Pangakontode Euroopa arestimismäärus

Austria

Sisu koostaja:
Austria

PÄDEVATE KOHTUTE LEIDMINE

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Austria

Pangakontode Euroopa arestimismäärus


*kohustuslikud andmed

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Pädevus teha pangakontode Euroopa arestimismäärus, mis puudutab Euroopa arestimismääruse menetluse määruse artikli 6 lõike 4 tähenduses ametlikus dokumendis kindlaks määratud nõuet ja mida taotletakse enne täitmist, kuulub Viini kesklinna ringkonnakohtule (Bezirksgericht Innere Stadt Wien).

Muudel juhtudel on pädev see kohus, kus on esimese taotluse esitamise ajal pooleli täitemenetlus, millega seoses pangakontode Euroopa arestimismäärus tuleb teha.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Kui pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemise menetlus ei toimu Austrias, on kontot käsitlevat teavet pädev hankima see ringkonnakohus, mille tööpiirkonnas on võlgniku elukoht või harilik viibimiskoht.

Kui võlgnik ei ela ega viibi harilikult Austrias, on pädev Viini kesklinna ringkonnakohus (vt eespool artikkel 50 lõige 1 punkt a). Viini kesklinna ringkonnakohtu kontaktandmed:

Kui pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemise menetlus toimub Austria kohtus, on see kohus ka pädev hankima kontot käsitlevat teavet.

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Kohustusele lisatakse in personam kohtumäärus. Kohus peab arestimismääruses nõudma võlgnikult Austrias avatud pangakontode avaldamist. Arestimismäärusega tuleb võlgnikul keelata pangakontode Euroopa arestimismäärusega hõlmatud Austria pangakontodel olevate vahendite käsutamine arestimismääruses nimetatud arestitava summa ulatuses. Samuti tuleb arestimismäärusega kohustada võlgniku lõpetama kõik otse- ja püsikorraldused, mille kohaselt arestitud kontot debiteeritakse teatavate summade ulatuses, kui need otse- ja püsikorraldused takistavad pangakontode Euroopa arestimismäärusega arestitava summa sissenõudmist ning neid ei ole võimalik täita arestimisele mittekuuluvatest summadest.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Kaebuse kohta teeb otsuse kohus, kes tegi pangakontode Euroopa arestimismääruse. Kaebus tuleb esitada sellele kohtule (vt artikkel 50 lõige 1 punkt a).

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Artikkel 10 lõike 2 kolmas lõik: täitmise liikmesriigi pädev asutus on Viini kesklinna ringkonnakohus.

Artikli 23 lõige 3: kui Austria on ainult täitmise liikmesriik, on Viini kesklinna ringkonnakohus pädev asutus, kellele tuleb esitada dokumendid.

Kui arestimismäärus tehakse Austrias, peab arestimismääruse edastama selle teinud kohus. Kui pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemist taotletakse enne sisulise läbivaatamise algust või pärast menetluse lõpetamist, kuid siiski enne otsuse täitmist, on pädev Viini kesklinna ringkonnakohus. Muudel juhtudel on pädev see kohus (maakohus või apellatsioonikohus), kus on esimese taotluse esitamise ajal pooleli sisuline läbivaatamine või täitemenetlus, millega seoses pangakontode Euroopa arestimismäärus tuleb teha.

Artikli 23 lõiked 5 ja 6 ja artikli 27 lõige 2: kui pangakontode Euroopa arestimismäärus on tehtud Austrias, on arestimismääruse täitmiseks pädev asutus määruse teinud kohus. (Arestimismääruse teinud kohus: vt vastus artikli 23 lõikele 3)

Kui pangakontode Euroopa arestimismäärust ei tehtud Austrias, on pädev Viini kesklinna ringkonnakohus.

Artikli 25 lõige 3: sel juhul tuleb kinnitus edastada Viini kesklinna ringkonnakohtule.

Artikli 28 lõige 3: sel juhul tuleb dokumendid edastada Viini kesklinna ringkonnakohtule.

Artikli 36 lõige 5: sel juhul tuleb otsus edastada Viini kesklinna ringkonnakohtule.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Kui pangakontode arestimismäärus on tehtud Austrias, on seda pädev täitma määruse teinud kohus.

Kui pangakontode arestimismäärus on tehtud muus liikmesriigis, on seda pädev täitma Viini kesklinna ringkonnakohus.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Kui kontoomanikke on mitu ja igaühel eraldi on õigus kontot käsutada (Oder-Konto), saab nõude tulemuslikult arestida isegi juhul, kui pangakontode Euroopa arestimismäärus on tehtud ainult ühe kontoomaniku kohta, sest ainult võlgnikul on kohustus nõue rahuldada.

Kui kontoomanikke on mitu ja nad võivad kontot käsutada ainult ühiselt (Und-Konto), on konto võimalik arestida ainult siis, kui pangakontode Euroopa arestimismäärus on tehtud kõikide kontoomanike kohta (nt kui kontoomanikud vastutavad võlgade eest solidaarselt).

Kui on tegemist esindajakontoga (Treuhandkonto), võib isik, kes annab oma vara usalduslepingu alusel haldamiseks, usaldusisikuks oleva võlgniku vastu toimuvas pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlusess täitemenetluse seadustiku (Exekutionsordnung) paragrahvi 37 kohaselt esitada vastuväite. Vastuväite esitamise kaudu teatab isik, kes annab oma vara usalduslepingu alusel haldamiseks, et hallatav konto on küll võlgniku omandis, kuid ei kuulu tema varade hulka ega ole seetõttu osa vahenditest, millega rahuldatakse võlausaldaja nõudeid.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Nõuete arestimisvastast kaitset käsitlevad sätted on esitatud täitemenetluse seadustiku paragrahvis 290 jj ning selle kaitsega kaasnevat kontode kaitset käsitlevad sätted täitemenetluse seadustiku paragrahvis 292i. Nende sätetega saate tutvuda veebisaidil http://www.ris.bka.gv.at/. Need sätted on siduvad.

Makstavaid hüvitisi ja pensione on võimalik arestida ainult teatavas ulatuses ning arestimisele mitte kuuluva nõudeosa suurus (elatusmiinimum) sõltub maksete suurusest ja võlgniku ülalpeetavate arvust. Need summad, mida igal aastal suurendatakse, on esitatud justiitsministeeriumi veebisaidil avaldatud tabelites (https://www.justiz.gv.at/web2013/home/buergerservice/publikationen/arbeitgeber_als_drittschuldner_-_informationsbroschuere_und_existenzminimumtabellen~2c9484852308c2a60123ec387738064b.de.html?highlight=true).

Täitemenetluse seadustiku paragrahvis 292i sätestatud kontode kaitse reegli eesmärk on hoida ära oht, et pärast arestitava summa mahaarvamist arestitakse võlgniku kontole kantud arestimisele mitte kuuluv elatusmiinimum veel kord. Kui võlgniku kontole kantakse maksed, mida on võimalik arestida ainult piiratud ulatuses, tuleb arestimisest loobuda seni kaua, kuni konto saldo vastab arestimisele mitte kuuluvale sissetulekute osale arestimise algusest kuni järgmise makse tegemise kuupäevani.

Lisaks sellele on olemas summad, mille suhtes ei saa vastavalt täitemenetluse seadustiku paragrahvile 290 nõuet täitmisele pöörata. Nende hulka kuuluvad näiteks:

1. esinduskulud niivõrd, kuivõrd need katavad ametikohustuste täitmisel tõepoolest tekkinud lisakulu;

2. seaduslikud toetused ja hüvitised, mida makstakse füüsilise või vaimse puude, abituse või hooldusvajaduse tõttu tekkinud lisakulu hüvitamiseks;

3. tagasimaksed ja kuluhüvitised mitterahaliste hüvitiste korral ning riikliku sotsiaalkindlustuse kohaselt makstud summad ja ravikulude hüvitised;

4. riiklik peretoetus.

Arestimiskeeldu ei rakendata, kui täitmise aluseks on nõue, mille rahuldamiseks asjaomane makse on ette nähtud.

Selleks et summad arestimisest vabastada, peab võlgnik esitama taotluse.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Pangakontode Euroopa arestimismääruse täitmise eest on pankadel õigus võtta tasu 25 eurot, samuti nagu esialgse õiguskaitse meetmete (samalaadne vahend Austria õiguses) eest.

Panga taotluse alusel esitab kohus võlausaldajale taotluse kulud pangale hüvitada.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Arestimismääruse menetlemise või täitmise ning kontot käsitleva teabe esitamise eest tasu ei võeta.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Austria õiguse kohaselt on nõuete täitmise tagamise vahendid täitmise tagamise eesmärgil võetavad meetmed (Exekution zur Sicherstellung) ja esialgse õiguskaitse meetmed (einstweilige Verfügungen).

Täitmise tagamise eesmärgil võetavad meetmed (täitemenetluse seadustiku paragrahv 370 jj) on mõeldud selleks, et tagada võlausaldaja nõue enne, kui selle kohta tehakse lõplik otsus. Nende meetmete eelduseks on (vastupidiselt esialgse õiguskaitse meetmetele) asjakohase dokumendi olemasolu, mida ei ole siiski veel võimalik täitmisele pöörata. Täitmise tagamise eesmärgil võetavad meetmed on võimalikud ainult rahalise nõude täitmiseks. Üks täitemenetluse seadustiku paragrahvi 374 lõikes 1 nimetatud täitmise tagamise vahend on selliste nõuete arestimine, millele võlausaldajal on pandiõigus.

Täitmise tagamise eesmärgil võetavate meetmete raames saab võlausaldaja pandiõiguse. Euroopa arestimismääruse menetluse määruse artikli 32 kohaselt on pangakontode Euroopa arestimismäärusel täitmise liikmesriigi samaväärse siseriikliku määrusega sama järjekoht. Selleks et säiliks samaväärsus Austria siseriiklike vahenditega, nähakse Austria õiguses ette, et Euroopa arestimismäärusega tekib pandiõigus, kui võlausaldaja on juba saanud kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi. Pandiõiguse tekkimisest tuleb teavitada panka ja võlgnikku. Nii tagatakse kooskõla täitmise tagamise eesmärgil võetavate meetmetega.

Esialgse õiguskaitse meetmete korral (täitemenetluse seadustiku paragrahv 378 jj) rahaliste nõuete tagamiseks ei teki pandiõigust ega mingit teatavat järjekohta. Esialgse õiguskaitse meetmete võtmiseks ei pea võlausaldaja esitama dokumenti.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Kaebuse kohta teeb otsuse kohus, kes tegi pangakontode Euroopa arestimismääruse. Kaebus tuleb esitada sellele kohtule (vt artikkel 50 lõige 1 punkt a).

Artikli 34 lõiked 1 ja 2: kui pangakontode arestimismäärus on tehtud muus liikmesriigis, teeb kaebuse kohta otsuse Viini kesklinna ringkonnakohtus. Kaebus tuleb esitada sellele kohtule.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Artikli 33, 34 või 35 kohaselt tehtud lahendi peale saab esitada määruskaebuse (Rekurs). See tuleb esitada 14 päeva jooksul kohtule, mille tehtud arestimismäärus vaidlustatakse, ning see tuleb adresseerida sellele maakohtule või apellatsioonikohtule, mille tööpiirkonnas asub pädev ringkonna- või maakohus. Määruskaebuse peab olema allkirjastanud advokaat.

Tähtaega hakatakse arvestama alates vaidlustatava arestimismääruse kirjaliku versiooni kättetoimetamisest.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Riigilõivu tuleb tasuda ainult siis, kui pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemise menetlus ei toimu tsiviilkohtumenetluse raames. Riigilõivusid käsitlevad sätted on esitatud kohtulõivude seaduse (Gerichtsgebührengesetz) tariifirubriigi 1 märkuses 2, tariifirubriigi 2 märkuses 1a ja tariifirubriigi 3 märkuses 1a. Lõivu suurus sõltub nõude summast ja moodustab poole tsiviilkohtumenetluses tasutavast fikseeritud tasust. Õigusnormide ja asjakohaste tabelitega saate tutvuda veebisaidil http://www.ris.bka.gv.at/.

Riigilõivud on fikseeritud tasud. Kaebuse esitamise eest ei tule tasuda eraldi tasu.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Puuduvad.

Viimati uuendatud: 24/02/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta