Pangakontode Euroopa arestimismäärus

Portugal

Sisu koostaja:
Portugal

PÄDEVATE KOHTUTE/ASUTUSTE OTSING

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Portugal

Pangakontode Euroopa arestimismäärus


*kohustuslikud andmed

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Kooskõlas nõude esemel ja suurusel põhineva pädevusega, nagu see on määratletud kohtusüsteemi korralduse seaduses (26. augusti 2013. aasta seadus nr 62/2013), on arestimismäärust pädevad tegema järgmised kohtud vastavalt oma konkreetsele pädevusvaldkonnale:

  • tsiviilasjade keskkohtumajad (Juízos Centrais Cíveis);
  • kohalikud tsiviilkohtumajad (Juízos Locais Cíveis) ja üldkohtu pädevusega kohtumajad (Juízos de competência genérica);
  • perekonna- ja alaealiste asjade kohtumajad (Juízos de família e menores);
  • tööasjade kohtumajad (Juízos do Trabalho);
  • kaubandusasjade kohtumajad (Juízos de Comércio);
  • täitmisasjade kohtumajad (Juízos de Execução);
  • intellektuaalomandi küsimuste kohus (Tribunal da Propriedade Intelectual);
  • konkurentsile, reguleerimisele ja järelevalvele spetsialiseerunud kohus (Tribunal da Concorrência, Regulação e Supervisão);
  • merekohus (Tribunal Marítimo).

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Õigusnõustajate ja Kohtutäiturite Koda (Ordem dos Solicitadores e Agentes de Execução (OSAE))

Rua Artilharia 1, n.º 63

1250-038 Lisboa

Telefon: (+351) 213894200

Faks: (+351) 213534870

E-post: geral@osae.pt

http://osae.pt/pt/pag/osae/osae/1/1/1/1

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Siseriikliku õigusega on ette nähtud järgmised teabe hankimise viisid:

  • kõik Portugali pangad on kohustatud avalikustama, kas võlgnikul on nende juures konto (artikli 14 lõike 5 punkt a);
  • teabeasutus võib saada juurdepääsu avalik-õiguslike asutuste või haldusasutuste registrites olevale või muul viisil hallatavale asjaomasele teabele (artikli 14 lõike 5 punkt b).

Need teabe hankimise viisid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 749 ja neid reguleeritakse ministri 29. augusti 2013. aasta rakendusmääruse (nagu seda on viimati muudetud) nr 282/2013 artikliga 17.

Selleks et pädev asutus (Õigusnõustajate ja Kohtutäiturite Koda, OSAE) pääseks juurde teabele selle kohta, kas Portugalis on avatud pangakontosid, saadetakse teabenõue Portugali keskpangale. Portugalis saab selliseid teabenõudeid esitada vaid juhul, kui kasutatakse võlgniku maksukohustuslasena registreerimise numbrit (NIF) või juriidilise isiku registreerimisnumbrit (NIPC). Selleks et teabenõudeid oleks võimalik kiiresti menetleda, soovitatakse neisse lisada järgmine teave:

  • võlgniku maksukohustuslasena registreerimise number (NIF) või
  • juriidilise isiku registreerimisnumber (NIPC), juhul kui võlgnik on ettevõtja;
  • võlgniku aadress.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Edasikaebusi on pädevad arutama apellatsioonikohtud.

Apellatsioonkaebus tuleb aga kooskõlas siseriikliku õigusega esitada vaidlustatava otsuse teinud kohtule.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

  • Kohtud, konkreetsemalt kohtuametnikud;
  • Õigusnõustajate ja Kohtutäiturite Koda (OSAE), konkreetsemalt kohtutäiturid.

Üldiselt on kohtutäituritel volitused edastada vajalikke teateid.

Portugali menetlusõiguse kohaselt saavad kohtuametnikud sekkuda üksnes järgmistes olukordades:

  • täitemenetlused, milles võlausaldaja on riik;
  • täitemenetlused, milles võlausaldajat esindab prokuratuur (Ministério Público);
  • kui ringkonnas, kus täitemenetlus on algatatud, puudub kohtutäitur ja teise ringkonna kohtutäituri kasutamine põhjustaks ebaproportsionaalseid kulusid. Sellise sekkumise üle otsustab võlausaldaja taotlusel kohtunik;
  • kui vajalike menetlusetappidega kaasnevad ebaproportsionaalsed reisikulud ja piirkonnas, kus neid menetlustoiminguid tuleks teha, puudub kohtutäitur. Sellise sekkumise üle otsustab kohtutäituri taotlusel kohtunik;
  • 10 000 euroseid või väiksemaid nõudeid puudutavad täitemenetlused, kui võlausaldajad on eraisikud ja taotlus ei ole seotud äri- või tööstustegevusega, tingimusel, et seda taotletakse täitmisele pööramise taotluses ning asjaomased menetluskulud on tasutud;
  • 30 000 euroseid või väiksemaid nõudeid puudutavad täitemenetlused, kui taotlus on seotud töösuhtega ning täitmist taotlev pool taotleb seda täitmisele pööramise taotluses ning tasub asjaomased menetluskulud.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Õigusnõustajate ja Kohtutäiturite Koda (OSAE)

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Portugali õiguse kohaselt eeldatakse, et võlgnevus jaguneb poolte vahel võrdselt, ehk kui puuduvad vastupidist kinnitavad tõendid, siis eeldatakse, et kummalegi hoiustajale kuulub pool kontol hoiustatud rahast (tsiviilseadustiku artiklid 513 ja 516). Seega hõlmab arestimismäärus võlgniku osa ühises kontos, eeldades et osad on võrdsed (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 780 lõige 5).

Selle eelduse saab ümber lükata vastupidist kinnitavate tõenditega; tuleb tõendada, et pangakontol hoiustatud raha kuulub vaid ühele kontoomanikule või kontoomanikest vaid ühele või et nende osad kontol on erinevad või kuulub raha koguni kolmandale isikule.

Kui arestimismäärus tehakse vaid ühe abikaasa kohta, aga arestitakse abikaasade ühises omanduses olev pangakonto, kuna arvatakse, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, tuleb selle isiku abikaasal, kelle vastu arestimismäärus tehti, taotleda varade lahutamist või teha avaldus, et nad nõustuvad ühise võlgnevusega; seda tehakse selle abikaasa taotlusel, kelle vastu arestimismäärus tehti. Kui arestimismäärus tehakse vaid ühe abikaasa vastu ning selle konto kohta, mis on üksnes tema nimel, saab see abikaasa nõuda, et võlg oleks ühine – sellisel juhul võidakse arestimismäärus teha abikaasade ühise konto kohta, kui neil on ühine konto (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 740 lõige 1, artikli 741 lõige 1 ja artikli 742 lõige 1).

Kui kontoomanik on ühtlasi võlgnik, aga kontol olev raha kuulub arvatavalt kolmandale isikule, võib see kolmas isik esitada vastuväite (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 342 lõige 1). Kui selgub, et võlgnik on kolmandale isikule kuuluval kontol hoiustatud raha omanik, võib see kolmas isik esitada arestimismääruse vastu kaebuse või vastuväite, esitades faktilised tõendid või sellised tõendid, mida kohus ei võtnud arvesse ning mis võivad muuta arestimismääruse alused tühiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 372 lõige 1). Esimesel juhul püüab raha arestimist vältida kolmas isik, teisel juhul püüab seda teha võlgnik.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 391 lõikega 2 kohaldatakse arestimise suhtes kohaldatavaid sätteid teatavate kohandustega ka arestimismääruste suhtes.

Arestimine peab piirduma sissenõutava võla ning eeldatavate täitekulude tasumiseks vajaliku varaga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 735 lõige 3).

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 738 ei saa sissenõuet pöörata järgmisele: kaks kolmandikku netosissetulekust, töötasudest, korrapärastest summadest, mis saadakse vanaduspensionina või mis tahes muu sotsiaalhüvitisena, kindlustuselt, õnnetushüvitisena või annuiteedina, või mis tahes samalaadsetest maksetest, millega tagatakse võlgniku elatis. Eespool nimetatud maksete likviidse osa arvutamisel võetakse arvesse üksnes seadusega ettenähtud kohustuslikke kinnipidamisi. Arestimisest vabastatav suurim summa võrdub iga arestimise ajal kehtiva kolme riikliku alampalgaga; kui võlgnikul ei ole muud sissetulekut, võrdub vabastatav väikseim summa ühe riikliku alampalgaga.

Konkreetsel pangakonto arestimise juhul vabastatakse arestimisest kokku summa, mis vastab riiklikule alampalgale.

Võttes arvesse summat, tasumata võlgnevuse liiki, selle isiku vajadusi, kelle suhtes täitmist taotletakse, ja tema perekonna olukorda, võib kohtunik selle isiku taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, arestitavat sissetulekusummat vähendada nii pikaks ajaks, kui ta peab mõistlikuks (aga mitte kauemaks kui üks aasta), või selle koguni arestimisest vabastada.

Pangahoiused on arestimisest vabastatud juhul, kui need tulenevad laenumaksetest, mis iseenesest on arestimisest vabastatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 739.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Pankadel on õigus võtta tasu vaid teenuste eest, mida nad osutavad juhul, kui võlausaldaja on äriühing, kes eelneval aastal on esitanud kohtule, registrile või kontaktpunktile 200 või enam esialgse õiguskaitse taotlust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 780 lõige 12).

20. mai 2011. aasta rakendusmääruses nr 202/2011 (nagu viimati muudetud) sätestatakse selle tasuga seotud makse- ja sissenõudmismeetodid ning summade jaotumine.

See tasu on seotud kuludega, mis tekivad üksnes võlausaldaja vastutusel, ning see ei hõlma kohtutäituri tasusid ega kulusid või täitemenetluse kulusid; samuti ei saa seda käsitada poolte kuludena (20. mai 2011. aasta rakendusmääruse nr 202/2011 artikli 1 lõige 2).

Kui arestitakse selle inimese nimel oleval pangakontol olev raha, kelle suhtes täitmist taotletakse, kuulub tasumisele viiendik (1/5) arvestusühikust, mis teeb summaks 20,40 eurot.

Kui arestimine ei ole võimalik (kui selle inimese nimel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole pangakontosid ega raha pangas), kuulub tasumisele kümnendik (1/10) arvestusühikust, mis teeb summaks 10,20 eurot.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Portugalis annavad pangad pangakontode kohta teavet vastavalt artikli 50 lõike 1 punktis i osutatud tingimustele ja summadele.

Arestimismääruse käsitlemise või täitmise eest tuleb maksta järgmised tasud:

  • 25 eurot, kui võlgniku elukoht on päritoluliikmesriigis;
  • 51 eurot, kui võlgniku elukoht on muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Ei kohaldata.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Arestimismääruse peale artikli 33 lõike 1 alusel esitatud apellatsioonkaebused:

  • apellatsioonkaebust on pädev menetlema ja selle kohta otsuse tegema arestimismääruse teinud esimese astme kohus.

Arestimismääruse täitmise peale artikli 34 alusel esitatud apellatsioonkaebused:

  • tsiviilasjade keskkohtumajad, juhul kui arestitava vara väärtus on üle 50 000 euro*;
  • kohalikud tsiviilkohtumajad või kui need puuduvad, siis üldkohtu pädevusega kohtumajad, juhul kui arestitava vara väärtus on 50 000 eurot või alla selle.

* See summa hõlmab põhisummat ja intresse/trahve, mis on kogunenud arestimismääruse esitamise kuupäevani.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Apellatsioonkaebused tuleb esitada kohtule, kes tegi otsuse, mille peale apellatsioonkaebus esitatakse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 637 lõige 1). Pärast apellatsioonkaebuse esitamist vaatab selle läbi apellatsioonikohus (Tribunal da Relação).

Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva alates otsuse teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 638 lõige 1 ja artikli 363 lõige 1).

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

  • Ajutise meetme korral peab seda taotlev pool tasuma menetluskulud 306 eurot.
  • Otsuse edasikaebamise korral tuleb taotleval poolel maksta menetluskulud vahemikus 306 kuni 612 eurot.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 145 lõikele 1 tuleb menetluskulud maksta vastava menetluse alguses.

Menetluskulude määruse artikli 7 lõigetes 1, 4, 5 ja 7 osutatud II ja III tabelit saate vaadata siin (26. veebruari 2008. aasta dekreetseadus nr 34/2008): http://data.dre.pt/eli/dec-lei/34/2008/p/cons/20161228/pt/html

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Ei kohaldata.

Viimati uuendatud: 26/02/2024

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.