmise nõue, on intressimäär viiteintressimäär (2016. aasta veebruaris 0%), millele lisandub kaks protsendipunkti. Intressi arvestatakse makse tegemise kuupäevast kuni tagasimaksmise kuupäevani (k.a) või kui tagasimakset ei tehta õigel ajal, siis kuupäevani (k.a), millest alates hakatakse intressi arvestama tasumata nõudeid käsitlevate eeskirjade kohaselt.

Tasumata nõuded

Tasumata nõuetelt tuleb maksta intressi viiteintressimäära alusel (2016. aasta veebruaris 0%), millele lisandub kaheksa protsendipunkti. Kehtivad järgmised üldeeskirjad.

a) Kui maksetähtpäev oli kindlaks määratud, arvestatakse nõudelt intressi sellest kuupäevast alates.

b) Kui nõue põhineb isiku kohustusel anda aru raha kohta, mille ta on saanud volitajalt või kolmandalt isikult, arvestatakse intressi aruande esitamise kuupäevast või kui aruannet ei esitata, siis kuupäevast, mil aruanne oleks tulnud esitada.

c) Muude tasumata nõuete puhul kehtib üldreegel, et intressi arvestatakse alates 30. päevast pärast seda, kui võlausaldaja saadab arve või esitab märgitud summa maksenõude muul viisil, viidates, et tasumata jätmise korral tuleb maksta intressi. Võlgnik ei pea maksma intressi arve või nõude saamisele eelnenud aja eest.

Ettevõtjatevahelistes ärisuhetes tuleb intressi maksta olenemata sellest, kas maksenõudes on viidatud, et tasumata jätmise korral tuleb maksta intressi. Sama kehtib juhul, kui ettevõtjal on oma ärisuhetes avaliku sektori asutuse või muu avalik-õigusliku isiku suhtes nõudeõigus kaupade või teenuste eest.

Kahju hüvitamise nõude (skadestånd) või muu sarnase hüvitusnõude korral, mida ei saa lähemalt uurimata kindlaks määrata, arvestatakse maksmisele kuuluvalt summalt intressi alates 30. päevast pärast seda, kui võlausaldaja nõuab maksmist ja esitab ülevaate sellest, mida ta saab põhjendatult nõuda. Võlgnik ei ole kohustatud maksma intressi nõude ja ülevaate saamisele eelnenud aja eest.

Olenemata mis tahes muust eeskirjast tuleb tasumata nõudelt igal juhul intressi arvestada hiljemalt maksekäsu (betalningsföreläggande) avaldusest teavitamise või nõude tasumise hagiga seotud kohtukutse (stämning i mål) kuupäevast.

Kui nõue puudutab tahtlikust seaduserikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ja taotletav hüvitis ei ole elurendis (livränta), arvestatakse intressi kahju tekke kuupäevast alates.

Nõuded, millelt arvestatakse intressi enne maksetähtpäeva

Kui nõudelt arvestatakse maksetähtpäeva saabumisel intressi ja nõuet ei tasuta õigel ajal, jätkatakse enne maksetähtpäeva kehtinud intressi kohaldamist. Maksmisele kuuluv intressimäär ei tohi siiski kunagi olla väiksem intressimäärast, mida oleks tulnud maksta tasumata nõudelt, millelt enne maksetähtaega intressi ei arvestatud.

Intressimäära kohandamine

Intressimäära võib kohandada, kui võlgnikku on takistanud õigel ajal tasumast haigus, töötus või muu sarnane temast mitteolenev asjaolu ja kui ei oleks mõistlik nõuda, et ta maksaks sellest tulenenud viivituse eest täisintressi.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Ei.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Siit leiate intresside seaduse (räntelagen) mitteametliku versiooni.