Leia sisu riikide kaupa
Esimese astme kohtu (tribunal de première instance) täitemenetluse küsimusi lahendav kohtunik (juge des saisies) (kohtute seadustiku (Code judiciaire) artikkel 1395/2).
Kohtutäiturite koda (Chambre nationale des huissiers de justice) (kohtute seadustiku artikli 555/1 lõike 1 esimese lõigu punkt 25).
Pärast teatavate rakendusmeetmete võtmist jõustus 1. jaanuaril 2019 kohtute seadustiku artikli 555/1 lõige 2, millega nähakse ette kombinatsioon valikutest, millele on osutatud ELi määruse artikli 14 lõike 5 punktides a ja b.
Sellest tulenevalt saab kohtutäiturite koda esimeses etapis kohtult taotluse saamisel taotleda Belgia keskpanga (Banque nationale de Belgique) juures asuvalt kontaktpunktilt vajalikke andmeid.
Saadud andmete alusel saab kohtutäiturite koda seejärel vajaduse korral esitada päringu ühele või mitmele pangale.
Apellatsioonikohus (kohtute seadustiku artikli 602 esimese lõigu punkt 6).
Kohtutäitur (18. juuni 2018. aasta seaduse (millega kehtestatakse mitmesugused sätted tsiviilõiguse valdkonnas ja sätted vaidluste lahendamise alternatiivsete vormide edendamiseks) artikkel 196).
Kohtutäitur (kohtute seadustiku artikli 519 esimese lõigu punkt 1).
Belgias on pangakontode arestimine reguleeritud kohtute seadustiku viienda osa II jaotise IV peatükiga (http://www.ejustice.just.fgov.be/eli/loi/1967/10/10/1967101056/justel). Ühiskontosid saab arestida. Kui pangal on teada summade jaotus ühiskonto siseselt, puudutab arest üksnes summasid, mis kuuluvad võlgnikule, kelle vastu sissenõue on pööratud; vastasel juhul märgitakse kolmandast isikust võlgniku avaldusel kogu kontojääk. Sellisel juhul saab ühiskonto iga kaasomanik, keda arest ei puuduta, taotleda osalist aresti alt vabastamist, tingimusel et ta suudab tõendada, milline osa arvelolevast summas kuulub talle.
– Selle taotluse võib esitada esimese astme kohtu täitemenetluse küsimusi lahendavale kohtunikule (kohtute seadustiku artikkel 1395).
– Ametikontode (comptes de qualité või comptes de tiers) korral tuleb eristada järgmisi olukordi.
Teatavad summad, mida ei saa arestida, on Belgias reguleeritud kohtute seadustiku artiklitega 1409, 1409bis ja 1410 (http://www.ejustice.just.fgov.be/eli/loi/1967/10/10/1967101056/justel). See puudutab piiranguid teatavate sissetulekute arestimisel ja nende arestikeeldu. See hõlmab palkasid, asendussissetulekuid, sotsiaaltoetusi ja elatisi. Nõuet ei saa pöörata alla teatava summa jäävatele sissetulekutele ega asendussissetulekutele.
Selleks et aidata täiteasutustel ja teatavatel juhtudel kolmandast isikust võlgnikel hinnata, kas kontol olevaid summasid saab arestida, on kohtute seadustiku artikli 1411bis lõikega 3 tööandjatele ja väljamakseid tegevatele asutustele ette nähtud kohustus märkida väljamaksete tegemisel konkreetne kood, mis varieerub sõltuvalt kontole kantavast kaitstud sissetulekust. Selle kohustuse täitmata jätmine on kriminaalkorras karistatav.
See kohustus ei mõjuta võlgniku õigust tõestada õiguslike vahenditega, et tema jooksevkontole kantud summad ei ole arestitavad (kohtute seadustiku artikli 1411bis lõike 2 esimene lõik). Lisaks on kohtute seadustiku artikli 1411bis lõike 2 teise lõiguga ette nähtud ümberlükatav eeldus, et osa tööandja poolt võlgniku jooksevkontole kantavast summast ei saa arestida. See eeldus kehtib üksnes võlgniku ja tema võlausaldaja vahelistes suhetes.
Kohtute seadustiku artikli 1454 järgi kannab kolmandast isikust võlgniku avaldusega kaasnevad kulud võlgnik. Ette nähtud ei ole muude kulude hüvitamist, mis tekivad pangal seoses pangakonto arestimismääruse täitmisega või selle alt (osalise) vabastamisega.
1. jaanuaril 2019 jõustunud kohtute seadustiku artikli 555/1 lõikega 2 on ette nähtud, et kuningas määrab kindlaks pangakontosid puudutava teabe hankimisega seotud taotluste menetlemise tasud, samuti nende sissenõudmise tingimused ja korra. Vajaduse korral kannab osa nendest kuludest pank, mis edastab teabe, mida taotles asutus, kelle Belgia on määranud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet (vt määruse artikli 50 lõike 1 punkti b puudutav teave eespool), kui pankade või pankade määratud esindajaga on sõlmitud hüvitamiskorda käsitlev kirjalik kokkulepe, ilma et see piirakse määruse (EL) nr 655/2014 artikli 43 lõike 3 kohaldamist (vt kuninga 22. aprilli 2019. aasta määruse (millega määratakse kindlaks kohtute seadustiku artikli 555/1 lõike 2 kuuenda lõigu kohaste pangakontosid puudutava teabe hankimisega seotud taotluste menetlemise tasud ning nende sissenõudmise tingimused ja kord) artikli 3 punkt 2) (http://www.ejustice.just.fgov.be/eli/arrete/2019/04/22/2019030412/justel). Praegu pankadega sellist hüvitamiskorda käsitlevat kokkulepet ei ole.
Need kuninga kindlaks määratud tasud kehtivad kohtute seadustiku uute artiklite 1447/1 ja 1447/2 (mis jõustuvad tõenäoliselt 2020. aasta jooksul) kohaste siseriiklike teabe hankimise taotluste ning ELi määruse artikli 14 kohaste teabe hankimise taotluste suhtes.
Kui arestimismäärust täidab kohtutäitur, on tasud reguleeritud kuninga 30. novembri 1976. aasta määrusega, millega määratakse kindlaks tasu kohtutäiturite toimingute eest tsiviil- ja kaubandusasjades ning teatavad toetused.
Mis puudutab teabe esitamist, siis on 1. jaanuaril 2019 jõustunud kohtute seadustiku artikli 555/1 lõikega 2 ette nähtud, et kuningas määrab kindlaks pangakontosid puudutava teabe hankimisega seotud taotluste menetlemise tasud, samuti nende sissenõudmise tingimused ja korra. Kuninga 22. aprilli 2019. aasta määrus (millega määratakse kindlaks kohtute seadustiku artikli 555/1 lõike 2 kuuenda lõigu kohaste pangakontosid puudutava teabe hankimisega seotud taotluste menetlemise tasud ning nende sissenõudmise tingimused ja kord) (http://www.ejustice.just.fgov.be/eli/arrete/2019/04/22/2019030412/justel) jõustus tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2019.
Belgia õiguse järgi ei anna pangakonto arestimismäärus nõudele mingit eesõigust. Hüpoteegiseaduse artikli 17 ja artikli 19 punkti 1 järgi on eesõigustatud üksnes arestimismäärusega seoses tekkinud otsesed kohtukulud.
Pangakonto arestimismääruse vastu: esimese astme kohtu täitemenetluse küsimusi lahendav kohtunik (kohtute seadustiku artikli 1395/2 punkt 2).
Pangakonto arestimismääruse täitmise vastu: esimese astme kohtu täitemenetluse küsimusi lahendav kohtunik (kohtute seadustiku artikli 1395/2 punkt 2).
Apellatsioonikohus (kohtute seadustiku artikli 602 esimese lõigu punkt 7).
Kohtute seadustiku artikli 1051 järgi on määruskaebust üldjuhul võimalik esitada ühe kuu jooksul määruse kättetoimetamisest kohtutäituri poolt või posti teel.
Tsiviilkohtumenetluse kulud on reguleeritud kohtute seadustiku artiklitega 1017–1022.
Kohtukulud erinevad asjade lõikes ja nende määramisel tuleb võtta arvesse konkreetse asja asjaolusid.
Kohtute seadustiku artiklis 1017 on sätestatud, et üldjuhul mõistab kohus, sealhulgas omal algatusel, lõpliku kohtuotsusega kulud välja kaotanud poolelt, välja arvatud juhul, kui erinormis on sätestatud teisiti, ja ilma et see piiraks vajaduse korral kohtuotsusega otsustatud pooltevahelise kokkuleppe kohaldamist. Samas tarbetud kulud, sealhulgas artiklis 1022 osutatud menetlushüvitis, jäävad selle poole kanda, kes põhjustas neid tahtlikult, isegi kui sellist taotlust pole esitatud.
Kohtute seadustiku artiklis 1018 on sätestatud, millised kulud moodustavad menetluskulud.
Registreerimistasu (3% põhisummast) tuleb tasuda otsuste eest, mis puudutavad põhisummat, mis on suurem kui 12 500 eurot (ei sisalda kohtukulusid).
Täiendavaid keeli pole.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.