Pärimine

Kreeka

Sisu koostaja:
Kreeka

PÄDEVATE KOHTUTE LEIDMINE

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Kreeka

Perekonnaõigus – pärimisasjad


*kohustuslikud andmed

Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Täidetavaks tunnistamise taotlusi menetlema pädev kohus vastavalt artikli 45 lõikele 1 on esimese astme kohtu üheisikuline koosseis [Μονομελές Πρωτοδικείο] selles piirkonnas, kus on selle poole peamine elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse; kui poolel ei ole peamist elukohta, siis seal, kus on tema alaline elukoht; kui tal ei ole alalist elukohta, siis riigi pealinna esimese astme kohtu üheisikuline koosseis (tsiviilmenetluse seadustiku artikli 905 lõige 1).

Täidetavaks tunnistamise taotluste kohta tehtud otsuse edasikaebusi, mis on esitatud artikli 45 lõike 1 kohaselt, on pädev menetlema see apellatsioonikohtu üheisikuline koosseis [Μονομελές Εφετείο], kellele allub esimese astme kohtu üheisikuline koosseis, kes taotlust arutas.

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Edasikaebuse kohta tehtud otsuse (apellatsioonikohtu üheisikuline koosseis) võib vastavalt artiklile 51 vaidlustada ülemkohtus [Άρειος Πάγος].

Täidetavaks tunnistamise otsuse teeb ühepoolses menetluses esimese astme kohtu üheisikuline koosseis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 740–781).

Apellatsioonikohtu üheisikulise koosseisu otsuse [sic] edasikaebusi arutab apellatsioonikohtu üheisikuline koosseis pooltevahelises menetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 524).

Otsuse võib tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 559 loetletud põhjustel.

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Selle piirkonna piirkondlik tsiviilkohus [Ειρηνοδικείο], kus oli surnud isiku peamine elukoht surma ajal; kui tal ei olnud peamist elukohta, siis seal, kus oli tema alaline elukoht; kui tal ei olnud alalist elukohta, siis riigi pealinna piirkondlik tsiviilkohus (tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 30 ja 810).

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

A. – Määruse artikli 72 lõike 1 kohase pärimistunnistuse väljaandmise otsuse võib vaidlustada, kaevates selle edasi selle piirkonna kollegiaalsesse esimese astme kohtusse [Πολυμελούς Πρωτοδικείου], kus asub piirkondlik tsiviilkohus (tsiviilmenetluse seadustiku artikli 824 lõige 1 koostoimes artikliga 18).

B. – Pärimistunnistuse tagasivõtmise, kehtetuks tunnistamise, muutmise või tühistamise otsuse võib vaidlustada vastavalt määruse artiklile 71 või artikli 73 lõike 1 punktile a ainult kolmas isik kohtulahendi vaidlustamise teel pärimisasja menetlevas kohtus, mis on selle piirkonna piirkondlik tsiviilkohus [Ειρηνοδικείο], kus oli surnud isiku peamine elukoht surma ajal või kui tal ei olnud peamist elukohta, siis seal, kus oli tema alaline elukoht, kui tal ei olnud alalist elukohta, siis riigi pealinna piirkondlik kohus (tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 823 ja 824 koostoimes tsiviilmenetluse seadustiku artikliga 1965).

Edasikaebamismenetluse kohta (punkt A) vt tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 495–500 ja 511–537.

Kolmanda isiku poolt kohtulahendi vaidlustamise kohta (punkt B) vt tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 583–590.

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Pärimisasjades pädevad õigusala töötajad on notarid.

Notarid tegutsevad kohtuasutuse alluvuses (prokuratuur esimese astme kohtu juures (Εισαγγελέα Πρωτοδικών).

Notarid on tasustamata riigiametnikud, kelle ülesanne on koostada ametlikke dokumente, mis kehtivad avalike dokumentidena, millel on suurem tõendusjõud, tõendatud kuupäev ja mis kuuluvad täitmisele.

Täites oma töökohustusi õiguse kohaldamisel, kaitsevad notarid samal ajal riigi ja poolte huve ning tegutsevad hea akadeemilise hariduse saanud juristidena erapooletult, tagavad õiguskindluse asjas osalevatele pooltele ja hoiavad ära võimaliku kohtuvaidluse.

Loetletud omadused, mis on notaritel ning nende koostatud aktidel ja dokumentidel, tähendavad, et notaritel on ennetava õiguskaitse tagamisel aktiivne ja tõhus roll, sest nad kaitsevad kõikide nende poole pöördunud isikute õigusi.

Viimati uuendatud: 02/12/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta