Intressimäärad

Austria
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Seadusjärgse intressi määrasid reguleerib Austria tsiviilseadustiku (Allgemeines bürgerliches Gesetzbuch, ABGB) paragrahv 1000. Viivise määrasid reguleerivad Austria tsiviilseadustiku paragrahv 1333 ja äriseadustiku (Unternehmensgesetzbuch, UGB) paragrahv 456 äriühingute vaheliste ning äriühingute ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vaheliste äriliste õiguslike tehingute puhul.

Tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 kohaldatakse intressi suhtes, mida nõutakse seaduse alusel või mille määra ei ole kindlaks määratud. Peale selle sätestatakse tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 lõikes 2 juhud, mil intressilt võib arvestada intressi (liitintress).

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 lõikega 1 on seadusjärgne intress neli protsenti aastas. Sama kehtib seadusjärgse viivise suhtes kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahvi 1333 lõikega 1 koostoimes tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 lõikega 1. Seda intressimäära kohaldatakse ka ühepoolsete äritehingute suhtes.

Äriühingutevaheliste ning äriühingute ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vaheliste äriliste õiguslike tehingute puhul on viivise määr 9,2 protsendipunkti kõrgem baasintressimäärast, mida kohaldatakse tasumata võlgnevuste tasumisega viivitamise korral kooskõlas äriseadustiku paragrahviga 456. Asjaomasel poolaastal kohaldatav baasintressimäär on selle perioodi esimesel kalendripäeval kehtinud määr. Baasintressimäär avaldatakse Austria keskpanga veebisaidil http://www.oenb.at rubriigis „Service“ / „Zinssätze und Wechselkurse“.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Tsiviilseadustiku paragrahvi 1000 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahaliselt nõudelt intressi, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud. Ka ilma sellise poolte kokkuleppeta võib nõuda liitintressi neli protsenti aastas alates poolelioleva kohtuvaidluse kuupäevast (kui hagiavaldus toimetatakse kostjale kätte), kui hagiavaldus käsitleb tasumisele kuuluvat intressi. Austria õigusega on lubatud ka liitintress.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Austria tsiviilseadustiku ja äriseadustiku ülalnimetatud sätetega saab tasuta tutvuda Austria föderaalse kantsleri (Bundeskanzleramt) veebisaidil (http://www.ris.bka.gv.at) rubriigis „Bundesrecht’/‘Bundesrecht konsolidiert’“ (saksa keeles).

Viimati uuendatud: 05/06/2023

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.