Pangakontode Euroopa arestimismäärus

---

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Kohtud, kelle pädevusse kuulub arestimismääruse tegemine, kui võlausaldaja on saanud ametliku dokumendi (artikli 6 lõige 4), on piirkondlikud kohtud (okrajna sodišča) (tsiviilnõuete täitmise ja tagamise seaduse (Zakon o izvršbi in zavarovanju) (Uradni List RS (UL RS; Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 3/07 – ametlik konsolideeritud tekst, nr 93/07 ja 37/08 – kohtulõivude seadus (Zakon o sodnih taksah; ZST-1), nr 45/08 – vahekohtu seadus (Zakon o arbitraži; ZArbit), nr 28/09 ja 51/10, 26/11, 17/13 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 45/14 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 53/14 ja 58/14 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 54/15 ja 76/15 – konstitutsioonikohtu otsus, ning nr 11/18; edaspidi „ZIZ“) artikli 279b esimene lõik).

Piirkondlike kohtute nimekirja leiab siit.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Asutus, kes on pädev hankima pangakontode kohta teavet (artikkel 14), on Sloveenia Vabariigi avalike õigusregistrite ja seotud teenuste agentuur (Agencija Republike Slovenije za javnopravne evidence in storitve – AJPES) (ZIZ artikkel 279c).

Kontaktandmed: Tržaška cesta 16, 1000 Ljubljanamailto:gp@ajpes.si

gp@ajpes.si - peakontor
info@ajpes.si - teave kasutajatele

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Kontot käsitleva teabe hankimise viisid (artikli 14 lõige 5).

a) Teabeasutuseks on määratud AJPES, kes peab tehingukontode registrit, mis on füüsiliste ja juriidiliste isikute tehingukontode ühtne andmebaas (makseteenuste, e-raha väljastamise teenuste ja maksesüsteemide seaduse (Zakon o plačilnih storitvah, storitvah izdajanja elektronskega denarja in plačilnih sistemih, UL RS nr 7/18 ja 9/18 – corr.; edaspidi „ZPlaSSIED“) artikkel 191 jj). Seetõttu on teabe hankimise protsess väga tõhus, kuna teabeasutus ei pea küsima pankadelt, kas võlgnikul on seal konto (artikli 14 lõike 5 punkt a).

Kuigi Sloveenia õiguse kohaselt on võimalik hankida teavet võlgniku konto kohta artikli 14 lõike 5 punktis c sätestatud viisil (vrd ZIZ artikkel 31), kohtud seda võimalust peaaegu ei kasuta, kuna neil on võimalik saada teavet võlgniku pangakonto kohta, kui nad teevad elektroonilise päringu tehingukontode registris (ZIZ artikkel 4; kohtute seaduse (Zakon o sodiščih; UL RS nr 94/07 – ametlik konsolideeritud tekst, nr 45/08, 96/09 ja 86/10 – ZJNepS, nr 33/11 ja 75/12 – ZSPDSLS-A, nr 63/13, 17/15 ja 23/17 – ZSSve; edaspidi „ZS“) artikkel 13.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Edasikaebused esitatakse (artikkel 21):

– kohtule, kes lükkas tagasi võlausaldaja arestimismääruse taotluse (regionaalne või piirkondlik kohus (okrajno oziroma okrožno sodišče)).

Piirkondlike kohtute nimekiri, regionaalsete kohtute nimekiri.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Asutus, kelle pädevusse kuulub arestimismääruse ja muude dokumentide vastuvõtmine, edastamine ja kättetoimetamine (artikli 4 lõige 14), on:

- määruse (EL) nr 655/2014 artikli 10 lõike 2, artikli 23 lõigete 3, 5 ja 6, artikli 25 lõike 3, artikli 27 lõike 2, artikli 28 lõike 3 ja artikli 36 lõike 5 teise lõigu kohaselt Maribori piirkondlik kohus (Okrajno sodišče v Mariboru).

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Asutus, kelle pädevusse kuulub arestimismääruse täitmine (3. peatükk), on:

Maribori piirkondlik kohus, kelle territoriaalsesse pädevusse kuulub teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu väljaantud arestimismääruse täitmine (ZIZ artikkel 279d).

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Ühiskontosid ja esindajakontosid (artikkel 30) võib arestida järgmises ulatuses.

Ühiskonto on maksekonto, mille makseteenuse osutaja avab vähemalt kahe füüsilise isiku või vähemalt kahe juriidilise isiku nimel (makseteenuste ja -süsteemide seaduse artikli 14 lõige 1 (Zakon o plačilnih storitvah in sistemih; ZPlaSS).

Ühiskonto iga üksikomanik võib kasutada kõiki sellel kontol olevaid rahalisi vahendeid, kui ühiskonto haldamise lepingus ei ole ette nähtud muid volitusi sellel kontol olevate rahaliste vahendite kasutamiseks (ZPlaSS artikli 14 lõige 2).

Kõiki ühiskontol olevaid rahalisi vahendeid võib kasutada konto üksikomaniku kohustuste täitmiseks kolmandate isikute ees. Ühiskonto omanike kokkulepe üksikomanike osade suuruse ja üksikomanike vastutuse kohta ei piira kolmandate isikute õigusi täite- või pankrotimenetluses üksikomaniku vastu esitatud nõuete tasumisele kõikidest ühiskontol olevatest rahalistest vahenditest (ZPlaSS artikli 14 lõige 3). Ühiskontol olevaid rahalisi vahendeid võib seetõttu kasutada konto üksikomaniku kohustuste täitmiseks kolmandate isikute ees.

Kui täitmine on konkreetse seaduse alusel piiratud võlgniku konkreetse varaga, kehtivad need piirangud ühiskonto üksikomaniku vastu algatatud täitemenetluses ühiskonto iga üksikomaniku suhtes (ZPlaSS artikli 14 lõige 4).

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Arestimisele mittekuuluvate summade ja nende summade kohta, mille osas on täitmine piiratud, kehtivad järgmised reeglid (artikkel 31).

Sissetulek ei kuulu arestimisele, kui selle ühine tunnus on asjaolu, et see ei ole põhisissetulek, näiteks palk, vaid reeglina madalam lisasissetulek, millel on enamikul juhtudel sotsiaalse korrektsiooni funktsioon (tsiviilnõuete täitmise ja tagamise seaduse (ZIZ) artikkel 101).

ZIZ artikli 102 kohaselt on täitmine piiratud seoses sissetulekuga, mis kujutab endast üldjuhul põhisissetulekut, näiteks palka, st töösuhtest saadavat sissetulekut. Üldjuhul on lubatud võtta ära kuni kaks kolmandikku sellisest sissetulekust, kuid võlgnikule tuleb jätta summa, mis on võrdne 76%ga miinimumpalgast. Igale võlgnikule tuleb jätta sama jääksumma. Teatavate eelisnõuete korral on summa, mis tuleb võlgnikule jätta, madalam – 50% miinimumpalgast. Mõlemal juhul on summa, mis tuleb võlgnikule jätta, kõrgem juhul, kui võlgnik vastutab pereliikmete ülalpidamise eest.

Täitmisega seotud erandeid ja piiranguid peavad arvesse võtma täiteotsuste elluviimise eest vastutajad (pank) ilma võlgniku taotluseta, välja arvatud juhul, kui ülalpidamise tõttu on õigus kõrgemale piirmäärale. Võlgnik peab tõendama sellist õigust täitjale ametliku dokumendi esitamise teel (ZIZ artikli 102 lõige 5).

Arestimisele mittekuuluvate summade või summade piirmäärade täpne nimekiri on sätestatud ZIZ artiklites 101, 102 ja 103.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Teenustasude arvestamine (artikkel 43): pangad võivad kooskõlas oma äripoliitikaga ja vastavate teenustasu määradega võtta toimingute tegemise eest tasu samaväärsete siseriiklike määruste alusel (määruse saamine ja raha ülekandmine).

Makseteenuste osutajad peavad avaldama oma veebisaidil täieliku ja õige teabe tasude kohta, mida nad võtavad toimingute tegemise eest täiteotsuse ja tagamismääruse alusel (ZPlaSSIED artikkel 190).

Teabe kontode kohta esitab AJPES. Juriidiliste isikute ja äritegevusega tegelevate füüsiliste isikute tehingukontode registri teave on AJPES-i veebisaidil avalikult ja tasuta kättesaadav (ZPlaSSIED artikkel 194). Kui AJPES teeb tehingukontode registrist väljavõtte füüsilise isiku konto kohta, võtab ta teabe taotlejalt tasu vastavalt tariifile, mis on kehtestatud kokkuleppel rahandusministriga (ZPlaSSIED artikkel 195). Tasu määr kulude eest, mis on seotud tehingukontode registri teabe esitamisega füüsiliste isikute tehingukontode kohta (UL RS nr 49/10), avaldatakse AJPES-i veebisaidil. Selle määra alusel sõltub tasu summa sellest, kuidas esitatakse taotlus kontoga seotud teabe kohta (andmete elektroonilise edastamise korral on määr madalam kui andmete edastamisel kirjaliku taotluse alusel) ja edastatud andmeühikute arvust.

Teenustasu samaväärsete siseriiklike määruste rakendamise eest maksab võlgnik, samas kui tasu kontoteabe esitamise eest maksab isik, kes esitas päringu (üldjuhul võlausaldaja).

Kohtutel on kontosid käsitlevale teabele tasuta juurdepääs; nad teevad päringuid AJPES-i peetavas registris või küsivad maksetehingutega tegelevatelt organisatsioonidelt (pank), kas võlgnik on avanud seal konto (ZIZ artikli 4 esimene lõige, ZS artikkel 13).

AJPES tagab kohtutele, maksuhaldurile ja muudele täitmise eest vastutavatele asutustele otsese elektroonilise juurdepääsu tehingukontode registris sisalduvale teabele.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud (artikkel 44).

Kui taotletakse nõude tagamist arestimismäärusega, tuleb tasuda kohtulõiv (ZIZ artikkel 29b koostoimes artiklitega 239 ja 279a). Arestimismääruse taotluse eest tuleb tasuda kohtulõivuna 30 eurot (kohtulõivude seaduse (Zakon o sodnih taksah – ZST-1; UL RS nr 37/08, 97/10, 63/13, 58/14 – konstitutsioonikohtu otsus, 19/15 – konstitutsioonikohtu otsus, 30/16, 10/17 – ZPP-E ja 11/18 – ZIZ-L; edaspidi „ZST-1“) tariif nr 4012) või 24 eurot (ZST-1 tariifid nr 4041 ja 4012), kui taotlus esitatakse elektrooniliselt;

Kui arestimismääruse on teinud Sloveenia kohus, pank asub Sloveenias ja kohus on teinud ka korralduse, millega kohustab panka tegema ZIZ artikli 260 esimese lõigu punktis 4 või artikli 271 esimese lõigu punktis 4 nimetatud toimingud (artikli 279e esimene lõik), katab kohtulõiv ka selle korralduse tegemise, kuna kohus annab selle välja arestimismääruse tegemise menetluse käigus (st selle menetluse käigus, millega kohus lahendab nõude tagamise taotluse).

Kui arestimismääruse on teinud välisriigi kohus ja see saabub Sloveenia kohtusse täitmiseks, sest pank asub Sloveenias, tehakse korraldus, millega kohustatakse panka tegema ZIZ artikli 260 esimese lõigu punktis 4 või artikli 271 esimese lõigu punktis 4 nimetatud toimingud (artikli 279e esimene lõik), arestimismääruse saamisega käivitatud menetluse käigus. Määruse artikli 24 kohaselt sel juhul kohtulõivu ei tasuta, kuna sellist korraldust ei saa lugeda korralduseks esialgse õiguskaitse vahendi või ajutise meetme kohta ja menetlust, mille käigus korraldus tehakse, ei saa lugeda nõude tagamise menetluseks; pigem tehakse menetluse tulemusena korraldus, milles kohus annab pangale juhiseid, kuidas täita välisriigis välja antud arestimismäärust.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Samaväärsete siseriiklike määruste järjekord siseriikliku õiguse kohaselt (artikkel 32).

Kui mitu võlausaldajat esitavad sama võlgniku vastu ja seoses sama täitmise esemega rahalisi nõudeid, tuleb nõuded tasuda sellises järjekorras, nagu võlausaldajad omandasid nimetatud eseme suhtes tagasimakseõiguse, välja arvatud juhul, kui seaduses on ette nähtud teisiti (ZIZ artikkel 12).

Teises Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud arestimismääruse täitmiseks teeb kohus korralduse ZIZ artikli 271 esimese lõigu punktis 4 nimetatud toimingu tegemiseks, teiste sõnadega rakendab esialgse õiguskaitse vahendit (ZIZ artikli 279e kolmas lõik). Esialgse õiguskaitse vahendiga annab kohus maksetehingutega tegelevale organisatsioonile korralduse keelduda maksmast võlgnikule või võlgniku nimel tegutsevale isikule võlgniku kontolt rahasummat, mille kohta on kohus rakendanud esialgse õiguskaitse vahendit (ZIZ artikli 271 esimese lõigu punkt 4). Sloveenia kohtu poolt teise liikmesriigi Euroopa arestimismääruse alusel välja antud esialgse õiguskaitse vahend ei anna tagatise suhtes pandiõigust (vt ZIZ artikli 271 teine lõik). Kohus rakendab esialgse õiguskaitse vahendit, kui ta ei ole veel teinud asjas sisulist kohtuotsust. Kui võlausaldaja lisab arestimismääruse taotlusele kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi, tehakse korraldus ZIZ artikli 260 esimese lõigu punktis 4 sätestatud täitemeetme kasutamiseks, st tehakse määruse esialgse õiguskaitse vahendi kohta, millega antakse korraldus maksetehingutega tegelevas organisatsioonis oleval võlgniku kontol oleva rahasumma arestimiseks (ZIZ artikli 279e kolmas lõik ja artikli 260 esimese lõigu punkt 4). Arest annab võlausaldajale pandiõiguse võlgniku pangakontodel oleva raha suhtes (ZIZ artikli 107 kolmas lõik koostoimes artikli 138 viienda lõigu ja artikliga 239).

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Õiguskaitsevahendi kasutamise pädevusega kohtud või kui see on asjakohane, siis õiguskaitseasutus (artikli 33 lõige 1, artikli 34 lõige 1 või 2):

– õiguskaitsevahend (vastuväide) artikli 33 lõike 1 alusel esitatakse kohtule, kes arestimismääruse välja andis. See kohus on piirkondlik kohus või regionaalne kohus. Kohus teeb õiguskaitsevahendi kohta otsuse (ZIZ artikkel 54 koostoimes artikliga 239).

– õiguskaitsevahend vastavalt artikli 34 lõikele 1 esitatakse Maribori piirkondlikule kohtule, kes andis teise liikmesriigi arestimismääruse alusel välja tagamismääruse (ajutise meetme või esialgse õiguskaitse vahendina) ja toimetas selle kätte maksetehingutega tegelevale organisatsioonile. Kohus teeb õiguskaitsevahendi kohta otsuse (ZIZ artikkel 279f);

– õiguskaitsevahend vastavalt artikli 34 lõikele 2 (avaliku korraga seotud erand) esitatakse Maribori piirkondlikule kohtule.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus, ajavahemik, mille jooksul tuleb edasikaebus siseriikliku õiguse kohaselt esitada ja selle ajavahemiku algust tähistav sündmus (artikkel 37).

Edasikaebuse võib esitada vastuväite kohta tehtud otsuse suhtes (ZIZ artikli 9 esimene lõik koostoimes artikliga 239). Edasikaebus esitatakse arestimismääruse välja andnud kohtule (piirkondlik või regionaalne kohus) või vastavalt määruse artiklile 23 arestimismääruse täitmise eest vastutavale piirkondlikule kohtule.

Edasikaebus tuleb esitada kaheksa päeva jooksul alates sellest, kui esimese astme kohus teeb vastuväite suhtes otsuse (ZIZ artikli 9 kolmas lõik).

Edasikaebuse kohta teeb otsuse kõrgem kohus.

Kõrgemate kohtute kontaktandmed:

1. Višje sodišče v Celju (Celje kõrgem kohus)
Prešernova ulica 22
3102 Celje - p.p. 1034

Tel: (03) 427 51 00
Faks: (03) 427 52 70
E-post: urad.visce@sodisce.si

2. Višje sodišče v Kopru (Koperi kõrgem kohus)
Ferrarska 9
6000 Koper

Tel: (05) 668 30 00
Faks: (05) 639 52 45
E-post: urad.viskp@sodisce.si

3. Višje sodišče v Ljubljani (Ljubljana kõrgem kohus)
Tavčarjeva 9
1000 Ljubljana

Tel: (01) 366 44 44
Faks: (01) 366 40 70
E-post: urad.vislj@sodisce.si

4. Višje sodišče v Mariboru (Maribori kõrgem kohus)
Sodna ulica 14
2000 Maribor

Tel: (02) 234 71 00
Faks: (02) 234 73 18
E-post: urad.vismb@sodisce.si

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Teave kohtulõivude kohta (artikkel 42)

Arestimismääruse saamise menetlusega või arestimismääruse vastu võetava õiguskaitsevahendi saamise menetlusega seotud kohtulõivud on sama suured kui samaväärse siseriikliku määruse saamise menetlusega või sellise siseriikliku määruse vastu võetava õiguskaitsevahendi saamisega seotud lõivud.

Kohtulõivude tasumist reguleerib ZIZ artikkel 29b. Kohtulõivud tuleb tasuda täitmistaotluse, vastuväite või edasikaebuse esitamisel või hiljemalt kaheksa päeva jooksul alates kohtulõivu tasumise korralduse kättetoimetamisest.

Kui kohtulõivud on võimalik arvutada automaatselt, väljastatakse elektroonilise taotluse esitamise korral maksekorraldus, milles antakse taotluse esitajale korraldus tasuda lõivud ülekandega nimetatud kontole ja lisada maksekorralduses märgitud viitenumber. Kohtulõivude maksekorraldus loetakse kätte toimetatuks, kui taotluse esitaja ise või tema esindaja esitab taotluse elektrooniliselt.

Kui kohtulõivu ei tasuta õigeaegselt, loetakse taotlus tagasi võetuks.

Maksekorralduses peab kohus hoiatama asjaomast poolt kohtulõivude tasumata jätmise tagajärgede eest.

Kohtulõivude summad on kehtestatud kohtulõivude seadusega (Zakon o sodnih taksah; ZST-1) (UL RS nr 37/08, 97/10, 63/13, 58/14 – konstitutsioonikohtu otsus, 19/15 – konstitutsioonikohtu otsus ja 30/16). Tasumisele kuuluvad kohtulõivud on samad mis samaväärse siseriikliku määrusega (tagamise määrus) seotud menetluses.

Nende lõivude puhul on määratud kindlaks järgmised summad.

	Kui taotlus esitatakse paberil	Kui taotlus esitatakse elektrooniliselt
Arestimismääruse taotlusega seotud menetlus	30 eurot (tariif nr 4012 ZST-1)	24 eurot (tariifid nr 4041 ja 4012 ZSTZST-1)
Vastuväitega seotud menetlus	30 eurot (tariif nr 4022 ZST-1)	24 eurot (tariifid nr 4041 ja 4022 ZSTZST-1)
Edasikaebusega seotud menetlus	33 eurot (tariif nr 4033 ZST-1)	26,4 eurot (tariifid nr 4041 ja 4033 ZSTZST-1)

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Dokumentide tõlkimisel lubatud keeled (artikli 49 lõige 2).

Ametlikud keeled on sloveeni keel ja kahe rahvusvähemuse keeled, mis on ametlikult kasutatavad nende piirkondade kohtutes, kus need rahvusvähemused elavad (ZPP artiklid 6 ja 104). Rahvusvähemuste keeled on itaalia ja ungari keel. Pirani piirkondliku kohtu, Koperi piirkondliku kohtu ja Koperi regionaalse kohtu töökeel on itaalia keel ning Lendava piirkondliku kohtu töökeel on ungari keel.

Segarahvuseliste omavalitsuste suhtes kehtib omavalitsuste moodustamise ja omavalitsuste piiride kehtestamise seadus (UL RS nr 108/06 – ametlik konsolideeritud tekst ja 9/11; edaspidi „ZUODNO“). ZUODNO artikkel 5: „Segarahvuselised omavalitsused on kooskõlas käesoleva seadusega need, mis on sellistena määratletud Lendava, Hodoš-Šalovci, Moravske Toplice, Koperi, Izola ja Pirani omavalitsuste kehtivate põhimäärustega“.