Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje itaalia keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Intressimäärad

Itaalia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Itaalias lisatakse finantskohustusele seadusjärgne intress.

Õigusallikas on Itaalia tsiviilseadustiku (Codice Civile) artikkel 1282, milles sätestatakse, et likvideeritud ja tasumisele kuuluvad nõuded koguvad intressi automaatselt, kui seaduse või täitedokumendiga ei ole teisiti ette nähtud.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Seadusjärgse intressi suuruse otsustab Itaalia Riigikassa kord aastas iga aasta 15. detsembril väljaantava dekreediga.

Kui pooled on intressimäära kokku leppinud, on see selline, nagu nad otsustavad. Intressimäär peab olema kokku lepitud kirjalikult ega tohi ületada liigkasuvõtmise tõkestamise seaduses (7. märtsi 1996. aasta seadus nr 108) lubatud ülemmäära, vastasel juhul käsitletakse intressi liigkasuvõtmisena ja see tühistatakse. Sellistel juhtudel intressi ei võlgneta (tsiviilseadustiku artikkel 1815).

Kui pooled on jõudnud intressimäära kohaldamises kokkuleppele, kuid ei ole summat kindlaks määranud, kohaldatakse seadusjärgset määra.

Itaalia õigussüsteemis erineb viivisintressidega seotud olukord mõneti seadusjärgse intressiga seotud olukorrast. Viivis tähendab trahvi (võlgnikule) ja hüvitist (võlausaldajale). See on seotud finantskohustuse täitmatajätmisega, mis tuleneb hilinenud maksest või maksmatajätmisest asjaomase teenuse eest seaduses ette nähtud aja jooksul või pooltevaheliste kokkulepete alusel. Et võlausaldaja saaks viivisintressi nõuda, peab võlgnikul olema tekkinud viivitus. Viivitus tähendab võlgniku hilinemist oma kohustuste täitmisega. Viivisintressi kohaldamiseks peab maksetähtaeg olema möödunud ja võlgnikule peab olema esitatud makseteade: ametlik dokument, millega võlausaldaja kutsub võlgnikku üles makset nõuetekohaselt tasuma.

Tsiviilseadustiku kohaselt tuleb viivisintress tasuda seadusjärgses või seadusega kehtestatud määras. Kui aga enne makseteate esitamist võlgnikule kuulus tasumisele seadusjärgsest intressist kõrgem intressimäär, on viivisintressid samas summas (tsiviilseadustiku artikkel 1224).

Tsiviilseadustiku artikli 1284 kohaselt määrab seadusjärgse intressimäära kord aastas majandus- ja rahandusminister. Itaalia Vabariigi ametlikus väljaandes avaldatud dekreediga muudab minister intressimäära kuni 12 kuu pikkuste riigivõlakirjade aasta keskmise tootluse alusel, võttes arvesse aasta jooksul registreeritud intressimäära. Summa määratakse hiljemalt intressimäära kohaldamise aastale eelneva aasta 15. detsembriks. Kui 15. detsembriks ei ole uut intressimäära määratud, jääb senine määr järgmise aasta jooksul samaks.

Alates 1. jaanuarist 2017 on seadusjärgne intressimäär 0,1%.

Tabelis on esitatud intressimäära muutus alates 2010. aastast.

1%

1 jaanuarist kuni 31. detsembrini 2010

Ministri 4. detsembri 2009. aasta dekreet

1,5%

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2011

Ministri 7. detsembri 2010. aasta dekreet

2,5%

1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013

Ministri 12. detsembri 2011. aasta dekreet

1%

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2014

Ministri 12. detsembri 2013. aasta dekreet

0,5%

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2015

Ministri 11. detsembri 2014. aasta dekreet

0,2%

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016

Ministri 11. detsembri 2015. aasta dekreet

0,1%

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017

Ministri 7. detsembri 2016. aasta dekreet

Seadusjärgsest määrast kõrgem intressimäär tuleb määrata kirjalikult, vastasel juhul kehtib seadusjärgne intressimäär.

Kui pooled ei ole intressimäära otsustanud, siis alates menetluse algatamise dokumendi esitamise ajast on seadusjärgne intressimäär võrdne määraga, mis on ette nähtud eriseaduses, milles käsitletakse hilinenud maksmist äritehingute puhul (vt allpool). Seda eeskirja kohaldatakse ka vahekohtumenetluse algatamise akti suhtes.

Eriseadus, milles käsitletakse hilinenud maksmist äritehingute puhul.

Et rakendada direktiivi 2000/35/EÜ hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul, võttis Itaalia seadusandja vastu muudetud seadusandliku dekreedi nr 231/2002. Selles on äritehingute puhul maksmisega hilinemise eest intressina sõnaselgelt ette nähtud seadusjärgsest määrast kõrgem intressimäär. Seadusandliku dekreedi nr 231/2002 kohaselt on äritehingud „ettevõtjate vahelised või ettevõtjate ja avalik-õiguslike asutuste vahelised lepingud, mis puudutavad ainuüksi või peamiselt kaupade tarnimist või teenuste osutamist tasu eest“. Dekreedis on sätestatud, et äritehinguga seoses „on igaühel, kellele tasu maksmine põhjendamatult hilineb, õigus automaatsele viivisintressi maksele, mis jõustub alates maksetähtajale järgnevast päevast, ilma et oleks vaja esitada ametlikku makseteadet“, välja arvatud juhul, kui võlgnik suudab tõestada, et maksmatajätmine tulenes temast mitteolenevatest põhjustest.

Nimetatud seaduse kohaselt põhineb viivisintress äritehingute puhul majandus- ja rahandusministri poolt kord aastas kehtestatud määral. Selle kohta on antud ülevaade järgmises tabelis, kus on täpsustatud, et a) hilinemisega seotud esimesel poolaastal kasutatakse määra, mis kehtib selle aasta 1. jaanuaril; b) hilinemisega seotud teisel poolaastal kasutatakse määra, mis kehtib selle aasta 1. juulil.

Tabelis on esitatud viivisintressimäära muutused alates 2010. aastast.

VIIVISINTRESSIDE MÄÄRADE TABEL vastavalt seadusandlikule dekreedile nr 231/2002

Koos muudatustega, mis kehtestati seadusandliku dekreediga nr 192/2012

Tehingud, mis lõpetati enne 31. jaanuari 2012

Alates

Kuni

EKP määr

Kasvumäär

Kokku

Kogumäär

01.01.2010

30.06.2010

1,00%

7,00%

8,00%

8,00%

01.01.2010

31.12.2010

1,00%

7,00%

8,00%

8,00%

01.01.2011

30.06.2011

1,00%

7,00%

8,00%

8,00%

01.07.2011

31.12.2011

1,25%

7,00%

8,25%

8,25%

01.01.2012

30.06.2012

1,00%

7,00%

8,00%

8,00%

01.07.2012

31.12.2012

1,00%

7,00%

8,00%

8,00%

01.01.2013

30.06.2013

0,75%

8,00%

8,75%

7,75%

01.07.2013

31.12.2013

0,50%

8,00%

8,50%

7,50%

01.01.2014

30.06.2014

0,25%

8,00%

8,25%

7,25%

01.07.2014

31.12.2014

0,15%

8,00%

8,15%

7,15%

01.01.2015

31.12.2015

0,05%

8,00%

8,05%

7,05%

01.01.2016

30.06.2016

0,05%

8,00%

8,05%

7,05%

01.07.2016

31.12.2016

0,00%

8,00%

8,00%

7,00%

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Seadusjärgse intressi ja viivisintressi arvutamiseks on olemas arvukalt tasuta tarkvaraga veebisaite.

Viimati uuendatud: 22/01/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta