Pangakontode Euroopa arestimismäärus

---

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Vastavalt seaduse artikli 31¹⁸ lõikele 5 tuleb määruse artikli 6 lõike 4 kohane taotlus pangakontode Euroopa arestimismääruse saamiseks esitada ametliku dokumendi väljastanud asutuse asukohajärgsele esimese astme kohtule (apylinkės teismas).

Ajakohase teabe Leedu kohtute kohta ja nende kontaktandmed leiab teabelehelt „Euroopa justiitsatlas tsiviilasjades“.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Leedu Vabariigi valitsuse 28. septembri 2016. aasta määruse nr 964 punkti 1 kohaselt esitab määruse artiklis 14 osutatud teabe pangakontode Euroopa arestimismääruse taotlust menetlevale kohtule rahandusministeeriumi haldusalas tegutsev riiklik maksuinspektsioon (Vasario 16-osios g. 14, Vilnius; tel: +370 5 266 8200; e-post:vmi@vmi.lt). See määrus jõustus 18. jaanuaril 2017.

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Rahandusministeeriumi haldusalas tegutsev riiklik maksuinspektsioon kasutab pangakonto kohta teabe saamiseks määruse artikli 14 lõike 5 punktis b osutatud meetodit, st kogub teavet võlgniku pangakontode kohta Leedus tegutsevates pankades maksuarvestuse infosüsteemist.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Artikli 31²² lõike 1 kohaselt võib artikli 21 lõikes 1 osutatud juhul esitada apellatsioonikohtule määruskaebuse. Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 334–339 on sätestatud määruskaebuse esitamise ja menetlemise kord. Lahendi peale, mille apellatsioonikohus on teinud pärast määruskaebuse läbivaatamist, ei ole võimalik kassatsiooni korras edasi kaevata.

Ajakohase teabe Leedu kohtute kohta ja nende kontaktandmed leiab teabelehelt „Euroopa justiitsatlas tsiviilasjades“.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Vastavalt seaduse artikli 31²¹ lõikele 3 teeb määruse artikli 4 punktis 14 osutatud menetlusdokumentide vastuvõtmise, edastamise ja kättetoimetamise toiminguid kohtutäitur.

Leedu kohtutäiturite nimekirja leiab klõpsates järgmisel lingil: https://www.antstoliurumai.lt/lt/antstoliu-paieska.

Vastavalt seaduse artiklile 31²³ tuleb määruse artikli 28 lõikes 3 kirjeldatud juhul, kui võlgniku alaline elu- või asukoht on Leedus ja Leedu ei ole täitmise liikmesriik, menetlusdokumendid toimetada võlgnikule kätte seaduse artiklis 3 ja artikli 3³ lõigetes 2 ja 4 sätestatud korras. Sellisel juhul on teiste liikmesriikide dokumentide kättetoimetamise taotluste vastuvõtmiseks pädev asutus Leedu kohtutäiturite koda (Konstitucijos pr. 15, LT-09319 Vilnius); tel +370 5 275 0067, +370 5 275 0068; e-post info@antstoliurumai.lt). Leedu kohtutäiturite koda korraldab ja kooskõlastab dokumentide kättetoimetamist ja nende edastamist kohtutäiturile täitmiseks.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Seaduse artikli 31²¹ lõike 3 kohaselt täidab pangakontode Euroopa arestimismäärust kohtutäitur. Kohtutäitur teeb ka artikli 24 lõikes 4 ja artikli 25 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud toiminguid.

Leedu kohtutäiturite nimekirja leiab klõpsates järgmisel lingil: https://www.antstoliurumai.lt/lt/antstoliu-paieska.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Siseriikliku õiguse alusel kohaldatavad peamised õigusnormid:

1. Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 667 on sätestatud, et kui võlgniku vara seda osa, mis kuulub tema ja teiste isikute ühisomandisse, ei ole kindlaks määratud, peab kohtutäitur ühisomandisse kuuluva vara arestima ning tegema täitmist taotlevale poolele ja vajaduse korral ka ühisomandi omanikele ettepaneku pöörduda kohtusse, et määrata kindlaks võlgniku osa tema ja teiste isikute ühisomandisse kuuluvast varast. Kui sellist taotlust kohtutäituri määratud tähtaja jooksul ei esitata, lõpetab kohtutäitur selle vara sissenõudmise. Uue sissenõudmiskatse samade täitedokumentide alusel võib teha kõige varem aasta möödumisel selle vara sissenõudmise lõpetamise kuupäevast. Võlgniku osa ühisomandis määratakse kindlaks kohtuotsusega. Pärast seda, kui kohtuotsus, millega määratakse kindlaks võlgniku osa ühisomandisse kuuluvast varast, on jõustunud, pööratakse sissenõue võlgnikule kuuluvale ühisvara osale. Täitmist taotleval poolel on õigus lasta võlgniku osa kindlaks määrata nii, et sellele oleks võimalik sissenõuet pöörata.

2. Iga kord, kui pangakonto arestitakse, püütakse tuvastada pangakontol olevate vahendite omanik. Pangakonto võib arestida, kui kontol olevad rahalised vahendid kuuluvad võlgnikule.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Siseriikliku õiguse alusel kohaldatavad peamised õigusnormid:

1. Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 668 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata rahasummale, mis on väiksem kui Leedu valitsuse kehtestatud ühe kuu miinimumtöötasu[1]. Lisaks ei tohi ELi või muu rahvusvahelise rahalise abi või kaasrahastamise vormis toetatava projekti rakendamiseks saadud rahalisi vahendeid tagasi nõuda projekti rakendamise ja projekti kohustusliku elluviimisperioodi jooksul, nagu on sätestatud ELi õigusaktides või Leedu sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes. Seda keeldu ei kohaldata, kui rahalised vahendid nõutakse tagasi toetatava projekti rakendamise üle järelevalvet teostava asutuse taotlusel, sest rahalisi vahendeid kasutati ELi õigust, Leedu õigust, rahvusvahelisi lepinguid või rahaliste vahendite andmise lepinguid rikkudes.

2. Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 738 kohaselt võib haiguse või töötuse korral makstavatele sotsiaalkindlustushüvitistele sissenõude pöörata ainult vastavalt kohtuotsusele elatisraha sissenõudmise kohta või kohtuotsusele hüvitise maksmise kohta sandistamise või muu vigastuse tõttu tekkinud tervisekahjustuse eest või toitja kaotuse eest.

3. Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 739 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata järgmistele võlgnikule makstud rahasummadele: 1) hüvitised töötaja töövahendite kulumise eest ja muud hüvitised, mida makstakse tavapärastest töötingimustest kõrvalekalduva töö korral; 2) summad, mida makstakse lähetuses viibivale või teisele töökohale üle viidud, tööle võetud või teise kohta tööle saadetud töötajale; 3) riikliku sotsiaalkindlustuse raames makstav rasedus- ja sünnitushüvitis või isapuhkuse hüvitis; 4) Leedu lapsetoetuste seaduse alusel makstavad lapsetoetused; 5) matusetoetus; 6) Leedu riikliku sotsiaalabi seaduse alusel makstavad toetused ja muud sihtotstarbelised sotsiaaltoetused, riigi või omavalitsuse eelarvest väikese sissetulekuga peredele makstavad hüvitised ja toetused ning üksikisikute sotsiaaltoetused; 7) koondamishüvitised.

[1] Alates 1. jaanuarist 2016 on igakuise töötasu alammäär 350 eurot.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Pankadel ei ole õigust nõuda tasu, täitetoiminguid teostavad kohtutäiturid.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Siseriikliku õiguse alusel kohaldatavad peamised õigusnormid:

1. Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 609 kohaselt on kohtutäituri täitmiskulud järgmised: 1) täitemenetlusega seotud halduskulud, mis on vajalikud täitemenetluse jaoks vajalike toimingute tegemiseks; 2) täitemenetlusega seotud lisahalduskulud, mis tekivad konkreetses täitemenetluses muude toimingute tegemisel; 3) kohtutäituri tasu seadusjärgsete täitedokumentide täitmisele pööramise eest. Täitmiskulude suurus ning nende arvutamise ja tasumise kord on sätestatud justiitsministri 27. oktoobri 2005. aasta määrusega nr 1R-352 vastu võetud kohtulahendite täitmise juhendis (edaspidi „juhend“) (muudetud 14. novembri 2011. aasta määrusega nr 1R-265).

Juhendi punktis 12³ on sätestatud, et pangakontode Euroopa arestimismääruse täitmise eest tuleb tasuda nii juhendi tabeli 2 punktis 7 osutatud täitmiskulud kui ka täitemenetluse üksiktoimingutega kaasnevad lisakulud.

Kohtulahendite täitmise juhend

2. Justiitsministri 20. jaanuari 2016. aasta määrusega nr 1R-16 (muudetud 9. detsembri 2016. aasta määrusega nr 1R-312) vastu võetud tsiviil- ja kaubandusasjades kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamise maksustamise korra punkti 5 kohaselt on dokumentide kättetoimetamise tasu Leedus 110 eurot, kui dokumentide kättetoimetamist ja nende edastamist kohtutäiturile täitmiseks korraldab ja kooskõlastab Leedu kohtutäiturite koda.

Välisriigist saadud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamise ning selle kättetoimetamise maksustamise korra kirjeldus.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Siseriikliku õiguse alusel kohaldatavad peamised õigusnormid:

1. Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 626 lõike 3 kohaselt ei peatata vara arvelt sissenõudmist, kui vara on arestitud või kui vara omandiõigust on ajutiselt piiratud võlausaldajate sama järgu või esimeste järkude nõuete tagamiseks. Sellisel juhul toimub arestitud vara või rahaliste vahendite arvelt sissenõudmine vastavalt kohtulahendite täitmise juhendis sätestatud menetlusele.

2. Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 754 kohaselt ei ole hüpoteekkrediidiandjate ja pandipidajate nõuete rahuldamiseks panditud vara arvelt kehtestatud erijärku. Esmajärjekorras rahuldatakse elatisnõuded ja sandistamisest või muudest vigastustest tuleneva kahju hüvitamise ning toitja kaotusest tuleneva kahju hüvitamise nõuded. Teises järjekorras rahuldatakse töötajate töösuhtest tulenevad nõuded. Kõik muud nõuded rahuldatakse alles kolmandas järjekorras. Kui sissenõutud summast ei piisa, et rahuldada täielikult kõik asjaomase järgu nõuded, rahuldatakse nõuded proportsionaalselt igale sissenõudjale võlgnetava summaga.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Seaduse artikli 31²² kohaselt tuleks määruse artiklis 33 osutatud õiguskaitsevahendeid, mida kohaldatakse päritoluliikmesriigis, taotleda pangakontode Euroopa arestimismääruse teinud kohtult.

Määruse artiklis 34 osutatud õiguskaitsevahendeid (välja arvatud artikli 34 lõike 1 punkt a), mida kohaldatakse täitmise liikmesriigis, tuleks taotleda pangakontode Euroopa arestimismäärust täitva või täitnud kohtutäituri büroo asukohajärgselt esimese astme kohtult.

Määruse artikli 34 lõike 1 punktis a osutatud õiguskaitsevahendeid, mida kohaldatakse täitmise liikmesriigis, tuleks taotleda sellelt kohtutäiturilt, kes täidab või on täitnud pangakontode Euroopa arestimismäärust.

Ajakohase teabe Leedu kohtute kohta ja nende kontaktandmed leiab teabelehelt „Euroopa justiitsatlas tsiviilasjades“. Leedu kohtutäiturite nimekirja leiab klõpsates järgmisel lingil: https://www.antstoliurumai.lt/lt/antstoliu-paieska.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Seaduse artikli 31²² kohaselt võib kohtumääruse peale, mis käsitleb määruse artiklites 33 ja 35 osutatud õiguskaitsevahendeid, mida kohaldatakse päritoluliikmesriigis, või määruse artiklites 34 ja 35 (välja arvatud artikli 34 lõike 1 punkt a ja artikli 35 lõige 3) osutatud õiguskaitsevahendeid, mida kohaldatakse täitmise liikmesriigis, esitada määruskaebuse. Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 335 lõike 1 kohaselt tuleb määruskaebus esitada apellatsioonikohtule selle kohtu kaudu, kelle määrus määruskaebusega vaidlustatakse, seitsme päeva jooksul alates otsuse tegemise päevast. Kui vaidlustatav määrus on tehtud kirjalikus menetluses, võib määruskaebuse esitada seitsme päeva jooksul alates kohtumääruse ärakirja kättetoimetamise kuupäevast. Lahendi peale, mille apellatsioonikohus on teinud pärast määruskaebuse läbivaatamist, ei ole võimalik kassatsiooni korras edasi kaevata.

Artikli 34 lõike 1 punktis a ja artikli 35 lõikes 3 osutatud ja täitmise liikmesriigis kohaldatavate õiguskaitsevahenditega seotud kohtutäituri tegevuse peale võib esitada kaebuse kohtutäituri büroo asukohajärgsele esimese astme kohtule. Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 593 lõigetes 1–4 sätestatud õigusnorme kohaldatakse mutatis mutandis selle kaebuse esitamise ja läbivaatamise suhtes. Kaebuse esitamiseks ei ole kehtestatud tähtaega ja kohtutäituri tegevuse kohta tehtud kohtulahendi peale ei saa edasi kaevata.

Ajakohase teabe Leedu kohtute kohta ja nende kontaktandmed leiab teabelehelt „Euroopa justiitsatlas tsiviilasjades“.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Seaduse artikli 31¹⁹ kohaselt tuleb maksta kohtulõivu, kui kohtule esitatakse taotlus pangakontode Euroopa arestimismääruse saamiseks või määruse 4. peatükis sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Lõiv vastab ajutiste meetmete kohaldamise eest või ajutiste meetmete kohaldamise määruse peale esitatava määruskaebuse eest makstavale kohtulõivule, kui see on olemas.

Kehtivas Leedu õiguses ei ole sätestatud ajutiste meetmete kohaldamise eest makstavat kohtulõivu. Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 80 lõike 2 kohaselt tuleb ajutisi meetmeid käsitleva määruse peale esitatava määruskaebuse eest tasuda 28 euro suurune kohtulõiv.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Aktsepteeritakse dokumentide tõlkeid leedu keelde.