Kooskõlas artikli 45 lõikega 1 on täidetavaks tunnistamise taotluste kohta otsuste tegemine järgmiste kohtute pädevuses: esimese astme kohtu (Tribunal de Comarca (1ª Instância)) kohalikud üldasjade osakonnad (Juízos de Competência Genérica) või kohalikud tsiviilasjade osakonnad (Juízos Locais Cíveis), kui need on olemas.
Artikli 50 lõike 2 kohaselt on nende otsuste peale esitatud edasikaebusi pädevad menetlema apellatsioonikohtud (Tribunais da Relação).
Edasikaebuse kohta tehtud otsuse võib vastavalt artiklile 51 vaidlustada, esitades ainult õigusküsimusega piirduva edasikaebuse (Recurso de revista) ülemkohtule (Supremo Tribunal de Justiça).
Euroopa pärimistunnistusi on pädevad välja andma registripidajad (conservadores), täpsemalt need, kelle pädevusse kuuluvad lihtsustatud pärimismenetlused, nagu on sätestatud rahvastikuregistriseaduse (Código do Registo Civil) viimati muudetud redaktsiooni artiklites 210A–210R.
Euroopa pärimistunnistusi välja andvate registribüroode (conservatórias) nimekirja leiate järgmisel aadressil: http://www.irn.mj.pt/IRN/sections/irn/a_registral/servicos-externos-docs/contactos/balcao-das-herancas-e-locais.
Artikli 72 kohaldamisel menetlevad registripidaja otsuste peale esitatud kaebusi asjaomase registribüroo tööpiirkonna esimese astme kohtu kohalikud üldasjade osakonnad või kohalikud tsiviilasjade osakonnad (kui need on olemas).
Kaebuse esitaja peab 15 päeva jooksul pärast otsuse teatavaks tegemist esitama registribüroole kohtunikule adresseeritud kaebuse koos dokumentidega, mida ta soovib lisada (rahvastikuregistriseaduse (Código do Registo Civil) viimati muudetud redaktsiooni artiklid 286 ja 288).
Artikli 3 lõike 2 kohaldamisel on lisaks kohtutele ka notarid pärimisasjades pädevad õigusala töötajad ja täidavad kohtulikke ülesandeid.
Notarite pädevusse kuulub kõikide pärandvara inventuuri käsitlevate dokumentide ja inventuuri tingimuste koostamine ning pärast isiku surma tema pärijatele pärimistunnistuste väljaandmine kooskõlas pärandvara inventuuri käsitleva uue õigusraamistikuga, mis kiideti heaks 5. märtsi 2013. aasta seadusega nr 23/2013 ja jõustati 26. augusti 2013. aasta rakendusmäärusega nr 278/2013, välja arvatud juhul, kui pooltel soovitatakse kasutada tavapäraseid õiguslikke vahendeid.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.