Sisu koostaja:
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)
LEHEKÜLJE SISU
- 1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?
- 2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?
- 3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?
- 4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?
Leia sisu riikide kaupa
1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?
Seadusjärgne viivis (viivitusintress) on seadusega ette nähtud viivisemäär, mida võib kohaldada rahuldamata võlanõude suhtes. Šoti õigus näeb ette seadusjärgse viivise kohaldamise asjakohastel juhtudel.
2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?
| Seadusjärgse viivise summa/määr |
Seadusjärgse viivise kohaldamise kriteeriumid (vajaduse korral, nt rahalise kohustuse täitmisega viivitamine, tarbijaleping jne) |
Õiguslik alus |
| 8% |
Kui muud seadusjärgset või lepingujärgset viivisemäära ei kohaldata, võib võlausaldaja nõuda kohtumääruses või selle väljavõttes käsitletud summalt viivist 8% suuruse aastamääraga. |
Šotimaa 1892. aasta esimese astme kohtute tehtud lahendite väljavõtete seaduse (Sheriff Courts (Scotland) Extracts Act 1892) artikkel 9, mis on asendatud 1975. aasta kõrge tsiviilkohtu määruse (esimese astme kohtute võlamääruste ja -väljavõtete viivised) (Act of Sederunt (Interest in Sheriff Court Decrees or Extracts) 1975) (SI 1975/948) artikliga 1 ja mida on muudetud 1993. aasta kõrge tsiviilkohtu määruse (esimese astme kohtute võlamääruste ja -väljavõtete viivised) (Act of Sederunt (Interest in Sheriff Court Decrees and Extracts) 1993) (SI 1993/769) artikliga 2, kehtestab kohtu viivisemääraks 8% aastas. 1994. aasta kõrge tsiviilkohtu määruse (kõrge tsiviilkohtu eeskirjad) (Act of Sederunt (Rules of the Court of Session 1994) (SI 1994/1443) eeskiri 7.7 kehtestab viivisemääraks 8%. 1990. aasta töökohtute määruse (viivised) (Employment Tribunals (Interest) Order 1990) (SI 1990/479) artiklid 3–4: kohaldatakse „42 päeva reeglit“ ja 1838. aasta kohtuotsuste seaduse (Judgments Act 1838) artiklis 17 sätestatud viivisemäära (seadust on muudetud 1993. aasta määruse, mis käsitleb kohtuotsusega välja mõistetud võlga (viivisemäärad) (Judgment Debts (Rate of Interest) Order 1993) (SSI 1993/564), artikliga 2), mis on 8%. 1996. aasta töökohtute seaduse (viivis diskrimineerimisasjades välja mõistetud hüvitistelt) (Employment Tribunals (Interest on Awards in Discrimination Cases) 1996) (SI 1996/2803) artikkel 8: viivist kohaldatakse alates otsuse tegemise kuupäevale järgnevast päevast määra alusel, mis on praegu kindlaks määratud Šotimaa 1892. aasta esimese astme kohtute tehtud lahendite väljavõtete seaduse artikliga 9. |
| 8% kõrgem Inglise Panga baasmäärast. |
Ärivõlgade puhul on 1998. aasta ärivõlgade hilinenud maksmist käsitlevas seaduses (viivised) (Late Payments of Commercial Debt (Interest) Act 1998) sätestatud, et võlgnetavatelt summadelt tuleb maksta viivist, et kaitsta tarnijaid, kelle finantsseisund muudab nad haavatavaks, kui nende nõuetele vastavad võlad tasutakse hilinemisega, ning et hoida üldiselt ära nõuetele vastavate võlgade hilinenud tasumist. |
1998. aasta ärivõlgade hilinenud maksmist käsitlev seadus (viivised) (määrad on täpsustatud Šotimaa 2002. aasta ärivõlgade hilinenud maksmise määruse (viivisemäärad) (Late Payment of Commercial Debts (Rate of Interest) (Scotland) Order 2002) (SSI 2002/336) artiklis 4). |
| Kohtu määratud viivisemäär |
1988. aasta kõrge tsiviilkohtu seaduse (Court of Session Act 1988) artikkel 42: viivise võib määrata, kui lordide kojale esitatud kaebus jäetakse rahuldamata süüdistuse esitamata jätmise tõttu. Liht- või liitviivisemäär vastab kõrge tsiviilkohtu (teise astme kohtuna) (Inner House of the Court of Session) arvamusele. Šotimaa 1958. aasta kahjutasu viiviste seadus |
3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?
Viivist võib nõuda alates summa sissenõutavaks muutumise kuupäevast. Üldjuhul kohaldatakse lihtviivist. Kui Ühendkuningriigi kõrgeim kohus (Supreme Court) menetleb kõrge tsiviilkohtu (teise astme kohtuna) (Inner House of the Court of Session) apellatsioonkaebust, võib ta teha määruse liht- ja liitviiviste kohta oma äranägemise järgi.
4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?
Asjakohased õigusaktid on kättesaadavad järgmistel aadressidel:
1988. aasta kõrge tsiviilkohtu seadus (Court of Session Act 1988)
1990. aasta töökohtute määrus (viivised) (Employment Tribunals (Interest) Order 1990)
Šotimaa 1958. aasta kahjutasu viiviste seadus (Interest on Damages (Scotland) Act 1958)
Viimati uuendatud:
13/08/2021
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.