Pärimine

Horvaatia

Sisu koostaja:
Horvaatia

Artikkel 78 punkt a - selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2

Pädevate munitsipaalkohtute nimed ja kontaktandmed leiate Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kohtute andmebaasist.

Artikkel 78 punkt b - artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused

Esimese astme kohtu otsuse (mis käsitleb notari otsuse vaidlustamist) võib edasi kaevata 15 päeva jooksul pärast otsuse kättetoimetamist.

Esimese astme kohus võib edasikaebuse põhjal ise vaidlustatud otsust muuta, andes välja uue otsuse. Kui esimese astme kohus oma otsust ei muuda, suunab ta edasikaebuse teise astme kohtusse (kes võib kaaluda hilist edasikaebamist, kui sellega ei kahjustata poolte huve).

Iga isik, kellel on õigustatud huvi, võib esitada tsiviilhagi ja nõuda pärimismenetluses tehtud otsuse parandamist, välja arvatud juhul, kui kõnealuse isiku suhtes tehtud otsus on lõplik (pärimisseaduse artikkel 232)

Artikkel 78 punkt c - asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64

Vastavalt pärimisseadusele on munitsipaalkohtud ja notarid kohtukomissarid, kelle pädevuses on Euroopa pärimistunnistuse väljaandmine.

Artikkel 78 punkt d - artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused

Määruse (EL) nr 650/2012 rakendamise seaduse artikliga 7 lubatakse notari välja antud Euroopa pärimistunnistus (edaspidi „tunnistus“) vaidlustada. Vaidlustamismenetluses teeb otsuse munitsipaalkohus. Samuti on võimalik edasi kaevata munitsipaalkohtu välja antud tunnistus või munitsipaalkohtu otsus, millega antakse tunnistus või keeldutakse selle andmisest. Edasikaebuse kohta teeb otsuse maakonnakohus.

Tunnistuse välja andnud munitsipaalkohus või notar võib kas omal algatusel või õigustatud huvi omava poole taotlusel tunnistust parandada või muuta või selle tagasi võtta. Määruse (EL) nr 650/2012 rakendamise seaduse artikliga 9 lubatakse vaidlustada notari otsus, millega tunnistust parandatakse või muudetakse või see tagasi võetakse. Vaidlustamismenetluses teeb otsuse munitsipaalkohus. Samuti on võimalik edasi kaevata munitsipaalkohtu otsus, millega tunnistust parandatakse või muudetakse või see tagasi võetakse. Edasikaebuse kohta teeb otsuse maakonnakohus.

Otsuse tunnistuse õigusliku toime peatamise taotluse kohta määruse (EL) nr 650/2012 artikli 73 lõike 1 punkti a tähenduses teeb munitsipaalkohus või notar, kellelt tunnistuse muutmist või tagasivõtmist taotletakse. Notari otsuse tunnistuse õigusliku toime peatamise kohta võib vaidlustada munitsipaalkohtus. Munitsipaalkohtu otsuse tunnistuse õigusliku toime peatamise kohta võib edasi kaevata maakonnakohtusse.

Kõikidel eespool nimetatud juhtudel kohaldatakse menetluste ja notari otsuse vaidlustamise kohta tehtud otsuse suhtes mutatis mutandis pärimisseaduse sätteid, mis käsitlevad menetlust ja otsuseid pärimisasjades tehtud otsuste vaidlustamise kohta.

Pärimisseaduse kohaselt võib pärimismenetluses kohtukomissarina tegutseva notari otsuse vaidlustada kaheksa päeva jooksul alates päevast, kui otsus pooltele kätte toimetati. Otsus tuleb vaidlustada notari juures, kes on kohustatud viivitamata edastama vaidlustamismenetluse algatamise taotluse koos asjaomase menetlustoimikuga pädevale munitsipaalkohtule. Vaidlustamismenetluses teeb otsuse üks kohtunik. Kui avaldus vaidlustamismenetluse algatamiseks esitatakse liiga hilja, see ei ole täielik või see on vastuvõetamatu, ei võta kohus seda vastu. Kui kohus teeb otsuse notari vastuvõetud otsuse vaidlustamise kohta, siis võib ta jätta otsuse muutmata, muuta seda osaliselt või selle tühistada. Kohus võib iseseisvalt otsustada, millise osa otsusest ta tühistab või millise ta jätab muutmata. Kohtuotsust, millega notari otsus tühistatakse kas täielikult või osaliselt, ei saa edasi kaevata.

Pärimisseaduse kohaselt on lubatud esimese astme kohtu otsus edasi kaevata. Edasikaebus tuleb esitada esimese astme kohtule 15 päeva jooksul pärast esimese astme kohtu otsuse kättetoimetamist. Õigeks ajaks esitatud edasikaebuse alusel võib esimese astme kohus vaidlustatud otsust ise muuta, andes välja uue otsuse, kui sellega ei rikuta otsusest tulenevaid teiste poolte õigusi. Kui esimese astme kohus oma otsust ei muuda, suunab ta edasikaebuse teise astme kohtusse sõltumata sellest, kas edasikaebus esitati ettenähtud ajavahemiku jooksul. Üldjuhul teeb teise astme kohus otsuse ainult õigeks ajaks esitatud edasikaebuse kohta. Ta võib siiski läbi vaadata ka pärast tähtaega esitatud edasikaebuse, kui sellega ei rikuta vaidlustatud otsusest tulenevaid teiste poolte õigusi.

Artikkel 79 - Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

Horvaatias on lisaks pädevatele munitsipaalkohtutele notarid PDF (194 Kb) hr pärimisasjades pädevad õigusala töötajad, kes täidavad kohtulikke ülesandeid või tegutsevad kohtuasutuse poolt delegeeritud volituste alusel või tegutsevad kohtuasutuse alluvuses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist) artikli 3 lõikele 2.

Viimati uuendatud: 19/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.