Pangakontode Euroopa arestimismäärus

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Rajooni- või linnakohus (rajona (pilsētas) tiesa), kellele tuleb esitada tagatav nõue, või rajooni-, linna- või regionaalne kohus (apgabaltiesa), kes on pädev asja sisuliselt arutama.

Kui asi, milles kostjaks on tarbija, kuulub sisu poolest välisriigi kohtu pädevusse, esitatakse pangakontode Euroopa arestimismääruse taotlus kostja (tarbija) ametlikult teatatud elukoha (deklarētā dzīvesvieta) või alalise elukoha (dzīvesvieta) järgsele rajooni- või linnakohtule.

Määruse artikli 6 lõikes 4 osutatud juhul võib hageja esitada pangakontode Euroopa arestimismääruse taotluse mis tahes rajooni- või linnakohtule, mis asub selle regionaalse kohtu tööpiirkonnas, mille juures tegutseb asjaomase notariaalakti koostanud vannutatud notar (tsiviilkohtumenetluse seaduse (Civilprocesa likums) 3. peatükk ja artikkel 644²³).

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Rajooni- või linnakohus või regionaalne kohus, kellele pangakontode Euroopa arestimismääruse taotlus esitati, või rajooni- või linnakohus, kui pangakontode Euroopa arestimismääruse taotlus esitati välisriigi kohtule.

Rajooni- ja linnakohtute loetelu on esitatud aadressil

https://tiesas.lv/tiesas/saraksts.

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Konto kohta teabe hankimiseks saadab kohus krediidiasutusele turvalise e-allkirjaga varustatud e-kirjaga taotluse, paludes teavet kostja rahaliste vahendite (kontode) kohta krediidiasutuses. Krediidiasutus saadab kohtule viivitamata ja hiljemalt kolme päeva jooksul pärast kohtu taotluse kättesaamist turvalise e-allkirjaga varustatud e-kirjaga vastuse (teabe) kostja rahaliste vahendite (kontode) kohta asjaomases krediidiasutuses (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 644²⁵).

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Edasikaebus (määruskaebus (blakus sūdzība)) sellise kohtulahendi peale, millega pangakontode Euroopa arestimismääruse taotlus täielikult või osaliselt tagasi lükatakse, esitatakse lahendi teinud kohtule ja adresseeritakse:

1) rajooni- või linnakohtu lahendi puhul vastavale regionaalsele kohtule;

2) regionaalse kohtu lahendi puhul Läti kõrgeimale kohtule (Augstākā tiesa)

(tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 443 ja 644³⁰).

Regionaalsete kohtute ja Läti kõrgeima kohtu aadressi leiab siit:

https://tiesas.lv/tiesas/saraksts.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Määruse artikli 10 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 3, 5 ja 6, artikli 25 lõikes 3, artikli 27 lõikes 2, artikli 28 lõike 3 teises lõigus ja artikli 36 lõike 5 teises lõigus osutatud juhtudel on pädev pangakontode Euroopa arestimismääruse alusel algatatud täitemenetluse eest asjaomasel juhul vastutav volitatud kohtutäitur (tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 549, 644³² ja 644³³).

Määruse artikli 28 lõike 3 esimeses lõigus osutatud juhul kostja ametlikult teatatud elukoha, alalise elukoha, alalise asukoha (atrašanās vieta) või registrijärgse asukoha (juridiskā adrese) järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 644³³).

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Volitatud kohtutäitur (zvērināts tiesu izpildītājs) (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 549 lõiked 2 ja 2³ ning artikkel 644³²).

Teave volitatud kohtutäiturite kohta

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Ei kohaldata.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Võlgniku (füüsilise isiku) raha on mittearestitav igakuise töötasu alammääraga võrdse summa ulatuses (tsiviilkohtumenetluse seaduse 1. lisa punkti 3 kohaselt on mittearestitav summa igakuise töötasu alammäär võlgniku ja iga tema pereliikme või ülalpeetava kohta, samal ajal kui laste ülalpidamiseks või elatise tagatisfondi haldamiseks elatise sissenõudmisel on mittearestitav summa 50% igakuise töötasu alammäärast võlgniku ja iga tema pereliikme või ülalpeetava kohta).

Volitatud kohtutäitur annab krediidiasutusele korralduse võlgniku rahalised vahendid (kontod) täitekorralduses ettenähtud summas arestida, võttes arvesse võlgniku puhul asjakohast tsiviilkohtumenetluse seaduse 1. lisa punktis 3 kindlaks määratud piirmäära.

Igakuise töötasu alammäär on sätestatud valitsuse 24. novembri 2015. aasta määruses nr 656 (Ministru kabineta 2015. gada 24. novembra noteikumi Nr. 656).

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Siseriiklike õigusaktide kohaselt ei ole pankadel õigust võtta otse võlausaldajalt või võlgnikult tasu samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Pangakontode Euroopa arestimismääruse täitmise kulud jagunevad kooskõlas kohtuotsuste täitmise kulusid käsitlevate siseriiklike õigusnormidega kolmeks: riigilõivud, kohtutäituri tasu ja täitetoimingute tegemiseks vajalikud kulud.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 34 lõike 6 kohaselt on riigilõiv täitekorralduse või täitedokumendi täitmiseks esitamise eest 3 eurot.

Volitatud kohtutäiturite tasumäärad on sätestatud valitsuse 26. juuni 2012. aasta määruses nr 451 volitatud kohtutäiturite tasumäärade kohta (Ministru kabineta 2012. gada 26. jūnija noteikumi Nr. 451 „Noteikumi par zvērinātu tiesu izpildītāju amata atlīdzības taksēm“).

Selle määruse punkti 7.3 kohaselt on tasu nõude tagamise eest krediidiasutuste või kolmandate isikute valduses olevate rahaliste vahendite arestimisega või nõude tagamise vahendite asendamise eest 86 eurot.

Täitetoimingute tegemiseks vajalike kulude suurus on sätestatud valitsuse 7. jaanuari 2014. aasta määruses nr 9 täitetomingute tegemise kulude kohta (Ministru kabineta 2014. gada 7. janvāra noteikumi Nr. 9 „Noteikumi par izpildu darbību veikšanai nepieciešamajiem izdevumiem“).

Need kulud hõlmavad näiteks postiteenuste, dokumentide kättetoimetamise, teabe saamise ning pankade ja teiste asutuste teenustega seotud kulusid. Nende kulude suurus määratakse seega kindlaks iga konkreetse täitmisasja põhiselt.

Tasud sissenõudja taotluse eest saada teavet kostja rahaliste vahendite (kontode) kohta krediidiasutuses on sätestatud valitsuse 11. jaanuari 2022. aasta määruse nr 20 (asja läbivaatamisega seotud kulude arvutamise korra kohta) (Ministru kabineta 2022. gada 11. janvāra noteikumi Nr. 20 „Ar lietas izskatīšanu saistīto izdevumu aprēķināšanas kārtība“) punktis 25. Määrusega on ette nähtud, et kulud, mis on seotud teabe hankimisega kostja rahaliste vahendite (kontode) kohta krediidiasutustes, hõlmavad taotluse koostamise ja selle krediidiasutustele või vajaduse korral välisriigi teabeasutusele saatmise kulusid. Kuludest, mis on seotud iga teabetaotlusega kostja rahaliste vahendite (kontode) kohta asjaomase riigi krediidiasutuses, kaetakse kokku 15 eurot.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Samaväärseid siseriiklikke määrusi ei seata tähtsuse järjekorda.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Kui Läti on päritoluliikmesriik, on pädev asutus see rajooni- või linnakohus või regionaalne kohus, kes tegi pangakontode Euroopa arestimismääruse, või see rajooni- või linnakohus või regionaalne kohus, kes on pädev asja sisuliselt arutama (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 644³⁴).

Kui Läti on täitmise liikmesriik, on pädev asutus see rajooni- või linnakohus, kelle tööpiirkonnas pangakontode Euroopa arestimismäärust täidetakse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 644³⁵).

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Määruse artiklite 33, 34 ja 35 kohane edasikaebus (määruskaebus) kohtulahendi peale esitatakse lahendi teinud kohtule ja adresseeritakse:

1) rajooni- või linnakohtu lahendi puhul vastavale regionaalsele kohtule;

2) regionaalse kohtu lahendi puhul Läti kõrgeimale kohtule

(tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 443, 644³⁴ ja 644³⁵).

Määruskaebuse võib esitada 10 päeva jooksul alates lahendi kättetoimetamise päevast. Kirjalikus menetluses tehtud lahendi peale määruskaebuse esitamise tähtaega hakatakse arvestama alates lahendi tegemise päevast. Pool, kellele kohtulahend on edastatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklile 56² (st isik, kelle elu- või asukoht ei ole Lätis), võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pärast lahendi ärakirja väljaandmise kuupäeva (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 442).

Kohtute loetelu on esitatud aadressil

https://tiesas.lv/tiesas/saraksts.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Pangakontode Euroopa arestimismääruse taotluse esitamise riigilõiv on 0,5% nõude summast, kuid mitte vähem kui 70 eurot (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 34 lõike 1 punkt 7¹).

Pangakontode Euroopa arestimismääruse taotlusele tuleb lisada dokument, mis tõendab riigilõivu tasumist tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud korras ja summas.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Lätis aktsepteeritakse ainult lätikeelseid dokumente.